Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille muutis veidi eriliseks ema külaskäik. Ta oli äsja Kunglast tulnud, jälle rohkelt kündnud ja külvanud ja ilgelt õnnelik selle üle. Natuke väsinud ka, sest vennatütar koos oma kaaslastega oli pidanud seal sleepover'it ja muidugi eakohaselt kihistanud ja sosistanud hiliste öötundideni (või peaks ütlema varaste hommikutundideni :-) ) välja. Maasikaid see aasta küll ei olevat, ema arvas, et on vist suuremalt jaolt ära kuivanud, aga ma usun, et oma osa andsid siia ka Kungla marakratid (nojah, minu põlvkond on võõrastest aedadest mativõtmise east juba välja kasvanud, aga eks uus ja veel uuem põlvkond ole peale tulnud :-) ), kes mõistagi teavad hästi, et ema aias võib käia, sest teda ennast seal ju ei ole... Aga igatahes olid nad mõlemad, see tähendab nii ema kui tema poiss-sõber, just selliste õnnelike puhkuselt naasjate nägudega, mida oli tore kaeda. Nojah, Kunglas oli veel ka häda olnud sõna otseses mõttes sellega, et WC jälle ei tööta, ei voola ära. See on juba vana jama, mis ikka ja jälle esineb, aga mida kuidagi korda ei õnnestu saada. Käib korra masin ja tõmbab kaevu tühjaks, siis on mitu aastat mureta, aga ilmselt on ikka midagi selle äravooluga nihu, et see viga ikka ja jälle tagasi tuleb.

Openoffice.et kanal on viimastel päevadel tõeliselt heaks asjaks muutunud - ka täna ilmnes selle kaudu veel mõni KDE apsakas. Eks ta nii olegi, tõlkimisega ei ole väga hullu, seda jõuan ma üldiselt ka üksi järjel hoida, aga korrektuuri oleks küll hädasti vaja (no ja muidugi ka spetsiifilisemaid teenuseid, nagu näiteks ekraanipiltide tegemine dokumentatsiooni tarbeks või skriptikeelte oskajad, kes suudaksid vahest selle keeruka eesti käänetesüsteemi ja inglise keele baseeruvad tõlked omavahel korralikule läbisaamisele viia, aga need ei ole ehk nii pingsalt aktuaalsed asjad kui senise tõlke korrektuur). Isegi Mandrivas, kus tõlkemaht on enam kui 10 korda pisem, tuleb ikka apsakaid sisse ja aeg-ajalt leiab sealt asju, mida saab paremaks muuta - KDE-s on see vajadus veel suurem, seal leian ma suhteliselt sageli uuendatud faile üle vaadates isegi lihtlabaseid kirjavigu, rääkimata siis süntaksist ja ühtlusest ja muudest keerulisematest asjadest...

Siiski oli tänases päevas ka oma kurb moment - nimelt hääbus täna lõplikult kaaslane, kes oli minu kõrval juba hea mitu aastat olnud. Olgu siin siis järelehüüe talle:
Tundub, nagu oleks sa alati minu kõrval olnud, aga ometi, kui järele mõelda, siis pole sellest nelja aastatki, kui sa minu ellu ilmusid. Need aastad olid, ma loodan, meile mõlemale vastastikku toredad ja kenad. Ma ei usu, et ma suudaks unustada sinu armsat vulisevat häält, vikerkaarselt sillerdavat välimust, mahedust ja imehead lõhna, mis sinuga ikka alati kaasas käis. Iga kord, kui ma ruumi astusin, tundus, et sa vaatad ootusärevalt mu poole, et kas ometi sean ma sammu sinu juurde ja võtan sind kätte. Jah, vahest oleks ma võinud seda sagedaminigi teha, aga me mõlemad ju teadsime, et mida tihemini me kokku puutume, seda lühemaks su eluiga jääb. Sellest hoolimata olid sa ka veel otse enne lõppu sama särav kui alguses, sama rõõmsalt sillerdav ja sama usin, nagu polekski aastaid möödunud ja nagu polekski ees ootamas paratamatu lõpp. Sa oled ja jääd asendamatuks, aga ma väga loodan, et uus, kelle ma hiljaaegu koju tõin, suudab siiski sulle vääriline järglane olla - ma loodan, sest tundus, et te saite omavahel hästi läbi, nii kena oli teid kõrvuti vaadata, üks vana ja hääbuv, teine noor ja veel puutumatu. Loodetavasti said sa talle edasi anda kõik oma kogemused ja teadmised, nii et kui uus isegi nooruslikust uljusest vahel ülemeelik on, kujunevad meie vahel sama head suhted nagu olid meil. Aga jah, ega pole midagi parata ehk nagu öeldakse: plastist oled sa võetud ja plastiks pead sa saama. Puhka hästi pakendikonteineris ja seal, kuhu sind edasi toimetatakse, mu armas Fairy!

Loetud: Akadeemia 2/2009
Vaadatud: Uurimusfilm doktor Enn Vetemaa märkmeraamatute põhjal. Eesti näkid (ETV2), Metsikud südamed (TV3)