Suhteliselt tavaline tööpäev. Tegelikult ma olin küll kaalunud mõtet minna Rabarockile, aga igasugu toimetusi ja lausa tegemisi on nii palju kuhjunud, et pidasin siiski paremaks täna see tegemata jätta (homme, kui seal on PIL, ei suuda mind küll ilmselt ükski vägi eemal hoida...). Kõige selle tulemus oligi mitu äratehtud asja, sealhulgas ka lõpuks ometi valmis tunnistatud raamatutõlke ärasaatmine kirjastusele. Ma olen täitsa kindel, et seal oodati seda juba pikisilmi, sest, nagu ikka, oli tähtaeg möödunud, aga mul endiselt veel üleval mõningaid küsimusi, millele, nojah, ma kõigile head vastust ei leidnudki... aga lõputult ei saa ka venitada ja nii see siis täna teele läks. Mis tähendab, et järgmine, juba tükk aega üle tähtaja raamat, ootab kibekiiresti kallaleasumist - aga siiski mitte varem kui ülehomme.
Viimane kollektiivpuhkuse-eelne Sirp sisaldas mitmeid päris huvitavaid lugusid, alates juba õnnekombel lühikese ja mittepoliitilise peatoimetaja veeru all olevast kuulutusest, mis tõotab tuua Sirpi mingil hetkel kultuuri kõrvale ka teadust (mitte et need väga hästi lahutatavad oleksid ja nagu poleks varem Sirbis teadus üldse olemata olnud, aga spetsiaalne toimetaja on kindlasti edasiminek, vähemalt võib loota).
Päris huvitavalt ja pikalt oli jumalat eelkõige Dawkinsi Richardi hiljuti eesti keeleski ilmunud "Luul jumalast" valguses käsitlenud Javoiši Juhan. See oli natuke naljakaski jumalatõestus, aga vähemalt ilusasti kirjutatud ja oma loogika põhjal suhteliselt ümberlükkamatu (mis ei olnud küll takistanud sinna sisse pudenemast veidi arusaamatuks jäävaid lausejuppe, millest üks, mis mind veidi lähemalt puudutas, jäigi mulle päris arusaamatuks (olgu siis see ka ära toodud: "Üks näide on ristisõjad: vaprate meeste sõttasundimisel oli oma roll ilmselt ühiskondlikul ajupesul, ent võimalus adra tagant kaugetesse maadesse kuulsust ja vara koguma ning geene levitama reisida ajas elevile ilmselt ka igaühe isikliku harmoonia-jumala.")).
Vähemalt sama huvitav oli lugeda Kangro Maarja lugu Benjamin Lee Whorfi ja keelelise relatiivsuse teemal, seda enam, et ma üsna hiljaaegu ka ise lugesin sama eestikeelse kogumiku läbi. Tõsi, mingit läbivat telge sel lool polnud (kuigi, jah, ka Lee Whorfi kogumik on ju mitmepalgeline ega allu kergesti ühele teljele...), aga hea loo tunnus on ikka see, kui seal leidub ohtralt, millele kaasa mõelda, ja niimoodi oskab Kangro Maarja kahtlemata kirjutada.
Väga omapärane, vähemalt Sirbi veergude kohta, oli Michelsoni Helle-Irise "lõpulugu" Arles'i linnast ja kõigest, mis sellega seondub. Selliseid imetabaselt faktirohkeid ja elamuslikke lugusid on alati hea lugeda. Kui lisada veel paar väiksemat raamatuarvustust (või vähemalt konkreetsest raamatust tõukuvat mõttearendust), näiteks Rooma keisrite või suveräänsuse teemal, siis pakkus seekordne Sirp lausa üllatavalt palju lugemist... loodetavasti jätkub neil samaväärselt püssirohtu ka puhkusejärgseks ajaks...
Loetud: Sirp, 17.06.2011
Vaadatud: Spioonid (ETV)
No comments:
Post a Comment