Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänane esilehekujundusega tõsiselt vapustanud Sirp sisaldas paar pikka ja head lugemist, aga ka paar lühemat head pala. Alustuseks oli hea lugeda, kui ma just ei eksi, siis veidi vanema inimese mõtiskelu Facebooki või laiemalt sotsiaalvõrgustike üle, milles oli oma tugev tõetera sees - vähemalt Facebook pole ka mu meelest kuigi mõistlik "avaliku diskussiooni" paik, kuigi seda kahtlemata saab ka seal teha. Õieti ma ei teagi, milline saaks üldse olla "avalik diskussioon", mis ei oleks silmast silma - alates kahe-kolmekesi koosistumisest kuni ekstreemsemate rahvakoosolekuteni välja -, sest osalemine eeldab ikkagi, nojah, osalemist, mitte lihtsalt kiibitsemist teleriekraani taga või ajaleheteksti kohal (sõltumata sellest, et ajakirjandus tavatseb ennast pidada just sellise "avaliku diskussiooni" platvormiks, mida ta mu meelest aga kuidagi ei ole, ikka rohkem vaid eneseväljenduse platvorm, mille puhul tagasiside pole üldse obligatoorne...)
Mõistagi oli äärmiselt nauditav taas Sirbi veergudele jõudnud kirjanduslike meenutuste paarislehekülg, mille palakeste lugemine pakkus sulanaudingut. Mõnevõrra üllatuslikult oli sama huvitav ühe hollandlasest linnaruumiteadlasega tehtud pikk intervjuu. Tavaliselt ma jätan sellise temaatika sootuks kõrvale kui äärmiselt ebahuvitava: linn on nagunii üks kole asi, mida parimal juhul on võimalik muuta kohaks, kus ka võib elada, nii et igasugused jutud linnaplaneerimisest ja "elamisväärse" elukeskkonna kujundamisest on tühi jutt, rohkem sitale saia sildi külgekleepimine. Aga selle mehe jutus oli palju mõistlikke mõtteid, mitte ainult linnast kui sellisest, vaid ka muid - ja need olid esitatud ääretult elavalt ja kirglikult.
Viimasena, aga mitte tähtsusetuimana jäi silma üks pisike kirjatükk, mis on niivõrd küüniline (või on õige sõna sarkastiline, ma pole väga kindel), et sellest oli lausa raske mööda vaadata - nojah, kui kord juba pilk selle nupu peale pidama jäi. See haakus muidugi ka eespool mainitud kirjanduslike meenutustega, ainult et nende puhul kasutati kokkukerjatud raha, kuidas öelda, rohkem "kunsti- ja eesmärgipäraselt" :-) (Seda teksti paraku ei paista veebiväljaandes olevat, aga küllap paberlehe lugejad oskavad selle 23. lehekülje servast üles leida...)

Päris huvitavat artiklit Kala Martini sulest sattusin täna lugema Postimehe veergudel, mis puudutas sõnavabaduse piiride probleeme. Eks see ilmselt juristidele ole üks keeruline asi lahendada, eriti praeguses maailmas, kus, nagu ka artiklis osutatud, eksisteerivad riigid, mille seadused on erinevad, mis võimaldab tingimustes, kus (elektrooniline) teave levib sisuliselt piirideta, kogu maailmas, vajaduse korral otsida üles selle kõige soodsama koha, kus õigust enda kasuks või teise kahjuks kallutada. Samas üksikisiku seisukohalt on mu meelest asi ikka sama lihtne ja selge, nagu oli juba siis, kui inimene või tema eellane üldse ennast kuidagi väljendama õppis või tal seda vaja läks: kõik, mida sa teed või ütled, õieti isegi mõtled (kuigi praegu veel on mõtted see valdkond, mis päris otseselt muu maailmaga ei suhestu, aga mõtetelugemise arenedes ei pruugi see muidugi nii jääda), tuleb teha või öelda nii, et sa vastutaksid iga oma teo või sõna eest. Sest õieti ongi ju igasugune muu tegutsemine või väljendumine üsna mõttetu, võib-olla vaid tõsiselt masohhistliku kalduvuse puhul kuidagi mõistetav, muidu aga pigem frustratsiooni tekitav - anonüümne heategija või kommentaator ei näe ju peaaegu kunagi oma teo või sõna tagajärge ega saa sellest õiget rahuldust, sest keegi ei saa teada, et just tema seda tegi... Mis muidugi ei tähenda, et oma nime all tegutsemine või sõnavõtmine alati valutult mööduks, ikka võib leiduda neid, kellele miski ei meeldi, ja siis jõuamegi selle artiklis arutluse all olnud temaatika juurde.

Õhtupoolikul jäi silma üks spetsiaalselt tõlkijatele suunatud üritus, nimelt Euroopa Komisjoni ja Tallinna ülikooli korraldatavad avalikud tõlketalgud ehk täpsemalt siis vabalt valitava sihtkohaga reisiga auhinnatav Wikipedia artiklite tõlkimine. Ma olen küll ka ise mitmel korral mõelnud eestikeelsesse Wikipediasse midagi kirjutada või olemasolevat täiendada oma tagasihoidlike teadmiste baasil, aga paraku on see muu tõlkimine, mida ma igapäevatööks või -hobiks teen, aja nii jäägitult ära võtnud, et ei ole selleks kuidagi aega leidnud - ja paraku ei tundu ka praegu ettenähtud ajaperioodil seda jaguvat... Aga üritus ise on küll hea, selliseid võiks lausa rohkemgi olla.


Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud. Kättemaksukontor (TV3), Sõnasõda (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2), The Cave (Pro7)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse taas lõi oma kirve sisse tung reaalsusest irduda ja linna peale minna, sedakorda siis vastselt ilmunud Dante "Põrgu" esitlusele. Et see toimus Tallinna ülikoolis, tõi juba ette muremõtteid ja kohale jõudes selgus, et neil on ka alust: orienteerumine sealses hoonetekompleksis on üks õige keeruline teadus (huvitav, kas selle eest seal ka ainepunkte jagatakse?), mitte küll ilmvõimatu isegi inimesele, kes seal haruharva käib, aga siiski korralikku vaimset pingutust nõudev tegevus. Aga igatahes kohale ma jõudsin ja võib öelda, et "sõin ja jõin seal minagi" (varast kellaaega arvestades küll pigem ainult jõin, aga see selleks...) Samuti sai omandatud nii esitletud Dante kui ka üks teine raamat, mis olgu siis siin ära mainitud:

• Dante. Jumalik komöödia. Põrgu
• Eesti sõjaajaloo aastaraamat I

Õieti oleks ma küll tahtnud Dantet saada nii pehme- kui kõvaköitelisena, raamatuhull, nagu ma olen, aga paraku jõuti viimased enne läbi müüa, kui ma enda eelnevat rumalust kirudes olin rahahankimise operatsioonilt tagasi jõudnud... Eks siis tuleb kunagi hiljem soetada. Nägin esitlusel ka mitmeid tuttavaid, mis vististi tõlkeraamatute esitlemisel tõlkija puhul on lausa paratamatu, aga nende seas ka üht kursavenda, keda poleks väga osanudki seal kohata ja kellega sai pikalt kõikvõimalikest asjadest pajatatud. Hästi veedetud pärastlõuna, võiks selle kõige kohta öelda.

Täna nägi ilmavalgust ka paari päeva eest ilmunud Mageia teise beetaväljaande Live CD versioon, mis loodetavasti laiendab testijate või ka lihtsalt huvi pärast proovijate ringi veelgi. Jah, paraku see esimene pääsuke on ilma eesti keele toeta (eelkõige mahupiirangute tõtti), aga lubaduste kohaselt tulevad edaspidi ka Live CD-d mitmes variandis, nii et on lootust saada ka eestikeelne variant.

Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud. Pilvede all (Kanal2), Surnute maa (Kanal2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi mõneks ajaks reaalsusest irdudes ja linna peale käima minnes. Väljaskäigul oli, tõsi küll, ka konkreetsem eesmärk, nimelt Liigi Kadri Eurokolledžis peetud loeng Venemaast, veel täpsemalt Kremlist ja eelseisvatest presidendivalimistest. Ma muidugi jälgin ka ise teataval määral nii Venemaa ajakirjandust kui ka muu maailma analüütiliste pilkude loomingut ja nii ei olnud ka sel loengul vahest midagi eriliselt uut või vapustavat, aga alati on hea kuulata kedagi, kes on asjaga kindlasti paremini kursis, sest tema üks põhiülesandeid ongi samune kursisolemine - paljud mõtted, mis enda peas väga embrüonaalses olekus keerlevad, kõlavad asjatundja suust öelduna palju etemalt ja annavad ka enda mõtetele vormikama kuju.

Õhtul kodus sattusin lugema Postimehest lugema järjekordset keeletoimetaja veergu (see vist avalikku kasutusse ei jõudnudki, sestap on ka link tasulisele versioonile), mis oli pühendatud ühele paganama raskele probleemile, millega ka ma ise õige mitmel korral kokku olen puutunud: kõikvõimalike firmade ja muude selliste asjade arvamusele, et nende nimi on nii püha ja puutumatu, et seda isegi käänata ei tohi. Ja oleks siis veel, et see nimi oleks ise kuidagi korrektses vormis - artiklistki läbi käinud kurikuulsad näited Tiit Reisid ja Vaal Galerii on ilmselt üldteada... Tõlkijal on muidugi veidi lihtsam, saab kergemini välismaiseid nimesid käänata ja pöörata nii, nagu vaja, ilma et tingimata keegi turja kargaks, aga tarkvara tõlkimisel olen ma küll silmitsi seisnud mõningate samalaadsete arusaamadega ja nii mõnelgi juhul võib ka praegu kohata sel põhjusel näituseks mõneski KDE rakenduses kohmakusi, mis valdavalt ongi tingitud samasugusest suhtumisest (mõnel juhul saab neist küll mööda hiilida, aga paraku mitte alati...).

Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: IT-planeet (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Real Madrid - FC Barcelona (TV6), Stargate Universe (RTL2), Warehouse 13 (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev.

Õhtupoole tuli teadaanne, et ilmavalgust on näinud Mageia teine beetaväljaanne, mille kohta ma tegin ka väikese uudisnupu.

Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: Välisilm (ETV), Krabat (Pro7), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Schalke 04 - FC Manchester United (TV6), Eureka (TV6)

Ilmunud tõlked: Vira Konõk: katastroofi vaibumatu kaja (Postimees, 26.04.2011)

Mageia 1 Beta2 väljas

Ettenähtud ajal ilmus täna peatselt esimest korda ilmavalgust nägeva uue distributsiooni Mageia teine beetaväljalase. Võrreldes esimese beetaväljalaskega paistavad head omadused (eelkõige kiirus) olevat jäänud samaks ning mõnedki miinused on likvideeritud. Nagu siinkirjutaja võis kogeda (virtuaalmasinasse paigaldamisel), paigaldatakse nüüd keele valimisel korrektselt kõik vajalikud lokaliseerimispaketid, nii et igal juhul KDE töökeskkond, Firefox ja LibreOffice on kenasti eestikeelsed.

Eesti kasutaja seisukohalt ehk olulisemgi on see, et tänu Sander Lepiku visadusele on nüüd Mageial välja pakkuda metapakett task-esteid, mille paigaldamisel paigaldatakse masinasse kõik, mida on vaja Eesti ID-kaardi või Mobiil-ID jaoks. Uudishimust proovisin ka kohe allkirjastada tühjana loodud tekstidokumenti ning mõningase aja möödudes (millest suurem osa kulus selle peale, et hankida SK veebist juurdepääsutõend) oligi see tehtud - see käib siis Mobiil-ID kohta, sest siinkirjutajal polnud laiskuse tõttu käepärast ei ID-kaarti ega kaardilugejat (need asusid kaugemal kui mobiiltelefon :-) ). Siiski, see task-esteid tuleb eraldi paigaldada, vähemalt praeguse beetaväljalaske puhul seda automaatselt kaasa ei panda.

Kui mainida üksikute tähtsamate tarkvarajuppide versioone, siis need on järgmised: kernel 2.6.38.4, KDE 4.6.2, Firefox 4.0, LibreOffice 3.3.2.

Vähemalt esmase mulje põhjal on beetaväljalase täiesti kasutatav ka igapäevasemate tegevuste sooritamiseks; tõenäoliselt võiks see sobida juba ka päris põhitöövahendiks, aga ettevaatus on muidugi tarviline vara ning neil, kes soovivad kindlapeale stabiilset töökeskkonda, tasub mõistagi ära oodata orienteeruvalt veidi enam kui kuu aja pärast ilmuv Mageia 1.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Beta2 väljalaskemärkmed Mageia wikis
Võimalikud vead

Beta2 allalaadimislehekülg

Esmabased mõtted

Valdavalt tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, kuigi korraks sõitis sisse ka Postimees hädalise palvega kiiresti üks lugu nende hüvanguks eesti keelde panna. Mulle ei meeldi küll mu ainsal "puhkepäeval" muude asjadega tegelda, aga lugu ise oli eriti homset päeva arvestades väga aja- ja asjakohane ning ka üpris hästi kirjutatud, nii et ära ma ta tegin.

Tarkvara vallas võtsin täna üle pika aja ette ka Mandriva, kus, oh üllatus, oli kauase vaikelu järel tekkinud taas mõningaid tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe (tegelikult võib neid isegi rohkem olla, sest ühe väite kohaselt ei olevat jaanuarist saadik tõlkefailide genereerimine enam korralikult töötanud, aga eks ma üritan seda veel uurida). Ülejäänud päev kulus KDE arendusharule, kus nende mainitud muude asjade tõttu ma päris nii kaugele ei jõudnud, kui oleksin soovinud, mistõttu ilmselt veel suur osa, kui mitte kogu terve järgminegi esmaspäev kulub kasutajaliidese viimaste "lihtsamate" juppide ärategemisele, enne kui põhjalikumalt taas dokumentatsiooni kallale asuda. Igatahes tunne on hea, kui statistikat vaadates on valdavalt pilt roheline ning punast (tõlkimata) ja kollast (vajab ülevaatamist) esineb vaid laiguti.

Õhtupoolikul sain ka kaks head filmielamust. Esimene neist oli "Cloverfield", mida ajendas vaatama kuskilt silma või kõrva jäänud teadmine, et sel olla midagi pistmist Chtulhu mütoloogiaga. Lähemal lisamaterjalide uurimisel selgus, et see oli vale mälupilt - või õigemini, et seda spekulatsiooni käidi välja enne filmi ilmumist. Tegelikult sellega on ehk seost ainult nii palju, et ka "Cloverfieldis" oli tegemist merest tulnud koletisega. Aga film ise oli nii kontseptsioonilt kui ka kunstiliselt päris hea, selline ergastav ja päris vaba enamasti koletistefilmidele omasest lapsikusest, pigem pinevuselt tasemel õuduka kanti juba. Veidi hiljem ja juba hoopis täiesti teisest vallast, aga samamoodi korraliku elamuse pakkunud film oli venelaste komöödia "Наша Russia. Яйца судьбы", mille "gastarbeiterid" ja kogu muu jaburus kindlustas väga meeleoluka ja mõnusa poolteisttunni.


Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Ebatavaline perekond (FoxLife), Cloverfield (TV3), Naša Russia. Jaica sud'bõ (RenTV)

Tarkvaratõlked:
Mandriva: 1, 2, 3
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi veidi vaheldust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Pühadepuhuselt oli emal sedakorda kaasas tõeline toidulaadung tema arvates raudselt näljapiiril hinge vaakuva pojaraasukese ülesturgutamise tarbeks, nii et sai võimsalt nii liha võtta kui ka mune koksida ja veel rohkelt igasugu muud head ja paremat ära maitsta ning nautida. See ülesturgutamine õnnestus neil igatahes eduliselt, erinevalt teisest otstarbest, nimelt soovist, et ma leiaksin üles, kuhu on ema sülearvutil kadunud kolmandik kettaruumist. Uurisin küll, aga Windowsi hingeelu on ikka paganama keeruline ja nii jäigi 60 GB ketta kadunud 20 GB üles leidmata - mida ei ole, seda lihtsalt ei ole, liida või lahuta kuidas tahad - ikka oli tulemuseks see, et kogu ketas on 60 GB ja kasutusel on umbes 20 GB, ülejäänud gigasid justkui polekski...

Loetud: M. Foucaul. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: Lennukikuurid koorikutega (ETV), Ärapanija (Kanal2), Ebatavaline perekond (FoxLife), Wanted (RTL)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Sirp, 21.04.2011; B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Eesti jalgpalli meistriliiga: Narva Trans - FC Flora (TV6), Primeval (Pro7), Nähtamatu kurjus (TV6)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: kuidas saada loodusfotograafiks (Postimees, 23.04.2011)

Reedesed mõtted

Lõppes nagu tavaline tööpäev, aga algas ja väga suures osas kulges eriti põnevalt, nimelt Tallinna loomaaeda külastades. Seal on ikka alati väga mõnus käia ja nii päevake veeta, nagu seekordki, ainult et paraku ei tule just sageli sinnaminekut ette. Õnneks oli praegu ka hea aeg seal käia: inimesi polnud väga palju, ilm oli ka enam-vähem talutav ja loomi haruldaselt palju näha, kuigi ilmselt nii mõnedki soojemat kliimat nõudvad tegelased väljas ei olnud. Loomulikult ei murdunud ka isiklik traditsioon: okassiga jäi endiselt nägemata - aga mus pesitseb ikka endiselt lootus, et äkitselt elan ma niikaua, et kunagi ka see imeelukas oma silmaga ära näha... Ka kotkaste juurde paraku ei pääsenud, ehkki eemalt neid siiski näha sai, aga see-eest nende kõrval elunevad öökullid, need mulle eriliselt sümpaatsed tündrikud, olid täiesti olemas ja pead keerutamas. Möirgav lõvi oli samuti elamus, mida pole ammu saanud, ja mõistagi siis igihaljad makaagid, kelle puhul tekib alati probleem, et kummal pool klaasi siis need eksponeeritavad õieti asuvad... Kui veel lisada alati elegantsed liuglevad hülged, terve plejaad urust välja pugenud kaslasi, mulle üllatuslikult otsekui öökullid häälitsenud hahad, mustad luiged ja eriti elevantide korralik vanditsemine, mida võis üsna pikalt jälgida mu meelest vist uuest vaatlustornist (vähemalt ma ei mäleta, et ma eelmine kord oleksin seda torni täheldanud), siis oli kindlasti tegemist igati täie ette läinud päevaga.


Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Sõnasõda (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2), Meeleheite linn (TV3)

Neljabased mõtted

Algas tavalise tööpäevana, aga lõppes sellega, et helises telefon ja sealt kostus ettepanek veeta õhtu väljaspool kodu. Natuke järele mõelnud, leidsin, et miks ka mitte -ja etteruttavalt võib öelda, et otsus oli mõistagi õige :-)

Aga veel enne meeldiva õhtuveetmise juurde asumist sain teisegi telefonikõne, sedakorda ühelt innukalt turundajalt, mis muidu ei väärikski ehk erilist tähelepanu, kui ma poleks selle käigus saanud teada, kui võimas on ikka eesti keel - isegi kui võetakse tuimalt üle mõni võõrkeele sõna, väänatakse see kiiresti omakeelse rummi peal nii armsalt koduselt keerdu, et vähe pole. Konkreetne näide oli siis minu jaoks uus omadussõna "okei", mille kõnes tuvastatud võrdlusastmed olid "okeim" ja "kõige okeim"... Mina küll ei usu mingeid jutte eesti keele hääbumisest vähemalt senikaua, kuni selliseid nähtusi kohata võib!

Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), SOS JAapan - hävingu hääled (TV3), IT-planeet (TV3), Pilvede all (Kanal2), Stargate Universe (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mille põhitööle pühendatud osast lõikas küll oma kopsaka tüki tervelt kolme artikli tõlkimine, neist kaks Postimehe ja üks Diplomaatia hüvanguks. Muidu igav liiv ja tühi väli elik rien.


Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis seegi kord kulus täielikult KDE peale. Tänase järel võib nüüd öelda, et ka KDE arendusharus on käes seis, kus sisuliselt on tõlgitud (kasutajaliidese poole pealt) kõik, mis tõlkimisele kergemini allub - järele on jäänud mõned suured rakendused, eriti nood finantsrakendused KMyMoney ja Skrooge, ning mõnede rakenduste raskusi tekitavad osad, mille kallal ragistamisega võib loodetavasti lustida eelseisval jubedal aastaajal. Nähtavasti ma kulutan veel ka järgmise esmaspäeva küll kasutajaliidese tõlkimise peale, püüdes otsi võimalikult kokku tõmmata, aga seejärel tuleb nii või teisiti asuda taas dokumentatsiooni kallale, seda enam, et seal on ka KDE SC osas üksikuid uusi stringe juurde tulnud.

Täna nägi tubli hilinemisega ilmavalgust Mandriva 2011 järjekordne beetaväljalase, mille kohta ma tegin ka pisikese uudisnupu. Selle katsetamine seisab veel ees, aga ma siiralt kahtlen, kas need välimusega ette võetud muudatused ikka on sellised, mis mulle väga meeldivad - esimese linnukese, uudse paneeli, ma igatahes juba vahetasin tagasi vana ja harjunu vastu. Samas, kui seda uut veidi kohendataks, siis oleks sel ehk lootust ka mu silmis soosingut võita. Aga eks näeb, katsetamine, nagu öeldud, seisab veel ees.


Loetud: Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Välisilm (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Mandriva Linux 2011 Beta 2 väljas

Mõningate tarkvara kokkusobitamise probleemide tõttu nägi Mandriva Linux 2011 teine beetaväljalase ilmavalgust alles täna, kavandatust nädal aega hiljem.

Võrreldes eelmise, esimese beetaväljalaskega on tunduvalt muutunud eelkõige välimus, seda tänu koostööle Venemaal tegutseva Rosa Labiga. Muutunud on nii (KDE) sisselogimisekraan kui ka (töölauale jõudes) peamenüü ja paneel. Mõningaid ekraanipilte võib näha siin, aga usutavasti on igaühel mõistlik ise järele proovida, kas uuendused meeldivad või mitte. Siinkirjutaja võib öelda ainult nii palju, et uus paneel on visuaalselt küll etem, aga funktsionaalselt tundub siiski olevat teatav tagasiminek - et näha on ainult ikoonid, siis ei ole mõistagi tegumiriba kirjetel enam teksti, mis tähendab ka seda, et kui varem oli võimalik mõnegi rakenduse puhul ka midagi muud tehes silmanurgast märgata kirjel oleva teksti muutumise järgi, et seal on midagi, millele võiks tähelepanu pöörata (näiteks kui veebibrauseris oli lahti GMail või Facebook, siis uue kirja/sõnumi saabumisele), siis nüüd tuleb selleks minimaalselt viia hiirekursor ikooni kohale, et selliseid asju näha. Ka üle kogu ekraani valguv peamenüü võib olla asi, mis nõuab tublisti harjumist (aga selle järeleproovimine seisab siinkirjutajal veel ees - koos mainitud beetaväljaande enda katsetamisega).

Välimuselt peaks veel olema muutunud ka paigaldusprogramm, mis kasutavat nüüd samuti Qt Curve'i teemat, tagades sel moel paigaldusprogrammi ja hilisema (KDE) töölaua visuaalse ühtsuse.

Muudest asjadest võib ära mainida seda, et OpenOffice.org on nüüd puhkusele saadetud ja selle asemel pakutakse LibreOffice'it - funktsionaalselt sisuliselt sama või isegi mõnes osas etem, kuid et kasutusel on natuke vanem versioon, siis eestinduse osas on tegemist teatava tagasiminekuga. Mõistagi on uuendatud ka muud tarkvara, näiteks kernel on versiooniga 2.6.38.3, gcc versiooniga 4.6.0.

Nagu varemgi, on saadaval ainult üks tõmmis, mis on kasutatav nii Live-CD plaadina kui ka paigaldusandmekandjana. Lisaks veebihoidlatele on tõmmis saadaval ka torrentide vahendusel.


Uudise allikad:
Mandriva ajaveebi sissekanne
Mandriva wiki artikkel

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ema ja ta poiss-sõbra külaskäik ning kuna ema tõi taas kaasa ka ristsõnu oma pojaraasule lõpetamiseks, siis jätkus kärpumine ka pärast nende lahkumist. Lisaks esitas ema, kes ise suundus õhtul sootuks teatrisse, iseäraliku palve vaadata tema eest "Ärapanijat", mida ma mõistagi ka tegin. Aga nüüd ma ei teagi, kui kaua ma pean tema jaoks eraldi eksemplari oma peas pidama...


Loetud: Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Neli koera ja tankist (ETV2), Ajavaod: Kõveraks väänatud Eesti (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Spioonid (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Primeval (Pro7), Varemed (TV6)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida ma pisut kärpisin väljaskäiguga, mis viis mind naabruses asuvasse poodi, mõistagi taas toiduvarude täiendamise eesmärgil. Väheste päevadega on ikka paganama palavaks läinud - veel kuumus ei tapa ja rõõmustavalt on see kevad ka selline kuivapoolne, aga midagi head see muidugi ei ennusta, suvi kogu oma õõvastavas jubeduses tundub kohe ukse ees olevat...

Tänane Sirp sisaldas lausa üllatavalt palju väärt lugemist. Alustades esikaanest, mis oli pühendatud nobelist Mülleri Herta Eestisse saabumisele ja millele sedakorda oli tuge ka seespool pika, lausa kaheleheküljelise, ja väga huvitava portreeloo kujul, mis andis nii autorist kui ka tema loomingust tõesti väga kena ja arusaadava ülevaate. Selle nauditava lugemise kõrval oli lehes küll ka Wallensteni mõneti sobilikult rubriiki "Augutäiteks" paigutatud repliik, millel polnud õieti sabu ega sõrgu, aga mille läbivaks jooneks oli ometi mingi ajast ja arust ihalus sotsialistide ideaali, võrdsustatud ja ühetaolistatud ühiskonna järele. Nojah, ei saa ju muidugi pahaks panna, et mõnele inimesele meeldib või meeldiks näha teisi homogeense massina, sest nii on ju tõepoolest inimesi ja nende tegemisi eritleda või ka manipuleerida, ent ikkagi on raske mõista, kuidas mõtlev inimene saab eelistada kihistunud ja sellest tulenevate pingete tõttu arenemisvõimelisele ühiskonnale vähekihistunud või suisa kihistumata ühiskonda, mille ainuke tee on liikumine vähima ühisnimetaja ehk "soojussurma" suunas...
Märksa huvitavamad olid mõistagi ajaloole pühendatud artiklid, esimene neist Krulli Hasso arvustuselaadne tekst, mille aluseks oli mõne aja eest ilmunud ülevaade USA indiaanlaste ajaloost, selline ehk veidi naiiv-romantiline, aga väga kenasti kirjutatud ja kindlasti oma tugeva point'iga ("moraalne leppimatus" on tõepoolest väärt mõte, üks põhilisi tegureid, mis viib edasi ja sunnibki edasi liikuma nii iga inimest eraldi kui ka inimesi ühiskoos) lugu, ning päris hea intervjuu äsja poolesajanda verstapostini jõudnud ajalooajakirja Tuna peatoimetana Rauna Otiga, millest võis välja lugeda nii kava tuua ajakirja taas suuremal määral sisse ajaloofilosoofilisi tekste kui ka kindlat soovi ja tahet minna edasi senisel tugevteaduslikul tasemel (hea meenutusena oli seal ära mainitud "hoiatava" eeskujuna nõukogude ikke alt tärganud Eesti esimest nii-ütelda vaba ajalookirja Pilk, mille iseloomustuski oli täpne: "kus pool oli porno ja pool oli ajalugu" :-) ).
Väga mõtlemapanevad olid rubriiki "Keskkond" koondatud paar artiklit, millest esimene esitas tegelikult üsna põhjendatud küsimuse "kuhu peaks näiteks tallinlane jooksma, kui pealinnale toimuks õhurünnak". Nojah, võib ju muidugi lohutada ennast teadmisega, et Eesti on üks turvalisemaid kohti maailmas üldse, kus elada, ja sestap pole nii mõttetule asjale nagu tsiviilkaitse suurt mõtet ajukääre isegi kulutada mitte, aga oma sügav mõte "jätkusuutliku" elu tagamiseks sellelsinatsel maalapil on sellel küsimusel kohe kindlasti. Päris omapärane oli ka samasse kõrvale või õigemini alla paigutatud tühermaade kaitse- ja kiidukõne, mis vaatles asustusmudeleid üsna iseäraliku külje pealt.
Ja lõpuks oli kui rosin moosisaia peal Sirbi vahel Kultuurkapitali tänavuse esimese kvartali rahade jaotus. Alati on huvitav seda peenes kirjas kribu puurida ja näha, milliseid vahvaid projekte on kavas inimestel ette võtta, aga sedakorda leidsin sealt midagi väga südantsoojendavat, nimelt rahaeraldise taotlusele "reisistipendium poolelioleva romaani ühte tegevuspaika Põhja-Indias". Muidu jagab ju Kulka, vähemalt nii on mul mulje, raha ikka nii-ütelda kindla peale: on olemas konkreetne "projekt" igati selge, "aruandluskõlbliku" ja "käega katsutava" tulemusega, väikeseks erandiks võib-olla elutööpreemiad või ka aeg-ajalt läbilipsavad pikemaajalised "loometoetused", aga see oli vähemalt mu mäletamist mööda üks esimesi kordi, kus raha on eraldatud millekski, mille mõõtmine on raske, kui mitte lausa võimatu. Nojah, eks võib muidugi ilmselt romaanis, kui see kunagi valmib, näpuga taga ajada ridu, millest aimub, et neid pole saanud teisiti kirja panna kui midagi kohapeal nähes, aga, kui jätta välja muidugi reisitšekid, ei saa siiski selle taha panna linnukest samamoodi nagu näiteks taotluse "arvuti ostmine" või "luulekogu kirjastamine" taha. Loodetavasti ei jää see esimene pääsuke viimaseks ja niisuguseid "riskieraldisi" tuleb ka edaspidi, sest kui millestki Eestis puudu on, siis on seks just "proaktiivsed" loometoetused kogu selles "reaktiivsete" toetuste meres...


Loetud. Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Sõnasõda (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Ilmunud tõlked: Vjatšeslav Morozov: kas Venemaa lööb NSVList lahku? (Postimees, 15.04.2011)

Neljabased mõtted

Suhteliselt vähese tööpanusega päev, mis kulus peamiselt väljaskäikudele või õigemini ühele suurele ja pikale väljaskäigule. Ilm oli küll vastikult päikeseküllane, aga õnneks siiski veel piisavalt jahe, et mitte ennast eriti halvasti tunda, sestap ei tekitanud ka Toompeale ronimine, et RKK-s mõned allkirjad loovutada ja paar paberit vastu saada, sugugi suurt tõrget, seda enam, et need allkirjad ju tõotavad peatset euroelektronide vudimist ühelt pangakontolt teisele.

Sealt edasi viis tee tagasi alla ja kirjastusse äsja ilmunud raamatu tõlkijaeksemplaride järele. Võtsin ka aega uurida seda lähemalt ja avastasin kurvastusega, et kirjastuse kurtmine, et registriga oli probleeme, on täiesti õige: register on küll osaliselt (või isegi valdavalt) kasutatav, aga see ei ole kohe kindlasti selline, nagu see peaks olema (ja nagu tegelikult selline raamat vajaks) - jutumärkides olnud teoste pealkirjadest on kadunud nii jutumärgid kui ka kõik sõnad peale esimese, mitmetasandilised märksõnad on samuti kadunud ja ma ei saanudki hästi aru, kas üldse või muundunud millekski... Kahju. Mõistagi jäi ka paar trükiviga silma, mis peaaegu kindlasti on mu enda süü, aga kui register välja arvata, siis vähemalt ülejäänud osas paistis kõik olevat selline, nagu ma seda olin ette kujutanud.

Muidugi ei suutnud minusugune nõrk inimene harval linnaskäigul panna vastu kiusatusele läbi astuda raamatupoodidest, mis tähendas vältimatult väljaminekuid rahalises ja sissetulekuid raamatulises mõttes. Olgu siina ka need sissetulekud ära mainitud:

• E. Laur. Aloise
• M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
• M. Raadik. Väikesed tarbetekstid
• S. Lem. Ijon Tichy kosmoserändude päevikud
• M. Harjula. Eesti 1914-1922

Sellele järgnes aga kena mitmiktund, hmm, tavaliselt kasutatakse vist väljendit töölõuna, aga see oli sedakorda pigem meeldivuslõuna või -õhtu heas seltskonnas ja heas kohas. Vahel on ikka väga tore kohtuda toredate inimestega!

Selle tõttu jäi küll osalemata Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel, aga kuigi palju huvitavat polnud seal ka seekord jutuks, nagu tagantjärele võis näha. Peamine ehk oli lubadus, et juba päris lähipäevil lõpuks muutub tõlkimine ka millekski rohkemaks kui puhtalt intellektuaalseks harjutuseks ning tõlkemeeskondade juhid saavad õiguse tehtud muudatusi ka SVN-i sisse kanda, kust need siis lõpuks kõigi kasutajate silme ette jõuavad. Täpsemalt võib lugeda kohtumise kokkuvõtet siit ja täielikku üleskirjutust siit.


Loetud: Arvutimaailm 4/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), 3DOK: Inimrööv Liibanonis (TV3), IT-planeet (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Tottenham Hotspur FC-Real Madrid FC (TV6), Stargate Atlantis (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Šahtar Donetsk-FC Barcelona (TV6), Eureka (TV6)

Ilmunud tõlked: Noam Chomsky: Liibüa ja naftamaailm (Postimees, 11.04.2011)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimise päev, ning taas puhtalt KDE tähe all. Üksainumas pisimuudatus oli tekkinud stabiilsesse harru, aga muidu kulges tõlkimine ikka, nagu kord ja kohus, arendusharus. Praeguse seisuga tundub, et järgmisel esmaspäeval peaks saama kasutajaliidese poole pealt asi põhimõtteliselt valmis - selles mõttes siis, et teha jäävad veel vaid mõned mahult suured seni tõlkimata rakendused või juba tõlgitud rakenduste rasked ja keerulised osad, mis nõuavad põhjalikumat ettevalmistumist ja igasugu materjalide täiendavat uurimist. Ilmselt ongi mõttekas need mõneks ajaks veel laagerduma jätta ja asuda siis taas dokumentatsiooni kallale, kus on veel õige mitu varasemat võlga üleval.

Eile jäi mainimata, et pärast hommikust tarkvara uuendamise tuuri avanes võimalus näha, milline näeb siis välja see Mandriva uute Venemaa partnerite Rosa Labi valmistatud toodang, mis laiema avalikkuse ette jõuab Mandriva 2011 peatse teise beetaväljalaskega. Nähtud muudatused puudutasid sisselogimisekraani, mis jättis päris sümpaatse mulje oma suurte kasutajapiltidega ja nurka ära peidetud valikutenupuga, ja töölaua paneeli, mille osas ma väga kindel ei ole, kas see mulle ikka meeldib. Väidetavalt on paneeli puhul eeskuju võetud Windows7 paneelist ja Maci analoogist, aga visuaalselt väljendub muudatus selles, et kui varasemal paneelil olid pisikesed ikoonid ja nende kõrval akent iseloomustav tekst, siis nüüd on ainult rakendusele viitavad ikoonid. Varasema paneeli puhul oli hea silmanurgast näha näiteks veebibrauseri kirjel, kas Facebooki on tulnud mõni kommentaar või GMaili uus kiri, praegu seda võimalust paraku ei ole, mis vähemalt minu silmis vähendab uue paneeli väärtust tunduvalt. Samas on all ruumi kohe kenasti ja lausa tublisti rohkem, nii et paneeli võib soovi korral ka oluliselt väiksemaks suruda, mis on jälle positiivne. Veel etem oleks muidugi, kui tegumiriba kirjeid saaks ükshaaval seadistada, et millist näidata ainult (rakenduse) ikoonina ja millisel lasta ka kirjalikku teavet näha, ilma et peaks selleks tingimata hiirekursoriga ikooni peale sudima... Aga noh, eks vaatab, milliseid uuendusi veel tuleb: võis aru saada, et ka peamenüüga on noortel vihastel venelastel kavas midagi ette võtta (kas samuti Windowsi peamenüü sarnaseks muuta, ei ole ma küll päris kindel), ja vist ka mingi uus ikooniteema on neil kavas, nii et uudistamist jagub nähtavasti veel tükiks ajaks.

Aga ei saa täna mööda ka ilma eesti keelest kõnelemata: kohe kahel korral torkas väga teravalt silma midagi, mis pani taas tundma, nagu elaks sootuks teisel planeedil võrreldes mõningate teiste eesti keele kasutajatega. Esiteks Delfi tavapäraselt vaimukas, aga loogiliselt mu meelest igati lonkav pealkiri "Usk Veerpalusse on aeglustumas" - no ei suuda ma mõista, kuidas saab usk, mis on ju iseenesest abstraktne mõiste, üldse kuidagi "aeglustuda" (jah, tugevneda või nõrgeneda siiski küll), kuigi jah, eks uudisesse sisse vaadates oli selge, mida selle all mõeldakse... Ja teiseks jäi kohe väga valusalt silma sõna "pood" käänamine pealkirjas "Windows 8 laiendite poodi pildid on tõesed?" Poleks kohe sugugi uskunud, et sellist asja mu silm ka kord näha võib, aga nüüd ta siis ära nähtud on, igatahes, nojah, ekstaole...


Loetud. Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Välisilm (ETV), Alati valmis (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu 1
KDE arendusrahu 2

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Diplomaatia 4/2011; Akadeemia 4/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: Kaotatud sõda (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Üks lugu: Ivo Uukkivi (ETV), Spioonid (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi oma isikliku kultuurikilomeetri järjekordse läbimisega. Ilm oli kevade kohta päris hea, kenasti jahe ja puhus ka meeldiv tuul, kuigi muidugi päike oli liiast mis liiast. Üllatas mõnevõrra see, kui jäljetult oli kadunud lumi - välja arvatud mõned kuhjakesed, polekski teist nagu olnud ja ainus märk sellest, et talv on üldse olnud, oli too krigisev graniitkillustik, mida ju muidu keegi täie mõistuse juures olles maha ei poetaks. Aga olgu siis ka ära mainitud kultuurikilomeetri teises otsas, kandekeskuses, ees oodanud pakikese sedakorda napp sisu:

• J. Fforde. Lost in a Good Book

Katsetasin täna veidi ka Mageia beetaväljalaset. Kuigi virtuaalmasinas ja tingimustes, kus ülejäänud süsteem on päris korraliku koormuse all, jätab see tõepoolest päris kiiresti toimiva distributsiooni mulje, mingeid viivitusi silma ei torganud. Isegi lihtsamaid vigasid - peale nende, mis on juba teada ja millega loodetavasti palehigis tegeldakse - ei jäänud õigupoolest silma, nii et mulle tundub küll, et eriti julged võiksid selle lausa juba kasutusele võtta - noh, võib-olla veel mitte ainukese süsteemina, sest ta on ikka veel arendusjärgus, mistõttu mõningad tõrked ja, arvestades, et tegemist on põhimõtteliselt uue distributsiooniga, eriti mõningane tarkvara nappus on suisa sisse kirjutatud, aga paralleelse süsteemina mõne teise kõrval küll. Igal juhul äärmiselt kena, et nad on suutnud jätkata Mandrivat iseloomustanud liini, kus ka arendusharu (cooker; Mageias cauldron) on ettevaatliku käitumise korral piisavalt stabiilne, et seda ka põhisüsteemina kasutada.

Loetud: [digi], aprill 2011; Akadeemia 4/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked:
Andrzej Szeptycki: Smolenski ja Katõni vahel (Postimees, 09.04.2011)
Vello Vikerkaar: kaka ja kevad (Postimees, 09.04.2011)
Olaf Mertelsmann: ajaloorindel muutuseta või muutusega? (Postimees, 09.04.2011)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

EKI astus täna veel ühe sammu infoajastu poole, avades veebikeskkonna, kus iga julge saab välja pakkuda uusi sõnu või seni väljapakutuid kommenteerida. Õige mitme aasta tagant korraldatavate sõnavõistluste kõrval on see kindlasti tunnustamist vääriv edasiminek. Ja paistab, et see leidis ka kohe head vastuvõttu: algul oli seal paarkümmend sõna, kui ma ei eksi, siis kõik viimase Sõnause varamust, nii seal tunnustust leidnud kui ka mõned mittetunnustatud, aga praeguseks on juba vähemalt neli, kui mitte rohkemgi sõna juurde pakutud.

Tänases Sirbis oli napilt huvitavaid kirjatükke, aga ma pingutasin ja lugesin läbi ka intervjuu vastse kultuuriministriga, mis paraku oli üsna igav ja tühi. Üks mõte seal siiski oli, mis tekitas vastakaid tundeid, nimelt kavatsus anda autoriõigustega tegelemine kultuuriministeeriumi alt ära justiitsministeeriumile. Ühelt poolt on see kindlasti hea, sest juriidilist pädevust on viimasel ajal e-publitseerimise tõttu taas keerulisemaks muutunud autoriõiguste käsitlemisel ja paikapanemisel kahtlemata vaja. (No ja võib-olla ka seetõttu, et Eesti juristid on märksa tugevamalt seotud Euroopaga, õiguslikus mõttes just, nii et ehk neid ei kõiguta nii palju see tants, mis toimub autoriõiguste ümber ookeani taga...) Samas on autoriõigused nii üdini "kultuurne" nähtus, isegi need "industriaalsemad" harud, et see ülekanne tekitab veidi muret, kas ja kuidas reaalsete loojate-autorite huve ikka arvestatakse. Aga ehk on see mure põhjendamatu - eks aeg näitab. Teine vähegi köitvam kirjatükk oli Nemvaltsi Peebu sulest "Eeteid uhmal ja unarul" (jäägu pealkiri lahti seletamata :-) ja sisu igaühe enda avastada).

Enda saba usina kergitamise ürituse järjekordse lõiguna võib öelda, et täna ilmus uus raamat, too keldi mütoloogiast kõnelev "Keltide müüdid ja legendid". Pole veel ise käes hoidnud, sestap ei oska midagi lähemat öelda, aga kaanepilt, vähemalt sel kujul, nagu see internetis näha, mulle küll meeldis.

Loetud: Vikerkaar 3/2011; [digi], aprill 2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Sõnasõda (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Ilmunud tõlked:
K. Koivunen. Kurdistani tee riikluse suunas (Diplomaatia 4/2011)
E. Viilup. Araabia kevad ja Euroopa Liit (Diplomaatia 4/2011)
E. Lucas. Venemaa taaskäivitamine ja Kesk-Euroopa (Diplomaatia 4/2011)

Ilmunud raamatud: James MacKillop. Keltide müüdid ja legendid. Tänapäev, 2011

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ilmestas kaks külaskäiku. Esimese neist sooritas postikuller, kes toimetas koju kätte mõned Ordist tellitud jubinad, mida läheb tarvis seoses jätkuva arvuti kasutamisega. Teise aga võttis ette ema koos oma poiss-sõbraga, kes mõneti enneaegselt jõudis tagasi Kunglast, kuhu ta oli nii suurte lootustega läinud, et ikka väsimatult künda, külvata ja kaevata, aga kus oli selgunud, et asjaolud on sootuks nigelamad ega lase tal ennast korralikult teostada - sealkandis olevat lumikate maapinna peal veel piisavalt kopsakas, et takistada igasuguseid põlluharimisega seotud välitöid. No ja ilmselt peletas osaliselt tagasi ka talvekahjude kokkuhindamine: katkikülmunud WC loputuskast ja eriti vastikuna ikka endiselt kuskilt läbi laskev katus... Nii et näiliselt hädalise poole katuse uuendamine ikka loodetud kasu ei toonud ja tuleb pingutada, et ka teine pool uueks saaks... Korraga jäiselt kõrguvatest lumekoormatest ja juba haihtuvast õhemast lumevaibast hoolimata olid kased kenasti puise ihu mahlad valla lasknud ja kuigi ehk veel mitte päris maitserikas, langes ema lahkusest ka mulle seda nautimisväärset jooki veidi osaks. See koos ema poolt külakostiks toodud, lapse- ja noorinimesepõlves tõeliseks lemmikuks olnud munapudruga andis täielise ja äärmiselt meeldiva nostalgialaksu.

Siiski, tänapäeva reaalsusse ja vajaduse juurde taas enda saba kohusetundlikult ja usinalt kergitama asuda tõi samuti ema poolt kaasa toodud ristsõnaajakirja Ristik uus number, milles oli avaldatud persoonilugu pealkirjaga "Mees metsast on Eesti parim meeslahendaja!", mis tutvustas samust siinkirjutajat ja tema arusaamisi ristsõnadest ja elust ja asjadest :-) (Tahaks muidugi sellele viidata, aga kui ma õigesti aru saan, on Ristiku kodulehekülg juba oma kolmveerand aastat täiesti uuendamata...) Tõsi, nad oli ka kurvastaval kombel mind omajagu daungreidinud, väites, et tegemist on metsmehega, "kes teist aastat viib koju ristsõnade lahendamise Eesti meistrivõistluste pronksmedali". Pilk laua kohale seinale tõendab, nagu kahtlemata mäletavad ka mu ajaveebi kõige tulihingelisemad ja kirglisemad lugejad, et tegelikult oli pronksmedal selleaastane, möödunud aastal aga ilules selle asemel lausa hõbedane. Aga noh, see selleks, kena oli igatahes näha, et keegi ei olnud hakanud mu vastustega "ajakirjandust" tegema, nagu nii-ütelda suures meedias on paraku kombeks intervjueeritavatega sageli teha, rebides välja meelevaldseid tsitaate või lausa üldse asju pea peale keerates...

Õhtusest Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisest ma paraku ei saanud osa võtta, olles sel ajal liigagi ülepeakaela hõivatud muu asjaga, aga nagu kohtumise logist selgus, siis väga paljust ma ka ilma ei jäänud: põhiliselt käis jutt endiselt Transifexi tõlkesüsteemist ja et teadaolevad probleemid (Transifexile endale spetsiifiline probleem, et tõlkefailides säilitatakse teave ainult viimase tõlkija kohta, mitte aga terve tõlkeajalugu, ning Mageiale spetsiifiline probleem, et seni pole võimalik veebis tõlgitut svn-i kanda, kust see siis ka reaalselt tarkvara sisse ja seeläbi kasutajate ekraanile jõuaks) pole veel lahendust leidnud, ei olnud just palju uut öelda - kui üldse vahest, siis veidi arutada meeskondadesisese töökorralduse üle, mis eesti "meeskonna" puhul on paraku äärmiselt lihtne: ise annan endale ülesande, ise ka selle täide viin :-) Igatahes võivad huviliste hordid tutvuda koosoleku kokkuvõttega siin ja põhjaliku logiga siin.


Loetud: Vikerkaar 3/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev - või õieti mitte just väga tavaline, sest eilsele kahele lisaks tuli täna tõlkida juba lausa kolm artiklit Postimehele! Ära tahavad tappa, saadanased - aga sedakorda elasin ma selle siiski veel väheste valuhoogudega üle :-) Muidu rien.


Loetud: Vikerkaar 3/2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), 3DOK: Inimrööv Liibanonis 1 (TV3), IT-planeet (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea FC-Manchester United FC (TV6), Stargate Universe (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida küll kärpis tervelt kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.

Täna nägi ka ilmavalgust Mageia esimene beetaväljalase, mille kohta ma tegin eraldi pisukese uudisnupu. Seoses sellega tuli põhitöövälist tõlkimist rohkemgi, nimelt samuse beetaväljalaske allalaadimislehekülg, mis peaks nüüd siis kenasti eestikeelne olema (õigemini valdavalt, sest mu meelest mõned jupid seal leheküljel ei ole ikka veel tõlgitavad...).

Õhtul pakkus veel elamuse Euroopa meistrite liiga veerandfinaal Interi ja Schalke vahel. See oli muidugi selge juba enne mängu, et Schalke ei ole lihtne vastane, aga siiski võis arvata, et ehk käib Inter neist üle. Ent võta näpust! Esimene poolaeg käis tõeliselt äge andmine ja võis näha vaimustavalt head jalgpalli - alates juba sellest, et sellisel tasemel mängude kohta ikka päris haruldaselt löödi värav juba esimesel minuti ja veel milline - kenas kaares löök peaaegu poole väljaku pealt täpselt üle vahetult enne situatsioonist välja mängitud väravavahi selja taha...Teise poolaja avaminutid tõotasid jätku, aga kui oli mängitud kümmekond minutit ning Schalke lõi värava ja siis kohe järel Interi mees veel omavärava, hääbus ka mäng ja kulges üsna ilmetult lõpuni välja. Aga sellest hoolimata: juba 5:2 tulemus on jalgpallis, eriti kõrgemal tasemel, ikka küllaltki haruldane ja selle mängu esimene poolaeg oli tõeliselt muljetavaldav.

Loetud: TM Kodu ja ehitus 3/2011, Vikerkaar 3/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Internazionale Milan-FC Schalek 04 (TV6), Eureka (TV6)

Mageia 1 Beta1 väljas

Ettenähtud ajal ilmus täna uue distributsiooni Mageia esimene beetaväljalase. Ega selle kohta palju rohkem ei ole öelda, kui oli eelmise eelväljalaske kohta, pealegi ei ole ma ise veel jõudnud seda katsetada, aga nii palju võiks ehk mainida, et väidetavalt on asjad paremaks läinud lokaliseerimise osas: vähemalt KDE keskkond peaks nüüd paigaldatama eestikeelsena, kui paigaldamisel valida eesti keel, ent mõnedki muud keelepakettidega rakendused (nagu LibreOffice või Firefox) siiski vist paraku veel mitte. Mõistagi on vahepealse ajaga täienenud tarkvaravalik sedamööda, kuidas seda on Mageia tarkvarahoidlatesse lisatud, samuti on parandatud mõnedki alfaväljalasete puhul selgunud vead. Ka visuaalne väljanägemine on mõnevõrra muutunud, ekraanipiltide põhjal, mida ma nägin, pigem etemaks, aga see on muidugi rohkem individuaalse maitse küsimus. Ent igaüks võib ju ise järele proovida: allalaadimislehekülg, kenasti (valdavalt) eestikeelne, on siin.

Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Märkused väljalaske kohta Mageia wikis
Teadaolevad võimalikud vead

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Taas täielikult KDE päralt, aga sedakorda siiski oli ka stabiilses harus üht-teist kohendada ja täiendada - arvad juba, et see on tõesti lõplikult stabiilseks jäänud, aga siis sõidavad ikka sisse ka sellised uuendused, mis tõlkija näpukesed usinasti mööda klaviatuuri edasi-tagasi ja risti-rästi vudima panevad nagu vaimust vaevatud. Põhitähelepanu läks siiski mõistagi arendusharu peale, kus tänuväärsel kombel on tõlkimise seisukohalt vaadates uuendusi suhteliselt vähe olnud viimasel ajal, mis on lasknud kenasti edasi edeneda selliste jupstükkide tõlgetega, mis on juba pikemat aega varjusurmas seisnud või mida pole isegi alustatud veel. Samas hakkab juba selgelt paistma esimene pidurduspunkt ehk see hetk, mil tõlkida jäävad vaid mõned asjad, aga see-eest kas suured ja mahukad (nood finantsrakendused eelkõige) või siis sellised, millest siinkirjutaja jõud kuidagi ei taha hästi üle käia (mõned muusikarakendused peamiselt, aga ka kettajagamis-elik partitsioneerimisrakendus, milles on terve posu teateid kõvaketta või muu süsteemi parameetrite, kõikvõimalike puhvrite ja muude asjade kohta, mille peale minusugune arvutivõhik vaatab siira hämmeldusega, silmad nagu tõllarattad peas ringi tiirutamas...) Aga noh, loodame, et vanatarkadel oli õigus, kui nad arvasid, et kes püüab kõigest väest, saab üle isegi Munamäest...


Loetud: Tehnikamaailm 4/2011
Vaadatud: 13. korrus (Showtime), Välisilm (ETV), Mis su nimi on? (TV6), Fringe (Pro7)


Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Tehnikamaailm 4/2011
Vaadatud: Neli koera ja tankist (ETV2), Kälimehed (TV3), Ajavaod: Eestlane olla on uhke ja hää... (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Lost Future - Kampf um die Zukunft (RTL)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse lõi mõningase augu ema väisamine külastamise, aja meeldiva veetmise ja kõhu täitmise eesmärgil. Õieti oli see mõistagi tema soov, et ma ta palge ette ilmuksin, enne kui ta pikemaks ajaks Kunglasse külvi-, künni- ja kaevetöödele suundub. Neiks paistab ka aeg käes olevat, sest ema juurde sibades võis täheldada, et kätte on tõepoolest jõudnud sopa- ja sitaaeg, tuntud ka kevade nime all... Meeldiv ihukosutus toidu kujul ja vaimukosutus paberajalehe lugemise ning ristsõnade lahendamise kujul oli siiski kiire lõppema, paraku...

Enese saba kergitamise raske, aga meeldiva töö jätkamiseks võib ära mainida, et Postimehe paberlehe (ja ka maksujõuliste veebiversiooni) tellijatel oli täna meeldiv võimalus lugeda Aleksejevi Tiidu elegantses sõnaseades "Jumala sõja" tutvustust-arvustust.
Postimees ja eriti selle AK oli ka muidu sel korral väga huvitav - ei mäletagi peale ühe Vikerkaare numbri viimastest aastatest nii palju head teksti rahvusmüüdi, ajaloo, mälu ja tõe-vale teemal, ajendiks sedakorda mõistagi too senise kaitseministri juba kurikuulsaks muutunud artikkel Diplomaatias, mis on (ja ka mu meelest õigustatult) materdamist saanud igast küljest, isegi siis, kui mõnigi materdaja õige mitme sealse seisukohaga vähemalt põhimõtteliselt või lausa ise seda adumatagi nõustub.


Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: "kõik muusikud on sead", eriti kevadel (Postimees, 02.04.2011)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks.

Tänane Sirp sisaldas hämmastavalt palju huvitavat lugemist. Haruldase nähtusena oli isegi peatoimetaja kolumn, sedakorda libauudiste või infomüra teemal, täiesti loetav. Palju huvitavam oli aga Väljataga Märdi pikk kirjutis, mis mõneti vormiliselt arvustusena meenutas rohkem selliseid lugusid, mida muidu võib lugeda niisugustest tunnustatud ajakirjadest nagu New York Review of Books või muud sarnased. Ja teemagi oli asjakohane: kommunism üldiselt ja kommunismiuuringud eriliselt. Kindlasti soovitatav lugemisvara paljude mitte vahest iseenesest uudsete, aga mu meelest vähemalt selle maa keeles vähe ja harva avalikkuse ette jõudnud mõtetega. Samasse ritta läks Kaljundi Linda rohkem ühele raamatule, Figese Orlando "Sosistajatele" pühendatud lugu, mis aga samamoodi ulatus märksa kaugemale tavalisest raamatuarvustusest ja oli sestap nauditav lugeda. Hea vahepala pakkus ka Eintalu Jüri filosoofipilk viimasel ajal palju kisa ja kära ja isegi mõnevõrra villa tekitanud diskussioonile, mis sai alguse senise kaitseministri trükisõnna valatud ettekandest infosõja, rahvusmüütide ja nendest tõukuvalt tõe ja vale vahekorra teemal. Rohkelt head lugemist pakkusid ka kirjandusküljed, mis valdavalt olid pühendatud jutustamiskunstile (või kuidas iganes peaks lugude pajatamist mittekirjalikul viisil nimetama...) Nende kõrval oli aga päris pikk artikkel eesti keeles lugejale vahest suhteliselt vähe tuntud, aga Saksamaal vägagi nimekast ja meediakäragi tekitanud Wolfi Christast ja tema viimasest autobiograafilise tooniga romaanist. Kõigi nende mineviku mäletamise ja unustamise probleemide juures, mis praegu Eestiski pidevalt päevakorral, tasuks kindlasti lugeda kui mitte just Wolfi romaani, siis vähemalt käesolevat selle problemaatikat avavat artiklit kindlasti. No ja punkti tänasele Sirbile pani Märka Veiko päevakohane kirjatükk "Kevade. Elu pärast", mis, nojah... ma kujutan ette, et kui see kuskil mujal oleks ilmunud, siis oleks selle all juba nii 5000 kommentaari...


Loetud: Sirp, 01.04.2011
Vaadatud: Jürgen Veberi trikituur (Kanal2), Suur sugudevaheline sõda (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks (õieti küll rohkemgi kui mõnevõrra, sest eriti tolle artikli algus oli tõeline segadusseajav pähkel - aga ma loodan, et ma hammustasin ta ikka õige hambaga puruks...)

Veel veidi aega võttis eile lubatud ja täna ära tehtud Mageia tööriistade tõlgete ülevaatamine ja veebi lisamine. Igatahes võib öelda, et paari tunniga oli kõik, mida Mageia Transifex (või õieti Mageia üldse) praegu tõlkimiseks välja pakub, üle vaadatud ja üksikud pisikesed muudatused ka tehtud. Mida muidugi võis ka loota: Mandriva tõlgitus on juba aastaid olnud 100% ja Mageia kui tema järglase puhul on seda taset vähemalt esialgu, kui erinevused on peaaegu olematud, üpris lihtne hoida. Sellest hoolimata on kõik mõistagi kutsutud nii tõlkemeeskonnas kaasa lööma (sest võib eeldada, et mingil hetkel võib asju, mida Mageia tõlkimiseks pakub, tekkida rohkemgi) kui ka vähemalt olemasolevaid tõlkeid üle vaatama, et leida neist ebakõlasid, kohmakusi ja muud sellist, mille väljarookimine ja parandamine võimaldaks vaid eestindust veel paremaks muuta.

Mõistagi oli Transifexiga seonduv arutulusel ka õhtupoolikul peetud Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel. Mõned asjad, mis kindlasti peaksid olema tõlgitavad, on veel ju puudu, aga loodetavasti jõuavad ka need varsti "avalikkuse" ette. Samuti pakub Transifex praegu statistikat ainult projekte (konkreetseid tarkvaratükke) pidi, mitte aga keelte kaupa, aga usutavasti on seegi lahendatav, nagu ka võimalus suunata kõik või vähemalt originaalfailide uuendused Transifexis ümber nii, et teade sellest jõuaks ka tõlkemeeskondade postiloendisse elik meililisti (mille eestindusele pühendatud haruga võib ka soojalt soovitada kõigil liituda, kes vähegi huvi tunnevad Mageia vastu). Kohtumise kokkuvõtet võib lugeda siit ja täielikku logi siit.


Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Protsess (ETV2), Vahakujude maja (Kanal2)