Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestuse suursündmus üle aastate, nimelt ema külaskäik. Jah, sedakorda tema minu juurde, mitte vastupidi. Sellest viimasest oli nüüd juba nii enam-vähem täpselt kaks aastat möödas. Kes põhjuseid teab, see teab, ma ei hakka neid siin pikemalt kirjeldama ega seletama, aga igal juhul oli loomulikult üliväga hea meel selle külaskäigu üle. Isegi sellest hoolimata, et see nõudis tublisti ettevalmistavaid pingutusi: näiteks ainuke laud mu kodus, mille taga saab kenasti istuda ja kuhu vahepealse sihtotstarbeliselt kasutamata oleku tõttu oli kuhjunud kenake kultuurikiht, vähenes suhtelise kõrguse poolest julgelt oma kümmekond sentimeetrit :-) Pingutused tasusid mõistagi ära kopsaka ja lopsaka kõhutäie poolest, samuti pisukese peatäie poolest, mida pakkus mulle lõpetada jäetud ristsõnavihik.
Aga ega mul niisama ei õnnestunud ema külla meelitada, ikka pidi selleks väikest niput kasutama. Täpsemalt peeti täna otse mu maja kõrval koguperepäev ja (heategevuslik) laat "Mustamäe elab". Sinnasamusesse päeva- ja laadaplatsi kohale peaks ükskord (loodetavasti mitte väga kauges tulevikus) kerkima uus luteri kirik (ja mis kõik sellega veel kaasneb). Sestap oli ka üritus ise pisut vaimlisema-kiriklisema iseloomuga kui tavaliselt sellised üritused: jumalateenistus, telk, kus etendati nukkudega piiblilugusid, mitmed letid usukirjandusega, mõned letid ka koguduse käsitööringi valmistatuga ja nii edasi. Aga üllatavalt suur oli see ometi - ema ütles, et samal päeval Löwenruh' pargis olnud nende linnaosa üritus oli väga tilluke sellega võrreldes -, vähemalt nii veerandsada või isegi rohkem eri "pakkujat" (mõtlesin algul kasutada sõna "müüjat", aga et vähemalt ühes letis jagati (usukirjandust) tasuta, siis see poleks päris õige). Rahvastki oli uudistamas küllaltki palju, mu meelest palju rohkem kui sel rohelisel platsil tavaliselt: muidu on seal kuni kümmekond päevitajat, kui juhtub sobiv ilm olema, või mõned noored palliplatsil kas kossu toksimas või niisama pingil aega veetmas; rohkem on tulnud inimesi kokku vaid südatalvise "valgusfestivali" ehk kuusepõletamise ajal, aga ka siis vaevalt et rohkem tänasest. Hankisin minagi sealt endale pisut suitsuvorsti suukõrvaseks. Õhtul avastasin mõningase üllatusega küll, et meedias seda üritust õieti kajastatud polnudki, ehkki kohal oli näha vähemalt kaht fotograafi. Ainuke kild tundus olevat Tallinna TV väike videolõik. Aga noh, mina jäin selle üritusega küll täitsa rahule, väga kena ja viisakas oli teine.
Loetud: [digi] september 2013
Vaadatud: Maailma ajalugu (ETV)
No comments:
Post a Comment