Punkti panemise päev. Punkti venitas laiemaks või tõmbas kokku (sõltuvalt vaatepunktist) ema külaskäik, kes oli pärast suguvõsa kokkutulekut padavai Kunglasse tõtanud, et seal jätkuvalt künda ja külvata ja juba esimesi viljugi õsuda, millistest mõistagi mina täna samuti osa sain. Päris täie ette see sõit siiski polnud läinud, sest neil oli olnud kavas üle teab mitme aastakümne korstna puhastamise kallale asuda, aga nagu ikka, inimene plaanib, taevataat teeb ja nii see viimane hakanudki parajasti katusele jõudmise hetkel mõnust ägisedes vihma oma oavartest alla kallama. Mis mõistagi oli teiselt poolt vajalik, sest sealkandis polevat nähtavasti midagi märjemat kui linnupask tükk aega taevast alla pudenenud, mida olevat näidanud varem rohelised, aga nüüd kollaka tooni omandanud orgaanilised elemendid maapinnal. Ema tõi kaasa ka ühe ristsõnavihiku, mis samuti veidi pikendas punkti panemise aega.
Pidin täna taas tõdema, kui raske ja vastuoluline asi on ikka eesti keel. Selle on suutnud keeletoimetajad mulle ajapikku peakolu sisse taguda, et "maan- ja raudtee" ei kõla kohe üldse hästi ega tohiks mujal kui seltskonnas naljaviskamiseks isegi üle huulte pudeneda, rääkimata kirjapanemisest. Täna pidin tõdema samasugust asja väljendi "eest-, lät- ja leedulased" kohta... Raske ja imelik on ikka see eesti keel...
Loetud: Akadeemia 6/2011
Vaadatud: Ebatavaline perekond (FoxLife), Lemmi armastus (ETV)
No comments:
Post a Comment