Laubased mõtted

Täiesti töövaba elik lusti ja lillepidu kuhjaga täis päev. Täpsemalt siis - suguvõsa kokkutulek looduskaunis kaugete (või tegelikult isegi mitte nii väga kaugete) esivanemate elukohas keset Eestimaad. Päeva ainuke ja väheoluline negatiivne külg oli see, et kohalejõudmiseks tuli väga vara startida, keset sügavat ööd ehk nii kella poole üheksa paiku, mis tähendas väga nappi, peaaegu olematuks jäänud tunniajast uneaega enne seda ja sestap ka mõningat loidust päeva jooksul, mille taga pulbitses sisemuses peetav võitlus väsimusega, mis lõppeski viimase selge kaotusega.

Esimene etapp oli, nagu ikka, suundumine Türile ja eelkõige sealsetele kalmistutele, kuhu on sängitatud suur osa meie suguvõsa juba lahkunud inimesi, sealhulgas ka konkreetselt meie perekonnaga seotud inimesed. Hauad olid kenasti korras, nii jäigi üle vaid küünal asetada ja mälestada ning siis oli juba käes aeg asutada ennast kokkutulekule. Mõningase asjatamise ja tutvumise järel Türi keskväljakul kogunes sinna õige mitu autotäit inimesi, kes võtsid seejärel otsustavalt suuna lõunasse, Tännassilma peale (mis asub mu enda kodupaigast Põikvast linnulennult vaid mõne kilomeetri kaugusel, kuigi ligipääsuteed kummassegi kohta kulgevad sootuks erinevalt). Isegi nii otsustavalt, et vahetult enne kohalejõudmist keerasime kui mitte otse rappa, siis igatahes diametraalselt vales suunas, enne kui aru saime, et tegelikult tuleks masinate esi- ja tagaots teistpidi tee peale liikuma asetada. Aga et autodeks nimetatavatel liikurvahenditele on imetabane omadus liikuda just selles suunas, kuhu selle käitaja tahab, siis me lõpuks ka kohale jõudsime ja külalislahke pererahva poolt vastu võetud saime.

Kokkutulek ise oli suur ja mitmepalgeline ja mõnus nagu ikka, eriti seepärast, et vahepealse aasta jooksul on tublisti edasi nihkunud sugupuu koostamine, mis ajendas kohale kutsuma ka mõningaid veidi kaugemaid sugulasi, kelle (pere)nimi oli varemgi teada, mitte aga nende sugulusaste. Viis põlvkonda ja kokku päeva jooksul läbikäinuid (või vähemalt kirja panduid) 64 ühikut - see peaks olema päris korralik kokkutulek, ma kujutan ette. Ka ilm oli üsna mõistlik: enamikule meeldivalt oli kena päikesepaiste, aga sellele lisandus ka pisut enam kui leebe tuul, mis musugustele hinge mööda oli, eriti kui osavalt varjulisse kohta hoida. Loomulikult ei puudunud lisaks omavahelisele suhtlemisele ja tutvumisele esmalt rinna või puusa või muu kehaosa jõllitamise kaudu, mille peale keegi oli heaks pidanud nimesildi kinnitada ja siis juba suulise kommunikatsiooni teel kõikvõimalike inimestega ka mängud ja muu selline, mis, tuleb perenaisele ja ta nutile au anda, olid päris andekalt valitud. Ja mõistagi lookas laud. Ja kõik need muud asjad, mis niisuguse ürituse juurde käivad (positiivsed asjad siis, mõistagi).  Kuigi talumaja ise oli mõnevõrra ümber ehitatud, õnnestus mul enam-vähem isegi meelde tuletada, milline nägi see välja neil ammustel aegadel, kui ma sinna aeg-ajalt ikka oma vanaonule külla sattusin - tõsi, need mälestused on natuke hägused, aga taasülenägemine aitas neid siiski veidi esile tuua.

Ja kui korraldaja oli eelnevalt kinnitanud, et kokkutulekuks on hea ilm juba valmis tellitud, siis ta ei eksinud põrmugi, ehkki jättis mainimata, et ta oli hoolitsenud ka selle lõpu eest - niipea kui üsna mitmed inimesed hakkasid ennast ära asutama, jõudis päris tugevate iilide saatel kohale ka äike ja kiire paduvihm, mis ähvardas isegi õue püstitatud peavarju minema viia, kui seda just kinni poleks hoitud. Mõni aeg hiljem võiski oma seitsme tunnini küündinud kokkutuleku lõpetatuks pidada, vähemalt siinkirjutaja poolt, ja asuda tagasiteele. Ühe teise emaemavennapojatütre autos ja autoga läbisime veel maalilisi Eestimaa kohti, tehes paar põgusat vahepeatust talle olulistes kohtades, mille käigus sai nii tema oma asjad ära aetud kui ka meie ülejäänud, kes me tema lahkusest masina peale olime ära mahtunud, nautida masohhistlikus rõõmus enda pakkumist verepiknikujanulistele sääsenoorikutele.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: miks professor koera mõnitas (Postimees, 11.06.2011)