Laubased mõtted

Tänane poolik tööpäev algas aasta suursündmusega - vähemalt selles mõttes, et toimub vaid kord aastas... -, nimelt ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistlustega. Ja suursündmuseks minu jaoks see ka kujunes. Tõsi, võidetud koht, kolmas, oli eelmise aasta teise kohaga võrreldes natuke kehvem, aga see-eest täitus, kui võtta arvesse ka püüdlused juba ammusel nõukogude ajal karskusseltsi egiidi all korraldatud võistlustel, aastakümnete pikkune unistus jõuda lõpuks ka plussi ehk teisisõnu koguda üle 1000 punkti. (Kes ei juhtu teadma, siis 6 ristsõna lahendamiseks on ette nähtud maksimaalselt tund aga, iga võidetud minut anna +3 punkti (ehk iga 20 sekundit +1), iga valesti täidetud ruut -2 ja iga tühjaks jäetud ruut -1 punkti.) Minu tänased 1006 punkti olid napilt, aga siiski kindlalt sellest piirist üle. Võib-olla oleks võinud mõned punktid rohkemgi koguda, sest kõigest hoolimata selgus, et kaasa võetud pliiats (selline kenasti nupuga väljasurutava söega) oli lõpukorral, nii et pidin poole lahendamise pealt minema žüriilt uut hankima. Aga kui arvestada, et teise koha saanu punktisumma oli juba 1040, ega siis erilist lootust üle oma varju hüpata poleks nagunii olnud. Aga noh, koht kohaks, see 1000 punkti ületamine on mu jaoks palju suurema tähendusega sündmus, nii-ütelda märk maas! Tulemusi peaks saama millalgi usutavasti juba lähiajal näha kas Eesti Mälumänguliidu saidil või ka Ristiku saidil (kuigi seal, paistab, pole nii suve lõpust saadik midagi uuenenud...) Uskmatute Toomaste tarbeks, aga samuti iseomase saba äraütlemata heameelega kergitamiseks pilt ka manu:

Õhtupoole astus läbi G4S kuller, kes õieti juba eile üritas mind kätte saada, aga et ma Tartus viibisin, siis sai trehvamine tänaseks kokku lepitud. Kulleri käest minu kätte jõudis siis järjekordne Päevalehe raamatusarja "Eesti mälu" pakike, mille sisu olgu siin ka ära loetletud:

• A. Raag. Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete
• F. Tuglas. Noorusmälestused. Esimene välisreis
• E. Kasak. Mälestusi
• A. Jürgenstein. Minu mälestused I-II
• C. Mothander. Rootsi kuninga valge laev

Eilse päeva Tartus veetmise tõttu jäi tänasele ka Sirbi lugemine, mis paraku küll möödus sedakorda taas üpris kiiresti: vaid üks järjekordne nutulaul eestlaste väljasuremise teemal ja kaks ajalooraamatute arvustust (saksakeelse Tallinna ajaloo ja Helme Mardi Lembitu-raamatu), neist teine, huvitavam, õigupoolest rohkem juba poleemika, kuivõrd tegemist on vastusega arvustuse vastusele. Sellele lisandus siiski veel kaks lehekülge päris huvitavaid mälestuspudemeid Eesti kirjanduselu nõukogudeaegsest minevikust Urmeti Jaagu kogutuna, millest üks oli nii hea ja lõbus, et seda võiks lausa siin reprodutseerida (loodetavasti ei riku ma sellega märkimisväärselt autorikaitseseadusi ega midagi...):

Kalevipoeg
Kirjanik ja kirjandusuurija Ralf Parve oli kunagi kirjanike liidus kirjanduslik konsultant. Kord tuli Parve kabinetti üks mees ja ulatas käsikirja. „See on „Kalevipoeg”.” – „Aga selline teos on juba kirjutatud.” – „Jah, aga Kreutzwald valetab.” – „Kuidas nii?” – „Ma tean, mina ise olengi Kalevipoeg.” Lootuses külalisest vabaneda võttis Parve käsikirja vastu. „Kahe kuni kolme nädala jooksul loeme läbi ...” – „Ei! Lugege kohe! Ma ootan.” Kohkunud Parve hakkas käsikirja lugema. Luges natuke, siis küsis: „Kas tualetti võib minna?” Seda lubati. See oli kirjanike liidu praeguses majas Harju tänaval, tualett asus seal toona teisel korrusel. Tualeti juures asus majast teine väljapääs. Parve läks sealtkaudu välja, kutsus abi. Peagi tulid miilitsad ja psühhiaatrid ning toimetasid isehakanud Kalevipoja sinna, kuhu tarvis.

Vestlus Andres Ehiniga, 2009

Sattusin täna täiesti juhuslikult, läbi ühe enda nime viite, sellise huvitava asja peale nagu "Eesti sõjanduse bibliograafiline andmebaas".  See tundus olevat vähemalt esmapilgul väga hea allikas, just selline asi, mida nii mõnigi kord eriti tõlketöös, aga ka mõningatel muudel juhtudel vaja võib minna, sest eriti just artiklite, nii ajalehtedes kui ka ajakirjades ilmunute puhul tuleb sageli ette, et mitmeid aastaid hiljem on isegi nende puhul, mis kuskil kodus riiulis vaikselt ja üleüldse häält tegemata lebavad, vaid meeles tõik, et jah, kuskil sellest kunagi kirjutati - selline bibliograafia aga võimaldab paljud asjad päris hõlpsalt üles leida, isegi kui see ehk ei ole päris täielik, nagu ka avalehel mainitud. Tagantjärgi sooviks, et ma oleks varem selle olemasolust teadnud, aga parem hilja kui kunagi...


Loetud: Sirp, 28.01.2011; B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: Läände, noormees, Läände! (Postimees, 29.01.2011)
Riigisekretär Hillary Clintoni ja välisminister Urmas Paeti pressikonverents Washingtonis 20.01.2011 (Eesti välisministeerium)