Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Sellest johtuvalt jäi aega põhitööks veel vähemaks, sest kui korraga tuuakse külakostiks kaasa Meistriristik ja Kuma Kange, siis isegi neis järelriisumise tegemine ja emast tühjaks jäetud ruutude täitmine või mõistatuste lahendamine võtab paratamatult oma väärika, ent hästi investeeritud aja.
Jaanus oli riputanud Youtube'i nüüd siis üles räigelt töödeldud (liigliha mahalõikamise mõttes - aga võib-olla oli seda isegi veidi liialt maha lõigatud...) video tollest möödunudkolmapäevasest topeltintervjuust või vestlusringist, milles ta mingil põhjusel oli mulle väga palju mölamahtu jätnud. Tegelikult, nüüd seda üle vaadates, tekkis mul küll kuri kahtlus, kas vaatajad puhtalt video põhjal üldse aru saavad, millest jutt käib, aga kui see video mõne sissejuhatava ja/või üldistava tekstiga siduda, siis võib-olla on see illustratsioonina isegi sobilik...
Loetud: B. Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Kardemoni linna rahvas ja röövlid (ETV2)
Videost: Mõte on teha kokku kolm lõiku sellest ja alati saab osasid kohti tagasi panna. See jupike oligi esimene kolmest ja testimiseks Sulle saadetud. Teine jupp oleks vabast tarkvarast, seal on Sul juba palju vähem sõna :)
ReplyDeleteAhaa, seda on hea teada - ma juba mõtlesin, et see on nii enam-vähem lõplik variant ja olin natuke imestunud :-)
ReplyDeleteTäiesti normaalne video ju, asjalik jutt ja pole mingit probleemi teemast arusaamisega. Kuna pole Qiilaqut kunagi oma silmaga näinud, siis üllatas mõnevõrra selline küllaltki "karm" välimus profiilifotoga võrreldes :) Seda aitasid leevendada malbe hääl ja sagedased naeratused :)
ReplyDeleteMis aga teemasse puutub, siis kahtlemata annab tarkvara eestistamine paljudele inglise keeles vähem kodus olevatele inimestele -- eelkõige vanematele inimestele -- suurema selguse programmide sisu ja vajalike tegevuste kohta ning on seetõttu äärmiselt tänuväärne tegevus. Minule endale kui tahes või tahtmata arvutialal valdavalt inglise keeles mõtlevale inimesele on eestikeelne liides pigem pidurdav, mistõttu võimalusel seda ei kasuta. Õnneks on selles osas enamasti igaühel oma voli.
Üks tarkvara ja arvutikeele eestistamisest tulenev probleem minu jaoks on aga teatud seltskonna püüdlus erialainimestele isegi omavahelise sageli suurema ingliskeelse sisaldusega suhtluse puhul ette kirjutada, mida ja kuidas nad ikkagi "korrektselt" peaksid ütlema ja nende süüdistamine eesti keele "risustamises". Selline lähenemine on lihtsalt ebaökonoomne, sest laiemalt arvutialaga kokkupuutumisel on ingliskeelse terminoloogia järjest suurem sisseimbumine teadvusesse lihtsalt vältimatu ja keegi ei viitsi pidevalt keelekontekstiga žongleerida, eriti veel kui mõningad eestikeelsed vasted ei võimaldagi asja sisust ühest arusaamist.
mhmh, pildid võivad petlikud olla ja fotofoobse isikuna on ikka juba mõnda aega möödas, kui see profiilifoto on tehtud :-)
ReplyDeleteAga see märkus on õige küll ja sellele ma ka tähelepanu juhtisin, et seda, kui kõnekeeles (kõneldavas keeles siis) kasutatakse inglise või ka mõne muu keele sõnu, olgu otseste tsitaatsõnadena või mugandatult, ei tasu ohuks pidada - seda tehakse alati ja igal pool, eriti just uute asjade puhul, mille (emakeelne) sõnavara ei ole veel kuigivõrd juurdunud. Ohumärgid kerkivad õhku siis, kui ei vaevuta enam, eriti kirjalikus tekstis, isegi mõtlema emakeelsete väljendusvõimaluste peale ja veel rohkem siis, kui lausa hakatakse tõlkimist taunima.