Suurelt osalt juba tavaline tööpäev. Väikese vahelduse tõi sisse üks Diplomaatia tõlketöö. Enne seda aga pakkus ohtralt vaheldust ja valmistas tohutut rõõmu remondijäänuste koristamine. Ilmselt tuleb homme veel üks tiir koos korraliku ja põhjaliku põranda ja muude pindade pesemisega ette võtta, et korter vähemalt mingil määral omandaks remondieelse välimuse (päriselt see muidugi ei õnnestu juba varem mainitud asjaolu tõttu, et käesoleva remondiga kaasnes mõnede pindade paljastumine, mis jäävad nüüd igatsevalt ootama uut remondilainet...).
Ühtlasi üritasin kokku lüüa ka remondikulud. Ega ma väga palju oma eeldustes ei eksinudki. Olin seadnud minimaalse lati 30 000 ja maksimaalse 40 000 peale, tegelikud kulud olid veidi üle 40 000 (pigem siiski 45 000 kanti) ja oleks vahest jäänud ikkagi alla 40 000, kui ma poleks edevalt muudkui kallimate asjade poole kiiganud :-) Aga sellest hoolimata on rõõm korda saanud ruumi üle palju suurem kui kerge ülekulu...
Jaanus Piirsalu oli jätkanud oma Ukraina reisikirja. See kujutab endast jätkuvalt head lugemist.
Sügisel hangitud ruuter tegutses nii isepäi, et otsustasin ta täna tagant võtta ja piirduda taas Starmani modemiga. Ma ei olnud seda ruuterit vahepeal kasutanudki, aga nüüd remondimehe soovile õhtuti veidi internetis uudiseid lugeda ja muud huvitavat teha vastu tulles panin ta taha. Üheksa päeva jooksul tuli teisel neli korda voolujuhe tagant kiskuda, et ta suudaks uuesti aru saada, et ta tegelikult peab tagama internetiühenduse - mingil hetkel, tundus, sõitis ruuteril lihtsalt juhe kokku ja ühendus kadus. Muidugi, ega see saba tagant kiskumine ja mõne minuti pärast tagasi torkamine ju ka eriline vaev ei ole, aga et kaablimodem sellist nalja reeglina ei ole teinud, siis miks ikka ennast liigselt vaevata.
Loetud: C. Wilson, Pühapaikade atlas
Vaadatud: Neetute mets (TV6), Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Rasvastest aegadest ja kõhnadest - masu soosib vöökoha paksenemist (Postimees, 30.01.2010)
31.1.10
30.1.10
Reedesed mõtted
Eelmisest kolmapäevast alates esimene päev, kus sain ilma probleemideta kella 12-ni magada! Normaalne rütm võib niisiis tagasi tulla. Oleks vahest veidi rohkemgi maganud, aga remondimehed tahtsid hakata asju kokku panema ja ära minema, nii nad siis mu äratasidki, et ma ikka asjad üle vaataks veel ja nii edasi.
Igatahes, isegi kui arvestada, et dušinurk ehk vannitoa kõige silmatorkavam osa jäi ootama Rootsist kohalesaabumist, on see ruum pärast remonti igati meeldiv. Et lisaks sai veevärk köögis ja elektrivärk veel mõnel pool mujal korteris korda, on tunne lausa päris hea. Nojah, muidugi tekitas see remont ka mõningaid uusi kohti, mis jäävad ootama järgmist remondilainet, aga see on juba pisiasi :-) - noid oleks remont nagunii ees oodanud, nii et pole õieti vahet, kas enne seda nad paistavad näiliselt korras või mitte.
Ülejäänud osa päevast möödus tavapärase töö tähe all - otsustasin põhjalikuma koristamise jätta nädalavahetusele. Ja koristada on mõnusalt palju... seda remonditolmu ja muud sodi ja laga jagub ikka kõikjale.
Silme ette jõudis uudis, et nüüd lõpuks on siis avatud Histrodamus - interaktiivne ajalooportaal oleks vist kohane nimetus sellele. Päris vahva idee tundub olevat, kuigi esialgu pole sisu just väga palju - aga ka mitte väga vähe, esimese nauditava teabelaksu saab ikka kätte ära :-)
Õhtul vaatasin Kanal2 pealt filmi "Ma tean, kes mu tappis" ja olin õige üllatunud, kui hiljem sattusin lugema, et kriitikud on seda väga üksmeelselt ikka päris halvaks filmiks hinnanud (vist isegi mingi rekordi püstitas Kuldsete Vaarikate kogumise alal...). Mulle seevastu jättis film väga hea mulje, tõeliselt hea mystery päris lõpuni välja ja ka muidu väga osav balansseerimine tollel piiril, mis sageli õudukad naeruväärseks muudab. Aga ju mul on siis halb maitse :-)
Loetud: Sirp 29.01.2010, Tehnikamaailm 2/2010, TM Kodu & ehitus 1/2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Ma tean, kes mu tappis (Kanal2)
Igatahes, isegi kui arvestada, et dušinurk ehk vannitoa kõige silmatorkavam osa jäi ootama Rootsist kohalesaabumist, on see ruum pärast remonti igati meeldiv. Et lisaks sai veevärk köögis ja elektrivärk veel mõnel pool mujal korteris korda, on tunne lausa päris hea. Nojah, muidugi tekitas see remont ka mõningaid uusi kohti, mis jäävad ootama järgmist remondilainet, aga see on juba pisiasi :-) - noid oleks remont nagunii ees oodanud, nii et pole õieti vahet, kas enne seda nad paistavad näiliselt korras või mitte.
Ülejäänud osa päevast möödus tavapärase töö tähe all - otsustasin põhjalikuma koristamise jätta nädalavahetusele. Ja koristada on mõnusalt palju... seda remonditolmu ja muud sodi ja laga jagub ikka kõikjale.
Silme ette jõudis uudis, et nüüd lõpuks on siis avatud Histrodamus - interaktiivne ajalooportaal oleks vist kohane nimetus sellele. Päris vahva idee tundub olevat, kuigi esialgu pole sisu just väga palju - aga ka mitte väga vähe, esimese nauditava teabelaksu saab ikka kätte ära :-)
Õhtul vaatasin Kanal2 pealt filmi "Ma tean, kes mu tappis" ja olin õige üllatunud, kui hiljem sattusin lugema, et kriitikud on seda väga üksmeelselt ikka päris halvaks filmiks hinnanud (vist isegi mingi rekordi püstitas Kuldsete Vaarikate kogumise alal...). Mulle seevastu jättis film väga hea mulje, tõeliselt hea mystery päris lõpuni välja ja ka muidu väga osav balansseerimine tollel piiril, mis sageli õudukad naeruväärseks muudab. Aga ju mul on siis halb maitse :-)
Loetud: Sirp 29.01.2010, Tehnikamaailm 2/2010, TM Kodu & ehitus 1/2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Ma tean, kes mu tappis (Kanal2)
29.1.10
Neljabased mõtted
Üldiselt juba tavaline tööpäev, kuigi veel mõningate takistustega. Esimese lubasin endale ise, võttes vastu ühe väikese tõlketöö Postimehelt - üle hulga aja sealselt välisasjade osakonnalt (aga no eks neil ole ka aeg-ajalt tõlketeenust vaja...) Teise takistuse tekitasid vannitoa remondi lõpp-ponnistused. Kõigepealt selgus, et päris lõplikult ikka homseks valmis ei saa, sest kuigi poes oli kenasti dušinurga näidis olemas ja algse teabe kohaselt pidanuks tellimiseks kuluma maksimaalselt nädal, siis nüüd, nädala möödudes, selgus ometi, et laevuke, mis seda kannab, pole veel Rootsist pärale jõudnud isegi maaletoojani, rääkimata siis edasimüüjast... Ikka hirmus vähe usaldatakse Eesti turgu: tore muidugi, et uute toodete väljapakkumisel proovitakse peibutada soodushinnaga ja puha, aga võiks siis ka üle kolme eksemplari kohale tuua... Aga noh, kuna ma kolm kuud olen pidanud nagunii ilma vannitoas pesemise võimaluseta läbi ajama, siis pole see nädalake veel oodata enam midagi... Sama usaldamatust Eesti turu vastu võis kohata ka segisti hankimisel: paljudes kohtades oli mulle meeldinud variandi näidis väljas, aga tundus, et mul õnnestus nähtavasti hankida vähemalt Tallinna viimane selline... Igatahes sai õhtul juba enam-vähem vannitoa kasutamiskõlblikuks tunnistada, kuigi remondimehed lõpetasid veel viimaseid asju (ja jätkavad viimase lihviga hommegi), välja arvatud siis see õnnetu dušinurk, mille asemel hetkel nukrad torud seinast välja turritavad...
Sattusin kogemata peale ühele uuele huvitavale vidinale: arvutihiirele, mis õieti polegi hiir, vähemalt mitte tavalises mõttes. See tundus päris huvitav asi olevat ja päris ergonoomiline. Endalgi on olnud üsna sageli probleeme, et kui hiirega pikalt töötada (nt sageli raamatutõlgete viimistlemise lõppfaasis, registrite koostamisel ja muu sellise puhul, või ka tarkvara tõlkimisel) ja eriti juhul, kui on vaja teha palju korduvaid liikumisi kahe sama punkti vahel, kipub käsi ära väsima. Selline "õhuhiir" võiks päris mugav kasutada olla.
Jaanus Piirsalu oli kirja pannud huvitavaid muljeid sõitudest Ukrainas. Selliseid asju kohtadest, kus oled ise viibinud, on ikka huvitav lugeda ja kirjutada ta oskab kenasti ning tähelepanelikult.
Tomas Jermalavičius oli kirjutanud RKK ajaveebi ülevaatliku loo Leedut viimasel ajal tabanud skandaalidest, mis valdavalt on olnud seotud luurega. Väga mõtlemapanev...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: kustutage haitilaste võlg! (Postimees, 28.01.2010)
Bildt ja Miliband: Afganistani aitamine on kõigi asi (Postimees, 28.01.2010)
Sattusin kogemata peale ühele uuele huvitavale vidinale: arvutihiirele, mis õieti polegi hiir, vähemalt mitte tavalises mõttes. See tundus päris huvitav asi olevat ja päris ergonoomiline. Endalgi on olnud üsna sageli probleeme, et kui hiirega pikalt töötada (nt sageli raamatutõlgete viimistlemise lõppfaasis, registrite koostamisel ja muu sellise puhul, või ka tarkvara tõlkimisel) ja eriti juhul, kui on vaja teha palju korduvaid liikumisi kahe sama punkti vahel, kipub käsi ära väsima. Selline "õhuhiir" võiks päris mugav kasutada olla.
Jaanus Piirsalu oli kirja pannud huvitavaid muljeid sõitudest Ukrainas. Selliseid asju kohtadest, kus oled ise viibinud, on ikka huvitav lugeda ja kirjutada ta oskab kenasti ning tähelepanelikult.
Tomas Jermalavičius oli kirjutanud RKK ajaveebi ülevaatliku loo Leedut viimasel ajal tabanud skandaalidest, mis valdavalt on olnud seotud luurega. Väga mõtlemapanev...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: kustutage haitilaste võlg! (Postimees, 28.01.2010)
Bildt ja Miliband: Afganistani aitamine on kõigi asi (Postimees, 28.01.2010)
28.1.10
Kolmabased mõtted
Sel nädalal langes siis asjaolude kokkusattumise tõttu tarkvara tõlkimine kolmapäevale. Sai veidi ka Mandrivat tõlgitud: sinna olid ilmunud paar uut stringi. Kuid põhirõhk läks, nagu viimasel ajal ikka, KDE peale. Eelmisel nädalal tõsiselt kukalt sügama võtnud kde-qt XML Schemaga seotud tekstid sai kuidagi ära tehtud, kuigi ma kohati veidi kahtlen, kas kõik sai just õigesti (näiteks selles osas, et ma pidin järjekordselt välja mõtlema uue mõiste... XML Schemale on iseloomulikud asjad, mis kannavad nime facets. Põhimõtteliselt võiks neid ka piiranguteks tõlkida, nagu mõned on mingites tutvustustes ka teinud, aga samas on olemas ka mõisted constraints ja restrictions, nii et võimalikud variandid piirangud/kitsendused on juba nagu ära võetud. Leidsin, et siia sobiks vahest siis üsna otsetõlge "aspekt" ja nii ta praegu tõlkesse sisse läks. Võimalik, et kunagi leitakse sellele mõni parem vaste - aga samas on need ka tekstid, mis usutavasti jäävad ette väga vähestele, ja need, kellele need tõenäolisemalt võiksid ette jääda, on ilmselt ise arendajad ning kasutavad ülimalt tõenäoliselt nagunii ingliskeelset liidest.)
Muidu peatselt, juba järgmisel nädalal ilmuma pidava KDE SC 4.4 tõlget suurt puutuma ei pidanudki, sest nii lõpus ikka üldiselt hoitakse muutmispiirangust kinni. Nii et kõige suurem mahv tolle kde-qt kõrval kulus endiselt KDevelopile ja sõpradele. Suurem osa mõne kuu pärast ilmuva uue KDevelopi stringidest saigi ära, samas on neil veel ka omajagu asju playgroundis, mis ilmselt oleks ka mõttekas ühe hooga ära teha, sest tubli osa neist visati playgroundi päris viimasel hetkel, kui selgus, et neid ei jõuta just sellesse seisu ajada, et nad väljalaske ajaks oleks kenasti akuraadid.
Postimees oligi pannud tolle arvamusliidrite lõuna esinejate kõned internetti ka - asjad, mida kindlasti tasub lugeda: vastavalt siis Iivi Anna Masso ja Indrek Tederi ettekanded.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Muidu peatselt, juba järgmisel nädalal ilmuma pidava KDE SC 4.4 tõlget suurt puutuma ei pidanudki, sest nii lõpus ikka üldiselt hoitakse muutmispiirangust kinni. Nii et kõige suurem mahv tolle kde-qt kõrval kulus endiselt KDevelopile ja sõpradele. Suurem osa mõne kuu pärast ilmuva uue KDevelopi stringidest saigi ära, samas on neil veel ka omajagu asju playgroundis, mis ilmselt oleks ka mõttekas ühe hooga ära teha, sest tubli osa neist visati playgroundi päris viimasel hetkel, kui selgus, et neid ei jõuta just sellesse seisu ajada, et nad väljalaske ajaks oleks kenasti akuraadid.
Postimees oligi pannud tolle arvamusliidrite lõuna esinejate kõned internetti ka - asjad, mida kindlasti tasub lugeda: vastavalt siis Iivi Anna Masso ja Indrek Tederi ettekanded.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
27.1.10
Teisibased mõtted
Väiksemas osas tavaline tööpäev, kuid need muud osad olid palju suuremad... Algas päev järjekordse ehituspoe väisamisega. Sellele järgnes pea kohe liikumine kesklinna, kus seisis ees viibimine Postimehe korraldataval arvamusliidrite lõunal. Ma ei ole küll suutnud seniajani aru saada, miks mind on sinna kutsutud, aga igatahes annab see hea võimaluse kord aastas üldiselt meeldivas õhk- ja seltskonnas lõunat süüa ning suhelda mitmete inimestega, kellega muidu naljalt kokku ei puutu (sel aastal näiteks vana koolivenna, varem sõjaväelasena, aga nüüd vist juba rohkem kirjamehena ja lausa pärjatud kirjanikuna tuntud Leoga). Tavaliselt on ka toiduroogade vaheaegadel peetavad kõneesinemised sellised, mida tasub täitsa kuulata: küllaltki mõttetihedad, vahest veidi intrigeerivad ja nii edasi. Sel aastal olid siis esinejateks Iivi Anna Masso ja Indrek Teder, kelle sõnavõttude lühikokkuvõtet võib lugeda Postimehe internetiväljaandest (vastavalt siis Masso ja Tedre lood; võimalik, et Postimees on millalgi nii lahke ja paneb ka täisversioonid internetti üles, trükiväljaandes need vist ilmuvad homses lehes).
Pärastlõunal koju jõudes võtsin veel ette paar pisemat tõlketööd, üks neist Briti saatkonna, teine Postimehe tellimus. Nii et põhitööks ei jäänudki kuigi palju aega... Paganama lühikesed on need päevad ikka! Ja ma ei ole suutnud ka välja mõelda head nippi, kuidas paigutada 24 tunni sisse näiteks 37 tundi...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2)
Pärastlõunal koju jõudes võtsin veel ette paar pisemat tõlketööd, üks neist Briti saatkonna, teine Postimehe tellimus. Nii et põhitööks ei jäänudki kuigi palju aega... Paganama lühikesed on need päevad ikka! Ja ma ei ole suutnud ka välja mõelda head nippi, kuidas paigutada 24 tunni sisse näiteks 37 tundi...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2)
26.1.10
Esmabased mõtted
Ebatavaline esmaspäev selles mõttes, et tarkvara tõlkimiseks aega ei leidunudki. Oodatust märksa rohkem kulus lõpetatud põhitöövälise tõlke ülelugemisele - ikkagi paari poogna elik 80 000 tähemärgi jagu materjali ja suhteliselt nõudlik tekst ka. Sestap leidsingi, et pole mõtet hakata poolt või kolmandikku päevast tarkvara peale enam kulutama ja jätkasin tavatööga.
Õhtul väisasin taas ema, et seal ennast veidi kasida: vannitoa remont ei ole küll enam nii tolmurohke, aga korralikku pesemisvõimalust veel mõned päevad siiski ei ole ja enne homset üritust tahtsin ennast ikka puhtaks saada.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gonger 2 - Das Böse kehrt zurück (Pro7)
Õhtul väisasin taas ema, et seal ennast veidi kasida: vannitoa remont ei ole küll enam nii tolmurohke, aga korralikku pesemisvõimalust veel mõned päevad siiski ei ole ja enne homset üritust tahtsin ennast ikka puhtaks saada.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gonger 2 - Das Böse kehrt zurück (Pro7)
25.1.10
Pühabased mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev, mida soodustas ka see, et vannitoa remondis on saabunud vaiksem ajajärk.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Rahvuslik aare 2 (Kanal2), Atentaat paavstile (TV3)
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Rahvuslik aare 2 (Kanal2), Atentaat paavstile (TV3)
24.1.10
Laubased mõtted
Suuresti töövaba päev, mille põhjuseks oli vaimne purse ja plahvatus ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistluste kujul. Õieti kestis too vaimne ejakulatsioon vaid veidi üle poole tunni, millele järgnes paar tundi tulemuste ootamist, aga ometi sai selle käigus nii palju vaimu kuue ristsõna peale ära valatud, et pärast oli ikka pikalt täieliku vaimutühjuse tunne... Ristsõnad ise sel aastal mu meelest eriti rasked ei olnud (kuigi, muidugi, meistrivõistluste ristsõnad on ikka meistrivõistluste ristsõnad): kuuest neli sai pea täielikult ära tehtud ja nagu ikka, olid nõrgemad sport ja loodus, mis tõid juba mõnusalt miinuseid. Nii et punktisumma tuli üsna oodatud 978 punkti (vaikimisi ma olin arvanud, et äkki rebib kuskile 1000 kanti ära, s.t jääb nulli, aga see tähendaks lisaks tarkusesalve täiendamisele ka viisi leidmist, kuidas saada lahti lollakate vigade tegemise kombest...), küll aga oli ootamatu, et see tulemus andis lausa II koha! Eks ma seda muidugi lootsin, et ikka esikümne sekka pääseb, aga hõbemedal oli ausalt öeldes küll asi, mida ma ei osanud rihtida. Esikohavõitja oli mõistagi ikka päris püüdmatus kauguses, 50 punkti kaugusel, ja ega Ave Kaldase löömiseks peabki ilmselt olema temal eriliselt halb ja kellelgi teisel eriliselt hea päev...
Hiljem võtsin ennast siiski veidi kokku ja natuke nokitsesin ka tõlkida, aga ega erilist töötahet ja -indu just ei olnud. Õhtul vaatasin PBK pealt ära ka "Päevase vahtkonna" (eile oli neil kavas "Öine vahtkond") ja ma peaks küll ütlema, et ei suutnud aru saada, mille poolest need filmid nii kuulsaks on saanud. Olgu, eriefekte on omajagu, näitlejate töö on ka täiesti talutav, nii et vaadatav ta ju on. Süžee on ka olemas, kuigi nagu mu meelest üsna väheütlev (ma ei ole raamatuid, mille põhjal filmid on loodud, lugenud, sestap ei oska öelda, kui tihedalt filmid kirjandusteost järgivad või kas viimane on etem kui film või vastupidi või üldse teisiti). Üks asi, mis väga häiris, oli puterdamine - selline tunne oli, nagu oleks näitlejatele öeldud või nad ise mingil põhjusel arvanud, et tegevuse kiirust saab kõige paremini edasi anda, kui paisata oma minutipikkune fraas välja kordagi hinge tõmbamata... See muutis kohati päris raskeks aru saada, mida öeldi, samas võis aru saada, et öeldu oli filmis ikka üsna tähtsal kohal... Palju etem on kiirust ikka edasi anda teisiti: näiteks kui on kiiresti vaja kuhugi kohale jõuda, paneme siis auto teisi masinaid ja muid takistusi täis tänava asemel mööda hoone seina sõitma :-) Igatahes varem kuuldud ülikiitvatest hinnangutest üles köetud ootused jäid nende filmide puhul mul küll täitmata.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Dnevnoj dozor (PBK), Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: rahvatants (Postimees, 23.01.2010)
Hiljem võtsin ennast siiski veidi kokku ja natuke nokitsesin ka tõlkida, aga ega erilist töötahet ja -indu just ei olnud. Õhtul vaatasin PBK pealt ära ka "Päevase vahtkonna" (eile oli neil kavas "Öine vahtkond") ja ma peaks küll ütlema, et ei suutnud aru saada, mille poolest need filmid nii kuulsaks on saanud. Olgu, eriefekte on omajagu, näitlejate töö on ka täiesti talutav, nii et vaadatav ta ju on. Süžee on ka olemas, kuigi nagu mu meelest üsna väheütlev (ma ei ole raamatuid, mille põhjal filmid on loodud, lugenud, sestap ei oska öelda, kui tihedalt filmid kirjandusteost järgivad või kas viimane on etem kui film või vastupidi või üldse teisiti). Üks asi, mis väga häiris, oli puterdamine - selline tunne oli, nagu oleks näitlejatele öeldud või nad ise mingil põhjusel arvanud, et tegevuse kiirust saab kõige paremini edasi anda, kui paisata oma minutipikkune fraas välja kordagi hinge tõmbamata... See muutis kohati päris raskeks aru saada, mida öeldi, samas võis aru saada, et öeldu oli filmis ikka üsna tähtsal kohal... Palju etem on kiirust ikka edasi anda teisiti: näiteks kui on kiiresti vaja kuhugi kohale jõuda, paneme siis auto teisi masinaid ja muid takistusi täis tänava asemel mööda hoone seina sõitma :-) Igatahes varem kuuldud ülikiitvatest hinnangutest üles köetud ootused jäid nende filmide puhul mul küll täitmata.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Dnevnoj dozor (PBK), Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: rahvatants (Postimees, 23.01.2010)
23.1.10
Reedesed mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev. Algas ka tänane päev ehituspoe väisamisega, õieti isegi mitmega, et lõplikult välja valida seina/põrandaplaadid. Ehituse ABC lõpuks pakkus selliseid, mis juba meeldisid ka (mõnel pool mujal oli selliseid, mida ju ka võinuks ära kasutada, kui paremat pole). Iseäralik pood on see Ehituse ABC: suur ja palju töötajaid, aga vist ei ühtegi, kes eesti keelt emakeelena räägiks... Aga vähemalt mõistsid nad eesti keelt piisavalt, et sellest aru saada, ja suutsid ennast ka piisava selgusega vastu väljendada. Ja ma ei tea, kas sellest, aga igatahes äärmiselt abivalmid ja lahked olid nad ka :-)
Ülejäänud osa päevast kulus eile alustatud viimase n-ö kõrvalise tõlketöö lõpetamisele. Päris palju oli seda teksti ja üsna nõudlik ka, nii et viimistlemine jääb veel järgnevatele päevadele. Õhtul käisin ka ema juurest läbi, et end veidi kasida - praegu ju kodus õieti pesta ei saa või on see üsna keeruline, aga homseks Eesti meistrivõistluseks tahaks ikka ihu puhtaks kasida (mitte et mul ta nii väga mustaks lähekski, aga eks see remondivärk koos oma saastaga jõuab ju ikka minuni ka, kuigi ma olen hoolikalt peitu pugenud :-) ).
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Nočnoj dozor (PBK)
Ülejäänud osa päevast kulus eile alustatud viimase n-ö kõrvalise tõlketöö lõpetamisele. Päris palju oli seda teksti ja üsna nõudlik ka, nii et viimistlemine jääb veel järgnevatele päevadele. Õhtul käisin ka ema juurest läbi, et end veidi kasida - praegu ju kodus õieti pesta ei saa või on see üsna keeruline, aga homseks Eesti meistrivõistluseks tahaks ikka ihu puhtaks kasida (mitte et mul ta nii väga mustaks lähekski, aga eks see remondivärk koos oma saastaga jõuab ju ikka minuni ka, kuigi ma olen hoolikalt peitu pugenud :-) ).
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Nočnoj dozor (PBK)
22.1.10
Neljabased mõtted
Taas tavalisest tööst pea vaba päev. Remont sunnib ikka oma graafiku peale maru varase ärkamisega ja muu sellisega. Hommikul sai käidud ehituspoes mõningaid vajalikke asju hankimas. Nagu vist lausa tavaks, kulus selle peale ikka tublisti aega, kõige rohkem muidugi omavahelisele arutamisele, aga igatahes kõik selle, mida sealt vaja oli, sai kätte ja eks see ole ju peamine.
Selle järel tegelesin veidi raamatutõlkimisega, kuid siis oli käes aeg minna Eestit väisavat Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit kuulama. Ma ei olnud ikka maru ammu enam tolles hoones käinud, ei mäletanudki, et seal on ka külguks, ja tahtsin ennast ikka kangesti terroristi pähe üles anda, trügides kogu väest peauksest sisse... :-) Õnneks oli valvekordon tõhus ja korralik, nii et sain ikka sisse õigest kohast.
Saakašvili kõnet on piisavalt refereeritud ja see on kenasti olemas ka tema koduleheküljel (gruusiakeelne või kui keegi soovib, siis ka ingliskeelne, mis oli ka loengu originaalesituse keel). Ega palju muud ei osanud ka tema suust oodata: elav ja hea kõne, võõrustaja kiitmine (mis usutavasti oli tõepoolest siiras), tundeline, võib-olla ka mõne elemendiga veidi liiale minev, aga siiski mõistlikkuse piiresse jääv ülevaade Gruusia peaprobleemist ehk tõigast, et viiendik riigist ei allu Thbilisi võimule, ning muidugi sellest johtuvalt ja täiesti mõistetavalt äge Venemaa-vastasus.
Mis mind hilisemate küsimuste esitamise ajal veidi imestama pani, oli Saakašvili suhteliselt leige suhtumine ajalukku. Muidugi, küsimus ise viis vahest mõtted teises suunas, sest selles sooviti teada, et kui Eesti on tuginenud õiguslikule järjepidevusele 1918. aastal loodud Eesti vabariigiga, siis kuidas on lood Gruusiaga? See muidugi viib kohe mõtted toonasele Gruusia vabariigile, mis paraku jäi väga lühiajaliseks. Kuid erinevalt Eestist saavad grusiinid ikkagi vaadata tagasi väga ja väga pikale omariikluse ajaloole ning ka eelmine liidendamine Venemaaga 1801. aastal oli üsna selline, mida võib hea tahtmise korral võrrelda nii Gruusia 1921. aasta kui Eesti 1940. aasta liidendamisega. Iseasi muidugi, et see on tõepoolest rohkem ajalooline argument, mitte juriidiline, sest oli see õiguslik baas 1801. aastal milline tahes, kakssada aastat on selles parimal juhul üksikuid asju, mida võiks üheselt üle võtta. Kuid ega ajaloolise järjepidevuse (mille puhul siis võiks kõnelda ajutistest katkestustest 1801-1918 ja 1921-1991) rõhutamine pole poliitikas sugugi halvem kui õiguslik järjepidevus.
Lisaks Saakašvili kuulamisele sain ühtlasi välisministeeriumis kirja panna enda pookstavid paberile, mis formaliseeris mu vahekorra selle riigiasutusega sellenädalaste artiklitõlgete osas. Samast, põhitöövälisest vaimust kantuna võtsin õhtul ette vahepeal tekkinud tõlgetepinu viimase teksti, mis osutus veidi pikemaks, kui ma olin algselt aru saanud, nii et selle tõlkimine läheb edasi ka homsesse. Pärast seda saab vahest ikka juba tõsiselt põhitöö juurde tagasi pöörduda, sest need paganama tähtajad suruvad ikka igast küljest ja servast räige pingega peale...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Jäljetult kadunud (TV3)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: Verona õmblemise õppetund (Postimees, 21.01.2010)
Selle järel tegelesin veidi raamatutõlkimisega, kuid siis oli käes aeg minna Eestit väisavat Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit kuulama. Ma ei olnud ikka maru ammu enam tolles hoones käinud, ei mäletanudki, et seal on ka külguks, ja tahtsin ennast ikka kangesti terroristi pähe üles anda, trügides kogu väest peauksest sisse... :-) Õnneks oli valvekordon tõhus ja korralik, nii et sain ikka sisse õigest kohast.
Saakašvili kõnet on piisavalt refereeritud ja see on kenasti olemas ka tema koduleheküljel (gruusiakeelne või kui keegi soovib, siis ka ingliskeelne, mis oli ka loengu originaalesituse keel). Ega palju muud ei osanud ka tema suust oodata: elav ja hea kõne, võõrustaja kiitmine (mis usutavasti oli tõepoolest siiras), tundeline, võib-olla ka mõne elemendiga veidi liiale minev, aga siiski mõistlikkuse piiresse jääv ülevaade Gruusia peaprobleemist ehk tõigast, et viiendik riigist ei allu Thbilisi võimule, ning muidugi sellest johtuvalt ja täiesti mõistetavalt äge Venemaa-vastasus.
Mis mind hilisemate küsimuste esitamise ajal veidi imestama pani, oli Saakašvili suhteliselt leige suhtumine ajalukku. Muidugi, küsimus ise viis vahest mõtted teises suunas, sest selles sooviti teada, et kui Eesti on tuginenud õiguslikule järjepidevusele 1918. aastal loodud Eesti vabariigiga, siis kuidas on lood Gruusiaga? See muidugi viib kohe mõtted toonasele Gruusia vabariigile, mis paraku jäi väga lühiajaliseks. Kuid erinevalt Eestist saavad grusiinid ikkagi vaadata tagasi väga ja väga pikale omariikluse ajaloole ning ka eelmine liidendamine Venemaaga 1801. aastal oli üsna selline, mida võib hea tahtmise korral võrrelda nii Gruusia 1921. aasta kui Eesti 1940. aasta liidendamisega. Iseasi muidugi, et see on tõepoolest rohkem ajalooline argument, mitte juriidiline, sest oli see õiguslik baas 1801. aastal milline tahes, kakssada aastat on selles parimal juhul üksikuid asju, mida võiks üheselt üle võtta. Kuid ega ajaloolise järjepidevuse (mille puhul siis võiks kõnelda ajutistest katkestustest 1801-1918 ja 1921-1991) rõhutamine pole poliitikas sugugi halvem kui õiguslik järjepidevus.
Lisaks Saakašvili kuulamisele sain ühtlasi välisministeeriumis kirja panna enda pookstavid paberile, mis formaliseeris mu vahekorra selle riigiasutusega sellenädalaste artiklitõlgete osas. Samast, põhitöövälisest vaimust kantuna võtsin õhtul ette vahepeal tekkinud tõlgetepinu viimase teksti, mis osutus veidi pikemaks, kui ma olin algselt aru saanud, nii et selle tõlkimine läheb edasi ka homsesse. Pärast seda saab vahest ikka juba tõsiselt põhitöö juurde tagasi pöörduda, sest need paganama tähtajad suruvad ikka igast küljest ja servast räige pingega peale...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Jäljetult kadunud (TV3)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: Verona õmblemise õppetund (Postimees, 21.01.2010)
21.1.10
Kolmabased mõtted
Tänase päeva võib tavaliste tööpäevade seast enam-vähem maha kriipsutada. Peamiselt on siis põhjuseks alanud "sansõlme" remont, mis sundis mind juba väga vara hommikul elik 10 paiku ärkama ning mis edasise päeva jooksul tähendas rohket müra ja kära ja muud sellist. Õhtuks oli endisest vannitoast ja wc-ruumist alles midagi armsa tubateatri sarnast (sellise mulje jätsid ilmselt juba originaalis värvitud seinad, mis ülejäänud kihtide alt paljandusid...) No ja muidugi tähendas see ka veel mitmesuguseid ebamugavusi ning mitmekordset vajadust viibida töö juures, et täpsustada mingeid üksikasju. Aga teisest küljest on väga hea tunne kõhusopis, et see remont lõpuks käima läks, sest see oli pikalt-pikalt mõttes mõlkunud - järgmise nädala lõpuks või nii peaks siis peas üks püsivalt taguv mõte vähem olema, mis on ju ometi hea :-)
Lisaks ajendas remondimeeste saabumine, kellest ühel oli soov võimaluse korral ka internetti pruukida, mind kasutusele võtma sügisel hangitud uut modemit, mida ma toona katsetasin, aga mis toona miskipärast ei töötanud nii, nagu vaja. Pidades silmas seda, et nüüd on see edukalt mind teenima asunud, oli toona pigem tegemist võrgu enda probleemidega nähtavasti. Muidugi selgus, et ma olin toona WiFile peale pannud mingi parooli, mida ilmselt ka surm ise ei suudaks must enam välja meelitada, aga vähemalt kaabliga toimis asi kenasti ja vaevalt mul seda WiFit ka väga vaja läheb, nii et las ta olla.
Kogu selle müra ja kära keskel (no õigemini mitte päris keskel, kui ruumiliselt võtta, siis asusin ma korteri teises servas, aga ega see vahepealne ruum ja uksed nüüd palju ka ei aidanud...) pidasin paremaks teha ära kiiremad tööd, milleks hetkel olid viimased kaks ja pool artiklitõlget välisministeeriumile.
Õhtul väisasin ema, et ennast veidi kasida päeval paratamatult ka minuni jõudnud tolmust ja muust saastast. Ka seal valitseb selline kergelt remondimeelne õhustik: nad vahetasid äsja aknaid ning tegelevad tasapisi viimistlusega. Sain ema käest ka mõned ristsõnad, aga praegune kodune õhustik just Meistriristiku ja Kuma Kange laadsete asjade lahendamist ei soodusta... Midagi öösel siiski sai veidi proovitud, sest väike lisatrenn nädalalõpu meistrivõistlusteks kulub ikka ära.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Lisaks ajendas remondimeeste saabumine, kellest ühel oli soov võimaluse korral ka internetti pruukida, mind kasutusele võtma sügisel hangitud uut modemit, mida ma toona katsetasin, aga mis toona miskipärast ei töötanud nii, nagu vaja. Pidades silmas seda, et nüüd on see edukalt mind teenima asunud, oli toona pigem tegemist võrgu enda probleemidega nähtavasti. Muidugi selgus, et ma olin toona WiFile peale pannud mingi parooli, mida ilmselt ka surm ise ei suudaks must enam välja meelitada, aga vähemalt kaabliga toimis asi kenasti ja vaevalt mul seda WiFit ka väga vaja läheb, nii et las ta olla.
Kogu selle müra ja kära keskel (no õigemini mitte päris keskel, kui ruumiliselt võtta, siis asusin ma korteri teises servas, aga ega see vahepealne ruum ja uksed nüüd palju ka ei aidanud...) pidasin paremaks teha ära kiiremad tööd, milleks hetkel olid viimased kaks ja pool artiklitõlget välisministeeriumile.
Õhtul väisasin ema, et ennast veidi kasida päeval paratamatult ka minuni jõudnud tolmust ja muust saastast. Ka seal valitseb selline kergelt remondimeelne õhustik: nad vahetasid äsja aknaid ning tegelevad tasapisi viimistlusega. Sain ema käest ka mõned ristsõnad, aga praegune kodune õhustik just Meistriristiku ja Kuma Kange laadsete asjade lahendamist ei soodusta... Midagi öösel siiski sai veidi proovitud, sest väike lisatrenn nädalalõpu meistrivõistlusteks kulub ikka ära.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
20.1.10
Teisibased mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev, aga üsna mitme katkestusega. Esiteks väisasin kauplust toiduvarude täiendamise eesmärgiga, siis aga tuli eluruumides tublisti mütata, et päästa kõik mis võimalik peatselt saabuvate remondimeeste eest :-) Lausa üllatav, kui palju võib ühel inimesel ühes ruumis olla igasuguseid pisiasju ja kui raske on neid kuhugi mujale paigutada (kus enamasti on juba mõni muu pisiasi ees...) Ja lisaks sellele kõigele veel üks tõlkelugu välisministeeriumile, nii et "päristööks" seda aega nii hirmus palju enam ei jäänudki.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2)
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2)
19.1.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis, nagu viimastel kuudel ikka, möödus KDE tõlkimise tähe all. Dokumentatsioon KDE SC 4.4 jaoks sai oodatult valmis, kuigi vahepeal oli veel üks uus käsiraamatuke juurde ilmunud. Põgusalt mõtlesin, kas jätkata kohe extrageari rakenduste käsiraamatute tõlkimisega, kuid langetasin siis ikkagi otsuse minna uute väljakutsete kallale kasutajaliidese eestindamise vallas.
Uueks väljakutseks said siis KDevelop ja semud, mille arendajad küll mõne aja eest teatasid, et nad KDE SC 4.4 ajaks ei jõua asju väljalaskekõlbulikuks mukkida, kuid juba kevadel on neilgi kavas ometi üle pika aja avalikkuse ette ilmuda. Ega seal midagi hirmus rasket ei ole: vana KDevelopi baas on ikka tugevasti all (vähemalt tõlgete mõttes; rakenduse enda sisulise, selle tavakasutaja eest varjatud poole pealt on vist ikka päris ja väga palju muutunud) ning selle pealt saab päris suure osa kas puhtalt või redaktsiooniliste muudatustega üle võtta. Siiski on seal ka omajagu uut ja keerukat, mis nõuab samasugust tuhnimist vähem või rohkem raskemini kättesaadavates materjalides, et minusugune, kellel pole tegelikult programmeerimisest ega millestki sellisest mingit aimu, saaks aru, millega on tegemist ja oskaks seda nii edasi anda, et ka programmeerijad (loodetavasti...) ei peaks ennast siniseks, punaseks ja vikerkaarevärviliseks vihastama. Õnneks suurem osa neist päris uutest või päris uutmoodi teostatud osadest paikneb playgroundis ja tuleb KDeveloppi sisse alles pärast väljalaset või veelgi hiljem, mis veidi mahendab seda learning curve'i.
Täna selgus ka, et "sansõlme" remont algab arvatust isegi mõni päev varem, juba sel nädalal. Tuleb järelikult kibekiiresti asuda pindu ette valmistama, et ehitustuhinas ja rängas tolmupilves miski muu kannatada ei saaks... Paratamatult toob see kaasa ka teatava muudatuse ärkveloleku aegadesse, sest mingil põhjusel see remondimees (nagu kardetavasti ka kes tahes muud remondimehed) alustavad tööd siinse ajavööndi järgi hommikul ja lõpetavad õhtul... Eks see kohanemine ja aklimatiseerumine veidi raskusi valmistab, mida võisin juba täna tunnistada, kui n-ö sissejuhatava harjutusena vastasin veel sügaval ööl ehk veidi enne kella 10 helisenud telefonile ega läinudki enam magusat und lõpetama... Aga ega siis kogu aeg ei peagi mett lakkuma...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gonger - Das Böse vergisst nie (Pro7)
Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: absurdsed kulutused (Postimees, 18.01.2010)
Uueks väljakutseks said siis KDevelop ja semud, mille arendajad küll mõne aja eest teatasid, et nad KDE SC 4.4 ajaks ei jõua asju väljalaskekõlbulikuks mukkida, kuid juba kevadel on neilgi kavas ometi üle pika aja avalikkuse ette ilmuda. Ega seal midagi hirmus rasket ei ole: vana KDevelopi baas on ikka tugevasti all (vähemalt tõlgete mõttes; rakenduse enda sisulise, selle tavakasutaja eest varjatud poole pealt on vist ikka päris ja väga palju muutunud) ning selle pealt saab päris suure osa kas puhtalt või redaktsiooniliste muudatustega üle võtta. Siiski on seal ka omajagu uut ja keerukat, mis nõuab samasugust tuhnimist vähem või rohkem raskemini kättesaadavates materjalides, et minusugune, kellel pole tegelikult programmeerimisest ega millestki sellisest mingit aimu, saaks aru, millega on tegemist ja oskaks seda nii edasi anda, et ka programmeerijad (loodetavasti...) ei peaks ennast siniseks, punaseks ja vikerkaarevärviliseks vihastama. Õnneks suurem osa neist päris uutest või päris uutmoodi teostatud osadest paikneb playgroundis ja tuleb KDeveloppi sisse alles pärast väljalaset või veelgi hiljem, mis veidi mahendab seda learning curve'i.
Täna selgus ka, et "sansõlme" remont algab arvatust isegi mõni päev varem, juba sel nädalal. Tuleb järelikult kibekiiresti asuda pindu ette valmistama, et ehitustuhinas ja rängas tolmupilves miski muu kannatada ei saaks... Paratamatult toob see kaasa ka teatava muudatuse ärkveloleku aegadesse, sest mingil põhjusel see remondimees (nagu kardetavasti ka kes tahes muud remondimehed) alustavad tööd siinse ajavööndi järgi hommikul ja lõpetavad õhtul... Eks see kohanemine ja aklimatiseerumine veidi raskusi valmistab, mida võisin juba täna tunnistada, kui n-ö sissejuhatava harjutusena vastasin veel sügaval ööl ehk veidi enne kella 10 helisenud telefonile ega läinudki enam magusat und lõpetama... Aga ega siis kogu aeg ei peagi mett lakkuma...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Gonger - Das Böse vergisst nie (Pro7)
Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: absurdsed kulutused (Postimees, 18.01.2010)
18.1.10
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõin veidi vaheldust eesolevate tööde pinu kahandamisega ühe välisministeeriumile mõeldud teksti tõlkimisega. Lisaks võtsin vastu veel ühe tööpakkumise, mis samuti on selline keskmises või tsipa pikem artikkel, aga mille pakkumisega kaasnes ka kiitus mu varasema töö kohta. See kõrvustrebituse tunne on ikka päris mõnus :-) kohe palju parem kui kritiseerimine... õigemini, kriitika on tegelikult hea, aga Eesti inimestel on ikka nõukogudeaegne hirm ja kartus ju endiselt nii tugevasti sees, et ega siis keegi ei julge otse kritiseerida naljalt, ikka tagaselja ja anonüümselt, nii et kuuled heal juhul tuttava käest, kes on kuulnud tuttava käest, kes on kuulnud jne, enamasti aga kuskil internetifoorumis mõne järjekordse argpüksliku "asjatundja" või "teadja" käest... Selles mõttes on oma nime all otse kritiseerijad raudselt paremad ja veel paremad on muidugi otse kiitjad :-) Viimased panevad rumala lausa topelt rügama, kui meenutada vanarahva tarkust :-)
Sattusin Kommersandi lisast Vlast lugema pisikest kokkuvõtet, kui palju on Venemaale maksma läinud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamise propageerimine - see kõik ilusasti ka vene inimesele mõistetavates ühikutes ära seletatud. Praeguseks siis on kulunud 3,25 miljardit dollarit ehk teisisõnu on see läinud igale venemaalasele maksma 4,5 pudelit viina :-) Vlast sellega ei piirdu ja arvutas välja ka, kui palju on kulutatud tunnustanud riikide elanikkonda arvestades. See summa oli keskmiselt veidi alla 100 dollari. Väikese interpolatsiooniga said nad tulemuseks, et kogu maailma tunnustuse hankimine läheks maksma 644 miljardit dollarit ehk nii kahekordne praegune Venemaa eelarve või veel selgemalt: 877 pudelit viina iga venemaalase kohta :-)
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Kolmnurk 3/3 (TV3)
Sattusin Kommersandi lisast Vlast lugema pisikest kokkuvõtet, kui palju on Venemaale maksma läinud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamise propageerimine - see kõik ilusasti ka vene inimesele mõistetavates ühikutes ära seletatud. Praeguseks siis on kulunud 3,25 miljardit dollarit ehk teisisõnu on see läinud igale venemaalasele maksma 4,5 pudelit viina :-) Vlast sellega ei piirdu ja arvutas välja ka, kui palju on kulutatud tunnustanud riikide elanikkonda arvestades. See summa oli keskmiselt veidi alla 100 dollari. Väikese interpolatsiooniga said nad tulemuseks, et kogu maailma tunnustuse hankimine läheks maksma 644 miljardit dollarit ehk nii kahekordne praegune Venemaa eelarve või veel selgemalt: 877 pudelit viina iga venemaalase kohta :-)
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Kolmnurk 3/3 (TV3)
17.1.10
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik. Ma ei saanudki aru, miks ta just täna tahtis tulla, aga mine sa võta neid naesterahvaste tujusid kinni. Igatahes piparkoogitaigna peale tehtud pirukas, mille ta kaasa vedis, oli imemaitsev :-) Aga võib-olla läksidki tal päevad segi lihtsalt, sest viibinud veidi siin, jõudis ta ise ka järeldusele, et on laupäev ja järelikult tuleb telerist Rosamunde Pilcher ja järelikult on tal vaja kiiresti koju tagasi jõuda... Mine võta nüüd kinni...
Ühe SuperKuma ristsõnavihiku tõi ta siiski ka kaasa, nii et sai pärast nende lahkumist veidi kätt harjutatud, no ütleme, et järgmise nädala meistrivõistluste soojenduseks, kuigi muidugi ema oli seda päris hoolikalt täitnud, nii et mulle olid jäänud rohkem sellised keerukamad mõistatused ja ristsõnavormid, millega meistrivõistlusi silmas pidades suurt midagi pole peale hakata...
Mõnevõrra aega võttis ka veel ühe tõlke tegemine Postimehele - ja järg neist põhitöö välistest asjadest, mille tegemisega ma olen nõustunud, on veel ees... Õnneks ei ole need teised nii hirmsasti kiired, nii et võib rahulikult iga päev vaid ühe korraga ette võtta.
Tundub, et õnnestus Mandriva arendajaid piisavalt ärritada, et nad ühe kena uue "featuuri" valmis nikerdasid. Asi puudutab siis Mandriva turbetööriista msec, millel muu hulgas on võimalus lasta sooritatud kontrolli aruanne endale e-kirjaga saata. Kunagi ammu oli mul see võimalus kasutusel, aga mingil hetkel see lakkas, võimalik, et süsteemi uuesti peale pannes. Igatahes, kui nüüd mõne aja eest tuli Mandrivasse tööle uus inimene, kes võttis mseci uuendamise põhjalikult ette, proovisin uuesti seda võimalust kasutada, aga ei midagi. ühtegi kirja ei laekunud. Väikese uurimise peale selgus, et seda lihtsalt ei saadeta masinast minema. Veel natuke uurimist viitas sellele, et tegemist on ISP (minu puhul siis Starmani) piiranguga, millega takistatakse masinatest n-ö kahtlaste kirjade saatmist (mitte et ma väga hästi aru saaks, aga see turbearuanne saadetaks n-ö otse, ilma ISP e-posti teenuse vahenduseta või umbes nii). Kui ma selle peale veateate tegin, selgitati mulle, et mseci ülesanne ei ole hoolitseda selliste asjade eest - mis on ka täiesti õige tegelikult, sest selliseid piiranguid ei rakenda nähtavasti sugugi kõik teenusepakkujad ja üldiselt on sellised aruanded mõeldud ju süsteemiadministraatoritele, kes iseenesest peaksid teadma, kuidas masinaid nii seadistada, et need kirjad ikka teele läheksid ja kohale jõuaksid.
Aga igatahes, kui nüüd paari päeva eest üks inimene postiloendis kurtis mõningate mseci asjade üle ja arendajate poolt muu hulgas tuli soovitus kasutada seda e-kirjaga teavitamise võimalust, ei suutnud ma ennast tagasi hoida ja torkasin üsna sarkastiliselt vahele, et see on "julge soovitus" :-) Mingit otsest vastust mu vaheletorge ei saanud, küll aga ilmus juba järgmine päev msecile uus võimalus: erinevalt varasemast salvestatakse nüüd kogu teave, mis muidu kirjas leiduks, ka masinasse, kus sellega tutvuda saab (varem oli see muidugi ka olemas, aga mitme faili vahel ära jagatud, igaüks eri probleemide jaoks - nüüd on spetsiaalne fail just samasuguse teabega nagu kirjas).
Loetud: Diplomaatia 1/2010
Vaadatud: Kükloop (TV6), Peata Ratsaniku tagasitulek (Showtime)
Ühe SuperKuma ristsõnavihiku tõi ta siiski ka kaasa, nii et sai pärast nende lahkumist veidi kätt harjutatud, no ütleme, et järgmise nädala meistrivõistluste soojenduseks, kuigi muidugi ema oli seda päris hoolikalt täitnud, nii et mulle olid jäänud rohkem sellised keerukamad mõistatused ja ristsõnavormid, millega meistrivõistlusi silmas pidades suurt midagi pole peale hakata...
Mõnevõrra aega võttis ka veel ühe tõlke tegemine Postimehele - ja järg neist põhitöö välistest asjadest, mille tegemisega ma olen nõustunud, on veel ees... Õnneks ei ole need teised nii hirmsasti kiired, nii et võib rahulikult iga päev vaid ühe korraga ette võtta.
Tundub, et õnnestus Mandriva arendajaid piisavalt ärritada, et nad ühe kena uue "featuuri" valmis nikerdasid. Asi puudutab siis Mandriva turbetööriista msec, millel muu hulgas on võimalus lasta sooritatud kontrolli aruanne endale e-kirjaga saata. Kunagi ammu oli mul see võimalus kasutusel, aga mingil hetkel see lakkas, võimalik, et süsteemi uuesti peale pannes. Igatahes, kui nüüd mõne aja eest tuli Mandrivasse tööle uus inimene, kes võttis mseci uuendamise põhjalikult ette, proovisin uuesti seda võimalust kasutada, aga ei midagi. ühtegi kirja ei laekunud. Väikese uurimise peale selgus, et seda lihtsalt ei saadeta masinast minema. Veel natuke uurimist viitas sellele, et tegemist on ISP (minu puhul siis Starmani) piiranguga, millega takistatakse masinatest n-ö kahtlaste kirjade saatmist (mitte et ma väga hästi aru saaks, aga see turbearuanne saadetaks n-ö otse, ilma ISP e-posti teenuse vahenduseta või umbes nii). Kui ma selle peale veateate tegin, selgitati mulle, et mseci ülesanne ei ole hoolitseda selliste asjade eest - mis on ka täiesti õige tegelikult, sest selliseid piiranguid ei rakenda nähtavasti sugugi kõik teenusepakkujad ja üldiselt on sellised aruanded mõeldud ju süsteemiadministraatoritele, kes iseenesest peaksid teadma, kuidas masinaid nii seadistada, et need kirjad ikka teele läheksid ja kohale jõuaksid.
Aga igatahes, kui nüüd paari päeva eest üks inimene postiloendis kurtis mõningate mseci asjade üle ja arendajate poolt muu hulgas tuli soovitus kasutada seda e-kirjaga teavitamise võimalust, ei suutnud ma ennast tagasi hoida ja torkasin üsna sarkastiliselt vahele, et see on "julge soovitus" :-) Mingit otsest vastust mu vaheletorge ei saanud, küll aga ilmus juba järgmine päev msecile uus võimalus: erinevalt varasemast salvestatakse nüüd kogu teave, mis muidu kirjas leiduks, ka masinasse, kus sellega tutvuda saab (varem oli see muidugi ka olemas, aga mitme faili vahel ära jagatud, igaüks eri probleemide jaoks - nüüd on spetsiaalne fail just samasuguse teabega nagu kirjas).
Loetud: Diplomaatia 1/2010
Vaadatud: Kükloop (TV6), Peata Ratsaniku tagasitulek (Showtime)
16.1.10
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev. Tundub, et inimesed on pea kuu aega kestnud letargiast nüüd lõpuks üles ärganud: täna tuli lausa kaks tööpakkumist, mõlemad sellised, millest oleks olnud lausa kahju ära öelda - ja ma ei öelnudki, sest õnneks on need suhteliselt väikese mahuga, võttes kõige rohkem mõne päeva aega, aga see-eest just sellised, mis mu eneseteadvust kõditavad - ja see ongi ju kõige tähtsam :-)
Maaleht avaldas täna pisikese järjeloo hiljaaegu olnud metsloomade järglaste nimede loole (mida ma põgusalt mainisin ühes varasemas sissekandes), keskendudes sedakorda koduloomadele. Midagi iseäralikku selles ei olnud, küll aga pani tõsiselt imestama väide, et inimesed olla nii linnastunud, et neidki enam ei tea. Võib-olla olen ma siis liiga maalt ja hobusega, aga ma ei ole nagu küll täheldanud, et kui üldse keegi oinast-jäära või muid selliseid nimetusi kasutab, et see oleks siis valesti... aga võib-olla ma pole siis "õiges" seltskonnas viibinud... Küll olid vähemalt mulle võõrad "lehmik" ja "pullik": vahest on need tõesti kasutuselgi, aga ma pole neid seni silmanud-kuulnud või vähemalt fikseerinud.
Tänane Sirp oli (koos lisadega) paks ja väga huvitav. Nojah, õigemini olid huvitavad ainult Sirbi esimesed leheküljed, mis sedakorda olid pühendatud ajaloole, aga ega tavaliselt mu jaoks palju muud huvitavat tagapool ka leidu (harva siiski, aga need on pigem erandid...). Eriliselt huvitav oli intervjuu Seppo Zetterbergiga, aga vähemalt sama huvipakkuv oli lugeda intervjuud Eesti Mälu Instituudi ühe juhi Toomas Hiioga, kes päris osavalt pareeris "kiusliku ajakirjaniku" küsimusi, ning Eero Medijaineni skeptilist või vahest lausa sapist arvamust sellise asutuse kohta üldse.
Loetud: Sirp 15.01.2010, Akadeemia 1/2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: süüdi pole ainult Island (Postimees, 15.01.2010)
Maaleht avaldas täna pisikese järjeloo hiljaaegu olnud metsloomade järglaste nimede loole (mida ma põgusalt mainisin ühes varasemas sissekandes), keskendudes sedakorda koduloomadele. Midagi iseäralikku selles ei olnud, küll aga pani tõsiselt imestama väide, et inimesed olla nii linnastunud, et neidki enam ei tea. Võib-olla olen ma siis liiga maalt ja hobusega, aga ma ei ole nagu küll täheldanud, et kui üldse keegi oinast-jäära või muid selliseid nimetusi kasutab, et see oleks siis valesti... aga võib-olla ma pole siis "õiges" seltskonnas viibinud... Küll olid vähemalt mulle võõrad "lehmik" ja "pullik": vahest on need tõesti kasutuselgi, aga ma pole neid seni silmanud-kuulnud või vähemalt fikseerinud.
Tänane Sirp oli (koos lisadega) paks ja väga huvitav. Nojah, õigemini olid huvitavad ainult Sirbi esimesed leheküljed, mis sedakorda olid pühendatud ajaloole, aga ega tavaliselt mu jaoks palju muud huvitavat tagapool ka leidu (harva siiski, aga need on pigem erandid...). Eriliselt huvitav oli intervjuu Seppo Zetterbergiga, aga vähemalt sama huvipakkuv oli lugeda intervjuud Eesti Mälu Instituudi ühe juhi Toomas Hiioga, kes päris osavalt pareeris "kiusliku ajakirjaniku" küsimusi, ning Eero Medijaineni skeptilist või vahest lausa sapist arvamust sellise asutuse kohta üldse.
Loetud: Sirp 15.01.2010, Akadeemia 1/2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: süüdi pole ainult Island (Postimees, 15.01.2010)
15.1.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida põgusalt katkestas tõlketöö Postimehe heaks. Sedakorda oli isegi kaks artiklit, kuid eks ta ole, ajaleht on ikka nii paganama pisikese mahuga - hakkad kirjutama ja vaevalt oled paar lauset valmis saanud, kui juba irvitab mahupiir laia lõuaga vastu...
Hommikul astus läbi postikuller - hämmastavalt ruttu sai see Raamatukoi tellimus täidetud! Tellimus läks teele teisipäeva viimastel tundidel ja juba neljapäeva hommikuks olid tellitud raamatud käes! Kuna enamiku juures oli märge, et need on laos, siis vaevalt oleks isegi nende poodi minnes kiiremini saanud... Aga olgu siin siis ära toodud pikk nimekiri (isegi saateleht oli kahel lehel :-) )laekunust, mis sisuliselt (4 kurvastavat erandit välja arvatud) viis lõpule Loomingu Raamatukogu esimese 35 tegevusaasta väljaannete täieliku kogu hankimise:
Huvitava loo vahendas Varraku raamatublogi e-raamatute teemal: paistab, et ilmselt peatselt ilmavalgust nägev Apple'i tahvelarvuti on võimalik muuta lihtsa nipiga e-lugeriks. Iseenesest ju loogiline: mõõtmed on laias laastus samad, nagu suurematel e-lugeritel ning asi siis vastav tarkvara külge pookida, mis ta selleks ka muudab. Kaal muidugi tuleb veidi suurem nähtavasti, sest sel riistapuul on ju muid funktsioone ka, ikkagi *arvuti* ju, aga ega need tahvelarvutid just väga palju ka ei kaalu.
Õhtul sattusin tõlkimise käigus Silvetit uurides iseäraliku vea, sellise loogikasilmuse peale. Tahtsin vaadata, mida tähendab withershins. Selle juures oli kirjas "= widdershins". Olgu peale, vaatan siis, mida tähendab widdershins. Ja oh imet, selle juures on kirjas "= withershins" :-) (Kui keegi ei peaks teadma, siis tähendavad mõlemad "vastupäeva".)
Hommikul lugesin uudist, et Venemaa mõningate parlamendisaadikute idee hakata karistama "Suure Isamaasõja võidus" kahtlejaid ja selle eitajaid sai tagasilöögi, kui valitsus otsustas seda mitte toetada. Ilmselt kõige täpsemalt võttis kogu selle karistamistemaatika probleemsuse kokku Stanislav Minin Nezavisimaja Gazeta veergudel, osutades sellele, et ajalugu on vaadeldav väga mitutpidi ja et kui võidus kui sellises ei saa mõistagi kellelgi kahtlust olla ega tegelikult olegi, siis Võidu kui meemiga, mis sisaldab endas ka "absoluutset tõde", on asjad sootuks teisiti. Ta juhtis muidugi ka tähelepanu sellele, et põhimõtteliselt võiks kõik see anda tagasilöögi ka Venemaale endale, kuivõrd NSVL oli ju teatavasti Teise maailmasõja kahel esimesel aastal sellesamuse koleda Saksamaa liitlane...
Õhtupoolikul sattusin Lugemissoovituse blogist lugema huvitavat artiklit, kus olid kokku võetud n-ö käbid ja kännud eesti kirjanduses, s.t siis kirjandusega seotud perekonnad või vähemalt vanemad ja lapsed. Päris palju oli neid.
Loetud: Tuna 4/2009, Akadeemia 1/2010
Vaadatud: Takso 4 (Kanal2), Jäljetult kadunud (TV3)
Hommikul astus läbi postikuller - hämmastavalt ruttu sai see Raamatukoi tellimus täidetud! Tellimus läks teele teisipäeva viimastel tundidel ja juba neljapäeva hommikuks olid tellitud raamatud käes! Kuna enamiku juures oli märge, et need on laos, siis vaevalt oleks isegi nende poodi minnes kiiremini saanud... Aga olgu siin siis ära toodud pikk nimekiri (isegi saateleht oli kahel lehel :-) )laekunust, mis sisuliselt (4 kurvastavat erandit välja arvatud) viis lõpule Loomingu Raamatukogu esimese 35 tegevusaasta väljaannete täieliku kogu hankimise:
- A. Alliksaar. Olematus võiks ju ka olemata olla
- M. Aymé. Teise mehe pea
- S. Bellow. Püüa päeva
- I. Bergman. Stseenid ühest abielust
- A. Bloch. Murphy seadus. Uusi põhjusi, miks asjad untsu lähevad
- S. Dagerman. Öö mängud
- Dhammapada
- F. Dürrenmatt. Romulus Suur
- H. J. Eysenck. Tunne oma võimeid
- M. Frisch. Homo faber
- Mahatma Gandhi. Maailm on väsinud vihkamast
- A. Gide. Halvasti aheldatud Prometheus
- H. Hesse. Unenäokingitus
- B. Kaufman. Allakäigutrepist üles
- Leegajused
- S. Lem. Ijon Tichy mälestused
- S. Lewis. Pajude allee
- A. Miller. Pärast pattulangemist
- O. Henry. Kapsad ja kuningad
- Olli. Kui Simson olnuks soomlane
- L. J. Peter, R. Hull. Peteri printsiip
- J. Prévert. Kuidas portreteerida lindu
- P.-E. Rummo. Tuhkatriinumäng
- J.-P. Sartre. Sõnad
- A. Seghers. Varjupaik
- A. Zinovjev. Ela!
- A. Zinovjev. Gorbatšovism
- L. Ullmann. Muutumine
- V. Vahing. Sina
- K. Vonnegut. Õnne sünnipäevaks, Wanda June
- D. Wasserman. Lendas üle käopesa
Huvitava loo vahendas Varraku raamatublogi e-raamatute teemal: paistab, et ilmselt peatselt ilmavalgust nägev Apple'i tahvelarvuti on võimalik muuta lihtsa nipiga e-lugeriks. Iseenesest ju loogiline: mõõtmed on laias laastus samad, nagu suurematel e-lugeritel ning asi siis vastav tarkvara külge pookida, mis ta selleks ka muudab. Kaal muidugi tuleb veidi suurem nähtavasti, sest sel riistapuul on ju muid funktsioone ka, ikkagi *arvuti* ju, aga ega need tahvelarvutid just väga palju ka ei kaalu.
Õhtul sattusin tõlkimise käigus Silvetit uurides iseäraliku vea, sellise loogikasilmuse peale. Tahtsin vaadata, mida tähendab withershins. Selle juures oli kirjas "= widdershins". Olgu peale, vaatan siis, mida tähendab widdershins. Ja oh imet, selle juures on kirjas "= withershins" :-) (Kui keegi ei peaks teadma, siis tähendavad mõlemad "vastupäeva".)
Hommikul lugesin uudist, et Venemaa mõningate parlamendisaadikute idee hakata karistama "Suure Isamaasõja võidus" kahtlejaid ja selle eitajaid sai tagasilöögi, kui valitsus otsustas seda mitte toetada. Ilmselt kõige täpsemalt võttis kogu selle karistamistemaatika probleemsuse kokku Stanislav Minin Nezavisimaja Gazeta veergudel, osutades sellele, et ajalugu on vaadeldav väga mitutpidi ja et kui võidus kui sellises ei saa mõistagi kellelgi kahtlust olla ega tegelikult olegi, siis Võidu kui meemiga, mis sisaldab endas ka "absoluutset tõde", on asjad sootuks teisiti. Ta juhtis muidugi ka tähelepanu sellele, et põhimõtteliselt võiks kõik see anda tagasilöögi ka Venemaale endale, kuivõrd NSVL oli ju teatavasti Teise maailmasõja kahel esimesel aastal sellesamuse koleda Saksamaa liitlane...
Õhtupoolikul sattusin Lugemissoovituse blogist lugema huvitavat artiklit, kus olid kokku võetud n-ö käbid ja kännud eesti kirjanduses, s.t siis kirjandusega seotud perekonnad või vähemalt vanemad ja lapsed. Päris palju oli neid.
Loetud: Tuna 4/2009, Akadeemia 1/2010
Vaadatud: Takso 4 (Kanal2), Jäljetult kadunud (TV3)
14.1.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida ma lõhkusin veidi põgusa läbihüppamisega kõrvalasuvast poest toiduvarude täiendamise eesmärgil. See-eest ilma ise välja minemata tuli terve hulk asju koju kätte: kõigepealt helistati varahommikul ja teatati, millal ja kus toimuvad ristsõnade lahendamise meistrivõistlused. Lisaks sellele kinnitati muidugi ka, et ma olen sinna oodatud :-)
Õhtul helistas mees, kes eile koos vennaga mu juures käis ja kelle õlule langeb siis mu "sansõlme" remont. Peamiselt rääkisime rahast ja oli hea meel tõdeda, et tema küsimised langesid kenasti kokku minu ootustega, nii et peagi läheb siis asi lahti. Mis muidugi tähendab üsna närvesöövat paari nädalat vastiku puurimise ja muulaadse tööriista-kiunu saatel, aga tuleb lihtsalt üle elada ja ära taluda - pole midagi teha, mõnikord vajab see, et elu oleks üks suur meelakkumine, ajutiselt ka pühendumist taru kokkuklopsimisele... :-)
Paul Goble'i vahendusel sattusin lugema muidu haruharva, et mitte öelda üldse mitte ettejäävat Komsomol'skaja Pravdat, kus oli intervjuu Venemaa regionaalarengu ministri asetäitjaga, mis oli pühendatud rahvusküsimusele. Jäi mulje, et ka Venemaa valitsuses leidub neid, kes on mõistnud, et poolavalik venestamine, mida praegu kehtiva konstitutsiooni vaimus ja eriti Putini võimuajal üritati süvendada, ei anna häid tulemusi ning võib tuua kaasa hoopis tagasilööke. Kompaktse maismaaimpeeriumi puhul, nagu Venemaa seda on, on muidugi niisugused pinged lausa loomupäraselt sisse kirjutatud (veidi mõõdukamal kujul ja mõnevõrra edukamalt aetuna võib ju sedasama näha ka Suurbritannias ja Hispaanias ning veel mitmeski riigis). Mõtted polnud sel aseministril just kõige hullemad, isegi mitmeti mõistlikud, aga ta osutas ka ise, et nende teostamine elik "kodanikurahvuse" (venemaalaste" tekitamine, mille puhul "etniline rahvus" ja "kodanikurahvus" rahumeeli kõrvuti eksisteeriksid, pole kaugeltki lihtne. Kui arvestada seniajani päris tugevalt toimivat poolavalikku venestamist, tunduvad tema lootused lausa utoopilisena. Mis muidugi ei välista, et tulevased Venemaa juhid suudavadki rakendada mõistlikumat rahvuspoliitikat ning saavutada tõepoolest "kodanikurahvuse" tekke, aga praeguste suundumuste valguses tundub see siiski liigse optimismina...
Aaron Seigo jätkas oma artiklisarja KDE ees seisvatest väljakutsetest, võttes sedakorda vaatluse alla "sotsiaal-semantilise töölaua" Nepomuk. See on üks huvitav kont KDE hambus olnud algusest peale: kõik tunnistavad, et asjal on tohutu potentsiaal, aga selle teostamine on edasi nihkunud suhteliselt aeglaselt ja vaevaliselt... Eks näib, kuidas see õnnestub. Minu enda viimased kogemused on olnud negatiivsed (väga suur koormus protsessorile ja mälule, mis kipub lausa arvuti tööd halvama), aga selliseid perioodikesi on olnud varemgi...
Loetud: Horisont 1/2010, Tuna 4/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
Õhtul helistas mees, kes eile koos vennaga mu juures käis ja kelle õlule langeb siis mu "sansõlme" remont. Peamiselt rääkisime rahast ja oli hea meel tõdeda, et tema küsimised langesid kenasti kokku minu ootustega, nii et peagi läheb siis asi lahti. Mis muidugi tähendab üsna närvesöövat paari nädalat vastiku puurimise ja muulaadse tööriista-kiunu saatel, aga tuleb lihtsalt üle elada ja ära taluda - pole midagi teha, mõnikord vajab see, et elu oleks üks suur meelakkumine, ajutiselt ka pühendumist taru kokkuklopsimisele... :-)
Paul Goble'i vahendusel sattusin lugema muidu haruharva, et mitte öelda üldse mitte ettejäävat Komsomol'skaja Pravdat, kus oli intervjuu Venemaa regionaalarengu ministri asetäitjaga, mis oli pühendatud rahvusküsimusele. Jäi mulje, et ka Venemaa valitsuses leidub neid, kes on mõistnud, et poolavalik venestamine, mida praegu kehtiva konstitutsiooni vaimus ja eriti Putini võimuajal üritati süvendada, ei anna häid tulemusi ning võib tuua kaasa hoopis tagasilööke. Kompaktse maismaaimpeeriumi puhul, nagu Venemaa seda on, on muidugi niisugused pinged lausa loomupäraselt sisse kirjutatud (veidi mõõdukamal kujul ja mõnevõrra edukamalt aetuna võib ju sedasama näha ka Suurbritannias ja Hispaanias ning veel mitmeski riigis). Mõtted polnud sel aseministril just kõige hullemad, isegi mitmeti mõistlikud, aga ta osutas ka ise, et nende teostamine elik "kodanikurahvuse" (venemaalaste" tekitamine, mille puhul "etniline rahvus" ja "kodanikurahvus" rahumeeli kõrvuti eksisteeriksid, pole kaugeltki lihtne. Kui arvestada seniajani päris tugevalt toimivat poolavalikku venestamist, tunduvad tema lootused lausa utoopilisena. Mis muidugi ei välista, et tulevased Venemaa juhid suudavadki rakendada mõistlikumat rahvuspoliitikat ning saavutada tõepoolest "kodanikurahvuse" tekke, aga praeguste suundumuste valguses tundub see siiski liigse optimismina...
Aaron Seigo jätkas oma artiklisarja KDE ees seisvatest väljakutsetest, võttes sedakorda vaatluse alla "sotsiaal-semantilise töölaua" Nepomuk. See on üks huvitav kont KDE hambus olnud algusest peale: kõik tunnistavad, et asjal on tohutu potentsiaal, aga selle teostamine on edasi nihkunud suhteliselt aeglaselt ja vaevaliselt... Eks näib, kuidas see õnnestub. Minu enda viimased kogemused on olnud negatiivsed (väga suur koormus protsessorile ja mälule, mis kipub lausa arvuti tööd halvama), aga selliseid perioodikesi on olnud varemgi...
Loetud: Horisont 1/2010, Tuna 4/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
13.1.10
Teisibased mõtted
Selline pooles vinnas tööpäev. Pooliku vinna põhjustas venna külaskäik, kelle ma küll ausalt öeldes ise n-ö kohale tellisin. Igatahes ta tuligi ja koos paari sõbraga, kes peatselt peaksid hakkama tegutsema mu "sansõlme" põhjaliku remondiga. Asjatundjate nõu on alati kulda väärt ja nii ka seekord: ma ise ei olnud suutnud nii põhjalikult asju läbi mõelda (peamiselt küll lihtsalt teadmatusest...) Pikale arupidamisele ning selgitus-uurimistööle "sansõlmes" ja selle ümber järgnes paari tunni pikkune kaupluse külastamine, kus sai enam-vähem paika pandud vajalikud komponendid uuendamiseks. Loodetavasti saab selle asjaga juba varsti peale hakata: see vannitoa remont on ikka juba päris pikalt hinge peal olnud ja ühest rusuvast mõttest vabanemine oleks ainult tore...
Ilm on läinud õige imelikuks, tekitab teine lausa hallutsinatsioone: viibid ruumis ja vaatad läbi akna välja, tundub, nagu sajaks kohe tõsiselt - lähed välja, pole midagi... Talvine udu on ikka kentsakas asi :-)
Veel omajagu aega nõudis ka tarkvara uuendamine, millega asusin tegelema kohe tagasi koju jõudes. Sedakorda oli uuendusi kohe päris palju: 869 tarkvarapaketti ja kokku nii paari giga jagu tõmbamist... Selle taga seisis muidugi peamiselt uus KDE 4.4 eelväljalase ning ühe olulise teegi (libjpeg) uuendamine, mistõttu väga palju tarkvara oli ümber ehitatud. Aga kui jätta kõrvale suur ajakulu, siis oli uuendamine igas mõttes edukas. Kui aega peaks tekkima, tuleks ilmselt KDE rakendusi lapata, et uurida, kas kuskil pole tõlgetes midagi väga vildakat...
Ilmselt suurest poodlemisest, mis küll täna veel ei päädinud kõige vajaliku ja kavandatu ostmisega, vaid lihtsalt asjade selgeksrääkimise ja -mõtlemisega, ajendatuna tekkis õhtul tung ka midagi reaalsemat hankida. Et ma suutsin jõulude ajal Kunglas lõpuks tuvastada oma vana paberilehekese, mille peale olid kantud Loomingu Raamatukogu esimese 35 aasta puuduolevad numbrid, siis võtsingi selle ette ja väisasin Raamatukoi veebipoodi. Tänapäeval on ikka õige lihtne see vanade raamatute hankimine (noh, vähemalt osaliselt - haruldasemaid tuleb ikka endiselt läbi isiklike sidemete järele kuulata). Vanasti tuli lakkamatult tiirutada Tallinna, Tartu ja Viljandi antikvariaatide vahel ning maad kuulata, kas keegi kavatseb oma raamatukogu tühjendama asuda, ja ikka ei saanud sugugi kõike, mida soovisid... Igatahes 35 puuduolevast numbrist 31 oli Raamatukois nagu naksti olemas. Puuduolevad olid ka üldiselt loogilised, ehkki ühe erandiga: Baudelaire, Lem ja Salinger on mõistetavalt asjad, mida suhteliselt vähe turul liigub, küll aga hämmastas vana kommunisti Friedrich Wolfi "Pariisi õngitseja" puudumine. Aga pole, siis pole. Igatahes oli tegemist hea tehinguga: kuidas veel saaks hankida 31 raamatut 1000 krooniga? :-)
Ekspressis oli lugeda kellegi Erki Varma mõtteavaldus eesti keele aadressil. Laias laastus oli tal muidugi õigus, et keel peab olema loomulik ja mõistetav kõigile selle kõnelejatele, aga mu meelest oli keelenormi ja lihtsalt hea (tava/kõne)keele erisus ikka tugevasti üle võimendatud, sarnanedes rohkem koolipoisi hädaldamisele, kes pole viitsinud tükke ära õppida. Ma arvan küll, et eesti keel on piisavalt vaba ja paindlik ka praegusel kujul ning isegi üsna vähesel määral jäigalt normitud - mitte et normitud keel oleks päris kõnekeel (seda ei juhtu ilmselt kunagi), aga need erinevused on ikka kõvasti väiksemad kui näiteks vene või inglise keeles (mulle tuntud keelte seast; sellele ilmselt aitab tugevasti kaasa ka see, et eesti kirjakeel on ühelt poolt üpris edukalt tõrjunud välja murded ning ennast kehtestanud ja teiselt poolt neidsamuseid väljatõrjutud murdeid samuti üpris edukalt endasse imanud).
Pigem on suurem oht selles, et suhteliselt väikese keelena (suhteliselt seepärast, et tegelikult maailma mastaabis on eesti keel juba oma nii laias laastus miljoni kõnelejaga ikka päris suur, rääkimata sellest, et tegemist on täiemahulise "kultuurkeelega" ja riigikeelega, mis muudab eesti keele veel "suuremaks") kiputakse lõimunud ja üleilmastunud maailmas paljusid asju mentaalselt tõlkima mõnest muust keelest, mis tekitab palju rohkem kohmakusi ja ebakõlasid kui lihtsalt kõnekeele kasutamine. (Eriti käib see globaalses mastaabis lingua franca rolli võtnud inglise keele mentaalse ülekandmise kohta, sest see keel on eesti keelest piisavalt kaugel, et selle n-ö üksühesel ülekandmisel tekiks väga imelikud konstruktsioonid, mis kuidagi ei mahu eesti keele ülesehitusse.)
Minu meelest seda võibki sageli näha neis pressiteadetes, millele Varma osutab. Nende mõnigi kord puise keele taga seisavad seadused, need aga on praeguse iseseisvusaja vältel pea valdavas osas just nimelt tõlgitud (kui täpne olla, siis muidugi tihtipeale mugandatud ja kohandatud), eriti Euroopa Liiduga liitumise käigus. Olles ka ise põgusalt, kõrvaltvaatajana nn eurotõlgetega kokku puutunud, siis jääb mulje, et eriti alguses oli ikka kahetsusväärselt palju sellist toortõlget, mis paraku kiirustamise ja ressursside vähesuse tõttu ka käibele läks. Selle rookimisega mõistagi tegeldakse, aga nagu ikka, kui alguses on põrand kohati vildakas pandud, siis selle õgvendamine tingimustes, kus põranda peale on pandud kate ja selle peale terve elutuba koos kogu sisustusega, on juba märksa keerukam. Neist vildakustest aga kasvavadki välja ametkondade pressiteated, sest kust mujalt nad ikka oma tegevuse kirjeldamiseks mõisteid ja väljendeid võtavad kui mitte sellesama tegevuse aluseks olevatest õigusaktidest...
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2)
Ilm on läinud õige imelikuks, tekitab teine lausa hallutsinatsioone: viibid ruumis ja vaatad läbi akna välja, tundub, nagu sajaks kohe tõsiselt - lähed välja, pole midagi... Talvine udu on ikka kentsakas asi :-)
Veel omajagu aega nõudis ka tarkvara uuendamine, millega asusin tegelema kohe tagasi koju jõudes. Sedakorda oli uuendusi kohe päris palju: 869 tarkvarapaketti ja kokku nii paari giga jagu tõmbamist... Selle taga seisis muidugi peamiselt uus KDE 4.4 eelväljalase ning ühe olulise teegi (libjpeg) uuendamine, mistõttu väga palju tarkvara oli ümber ehitatud. Aga kui jätta kõrvale suur ajakulu, siis oli uuendamine igas mõttes edukas. Kui aega peaks tekkima, tuleks ilmselt KDE rakendusi lapata, et uurida, kas kuskil pole tõlgetes midagi väga vildakat...
Ilmselt suurest poodlemisest, mis küll täna veel ei päädinud kõige vajaliku ja kavandatu ostmisega, vaid lihtsalt asjade selgeksrääkimise ja -mõtlemisega, ajendatuna tekkis õhtul tung ka midagi reaalsemat hankida. Et ma suutsin jõulude ajal Kunglas lõpuks tuvastada oma vana paberilehekese, mille peale olid kantud Loomingu Raamatukogu esimese 35 aasta puuduolevad numbrid, siis võtsingi selle ette ja väisasin Raamatukoi veebipoodi. Tänapäeval on ikka õige lihtne see vanade raamatute hankimine (noh, vähemalt osaliselt - haruldasemaid tuleb ikka endiselt läbi isiklike sidemete järele kuulata). Vanasti tuli lakkamatult tiirutada Tallinna, Tartu ja Viljandi antikvariaatide vahel ning maad kuulata, kas keegi kavatseb oma raamatukogu tühjendama asuda, ja ikka ei saanud sugugi kõike, mida soovisid... Igatahes 35 puuduolevast numbrist 31 oli Raamatukois nagu naksti olemas. Puuduolevad olid ka üldiselt loogilised, ehkki ühe erandiga: Baudelaire, Lem ja Salinger on mõistetavalt asjad, mida suhteliselt vähe turul liigub, küll aga hämmastas vana kommunisti Friedrich Wolfi "Pariisi õngitseja" puudumine. Aga pole, siis pole. Igatahes oli tegemist hea tehinguga: kuidas veel saaks hankida 31 raamatut 1000 krooniga? :-)
Ekspressis oli lugeda kellegi Erki Varma mõtteavaldus eesti keele aadressil. Laias laastus oli tal muidugi õigus, et keel peab olema loomulik ja mõistetav kõigile selle kõnelejatele, aga mu meelest oli keelenormi ja lihtsalt hea (tava/kõne)keele erisus ikka tugevasti üle võimendatud, sarnanedes rohkem koolipoisi hädaldamisele, kes pole viitsinud tükke ära õppida. Ma arvan küll, et eesti keel on piisavalt vaba ja paindlik ka praegusel kujul ning isegi üsna vähesel määral jäigalt normitud - mitte et normitud keel oleks päris kõnekeel (seda ei juhtu ilmselt kunagi), aga need erinevused on ikka kõvasti väiksemad kui näiteks vene või inglise keeles (mulle tuntud keelte seast; sellele ilmselt aitab tugevasti kaasa ka see, et eesti kirjakeel on ühelt poolt üpris edukalt tõrjunud välja murded ning ennast kehtestanud ja teiselt poolt neidsamuseid väljatõrjutud murdeid samuti üpris edukalt endasse imanud).
Pigem on suurem oht selles, et suhteliselt väikese keelena (suhteliselt seepärast, et tegelikult maailma mastaabis on eesti keel juba oma nii laias laastus miljoni kõnelejaga ikka päris suur, rääkimata sellest, et tegemist on täiemahulise "kultuurkeelega" ja riigikeelega, mis muudab eesti keele veel "suuremaks") kiputakse lõimunud ja üleilmastunud maailmas paljusid asju mentaalselt tõlkima mõnest muust keelest, mis tekitab palju rohkem kohmakusi ja ebakõlasid kui lihtsalt kõnekeele kasutamine. (Eriti käib see globaalses mastaabis lingua franca rolli võtnud inglise keele mentaalse ülekandmise kohta, sest see keel on eesti keelest piisavalt kaugel, et selle n-ö üksühesel ülekandmisel tekiks väga imelikud konstruktsioonid, mis kuidagi ei mahu eesti keele ülesehitusse.)
Minu meelest seda võibki sageli näha neis pressiteadetes, millele Varma osutab. Nende mõnigi kord puise keele taga seisavad seadused, need aga on praeguse iseseisvusaja vältel pea valdavas osas just nimelt tõlgitud (kui täpne olla, siis muidugi tihtipeale mugandatud ja kohandatud), eriti Euroopa Liiduga liitumise käigus. Olles ka ise põgusalt, kõrvaltvaatajana nn eurotõlgetega kokku puutunud, siis jääb mulje, et eriti alguses oli ikka kahetsusväärselt palju sellist toortõlget, mis paraku kiirustamise ja ressursside vähesuse tõttu ka käibele läks. Selle rookimisega mõistagi tegeldakse, aga nagu ikka, kui alguses on põrand kohati vildakas pandud, siis selle õgvendamine tingimustes, kus põranda peale on pandud kate ja selle peale terve elutuba koos kogu sisustusega, on juba märksa keerukam. Neist vildakustest aga kasvavadki välja ametkondade pressiteated, sest kust mujalt nad ikka oma tegevuse kirjeldamiseks mõisteid ja väljendeid võtavad kui mitte sellesama tegevuse aluseks olevatest õigusaktidest...
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2)
12.1.10
Esmabased mõtted
Kavas oli tänane päev kulutada, nagu ikka, tarkvara tõlkimisele, aga väga hästi see just ei õnnestunud. Järsku ja ootamatult ja äkki ilmus üle tüki aja välja maru palju inimesi, kes kõik midagi soovisid ja tahtsid ja kelle soovid ja tahtmised olid mõistagi edasilükkamatud. Nähtavasti oli neil selja taga seesamune, kuidas seda nimetatakse, ei tule mitte meelde... ahjaa, puhkus. Üks neist asjadest, mis veidi aega ära võttis, oli Postimehele tehtud tõlge, aga see ei olnud ainus päevatõkesti...
Aga kõigest hoolimata sai KDE arendusharus omajagu siiski ära tehtud: kasutajaliidesesse juurde tekkinud üksikud stringid uuendatud või tõlgitud ning ka dokumentatsiooniga sisuliselt ühele poole - ühes käsiraamatus on veel 8 stringi tõlkida, mida ma lihtsalt hilise aja tõttu ei riskinud enam ette võtta, sest neis stringides oli päris palju märkekeelt, mida tuleb hoolikalt jälgida ja mis seetõttu vajab rohkem "kainemat" pead. Üllataval kombel ei olnud eelmisel nädalal täheldatud suur dokumentatsiooni uuendamine endast peaaegu üldse märku andnud. Või õigemini oli, aga see selgus alles siis, kui sai hakata käsiraamatuid (DocBooki) regenereerima: nähtavasti olid need suured muudatused kõik suunatud sellele, et välja rookida vana ja nüüdseks iganenud sisu, mitte veel uue sisu tekitamisele.
Vahest siis järgmine nädal tegelen veel natuke dokumentatsiooniga lisaks neile 8 stringile, aga seejärel tuleb ilmselt tähelepanu pöörata KDevelopile, mis küll lükkas oma ilmumisaja KDE 4.4-ga võrreldes edasi, aga siiski üsna pea pärast seda peaks välja tulema. Õieti ei ole ju enam puhtalt KDeveloppi, vaid suurem ja laiem arenduskeskkond, mille komponente kasutatakse mõnevõrra ka mujal (ehkki esialgu rohkem ideetasandil kui tegelikkuses).
KDE-ga seoses oli Aaron oma lubadusi pidanud ning asunud kirjutama 2010. aasta "võtmeülesannetest". Minu jaoks olid neist huvitavamad kaks. Esimene pööras tähelepanu uutele rakendustele, täpsemalt nende haldamisele. KDE rakendused jagunevad KDE4 ajal õieti kaheks: n-ö pärisrakendused, mille seast viimased suuremad uustulnukad on finantsrakendused Skrooge, KMyMoney ja Kraft, ning Plasma vidinad, mida on juba kolmekohaline arv. Nende kõigi haldamine, eriti aga püüud midagi koordineerida on mõistagi päris keeruline tegevus, kuid õnnekombel on KDE-l päris tugev alus, mille peale sisuliselt kõik rakendused ennast toetavad, ning see alus on vähemalt üsna selgelt ja kindlalt juhitav, arendatav, koordineeritav ja nii edasi.
Teine artikkel käsitles KOffice'it, mis on õigupoolest üks vanemaid KDE-ga suhestuvaid tarkvaraprojekte, kuid endiselt suhteliselt vähelevinud. Aaroni arvates võib käesolev aasta kujuneda KOffice'i tuleviku osas otsustavaks: ehkki eriti Krita ja Kexi, aga mõned teisedki KOffice'i komponendid on ennast väga heast küljest näidanud, siis läbimurre võib tulla vallast, millest KOffice'il vahest senini on kõige rohkem puudus olnud, nimelt ühilduvusest MS Office'i dokumentidega. Ehkki KOffice oli esimene, kes läks jäägitult üle OpenDocumentile, on just ühilduvus MS Office''iga, mis on ju seniajani ikkagi kontoritöö vallas juhtival kohal, olnud kirstunael - aga nüüd on tänu Nokiale asjad muutuma hakanud: uute Maemot kasutatavate seadmete dokumendinäitajate aluseks on just KOffice, mis ühtlasi on tähendanud väga agarat tööd mainitud ühilduvuse tagamiseks. Mul küll endal puuduvad sellega kokkupuuted, aga SVN-i sissekandeid vaadates paistab, et vähemalt Wordi ja Powerpointi dokumentide enam-vähem korrektse näitamisega ei tohiks hirmus suuri probleeme tekkida. Võib muidugi juhtuda, et see FreOffice, nagu ta nimi praegu kõlab, jääbki nii omaette projektiks, et KOffice'it ennast palju ei mõjuta, aga eks näeb.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Mees karjuva ajuga (Showtime)
Aga kõigest hoolimata sai KDE arendusharus omajagu siiski ära tehtud: kasutajaliidesesse juurde tekkinud üksikud stringid uuendatud või tõlgitud ning ka dokumentatsiooniga sisuliselt ühele poole - ühes käsiraamatus on veel 8 stringi tõlkida, mida ma lihtsalt hilise aja tõttu ei riskinud enam ette võtta, sest neis stringides oli päris palju märkekeelt, mida tuleb hoolikalt jälgida ja mis seetõttu vajab rohkem "kainemat" pead. Üllataval kombel ei olnud eelmisel nädalal täheldatud suur dokumentatsiooni uuendamine endast peaaegu üldse märku andnud. Või õigemini oli, aga see selgus alles siis, kui sai hakata käsiraamatuid (DocBooki) regenereerima: nähtavasti olid need suured muudatused kõik suunatud sellele, et välja rookida vana ja nüüdseks iganenud sisu, mitte veel uue sisu tekitamisele.
Vahest siis järgmine nädal tegelen veel natuke dokumentatsiooniga lisaks neile 8 stringile, aga seejärel tuleb ilmselt tähelepanu pöörata KDevelopile, mis küll lükkas oma ilmumisaja KDE 4.4-ga võrreldes edasi, aga siiski üsna pea pärast seda peaks välja tulema. Õieti ei ole ju enam puhtalt KDeveloppi, vaid suurem ja laiem arenduskeskkond, mille komponente kasutatakse mõnevõrra ka mujal (ehkki esialgu rohkem ideetasandil kui tegelikkuses).
KDE-ga seoses oli Aaron oma lubadusi pidanud ning asunud kirjutama 2010. aasta "võtmeülesannetest". Minu jaoks olid neist huvitavamad kaks. Esimene pööras tähelepanu uutele rakendustele, täpsemalt nende haldamisele. KDE rakendused jagunevad KDE4 ajal õieti kaheks: n-ö pärisrakendused, mille seast viimased suuremad uustulnukad on finantsrakendused Skrooge, KMyMoney ja Kraft, ning Plasma vidinad, mida on juba kolmekohaline arv. Nende kõigi haldamine, eriti aga püüud midagi koordineerida on mõistagi päris keeruline tegevus, kuid õnnekombel on KDE-l päris tugev alus, mille peale sisuliselt kõik rakendused ennast toetavad, ning see alus on vähemalt üsna selgelt ja kindlalt juhitav, arendatav, koordineeritav ja nii edasi.
Teine artikkel käsitles KOffice'it, mis on õigupoolest üks vanemaid KDE-ga suhestuvaid tarkvaraprojekte, kuid endiselt suhteliselt vähelevinud. Aaroni arvates võib käesolev aasta kujuneda KOffice'i tuleviku osas otsustavaks: ehkki eriti Krita ja Kexi, aga mõned teisedki KOffice'i komponendid on ennast väga heast küljest näidanud, siis läbimurre võib tulla vallast, millest KOffice'il vahest senini on kõige rohkem puudus olnud, nimelt ühilduvusest MS Office'i dokumentidega. Ehkki KOffice oli esimene, kes läks jäägitult üle OpenDocumentile, on just ühilduvus MS Office''iga, mis on ju seniajani ikkagi kontoritöö vallas juhtival kohal, olnud kirstunael - aga nüüd on tänu Nokiale asjad muutuma hakanud: uute Maemot kasutatavate seadmete dokumendinäitajate aluseks on just KOffice, mis ühtlasi on tähendanud väga agarat tööd mainitud ühilduvuse tagamiseks. Mul küll endal puuduvad sellega kokkupuuted, aga SVN-i sissekandeid vaadates paistab, et vähemalt Wordi ja Powerpointi dokumentide enam-vähem korrektse näitamisega ei tohiks hirmus suuri probleeme tekkida. Võib muidugi juhtuda, et see FreOffice, nagu ta nimi praegu kõlab, jääbki nii omaette projektiks, et KOffice'it ennast palju ei mõjuta, aga eks näeb.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Mees karjuva ajuga (Showtime)
11.1.10
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik. Nagu tihtipeale, tõi ta lisaks pojukese elushoidmiseks mõeldud toidupoolisele kaasa ka ristsõnu. Mis omakorda ajendas mind lisaks toodutele kätte võtma ka eelmise aasta viimastest päevadest ripakile jäänud Meistriristikut ja etskae, Rauno Pärnitsa esmapilgul päris raskena tundunud "ussiristsõna" polnudki järsku enam nii masendavalt lootusetu - nojah, pusimist muidugi omajagu oli ja ega see ristsõna või pigem mõistatus polnud just mu lemmikute seast, aga vähemalt oli seal tegemist mõtestatud isikunimede paigutamisega ja seega mingilgi moel mõtestatud nuputamisega.
Sattusin lugema paari keelealast asja, üht naljakat ja teist veidi tõsisemat, nii-ütelda kõrva taha pandavat. Naljaka poole pealt hoolitses Eesti Ekspress "uue aja sõnaraamatuga", kus oli päris naljakaid leide. näiteks "napa – natuke parem. Inimesed, kes pärast kõike eelnevat vaatavad tulevikku lootusrikkalt, on napakad", aga ka päris tõsiselt võetavaid sõnu, vahest veidi humoorikama lahtiseletusega. Tõsisemat mõtteainet pakkus üks Maalehe artikkel, kus arutleti selle üle, kuidas peaks nimetama ja tuleks nimetada loomalapsi. See oli õieti päris huvitav arutlus (kaasa arvatud mõningad artiklile lisanduvad kommentaarid) ja näitas mu meelest järjekordselt hästi, kui mõttetu on isegi üritada peale sundida kunstlikke liigitusi: kui ikka kitsel on "aegade algusest peale" olnud tall ja põdral vasikas, siis ei loe mitte, et nad on tegelikult sugulased ja et sel põhjusel peaks ka nende järglasi ühtmoodi nimetama.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Angela pilk (FoxCrime), Angela pilk (FoxCrime), Angela pilk (FoxCrime), Kolmnurk 2/3 (TV3)
Sattusin lugema paari keelealast asja, üht naljakat ja teist veidi tõsisemat, nii-ütelda kõrva taha pandavat. Naljaka poole pealt hoolitses Eesti Ekspress "uue aja sõnaraamatuga", kus oli päris naljakaid leide. näiteks "napa – natuke parem. Inimesed, kes pärast kõike eelnevat vaatavad tulevikku lootusrikkalt, on napakad", aga ka päris tõsiselt võetavaid sõnu, vahest veidi humoorikama lahtiseletusega. Tõsisemat mõtteainet pakkus üks Maalehe artikkel, kus arutleti selle üle, kuidas peaks nimetama ja tuleks nimetada loomalapsi. See oli õieti päris huvitav arutlus (kaasa arvatud mõningad artiklile lisanduvad kommentaarid) ja näitas mu meelest järjekordselt hästi, kui mõttetu on isegi üritada peale sundida kunstlikke liigitusi: kui ikka kitsel on "aegade algusest peale" olnud tall ja põdral vasikas, siis ei loe mitte, et nad on tegelikult sugulased ja et sel põhjusel peaks ka nende järglasi ühtmoodi nimetama.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Angela pilk (FoxCrime), Angela pilk (FoxCrime), Angela pilk (FoxCrime), Kolmnurk 2/3 (TV3)
10.1.10
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna nägi ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2010 Springi alfaväljalase, millest ma kirjutasin ka pisikese uudisnupu. Ega seal veel midagi eriti uut ei ole, enamasti on vaid vigu parandatud ja senist tarkvara uuendatud.
Huvitavat artiklit sattusin lugema Pärnu Postimehe veergudelt, kust selgus, et jääolude kirjeldamiseks on eesti keeles kogunisti 107 terminit. Mõned olid ka näiteks toodud: niilas, nääding, soider... Kõik kas täitsa tundmatud või siis vaevu kõrvu jäänud ja kuskil väga kaugetes mälusoppides peituvad sõnad. Nende abil leidsin siiski dokumendi, millest selgus, et mõisteid on tõesti palju, ehkki päris erinevaid nüüd vahest üle saja ei ole, pigem kümne kui saja lähedale (ei ole ju tume niilas ja hele niilas sõnadena põhimõtteliselt erinevad, ehkki, muidugi, mõistena kirjeldavad nad veidi erinevat nähtust). Igatahes tasub kõrva taha panna - saab eskimote elik inuitite ees ka millegagi hüpata :-)
Õhtul suutis ETV mind hämmastada: selgus, et nad hakkavad näitama Smallville'i sarja. Ulmesari ETV ekraanil (nad nimetavad seda oma saidil küll seiklussarjaks...) pole just väga tavapärane nähtus, kuigi võib muidugi kohe meenutada väga tänuväärset vana Star Treki näitamist. Aga kui arvestada, et tegemist on mu teada ka praegu toodetava sarjaga ja ETV-l on alatasa rahahädad (mis majanduse olukorrast tingituna pole ka eriti praegu ka imestada, sest sellistes oludes lähtutakse ikka põhimõttest, et sööme kõigepealt pisikese Peetri leiva ära ja siis vaatab igaüks ise ning kultuur on kahtlemata pisikese Peetri rollis, seda enam, et kultuuriinimestel üldjuhul ei ole erinevalt näiteks töösturitest/tehasetöölistest ka just kuigi palju või on igatahes vähem võimalusi oma eelistusi n-ö kandadega näidata...), siis pani see igatahes imestama. Aga ju siis on mingeid võimalusi selliseid üpris populaarseid jooksvaid sarju ka odavalt või lausa tasuta saada. Iseasi, kui palju nad nüüd seda näitavad, aga teisalt, kui praegu on nii üheksa-aastane nihe (peaks mu meelest üheksas hooaeg hetkel jooksma), siis võib-olla isegi näitavad lõpuni ära, mine tea. Igal juhul tore üllatus oli.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Villu otsib naist (Postimees 09.01.2010)
Täna nägi ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2010 Springi alfaväljalase, millest ma kirjutasin ka pisikese uudisnupu. Ega seal veel midagi eriti uut ei ole, enamasti on vaid vigu parandatud ja senist tarkvara uuendatud.
Huvitavat artiklit sattusin lugema Pärnu Postimehe veergudelt, kust selgus, et jääolude kirjeldamiseks on eesti keeles kogunisti 107 terminit. Mõned olid ka näiteks toodud: niilas, nääding, soider... Kõik kas täitsa tundmatud või siis vaevu kõrvu jäänud ja kuskil väga kaugetes mälusoppides peituvad sõnad. Nende abil leidsin siiski dokumendi, millest selgus, et mõisteid on tõesti palju, ehkki päris erinevaid nüüd vahest üle saja ei ole, pigem kümne kui saja lähedale (ei ole ju tume niilas ja hele niilas sõnadena põhimõtteliselt erinevad, ehkki, muidugi, mõistena kirjeldavad nad veidi erinevat nähtust). Igatahes tasub kõrva taha panna - saab eskimote elik inuitite ees ka millegagi hüpata :-)
Õhtul suutis ETV mind hämmastada: selgus, et nad hakkavad näitama Smallville'i sarja. Ulmesari ETV ekraanil (nad nimetavad seda oma saidil küll seiklussarjaks...) pole just väga tavapärane nähtus, kuigi võib muidugi kohe meenutada väga tänuväärset vana Star Treki näitamist. Aga kui arvestada, et tegemist on mu teada ka praegu toodetava sarjaga ja ETV-l on alatasa rahahädad (mis majanduse olukorrast tingituna pole ka eriti praegu ka imestada, sest sellistes oludes lähtutakse ikka põhimõttest, et sööme kõigepealt pisikese Peetri leiva ära ja siis vaatab igaüks ise ning kultuur on kahtlemata pisikese Peetri rollis, seda enam, et kultuuriinimestel üldjuhul ei ole erinevalt näiteks töösturitest/tehasetöölistest ka just kuigi palju või on igatahes vähem võimalusi oma eelistusi n-ö kandadega näidata...), siis pani see igatahes imestama. Aga ju siis on mingeid võimalusi selliseid üpris populaarseid jooksvaid sarju ka odavalt või lausa tasuta saada. Iseasi, kui palju nad nüüd seda näitavad, aga teisalt, kui praegu on nii üheksa-aastane nihe (peaks mu meelest üheksas hooaeg hetkel jooksma), siis võib-olla isegi näitavad lõpuni ära, mine tea. Igal juhul tore üllatus oli.
Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Villu otsib naist (Postimees 09.01.2010)
9.1.10
Mandriva Linux 2010.1 Alpha väljas
Mandriva Linux 2010 Springi esimene pääsuke on käes alfaväljalaske kujul. Nagu alfadele iseloomulik, erineb see praegusest 2010-st peamiselt vaid n-ö kolmanda poole tarkvara poolest, Mandriva enda uuendusi on üpris vähe veel.
Vahest kõige olulisem Mandriva endapoolne panus on külaliskonto õiguste täpsustamine. Mitmesuguste probleemide vältimiseks on nüüd guest-konto ID ja GID tõstetud kõrgustesse (61000, kui ma ei eksi), samuti põhimõtteliselt takistatud võimalus pääseda ligi teiste kasutajate failidele ning ka enamikule Mandriva tööriistadele. See peaks tagama, et külaline on tõepoolest ainult külaline, mitte ei saa midagi kihva keerata.
Nüüd siis kolmanda poole tarkvara uued versioonid:
Väljalasketeates rõhutatakse endiselt nn nutikat töölauda, mis tähendab lõimimist "semantilise töölauga" Nepomuk ning "töölauaotsinguga" Strigi, kuid minu kogemused (tõsi küll, mitte alfaga, vaid pidevalt uuenevas arendusversioonis, mis võib tähendada, et mõjuvad mingid varasemast pärit tegurid) näitab, et Nepomuk tekitab praegu tõsiseid raskusi: minul väljendusid need dbus-daemoni "hulluksminemises" ehk lakkamatus 100%-lähedases protsessorikoormuses, mis ühtlasi muutis töökeskkonna sisuliselt reageerimisvõimetuks ja tingis halvimatel juhtudel vajadust kasutada kurikuulsat kolme klahvi töökeskkonna taaskäivitamiseks. Loodetavasti ei ilmne selline probleem, kui paigaldada alfa värskelt - pealegi nagunii ei soovitata alfade ja beetade puhul uuendamist kasutada.
Väljalasketeade: Mandriva ajaveebi sissekanne
Uudise allikas: Mandriva Wiki artikkel
Vahest kõige olulisem Mandriva endapoolne panus on külaliskonto õiguste täpsustamine. Mitmesuguste probleemide vältimiseks on nüüd guest-konto ID ja GID tõstetud kõrgustesse (61000, kui ma ei eksi), samuti põhimõtteliselt takistatud võimalus pääseda ligi teiste kasutajate failidele ning ka enamikule Mandriva tööriistadele. See peaks tagama, et külaline on tõepoolest ainult külaline, mitte ei saa midagi kihva keerata.
Nüüd siis kolmanda poole tarkvara uued versioonid:
- kernel 2.6.32 rc3
- glibc 2.11
- ntfs-3g draiver 2009.11.14
- süsteemse logideemoni sysklogd asemel on nüüd kasutusel rsyslog
- X.org 75, sealhulgas XServer 1.7.1
- kõigi NVidia graafikakaartide vaba draiverina on nüüd nv asemel kasutusel nouveau, mis tulevat paremini toime koostöös uuemate kernelitega
- Mesa 7.7
- gdb silur 7.0
- GNOME 2.29.4
- KDE 4.4 beta 2
- Firefox 3.6 beta 5
- OpenOffice.org 3.2 beta 3
- digiKam 1.0
- Amarok 2.2.2 beta 1
- KTorrent 3.3
Väljalasketeates rõhutatakse endiselt nn nutikat töölauda, mis tähendab lõimimist "semantilise töölauga" Nepomuk ning "töölauaotsinguga" Strigi, kuid minu kogemused (tõsi küll, mitte alfaga, vaid pidevalt uuenevas arendusversioonis, mis võib tähendada, et mõjuvad mingid varasemast pärit tegurid) näitab, et Nepomuk tekitab praegu tõsiseid raskusi: minul väljendusid need dbus-daemoni "hulluksminemises" ehk lakkamatus 100%-lähedases protsessorikoormuses, mis ühtlasi muutis töökeskkonna sisuliselt reageerimisvõimetuks ja tingis halvimatel juhtudel vajadust kasutada kurikuulsat kolme klahvi töökeskkonna taaskäivitamiseks. Loodetavasti ei ilmne selline probleem, kui paigaldada alfa värskelt - pealegi nagunii ei soovitata alfade ja beetade puhul uuendamist kasutada.
Väljalasketeade: Mandriva ajaveebi sissekanne
Uudise allikas: Mandriva Wiki artikkel
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millest küll väikese tüki lõikas pesu pesemine. Õieti oli mul kavas seda teha juba enne jõule, aga siis läks väga kiireks ja ega siis pesu jänes ei ole, kannatab teine küll vajaduse korral kuu-paar või rohkemgi oodata... :-)
Täna anti siis ametlikult teada KDE SC 4.4 esimese RC ilmumisest (seesama, mille "bräntšimisest" ma paari päeva eest kirjutasin). See on küll natuke ebatavaline, et ka pärast seda tuleb veel uut tõlkimismaterjali juurde (antud juhul siis eelkõige dokumentatsiooni kujul), aga kõik vähegi aktiivsemad tõlkijad, ma ise nende hulgas, andsid sellele põhimõttelise heakskiidu, nii et tuleb ilmselt ümber harjuda - ja ega seda uut materjali nüüd nii hirmus palju ka ei ole ning tegelikult on isegi kasuks, et dokumentatsiooni ikka uuendatakse, sest seniajani on päris palju ikka endiselt KDE3 aegses seisus, mis paraku ei vasta sugugi alati enam sellele, mida tegelikult näha võib.
Kirjanduse ja keele ajaveebis oli täna looke, mis pani pahaks väljendi "nõukaaeg" kasutamist. Üldiselt ma olen sealkirjutaja seisukohtadega nõus, küll aga pani imestama, et kui ma seda lugu Facebooki linkisin, siis seal tekkis suhteliselt elav arutelu sel teemal, kusjuures oli ka neid, kes "nõukaaega" vaat et pooldasid (ühel neist, nimelt Jyrkal, oli kahtlemata ka täiesti õigus - "nõuka-" on tõepoolest hea vaste venekeelsele "sovokile", samamoodi slängilik ja lausa tabav).
Täna tuli üle pika aja ka Sirp ja etskae, kõige muu seas, mida ma enda seisukohast tahaks kangesti "pahnaks" nimetada :-), oli seal lausa üle kahe lehekülje mitmikintervjuu "Tõe ja õiguse" prantsuse keelde tõlkijatega. Seda oli päris huvitav lugeda, eriti selles valguses, et kevadisel tõlkijate koolitusel sai üht neist, Ollivryd, ka kuulatud, kui ta kõneleski peamiselt "Tõe ja õiguse" tõlkimisega kaasnevatest probleemidest. See on muidugi ka teos, mis lisaks tõlkeraskustele eduka tõlkimise korral annab mu arvates põhjalikule ja süvenemisvalmile lugejale väga hea ja asjaliku arusaama, mis need eestlased siis ikkagi on - tegemist on kahtlemata eesti kirjanduse suurteosega, millegi sellisega, mis jääb ilmselt veel pikaks ajaks püsima. Mis tuletab meelde, et ma olen seda küll juba kaks korda lugenud, aga ilmselt peaks millalgi lähiaastatel veel kord ette võtma, sest sellist mammutteost tulebki nii iga 10-15 aasta järel üle lugeda, et uusi emotsioone saada... Aga Sirbi loo lõpetus oli väga äkiline ja ootamatugi, tõstatades ühe iseäraliku tõlkeprobleemi:
Ma ei olnud mõnda aega RKK veebileheküljele vaadanud, aga täna sattus ette ja nägin, et detsembrikuine suur ja kiire tõlketöö on neile ka veebi üles jõudnud (viide allpool "ilmunud tõlgete" all).
Loetud: Vikerkaar 12/2009, Akadeemia 1/2010, Sirp 08.01.2010
Vaadatud: Harry Potter ja tulepeeker (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Ivan Suhhov. Abhaasia 2009. aasta presidendivalimised:mineviku osaline kordus (tõlgitud 10.-11.12.2009)
Täna anti siis ametlikult teada KDE SC 4.4 esimese RC ilmumisest (seesama, mille "bräntšimisest" ma paari päeva eest kirjutasin). See on küll natuke ebatavaline, et ka pärast seda tuleb veel uut tõlkimismaterjali juurde (antud juhul siis eelkõige dokumentatsiooni kujul), aga kõik vähegi aktiivsemad tõlkijad, ma ise nende hulgas, andsid sellele põhimõttelise heakskiidu, nii et tuleb ilmselt ümber harjuda - ja ega seda uut materjali nüüd nii hirmus palju ka ei ole ning tegelikult on isegi kasuks, et dokumentatsiooni ikka uuendatakse, sest seniajani on päris palju ikka endiselt KDE3 aegses seisus, mis paraku ei vasta sugugi alati enam sellele, mida tegelikult näha võib.
Kirjanduse ja keele ajaveebis oli täna looke, mis pani pahaks väljendi "nõukaaeg" kasutamist. Üldiselt ma olen sealkirjutaja seisukohtadega nõus, küll aga pani imestama, et kui ma seda lugu Facebooki linkisin, siis seal tekkis suhteliselt elav arutelu sel teemal, kusjuures oli ka neid, kes "nõukaaega" vaat et pooldasid (ühel neist, nimelt Jyrkal, oli kahtlemata ka täiesti õigus - "nõuka-" on tõepoolest hea vaste venekeelsele "sovokile", samamoodi slängilik ja lausa tabav).
Täna tuli üle pika aja ka Sirp ja etskae, kõige muu seas, mida ma enda seisukohast tahaks kangesti "pahnaks" nimetada :-), oli seal lausa üle kahe lehekülje mitmikintervjuu "Tõe ja õiguse" prantsuse keelde tõlkijatega. Seda oli päris huvitav lugeda, eriti selles valguses, et kevadisel tõlkijate koolitusel sai üht neist, Ollivryd, ka kuulatud, kui ta kõneleski peamiselt "Tõe ja õiguse" tõlkimisega kaasnevatest probleemidest. See on muidugi ka teos, mis lisaks tõlkeraskustele eduka tõlkimise korral annab mu arvates põhjalikule ja süvenemisvalmile lugejale väga hea ja asjaliku arusaama, mis need eestlased siis ikkagi on - tegemist on kahtlemata eesti kirjanduse suurteosega, millegi sellisega, mis jääb ilmselt veel pikaks ajaks püsima. Mis tuletab meelde, et ma olen seda küll juba kaks korda lugenud, aga ilmselt peaks millalgi lähiaastatel veel kord ette võtma, sest sellist mammutteost tulebki nii iga 10-15 aasta järel üle lugeda, et uusi emotsioone saada... Aga Sirbi loo lõpetus oli väga äkiline ja ootamatugi, tõstatades ühe iseäraliku tõlkeprobleemi:
„Mees, kes teadis ussisõnu” on minu arvates parim raamat, mis on viimastel aastatel – vähemalt niipalju, kui mina olen lugenud – prantsuse, hispaania ja eesti keeles ilmunud. Kuid Kivirähale on Prantsusmaal raske kirjastajat leida, sest kui Tammsaaret saab veel Zolaga võrrelda, siis kellega võrrelda Kivirähka?Veel üks huvitav asi oli Sirbi vahel olev Kultuurkapitali rahade jaotuse leht, mida mul on kombeks alati uurida, muidugi eelkõige mind huvitavaid osi. Sedakorda ootas seal ka pisike üllatus: tõlketoetuse jagamine ühele hiinlasele eesti muinasjuttude tõlkimiseks. See on vist Hiina kontekstis pea sama hea nagu Prantsusmaa kontekstis "Tõde ja õigus", sest kuigi ma pole päris kindel, kui palju Hiinas eesti kirjasõna ja rahvapärandit tuntakse, kipun ma kahtlustama, et väga kõrgel tasemel see just ei ole...
Ma ei olnud mõnda aega RKK veebileheküljele vaadanud, aga täna sattus ette ja nägin, et detsembrikuine suur ja kiire tõlketöö on neile ka veebi üles jõudnud (viide allpool "ilmunud tõlgete" all).
Loetud: Vikerkaar 12/2009, Akadeemia 1/2010, Sirp 08.01.2010
Vaadatud: Harry Potter ja tulepeeker (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Ivan Suhhov. Abhaasia 2009. aasta presidendivalimised:mineviku osaline kordus (tõlgitud 10.-11.12.2009)
8.1.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Marek Tamm oli kirjutanud Varraku raamatublogis põgusalt Eesti raamatuturust möödunud aastal. Näha on, et kirjastustel on raskusi, kuid ta tundus siiski olevat vaoshoitult optimistlik ehk kui tsiteerida:
Kui ma paari päeva eest võisin kilgata, et KDE SC 4.4 on peaaegu juba täielikult eestindatud, veel vaid paar üksikut käsiraamatut lõpetada, siis eile SVN-i sissekandeid nähes sai see optimism kerge tagasilöögi: tervet hulka käsiraamatuid täiendati ja isegi vist üks või kaks lisati juurde, nii et järgmine nädal, paistab, ootab ees veel tublisti uuendamistööd.
KDE poole pealt jäi silma ka see, et juba on asutud valmistuma KDE SC 4.4 väljatulekupidudeks. Isegi naabrid soomlased paistavad midagi korraldavat.
Economistis oli looke sellest, kui ekslik on kasutada ikka veel mõistet "Ida-Euroopa", kui arvestada selle mõiste alla hõlmatavate riikide väga erinevat arengut viimastel aasta(kümnendi)tel. Eks see rohkem Lääne lugejale mõeldud oli, aga isegi Eesti ja teistegi "Ida-Euroopa" maade ajakirjanduses kipub aeg-ajalt samasugust käsitlust leiduma - mõistagi on siis enamasti tegemist "teistega", kes kuuluvad "Ida-Euroopasse", erinevalt kirjutaja enda maast :-)
Tundub, et ma sain enda arvutihädade ehk tolle dbus-daemoni lolliksminemise vea põhjust jälile. Või kui mitte põhjuste, siis vähemalt tekitaja. Selleks paistab olevat too "semantiline töölaud" Nepomuk koostöös "töölauaotsinguga" Strigi. Igatahes pärast selle väljalülitamist on asjad nüüd korras olnud. Nähtavasti tekitas taustal pidevalt käiv failide indekseerimine ja muu selline tegevus vaesele dbus-ile nii suure koormuse, et ta ei saanud enam aru, mida teha - ja siis hakkaski kogu aeg muudkui midagi tegema :-)
Loetud: [digi] nr 57, jaanuar 2010
Vaadatud: Mužčina v moej golove (PBK), Jäljetult kadunud (TV3)
Marek Tamm oli kirjutanud Varraku raamatublogis põgusalt Eesti raamatuturust möödunud aastal. Näha on, et kirjastustel on raskusi, kuid ta tundus siiski olevat vaoshoitult optimistlik ehk kui tsiteerida:
Lisan omalt poolt, et kui aasta tagasi eeldasid tõenäolised kõik suuremad kirjastused, et ees seisab paljude (väiksemate) kirjastuste sulgemine, siis asjade tegelik käik pole seda kinnitanud; ametlikult pole oma tegevust masu ajal minu teada lõpetanud ükski nimetamisväärne Eesti kirjastus, suisa vastupidi, turule on ilmunud mitu uut tegijat. On see siis kinnitus eesti lugejate pühendumusest, kirjastamise vastupandamatust võlust või lihtsalt majanduslikust lühinägelikkusest, igal juhul pole Eesti raamatusõpradel vähemalt pakkumise rohkuse üle põhjust nuriseda.Sel aastal võib muidugi asi veel muutuda, eriti kui arvestada tõika, et raamatukogude komplekteerimistoetused kipuvad, nähtavasti masu järellainetusest tõukuvalt, aina vähenema (vt nt kuutagust murelikku artiklit EPLis). See võib kirjastuseti muidugi erineda, aga kindlasti on raamatukogude ostud üsna olulise kaaluga paljudel. Aga eks näis, kuidas alanud aasta kulgema hakkab: võib ju loota, et kui äkki majanduses asjad tasakesi taas paremaks hakkavad muutuma, tekib raha ka kultuurile tervikuna veidi rohkem juurde kui veel mõne kuu eest planeeritud... ehkki teisest küljest on ka selge, et isegi kui raha peaks tekkima, on kultuur nn sotsiaalsete vajaduste järel kindlasti tagaplaanil...
Kui ma paari päeva eest võisin kilgata, et KDE SC 4.4 on peaaegu juba täielikult eestindatud, veel vaid paar üksikut käsiraamatut lõpetada, siis eile SVN-i sissekandeid nähes sai see optimism kerge tagasilöögi: tervet hulka käsiraamatuid täiendati ja isegi vist üks või kaks lisati juurde, nii et järgmine nädal, paistab, ootab ees veel tublisti uuendamistööd.
KDE poole pealt jäi silma ka see, et juba on asutud valmistuma KDE SC 4.4 väljatulekupidudeks. Isegi naabrid soomlased paistavad midagi korraldavat.
Economistis oli looke sellest, kui ekslik on kasutada ikka veel mõistet "Ida-Euroopa", kui arvestada selle mõiste alla hõlmatavate riikide väga erinevat arengut viimastel aasta(kümnendi)tel. Eks see rohkem Lääne lugejale mõeldud oli, aga isegi Eesti ja teistegi "Ida-Euroopa" maade ajakirjanduses kipub aeg-ajalt samasugust käsitlust leiduma - mõistagi on siis enamasti tegemist "teistega", kes kuuluvad "Ida-Euroopasse", erinevalt kirjutaja enda maast :-)
Tundub, et ma sain enda arvutihädade ehk tolle dbus-daemoni lolliksminemise vea põhjust jälile. Või kui mitte põhjuste, siis vähemalt tekitaja. Selleks paistab olevat too "semantiline töölaud" Nepomuk koostöös "töölauaotsinguga" Strigi. Igatahes pärast selle väljalülitamist on asjad nüüd korras olnud. Nähtavasti tekitas taustal pidevalt käiv failide indekseerimine ja muu selline tegevus vaesele dbus-ile nii suure koormuse, et ta ei saanud enam aru, mida teha - ja siis hakkaski kogu aeg muudkui midagi tegema :-)
Loetud: [digi] nr 57, jaanuar 2010
Vaadatud: Mužčina v moej golove (PBK), Jäljetult kadunud (TV3)
7.1.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Vajaduse tõttu mõningaid pilte teha proovisin üle mõningase aja, kuidas arvuti kaamerat ära tunneb. Kenasti tundis nüüd, need vahepealsed probleemid on kadunud. Mingil põhjusel viskas küll ühendamise järel automaatselt tervelt seitse LXDE failihalduri akent lahti, mis ilmselt on tingitud mingist failiseoste veast (nagu ma ähmaselt mäletan), aga see oli pisiasi juba. Igatahes sain ka üles laaditud kunagi lubatud pildid noast, mille vend mulle sünnipäevaks kinkis.
Hea uudis tuli täna keelevallast: veebis on nüüd kõigile kenasti kättesaadav eesti keele seletav sõnaraamat. Lausa hea, et ma selle jõulukingiks sain, sest nüüd muidu vahest polekski erilist stiimulit seda hankida, vähemalt mitte niipea. Teisalt, raamatuna on ta ikka ilus ja "raamatufetišistina" oleks ma ta nagunii millalgi ka trükitud kujul hankinud. Kuid hinda arvestades on loomulikult äärmiselt kena, et see ka veebis saadaval on - lükkab vahest veidi edasi mõningaid muremõtteid eesti keele olukorra ja tuleviku pärast, ka selliseid, mida avaldas Postimehes ilmunud üsna teravas artiklis Mart Rannut.
Samuti sattusin lugema üht üsna kriitilist ülevaadet Sony e-lugerist. Mitte et see oleks tõsiselt muutnud minus küpsevat soovi millalgi selline nipstükk ka endale hankida, aga artiklis oli päris mitu asja, mida tähele panna, samuti selle kommentaarides.
Täna "bräntšiti" ka ära KDE SC 4.4, mille puhul sebas kirjutas kena lookese, mis väga lihtsas keeles selgitas, mida see kõik üldse tähendab ja kuidas näeb välja KDE arendustsükkel.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine TV3), Jericho (TV3)
Hea uudis tuli täna keelevallast: veebis on nüüd kõigile kenasti kättesaadav eesti keele seletav sõnaraamat. Lausa hea, et ma selle jõulukingiks sain, sest nüüd muidu vahest polekski erilist stiimulit seda hankida, vähemalt mitte niipea. Teisalt, raamatuna on ta ikka ilus ja "raamatufetišistina" oleks ma ta nagunii millalgi ka trükitud kujul hankinud. Kuid hinda arvestades on loomulikult äärmiselt kena, et see ka veebis saadaval on - lükkab vahest veidi edasi mõningaid muremõtteid eesti keele olukorra ja tuleviku pärast, ka selliseid, mida avaldas Postimehes ilmunud üsna teravas artiklis Mart Rannut.
Samuti sattusin lugema üht üsna kriitilist ülevaadet Sony e-lugerist. Mitte et see oleks tõsiselt muutnud minus küpsevat soovi millalgi selline nipstükk ka endale hankida, aga artiklis oli päris mitu asja, mida tähele panna, samuti selle kommentaarides.
Täna "bräntšiti" ka ära KDE SC 4.4, mille puhul sebas kirjutas kena lookese, mis väga lihtsas keeles selgitas, mida see kõik üldse tähendab ja kuidas näeb välja KDE arendustsükkel.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine TV3), Jericho (TV3)
6.1.10
Teisibased mõtted
Tänane päev algas varase väljaminekuga - olin lubanud kirjastusele toimetaja parandustega ja mu enda lisaparandustega käsikirja tagasi viia ja mingi entusiasmipuhangu tõttu käinud välja juba kellaaja 14. Kuidagimoodi suutsin isegi enam-vähem tõotatud ajaks kohale jõuda, kuigi eks ta ikka väga varane hommik ole... Üllataval kombel avastasin, et kuigi lund on kõikjal tõsiselt palju, on nii sõiduteed kui ka kõnniteed siiski päris korralikult lahti, vähemalt neil tänavatel, kuhu mu teekond viis, olgu siis kojameeste hoolsa tegevuse tulemusel või, mõnel juhul, ka inimeste enda aktiivsuse tõttu, kes on usinalt radu sisse tallanud. Kui mul muidu on olnud kombeks ühitada postkontoris ja poes käiku, et saada tulemuseks üks korralik PP-käik (hmm, teisalt on PP ka veel lühem vorm lühendist pupu vist... :-) ), siis sedakorda oli tegemist KP-käiguga ehk siis kirjastuse ja poe väisamisega.
Seejärel asusin, nagu eile mainitud sai, taas tarkvara tõlkimise kallale, et kompenseerida eelmise nädala vahelejäämist. KDE õpirakenduste ja mängude käsiraamatud jõudsin kenasti valmis, aga siiski jäi veel kaks käsiraamatut või õigemini üks käsiraamat ja ühe käsiraamatu üks mahukas osa, mis mõlemad, tõsi küll, on nende peaaegu kindlalt väga vähe kasutamist leidvate seast, ka järgmiseks nädalaks, enne kui saab täie kindlusega öelda, et KDE 4.4 tuleb samuti nii kasutajaliidese kui ka dokumentatsiooni poolest taas täieliku eestindusega.
Veel tarkvara poole pealt sattusin lugema KDE ühe juhtiva arendaja Aaron Seigo sissejuhatust sellesse, mida toob 2010. aasta, koos lubadusega lähiajal võtta ette põhjalikumalt tervelt 14 teemat põhjalikumalt. Sellised ülevaated, sissevaated ja muud plaanid on ka tõlkijale päris vajalikud, andes suuniseid, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuigi mõistagi rohkem kasu on neist neile, kes tegelevad otseselt arendustegevusega.
Ja veel oli tarkvara poole pealt hea pildiline meeldetuletus itaallastelt, milline nägi välja Mandriva siis, kui ta kandis veel Mandrake nime ja versiooninumbriks oli 8.1 ja aastaks, hmm, 2001. Minu alustamine langeb veidi varasemasse aega, mil KDE-gi oli veel 1.x seeriaga ning Mandrake oli, kui ma ei eksi, numbriga 5.3 - paraku mul sellest pilte ei ole... Aga erinevalt itaallastest ma tegelikult arvan, et kogu selle ajaga polegi midagi väga oluliselt muutunud: kindlasti on paljud asjad paremad, asju on üldse rohkem ja nad on n-ö lakitumad, võimalusi on juurde tulnud ja nii edasi, aga ma peaks ütlema, et üldiselt ei tunne ma küll, et kõik see oleks märkimisväärselt muutnud mu enda töökorraldust ja muud sellist. Võimalik muidugi ka, et see on tingitud rohkem must endast...
Keeleasjade poole pealt sattusin Keele ja kirjanduse ajaveebist lugema järjekordset kurtmist igasuguste välismaalaste nimede hääldamise ja isegi kirjutamise üle, millega võib täiel määral nõustuda: midagi head just kuulda-näha-lugeda sageli ei ole, ka lihtsaid vigu tehakse nii kohutavalt palju. Muidugi, ega see ei ole eestlaste eripära, sama esineb enam-vähem kõigis keelekeskkondades, millega mul on olnud juhust kokku puutuda: enamik inimesi, kes üldse mõnda võõrkeelt oskab, oskab üht, paremal juhul kaht ning kui ette satub mõne kolmanda keele nimi, mis kuidagimoodigi sarnaneb mõne nimega tuntud keeltest, on lausa loomulik, et lisateabe puudumisel hääldatakse või ka kirjutatakse seda nii, nagu olemasolevad oskused-teadmised võimaldavad...
Isegi eesti keeles on võimalik väga kergesti teha vigu, vahest mitte just nimede alal, küll aga sellist omapärast testi täites, millele ma Jyrka viite põhjal sattusin. Täiesti soovitan inimestel aidata noort magistranti (hmm, jälle keeruline sõna - sama hästi võiks ju käänduda ka "magistrandi"...) ja ühtlasi proovida enda keelelisi võimeid.
Õhtul oli ebameeldiv kogemus muidu kahtlemata hea sarja Fringe (ma ei ole ikka veel harjunud selle eestikeelse ja mu meelest üsna mitte-midagi-ütleva pealkirjaga "Ülisalajane") vaatamisel. Võimalik, et tegemist oli mu vana teleka mingi iseärasusega või siis Starmani võrgu probleemidega (viimane on vähem usutavam, sest probleem iseloomustas ainult Fringe'i, mitte järgnenud filmi), aga filmis oli räigelt palju "seisakuid", pildi tardumisi, mis ikka päris tõsiselt häiris. Loodetavasti oli see ühekordne nähtus.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Sõda (Kanal2), Angela pilk (TV3)
Seejärel asusin, nagu eile mainitud sai, taas tarkvara tõlkimise kallale, et kompenseerida eelmise nädala vahelejäämist. KDE õpirakenduste ja mängude käsiraamatud jõudsin kenasti valmis, aga siiski jäi veel kaks käsiraamatut või õigemini üks käsiraamat ja ühe käsiraamatu üks mahukas osa, mis mõlemad, tõsi küll, on nende peaaegu kindlalt väga vähe kasutamist leidvate seast, ka järgmiseks nädalaks, enne kui saab täie kindlusega öelda, et KDE 4.4 tuleb samuti nii kasutajaliidese kui ka dokumentatsiooni poolest taas täieliku eestindusega.
Veel tarkvara poole pealt sattusin lugema KDE ühe juhtiva arendaja Aaron Seigo sissejuhatust sellesse, mida toob 2010. aasta, koos lubadusega lähiajal võtta ette põhjalikumalt tervelt 14 teemat põhjalikumalt. Sellised ülevaated, sissevaated ja muud plaanid on ka tõlkijale päris vajalikud, andes suuniseid, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuigi mõistagi rohkem kasu on neist neile, kes tegelevad otseselt arendustegevusega.
Ja veel oli tarkvara poole pealt hea pildiline meeldetuletus itaallastelt, milline nägi välja Mandriva siis, kui ta kandis veel Mandrake nime ja versiooninumbriks oli 8.1 ja aastaks, hmm, 2001. Minu alustamine langeb veidi varasemasse aega, mil KDE-gi oli veel 1.x seeriaga ning Mandrake oli, kui ma ei eksi, numbriga 5.3 - paraku mul sellest pilte ei ole... Aga erinevalt itaallastest ma tegelikult arvan, et kogu selle ajaga polegi midagi väga oluliselt muutunud: kindlasti on paljud asjad paremad, asju on üldse rohkem ja nad on n-ö lakitumad, võimalusi on juurde tulnud ja nii edasi, aga ma peaks ütlema, et üldiselt ei tunne ma küll, et kõik see oleks märkimisväärselt muutnud mu enda töökorraldust ja muud sellist. Võimalik muidugi ka, et see on tingitud rohkem must endast...
Keeleasjade poole pealt sattusin Keele ja kirjanduse ajaveebist lugema järjekordset kurtmist igasuguste välismaalaste nimede hääldamise ja isegi kirjutamise üle, millega võib täiel määral nõustuda: midagi head just kuulda-näha-lugeda sageli ei ole, ka lihtsaid vigu tehakse nii kohutavalt palju. Muidugi, ega see ei ole eestlaste eripära, sama esineb enam-vähem kõigis keelekeskkondades, millega mul on olnud juhust kokku puutuda: enamik inimesi, kes üldse mõnda võõrkeelt oskab, oskab üht, paremal juhul kaht ning kui ette satub mõne kolmanda keele nimi, mis kuidagimoodigi sarnaneb mõne nimega tuntud keeltest, on lausa loomulik, et lisateabe puudumisel hääldatakse või ka kirjutatakse seda nii, nagu olemasolevad oskused-teadmised võimaldavad...
Isegi eesti keeles on võimalik väga kergesti teha vigu, vahest mitte just nimede alal, küll aga sellist omapärast testi täites, millele ma Jyrka viite põhjal sattusin. Täiesti soovitan inimestel aidata noort magistranti (hmm, jälle keeruline sõna - sama hästi võiks ju käänduda ka "magistrandi"...) ja ühtlasi proovida enda keelelisi võimeid.
Õhtul oli ebameeldiv kogemus muidu kahtlemata hea sarja Fringe (ma ei ole ikka veel harjunud selle eestikeelse ja mu meelest üsna mitte-midagi-ütleva pealkirjaga "Ülisalajane") vaatamisel. Võimalik, et tegemist oli mu vana teleka mingi iseärasusega või siis Starmani võrgu probleemidega (viimane on vähem usutavam, sest probleem iseloomustas ainult Fringe'i, mitte järgnenud filmi), aga filmis oli räigelt palju "seisakuid", pildi tardumisi, mis ikka päris tõsiselt häiris. Loodetavasti oli see ühekordne nähtus.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Sõda (Kanal2), Angela pilk (TV3)
5.1.10
Esmabased mõtted
Taas siis tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev. Et muudes valdkondades ei paista praegu midagi olevat tingimata vaja teha, kulutasin selle täielikult KDE arendusharu peale. See tõlkijate langetatud otsus lubada ka string freeze'i ajal ilmselgete vigade parandamist on toonud tavapärasest veidi rohkem tööd, aga üldiselt on see vaid hea, sest muidu kipuvad kõigil, eriti arendajatel, aga ka tõlkijatel endal pärast väljalaske ilmumist ära unuma kõik need avastatud puudujäägid. Kui vähemalt enda tõlke poolt vaadata, siis enamik vigu on ingliskeelses originaalis ja peamiselt sellised, mis ei ole takistanud korrektse tõlke pakkumist juba varemgi, nii et need erandid on valdavalt just ingliskeelse originaali parandamiseks mõeldud. Aga ega neid väga palju olnud, mistõttu ma tegin veidi ka mõningaid playgroundi asju ära, kuid peamine aur läks mõistagi dokumentatsiooni peale. Et alles on jäänud üksikud, aga see-eest kas põhjalikult ümber töötatud või päris uued käsiraamatud, siis seal väga suurt edenemist ei olnud - käsiraamatute arvu mõttes siis, mitte stringide arvu poolest. Aga et eelmine esmaspäev jäi teatavasti vahele, siis ma kavatsen ka homse veel tarkvara tõlkimisele pühendada, nii et on isegi lootust, et dokumentatsioon saab vähemalt selle "KDE tarkvarakomplekti" ehk tulevase KDE 4.4 osas kas täiesti valmis või jääb siis tegemata veel üks-kaks asja, mis on ilmselt nagunii äärmiselt väheseid huvitavad (ma näiteks tugevasti kahtlustan, et üsna vähesed kasutavad rakenduste profileerimiseks mõeldud KCachgrindi ja veel vähesemad loevad selle käsiraamatut, kui neid üldse peale minu kui tõlkija peaks leiduma :-) ).
Tarkvara vallas sattusin eile lugema üht huvitavat artiklit, mis käsitles seda, kui palju on Mandrivas aastate jooksul pakutud tarkvarauuendusi ilmunud väljalasetele. See näitab jõudsat kasvutendentsi ehk tsiteerituna:
Eile oli väga mõnus ilm: kogu päeva muudkui lundas ja sõna otseses mõttes langes taevast seda va valget nagu seinana. See kehutas korraks väljagi minema, puhtalt uudishimu pärast. Ja ma avastasin selle käigus, et maailmapilt, mis muidu koduaknast avaneb, pole päris adekvaatne: kui akna taga on lund nii poole meetri jagu, siis maja ees on usinate kojameeste tänuväärse töö tõttu tekkinud üksikud niidistikukujulised tunnelid, kus lund vaevalt paari sentimeetri jagu, kuid nende tunnelite seinad on see-eest nii oma meetri-poolteise kõrgused. Päris lahe tunne oli, oleks veel suuremaid kallakuid ka olnud, oleks bobisõitja fiiling vist peale tulnud...
Õhtul otsustasin esimest korda kaeda uut telekanalit Showtime, mis reklaami järgi pidada pakkuma viimaste aastakümnete põnevamaid filme. Ma olin küll varemgi telekava vaadanud, mis oli tekitanud siiski imeliku tunde: enamik filme paistsid olevat pea täiesti tundmatud nii nimetuste kui näitlejate poolest (üks hea näitaja filmi populaarsuse kohta on mu meelest see, kas seda kajastab ka Wikipedia - IMDB-st leiab muidugi ka viimase saasta üles, aga Wikipediasse enamasti jõuavad sisse ikka filmid, mis on kelleski tõsisemat huvi äratanud ja äramärkimist leidnud). Eile avastasin siis kavast ulmefilmi, pealkirjaga "Alien Apocalypse". Öelda võib selle kohta ainult seda, et isegi sõna pask tundub olevat liiga positiivse varjundiga - see oli ikka algusest lõpuni halb ja vilets ja kehv film, kus jättis soovida kõik, mis vähegi soovida andis alates olematust näitlejatööst, absurdsetest situatsioonidest, mõttetust dialoogist kuni naeruväärse" huumorini". Mis jättis minu silmis ka kanalile tugeva kahtlusevarjundi - on usutav, et ma satun seda vahel ka edaspidi vaatama, aga praeguse mulje põhjal (s.t. siis nii nähtud filmi kui ka kava uurimise põhjal) tundub küll, et ka kanal ise on veelgi saastasem kui kallis kadunuke TV1000, kus vahel, ehkki väga harva, oli siiski näha ka mõningaid päris häid filme.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Alien Apocalypse (Showtime)
Tarkvara vallas sattusin eile lugema üht huvitavat artiklit, mis käsitles seda, kui palju on Mandrivas aastate jooksul pakutud tarkvarauuendusi ilmunud väljalasetele. See näitab jõudsat kasvutendentsi ehk tsiteerituna:
- In 2006, we had 67 bugfix updates and 250 security updates. In total, 10769 RPM files were provided as updates.
- In 2007, there were 144 bugfix updates and 262 security updates, with a total of 17786 updated rpm files
- In 2008, we had 213 bugfix updates and 264 security updates, totaling 25718 rpms provided as updates
- And in 2009, there were 288 bugfix updates and 436 security updates, with a total of 41024 rpms provided as updates.
Eile oli väga mõnus ilm: kogu päeva muudkui lundas ja sõna otseses mõttes langes taevast seda va valget nagu seinana. See kehutas korraks väljagi minema, puhtalt uudishimu pärast. Ja ma avastasin selle käigus, et maailmapilt, mis muidu koduaknast avaneb, pole päris adekvaatne: kui akna taga on lund nii poole meetri jagu, siis maja ees on usinate kojameeste tänuväärse töö tõttu tekkinud üksikud niidistikukujulised tunnelid, kus lund vaevalt paari sentimeetri jagu, kuid nende tunnelite seinad on see-eest nii oma meetri-poolteise kõrgused. Päris lahe tunne oli, oleks veel suuremaid kallakuid ka olnud, oleks bobisõitja fiiling vist peale tulnud...
Õhtul otsustasin esimest korda kaeda uut telekanalit Showtime, mis reklaami järgi pidada pakkuma viimaste aastakümnete põnevamaid filme. Ma olin küll varemgi telekava vaadanud, mis oli tekitanud siiski imeliku tunde: enamik filme paistsid olevat pea täiesti tundmatud nii nimetuste kui näitlejate poolest (üks hea näitaja filmi populaarsuse kohta on mu meelest see, kas seda kajastab ka Wikipedia - IMDB-st leiab muidugi ka viimase saasta üles, aga Wikipediasse enamasti jõuavad sisse ikka filmid, mis on kelleski tõsisemat huvi äratanud ja äramärkimist leidnud). Eile avastasin siis kavast ulmefilmi, pealkirjaga "Alien Apocalypse". Öelda võib selle kohta ainult seda, et isegi sõna pask tundub olevat liiga positiivse varjundiga - see oli ikka algusest lõpuni halb ja vilets ja kehv film, kus jättis soovida kõik, mis vähegi soovida andis alates olematust näitlejatööst, absurdsetest situatsioonidest, mõttetust dialoogist kuni naeruväärse" huumorini". Mis jättis minu silmis ka kanalile tugeva kahtlusevarjundi - on usutav, et ma satun seda vahel ka edaspidi vaatama, aga praeguse mulje põhjal (s.t. siis nii nähtud filmi kui ka kava uurimise põhjal) tundub küll, et ka kanal ise on veelgi saastasem kui kallis kadunuke TV1000, kus vahel, ehkki väga harva, oli siiski näha ka mõningaid päris häid filme.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Meedium (Kanal2), Alien Apocalypse (Showtime)
4.1.10
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev. Hommikul viimistlesin veidi oma mõne kuu tagust materjali, mis pakub väikest abi vaba tarkvara tõlkijatele. Kui toona kajastus see ka mu ajaveebis, siis nüüd tegin seda Google Docsis, et katsetada seal seda "publitseerimise" võimalust. Ilmselt see ka "publitseerus", kuigi ma päris täpselt ei saanudki aru, kuidas see ülejäänud maailmale näha peaks olema. Link, mida seal välja pakuti, oli igatahes selline: http://docs.google.com/View?id=dfh8ncbw_13gndcsdfk. Teine võimalus, mida Google Docs laseb teha, on lingi jagamine dokumendile, millisel juhul link oleks http://docs.google.com/Doc?docid=0AakJ9JM6Uu9MZGZoOG5jYndfMTNnbmRjc2Rmaw&hl=en, nii et ma ei teagi, kuidas see nüüd täpselt käib. Aga nagu näha võib, lisasin paar asja, aga sellega esialgu ka see viimistlemine piirdus - peas mõlkunud ja mõlkuvad mõtted kirjutada üksikasjalikumalt, kuidas peaks välja nägema potentsiaalse tõlkija tööjärg, ning töötada veidi ümber Hasso koostatud stiilijuhend, jäävad veel tulevikumuusikaks, ootama hetke, mil aega on pisut rohkem, et mõtteid koondada.
Loetud: Tehnikamaailm 1/2010
Vaadatud: mitte muhvigi
Loetud: Tehnikamaailm 1/2010
Vaadatud: mitte muhvigi
3.1.10
Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale
Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale
Eestindamise ajaloost
Sander Lepik, «Firefoxi ja vaba tarkvara tõlkimisest Eestis»: http://sander85.com/download/vaba_tarkvara_tolkimine_eestis.pdf
Mida tõlkida – praegune seis
Distributsioonid:
- Mandriva: http://mdk.jack.kiev.ua/stats/gui/trunk/team/et/
- Fedora: https://translate.fedoraproject.org/languages/et/
- openSUSE: http://i18n.opensuse.org/stats/trunk/et/
- Ubuntu: https://translations.launchpad.net/ubuntu/karmic/+lang/et
- Debian: http://www.debian.org/international/l10n/po/et
Töökeskkonnad:
- KDE: http://i18n.kde.org/stats/gui/trunk-kde4/team/et/
- GNOME: http://l10n.gnome.org/teams/et
- LXDE: http://pootle.lxde.bsnet.se/et/lxde/
- Xfce: https://translations.xfce.org/languages/et/
- Moblin: http://translate.moblin.org/languages/l/et/
Omaette tuleb ära mainida Translation Project, mille raames tõlgitakse valdavalt n-ö süvatarkvara, peamiselt siis käsureal töötavaid programme: http://translationproject.org/team/et.html
Suurematest projektidest tasub ära märkida veel järgmisi:
- OpenOffice.org: http://et.openoffice.org/oostats/
- Firefox, Thunderbird ja muud Mozilla rakendused: statistikalehekülg teadaolevalt puudub; peaks olema täielikult tõlgitud
Millega tõlkida
Spetsiaalsed rakendused: Lokalize, Virtaal, Poedit, gtranslator
Sobivad ka korralikumad tekstiredaktorid: Kate, gedit
Leidub ka veebis tõlkimise keskkondi, tuntuim on ilmselt Ubuntus kasutatav Launchpad
Kuidas tõlkida – abimehed
KDE stiilijuhend Hasso Tepperilt: http://hasso.linux.ee/doku.php/eesti:kde:stiilijuhend
Sõnaraamatud:
- Vallaste e-teatmik: http://www.vallaste.ee/
- Keeleveebis http://www.keeleveeb.ee/ V. Hansoni ja A. Tavasti «Arvutikasutaja sõnastik», «IT terministandardi projekti sõnastik» ning L. Liikane ja M. Kesa «Arvutisõnastik»
Senitõlgituga võrdlemisel on abiks Open-tran: http://et.open-tran.eu/index.shtml
Kontaktid
- KDE eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/kde-et/
- GNOME eestindamise postiloend: http://lists.linux.ee/cgi-bin/mailman/listinfo/gnome-et
- IRC kanal nimetusega «antud kanal on see ainus ja õige KDE, GNOME, Xfce, LXDE, OpenOffice.org-i, Mandriva, openSUSE, Firefoxi ja Thunderbirdi tõlkimise kanal»: openoffice.et Freenode serveris
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millest rohkem polegi midagi rääkida. Tööd aitas soodustada äärmiselt kena ilm: kogu päeva lundas ja kui lundab, siis tähendab see, et päikest ei paista ning valgus on imekenasti just mulle parajaks timmitud - isegi talvel...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Metamorphosis (RTL2)
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Metamorphosis (RTL2)
2.1.10
Reedesed mõtted
Üldiselt tavaline tööpäev, kuigi mõningasest painest pääsemise ja mitme vahva ja hea arengu tõttu (mis jäävad siinkohal küll lahti seletamata) sai seda päeva veidi kergemalt võetud. Mida näitab ka see, et ma tegin midagi, mida ma ei ole enam teab kui palju aastaid teinud - ma võin eksida, aga pole sugugi võimatu, et viimati sai seda teha nii umbes täpselt viieteistkümne aasta eest :-) Täpsemalt oli see siis kartulipudru valmistamine ja manustamine (tõsi, manustamist on ka hiljem ette tulnud). Lausa üllatav endalegi oli, et sellest hoolimata tuli toit täitsa söödav välja. Mitte küll parim, aga ma sain ka aru, mida tuleks paremaks ja etemaks teha. Ainuke nõrk koht on kaste: sedakorda kasutasin poest hangitud maksakastet, mis ei olnud ka üldse halb, aga korraliku isevalmistatud hakklihakastme (või äärmisel juhul vorstikastme) vastu ei saa miski. Mul ei ole küll kunagi olnud erilist kastme valmistamise soodumust ega oskustki, aga peaks vist ikka sellega harjutama, äkki õnnestub välja töötada vähemalt endale meeldiv variant...
Õhtul vaatasin paljuräägitud filmi "Detsembrikuumus". Seda on vist üldiselt kiidetud ja eks ta väärib ka seda. Päris hea film oli, vähemalt vaatamise ajal. Natuke häiris muidugi see, et kuna mul on suhteliselt vanamoeline telekas, siis ilmselt formaadierinevuse tõttu või teab veel mis põhjusel olid pildipealsed kirjad imetillukesed ja sisuliselt loetamatud, aga noh, ütleme rahustuseks, et see on enda süü, ja ega need kirjad nüüd väga olulist teavet ka ei kandnud (vähemalt need, mida mul õnnestus dešifreerida, olid valdavalt tegevuskoha osutused). Film ise oli heas mõttes tüüpiline eesti film: kogu vähegi sisuline tegevus toimub pimeduses, nii-ütelda hubiseva küünlaleegi valgusel, ja isegi kui satub ette mõni heledam hetk, siis on tegemist sellise kummitusliku poolvalgusega. On muidugi ka eesti filme või vähemalt olulisi osi eesti filmides, kus on kohe päris ehedat valgust ka, aga need tunduvadki rohkem võõrkehad :-) Kogu selle "Detsembrikuumuse" headuse juures jäi siiski midagi kriipima ja kripeldama, ehkki ma ei oska seda kuidagi hästi sõnadesse panna. Ilmselt ajaloolasena saaks seal üht-teist ette heita, aga mängufilmi puhul pole jäägitu kinnihoidmine ajaloolisest tõest, nii palju kui miski saab üldse "tõde" olla, tegelikult väga oluline. Pigem oli häda "stooris" endas või selle hüplikkuses. Võib-olla ongi see filmide omadus, mis võtavad ette mõne reaalse ja sestap korralikult piiritletud süžeega võrreldes märksa laialivalguvama sündmuse, ja tegelikult raamistas Taneli ja Anna lugu seda filmi ju üsna korralikult oma kodunt leitud Pariisi ja muu sellisega, aga jah, miski jäi kogu selle headuse juures ometi kripeldama.
Päris õhtul otsustas arvuti, õigemini KDE, siiski taas kokku joosta. Ikka seesama dbus-daemoni hulluksminemise värk. Aga õnneks on viimasest korrast, kus see juhtus, nüüd varasema nii umbes ööpäeva asemel möödas juba pea nädal, nii et kui see intervall jääb samaks või veelgi pikeneb, ei ole see väga häiriv (kuigi muidugi parem oleks, kui sellist asja üldse ei esineks - võib-olla peab oma Akonadi värgid üle vaatama, sest tundub, et selle ülekoormusest või millestki see kokkujooksmine tuleneb...)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Detsembrikuumus (ETV), Tallywood külmas detsembris (ETV)
Õhtul vaatasin paljuräägitud filmi "Detsembrikuumus". Seda on vist üldiselt kiidetud ja eks ta väärib ka seda. Päris hea film oli, vähemalt vaatamise ajal. Natuke häiris muidugi see, et kuna mul on suhteliselt vanamoeline telekas, siis ilmselt formaadierinevuse tõttu või teab veel mis põhjusel olid pildipealsed kirjad imetillukesed ja sisuliselt loetamatud, aga noh, ütleme rahustuseks, et see on enda süü, ja ega need kirjad nüüd väga olulist teavet ka ei kandnud (vähemalt need, mida mul õnnestus dešifreerida, olid valdavalt tegevuskoha osutused). Film ise oli heas mõttes tüüpiline eesti film: kogu vähegi sisuline tegevus toimub pimeduses, nii-ütelda hubiseva küünlaleegi valgusel, ja isegi kui satub ette mõni heledam hetk, siis on tegemist sellise kummitusliku poolvalgusega. On muidugi ka eesti filme või vähemalt olulisi osi eesti filmides, kus on kohe päris ehedat valgust ka, aga need tunduvadki rohkem võõrkehad :-) Kogu selle "Detsembrikuumuse" headuse juures jäi siiski midagi kriipima ja kripeldama, ehkki ma ei oska seda kuidagi hästi sõnadesse panna. Ilmselt ajaloolasena saaks seal üht-teist ette heita, aga mängufilmi puhul pole jäägitu kinnihoidmine ajaloolisest tõest, nii palju kui miski saab üldse "tõde" olla, tegelikult väga oluline. Pigem oli häda "stooris" endas või selle hüplikkuses. Võib-olla ongi see filmide omadus, mis võtavad ette mõne reaalse ja sestap korralikult piiritletud süžeega võrreldes märksa laialivalguvama sündmuse, ja tegelikult raamistas Taneli ja Anna lugu seda filmi ju üsna korralikult oma kodunt leitud Pariisi ja muu sellisega, aga jah, miski jäi kogu selle headuse juures ometi kripeldama.
Päris õhtul otsustas arvuti, õigemini KDE, siiski taas kokku joosta. Ikka seesama dbus-daemoni hulluksminemise värk. Aga õnneks on viimasest korrast, kus see juhtus, nüüd varasema nii umbes ööpäeva asemel möödas juba pea nädal, nii et kui see intervall jääb samaks või veelgi pikeneb, ei ole see väga häiriv (kuigi muidugi parem oleks, kui sellist asja üldse ei esineks - võib-olla peab oma Akonadi värgid üle vaatama, sest tundub, et selle ülekoormusest või millestki see kokkujooksmine tuleneb...)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Detsembrikuumus (ETV), Tallywood külmas detsembris (ETV)
1.1.10
Neljabased mõtted
Kuigi tavaliselt pole mul aasta viimane päev millegi poolest eriline olnud (erinevalt näiteks jõuludest) ning on enamasti möödunud lihtsalt töötades või tavapäraselt puhates, siis täna oli teatavas mõttes teistmoodi. Mitu asja said lõpetuse: nii selle megatõlke ülelugemine kui ka eile tehtud tõlge Postimehele pärast seda, kui asi oli autoriga kooskõlastatud ja viimistletud.
Samuti oli eriline see, et külas käis ema. Nähtavasti oli neil veel eilsest aastalõpuballist selline vunk sees, et nad otsustasid sellest hoolimata, et autosõit oli võimatu nende hoovis valitsevate tingimuste tõttu, võtta ette jalgsirännaku läbi nii poole Tallinna (mina ei olnud nende teekonna ainuke peatuspunkt...)
Samuti vahest aasta algusele kohaselt sai pärast toda päeva-, kuu- ja aastavahetuse punkti alustatud, õigemini küll jätkatud tavapärase raamatutõlkimisega - õieti oleks muidugi tahtnud, et ka see (tähendab siis konkreetse raamatu tõlkimine) oleks juba selja taga, aga paljude asjade kokkulangemise ning mõistagi mind ikka ja alati enda kütkes hoidva ülima laiskuse tõttu pole see olnud võimalik...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Eesti kanalite aastavahetusprogramm, mille seast tasub esile tõsta Kreisiraadio professionaalseid irvhambaid kaasanud Vilde teed (TV3)
Samuti oli eriline see, et külas käis ema. Nähtavasti oli neil veel eilsest aastalõpuballist selline vunk sees, et nad otsustasid sellest hoolimata, et autosõit oli võimatu nende hoovis valitsevate tingimuste tõttu, võtta ette jalgsirännaku läbi nii poole Tallinna (mina ei olnud nende teekonna ainuke peatuspunkt...)
Samuti vahest aasta algusele kohaselt sai pärast toda päeva-, kuu- ja aastavahetuse punkti alustatud, õigemini küll jätkatud tavapärase raamatutõlkimisega - õieti oleks muidugi tahtnud, et ka see (tähendab siis konkreetse raamatu tõlkimine) oleks juba selja taga, aga paljude asjade kokkulangemise ning mõistagi mind ikka ja alati enda kütkes hoidva ülima laiskuse tõttu pole see olnud võimalik...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Eesti kanalite aastavahetusprogramm, mille seast tasub esile tõsta Kreisiraadio professionaalseid irvhambaid kaasanud Vilde teed (TV3)
Subscribe to:
Posts (Atom)