Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida pisut lõhkus väljaskäik sihiga teiseks külastada teist suuremat elukohajärgset universaalmagasini koduste toidutagavarade täiendamiseks ja esiteks astuda läbi kandekeskusest, kus mind ootas ees pakike raamatuga, mis olgu ka siin ära mainitud:

• Vello Vikerkaar. Tantramees (pilt ja lühitutvustus siin, autori enda pikem jutt koos ülivõrdes kiitvate hinnangutega :-) siin)

Kes mu ajaveebi pikemalt ja tähelepanelikumalt on lugenud ja jälginud, teab muidugi, et "Kanada eestlase" Vello Vikerkaare Postimehes ilmunud lood on minu tõlgitud - ja selle tunnustuseks oli kättesaadud raamatus sees ka pühendus, mille üle ma olen mõistagi üliväga rõõmus.

Paraku tuleb nentida, et see oli üsna ainuke helge hetk päevas, sest muud hetked nii kenad ei olnud. Alustades juba nördimusest selle üle, et kui ma välja läksin, siis oli ilm selline, et kohe-kohe hakkab sadama. Ma jalutasingi päris aeglaselt, lootes, et äkki saab ikka lasta end korralikult läbi niisutada, aga ei midagi. Ja muidugi algas vihmasadu just mõni aeg pärast seda, kui ma olin koju tagasi jõudnud - ja juba ajal, mil uuesti välja lustima minna enam polnud mahti ...

Veel masendavam oli aga õhtune jalgpallimäng Ungari ja Eesti vahel. Ungari on muidugi kuulus jalgpallimaa, ehkki nende tipphetked jäävad 1950. aastatesse (aga siis olid need ka tõesti suured hetked, räägitakse isegi, et jalgpalli kui terviku seisukohalt revolutsioonilised), aga siiski on ka viimastel aastatel ungarlased taas pisut jõulisemad olnud kui vahepealsetel aastakümnetel. Mida näitas ju ka nende möödunudaastane võit Eesti üle: hoolimata tagasihoidlikust 1:0 tulemusest oli mäng ikka päris selgelt ungarlaste käes. Nagu paraku tänanegi. Eks oli ka teada, et Eestil on raske, sest mitu võtmemängijat oli eri põhjustel (peamiselt kaartidega) mängust väljas, aga ikka too võiduhõnguline viik Hollandiga ja lisaks veel Ungari äsjane korralik 0:3 kaotus Rumeeniale andsid ju lootust. Mis aga kippus kustuma kiiresti, eriti pärast seda, kui avavärav tuli nende kasuks, aga eestlase jalast. Ma statistikat ei tea, aga isiklikud tähelepanekud lubavad öelda, et kui mäng algab omaväravaga, siis see ka tavaliselt kaotatakse. Nagu ka paraku läks. Kui üritada vähegi objektiivselt vaadata (mis on muidugi raske), siis ega Eesti hirmus halvasti ei mänginudki, aga kahjuks ka midagi hirmus ilusat polnud, selline keskpärane mäng ja ikka oma tavalise veaga, lõpus minnalaskmise või äravajumisega. Lõpptulemus 5:1 muidugi näitab eksimata selgusega, et ungarlased olid igas mõttes ja igas asendis paremad. Sellega ühtlasi kadus Eestil igasugune võimalus alagrupist edasi jõuda. Aga loodetavasti ei tähenda see, et mänge Türgi ja Rumeeniaga (kelle võitmine on muidugi paganama raske, nagu esimesed kaotatud mängud mõlemaga juba näitasid) ei võeta puhtalt kohustusena, vaid ikka mängitakse korralikult, nii nagu võimed parajasti lubavad.

Loetud: H. McDonnell. Ireland's Other History
Vaadatud: Välisilm (ETV), jalgpalli MMi valikmäng: Ungari-Eesti (ETV), Nemesis - Der Angriff (Pro7), Nemesis - Der Angriff (Pro7)