Esmabased mõtted

Mitmel väljaütlemata jääval põhjusel jääb tänane päev vahele.

Loetud: Akadeemia 12/2008, Akadeemia 1/2009
Vaadatud: Fringe (Pro7), Flash Gordon (TV6), Pushing Daisies (Kanal2), Rasputnik (PBK)

Pühabased mõtted

Tänast päeva täitis täiega suguvõsa kokkutulek. Hommikul tuli muidugi hirmvara ärgata, et rongi peale tõtata, aga õnneks on olemas ka "1. klassi" vagun, kus saab natuke sõba ja muid rõivastuselemente silmale lasta. Türil ootas vend ees, käisime ka surnuaialt läbi mitmesugustele esivanematele küünlaid panemas. Ja siis oligi aeg sõita Taiksesse tädi Helgi juurde (või õigemini, ohjah, see on keeruline juba, vanaonu tütar on ta siis...).

Ilm oli õnneks vähemalt minu seisukohalt hea, alles õhtuks tuli taas päike välja ja hakkas kõrvetama. Tasapisi ilmus tädi Helgi juurde ka muud rahvast (me olime ema, venna ja vennatütrega vaata et esimesed), nii et lõpuks oli ligikaudu 40 inimest kohal (täpsemalt 38, kui uskuda paari ülelugemist).

See oli tegelikult päris vahva: vanemad inimesed pajatasid veidi mälestusi, lookas söögilaud, kuhjaga kõikvõimalikku suhtlemist, albumite vaatamisi, sugupuude võrdlemisi ja täiendamisi ja nii edasi ja muud sellist. Ligemale pooled tundsin ma otsekohe ära: endast vanema põlvkonna ja põlvkonnakaaslased pea täielikult, aga neid nooremaid, järgmise põlvkonna esindajaid ma muidugi ei teadnud - viimane kokkupuude oli ju kaheksa aastat tagasi ja ka siis suhteliselt põgus, viimase vanaonu matustel, mida ei saa just tutvumisõhtuks ju pidada... (ahjaa, sellesamuse vanaonu kuldpulma pidamise videot vaatasime ka seal; üritus ise toimus nii enam-vähem täpselt 20 aasta eest, nii et seda oli lausa lõbus vaadata, kuidas mõned veel pisikesed rüblikud olid või mismoodi tollane olustik välja nägi...) Nüüd olid aga need järgmise põlvkonna esindajad juba kõik nii täiseas või selle ringis, mis annab lootust, et vähemalt osa neist õnnestub ka järgmisel kokkupuutumisel ära tunda :-)

Õhtul täiendasin ka ise veidi sugupuud, mida ma Geni.com-is hakkasin koostama. Väga kaugele edasi sellega just ei jõudnud, nii et on teine veel armetu, aga mingi idu on siiski olemas. Loodetavasti jõuab millalgi seda täpsustada ja laiendada nende ohtrate andmetega, mis kokkutulekul lisandusid.

Loetud: Akadeemia 12/2008
Vaadatud: mitte muhvigi (kui jätta välja eespool mainitud kuldpulma video)

Laubased mõtted

Kui on pilvi, tuult ja vihmagi, siis on täiesti võimalik ka praeguse palavusega väljas liikuda, jõudsin ma täna järeldusele. Ehkki oli ka hetki, mil päike jälle paistma hakkas, ja need olid rasked...
Niisiis, poes ja postkontoris käik igal juhul õnnestus. Olgu siis ka ära nimetatud, millised raamatud mu raamatukogu täiendasid:
- A. Bezugolnõi. Narodõ Kavkaza i Krasnaja Armija
- Marlene Laruelle (ed.). Russian Nationalism and the National Reassertion of Russia
Eesti mõtteloo järjekordne pakk:
- M. Traat. Tants aurukatla ümber
- V. Luik. Seitsmes rahukevad
- E. Mihkelson. Katkuhaud
- P. Kuusberg. Andres Lapeteuse juhtum
- E. Nõu. Koeratapja
Muidu möödus päev suhteliselt sündmustevaeselt. Et ees seisab tollele suguvõsa kokkutulekule sõit, siis püüdsin varakult magama minna, et veidigi und saada. Nojah, võib öelda, et osaliselt õnnestus - jäin juba 3 paiku magama, nii et kella 6-ni ehk ärkamise ajani tuli tervelt kolm tundi! Seda on poolteist korda rohkem kui eelmisel ööl, nii et kindel progress!

Loetud: Akadeemia 11/2008, Akadeemia 12/2008
Vaadatud: Atlantis - Das Geheimnis der verlorenen Stadt (RTL), V wie Vendetta (RTL)

Reedesed mõtted

Musta suvemasenduse aeg on alanud :-( Nii neetult palav, et magada ei saa, mis toob kaasa peavalud ja uimasuse, mis omakorda kahandab kontsentreerumisvõimet ja seeläbi ka igasugust töövõimet... Tahaks olla keldrikakand kuskil pimedas, jahedas ja niiskes... Vahest on ilmaennustajatel sedakorda siiski õigus ja nädalavahetus tuleb parem - tegelt tulid juba täna õhtul pilved kohati välja (kui see just miraaž ei olnud...). Siis saaks vahest homme ikka päevaajal ka välja minna... sest süüa oleks vaja ikka hankida ja postkontoris peaks ka ära käima.

Aga, nojah, osa raamatuid jõudis ilma postkontoritagi kohale. Õnneks on osadel postikulleritel siiski teadlikkust ette helistada. Sedakorda siis SERKi pakike. Olgu ka sisu siinkohal ära mainitud:
- 75 aasta Eesti tantsupidusid
- P. Vähi. Siiditeel
- F. Forsyth. Afgaan
- P. Morgen. Sõnum

Hmm, neid lugemata raamatute virna seades jäi silma ühe varasema lugemist ootava raamatu pealkiri: "Riiki tappev kuumalaine". Kui asendada esimene sõna minu nimega, oleks see täitsa aja- ja asjakohane...

Loetud: Akadeemia 11/2008, Akadeemia 12/2008
Vaadatud: NCIS: kriminalistid (TV3), Unenäopüüdja (Kanal2)

Neljabased mõtted

Rein raius rasket rauda ehk ragistamine registriga rändab rasket rada raudkindla resultaadini, ikka veel... Mõned pisivead olen ka selle käigus leidnud, aga üldiselt tundub, et tulemus on enam-vähem rahuldav. Nojah, seda seni, kuni toimetajad on oma sõna öelnud...

Ema saatis uuendatud sugupuu. Päris hea oli üle vaadata, kuigi see kajastab muidugi ainult pisikest osa ühest korralikust sugupuust, nimelt siis tema emapoolset suguvõsa. Peamiselt siis neid, kellega nähtavasti seisab pühaba ees (taas)kohtumine. Aga ma pean talle veel õpetama, kuidas tuleb jooniseid koostada :-)

Ilm on tõeliselt jubedaks läinud. Mõtlesin täna ette võtta poe ja postkontori ringi, aga et ma ka üsna hilja ärkasin, siis loobusin sellest mõttest kiiresti. Ainult öösiti saab väljas liikuda, aga homme tuleb see piinarikas teekond siiski päise päeva ajal ette võtta, sest isegi kui süüa leiaks ka öisel ajal vahest, siis postkontorit minu erivajaduste tõttu kohe kindlalt öiti lahti ei hoita...
Ja tundub, et ilmateade ei luba vähemalt lähemateks päevadeks ka mingit leevendust, ikka ühtmoodi üle 20 kraadi... Aga eks ta ole, imene kannatab, kuni elab...

Jaanus Piirsalu oli teinud pika intervjuu Venemaa "õige ajaloo" komisjoni liikme Natalja Narotšnitskajaga. Ega sealt midagi head välja lugeda polnud: sõnades taotleb küll arhiivimaterjalide avamist (mis on hea) ja kinnitab, et eesmärk ei ole hinnanguid anda, vaid pakkuda materjale "tõese" ajaloo tugevdamiseks (mis on ka iseenesest hea), aga karta on, et kui ta koostab oma kogumikke sellise meelestatusega, mis intervjuust selgelt läbi kajas, siis on need tahes-tahtmata kallutatud... Ideoloogia ja patriotism on muidugi omal kohal näiteks ajakirjanduses või ka kooliõpikutes, aga teaduse ja eriti allikapublikatsioonide valdkonda ei tohiks seda siiski lubada või vähemalt peaks seda võimalikult vältima. Eks näib, kui need kogumikud valmima hakkavad, aga usk, et sealt tõesti midagi head välja tuleb ja et need "huvitavad dokumendid", mis praegust ajalookäsitlust tõsiselt muutma sunnivad, ka tõepoolest midagi tõsiselt uut sisaldavad, on ikka pisike.
Ühes asjas oli tal küll õigus (kuigi sedagi omajagu vildakalt), nimelt selles, kui ta protestis selle vastu, et kasutada Baltimaade ajaloo kohta 1940/4-1991 sõna "okupatsioon". Ma olen ka imestanud, miks seda nii aktiivselt kasutatakse. Okupatsioon on ju loomult ajutine nähtus ja üldiselt kestab maksimaalselt mõne aasta, sest okupeeriv riik ei suuda lihtsalt kauem sellist režiimi ülal pidada või kui suudab, läheb see liiga kulukaks. Reeglipärane järg okupatsioonile on kas alast loobumine või selle liidendamine (annekteerimine, inkorporeerimine). Ja just liidendatud Eesti, Läti ja Leedu olidki selle pool sajandit; okupatsioon hõlmab sellest olenevalt tõlgendusest mõned kuud või mõned aastad (17. juuni-6. august 1940; 7. juuli-5.detsember 1941; veebruar-nojah, see on juba keerulisem, aga ütleme, et kuni mai 1945 ehk Saksamaa kapituleerumiseni, kuigi seda võib paigutada ka juba 1944. aasta hilissügisesse või siis nt 1946. aasta veebruarisse, mil toimusid valimised). Mu meelest mõiste "okupatsioon" kasutamine kogu selle poolsajandi kohta pigem raskendab maailmal mõistmast, millega oli õieti tegemist. Aga teisalt, võib-olla on see isegi hea, sest nii paistab Balti kaasus paremini välja, olles ainuke, mille puhul sõna "okupatsioon" nii iseäralikult kasutatakse. Mine tea...

Loetud: Akadeemia 10/2008, Akadeemia 11/2008
Vaadatud: Kaitseinglid (TV3), Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Tähekütt (TV6)

Kolmabased mõtted

Täna oli rohkem selline laisklemise ja logelemise päev. Algas kõik sellest, et vaevalt olin saanud silmad lahti tehtud, kui oligi ema kohal. Hulk päevi Virumaal ja Kunglas, aina "kündes ja külvates", selja taga, oli ta väga elurõõmus ja tragi. Nojah, kurtis, et Kunglas on WC järjekordselt ummistunud, aga see häda on seal juba aastaid olnud ja tundub, et naljalt sellest lahti ei saagi, kuni vald või keski ei otsusta seal midagi põhjalikult uuendada, sest ilmselgelt ei ole asi mitte meie majas, vaid kuskil kaugemal äravoolusüsteemis...
Ema tõi, nagu tavaliselt, kaasa ka hunniku ristsõnu ja suurest laiskusest hakkasingi neid usinalt lahendama. Meistriristik oli sedakorda päris keeruline, pidin isegi teatmeteoseid kasutama :-) Natuke sebisin pärast ristsõnu registri kallal, aga siis tuli meelde, et üks Postimehe tõlge ootab ka järge ja otsustasin jälle laiskuse kasuks elik siis selle ära tõlkida. Pärast sai veel veidi registri kallal nokitseda, aga ega ta tänase päevaga just suurt kaugemale eilsest ei jõudnud...
Õhtul saatis Kugi lingi, kust nägin siis ka ära, kuidas Vabadusrist päevavalguses välja näeb. See tekitas aina rohkem huvi asja ise kaema minna, tundub, et kogu kompleks on vist üsna suurejooneline, kuigi samas päris kindel ma ka ei ole, kas see äkki nagu ümbritseva sisse ära ei vaju... Peab ikka ise vaatama, oma silm pidada seesamune olema...

Loetud: Akadeemia 10/2008
Vaadatud: Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Nii pikk, nii pikk on... see koera saba elik terve päev ikka veel registri kallal... Kõike aeglustab muidugi lämmatav kuumus, suvi on ikka täiega peale hakanud...
Hommikul ärkasin küll varavalges juba, et vaadata telerist võidupüha paraadi. Jõgeva on ikka üks väga pisike koht küll :-) Aga paraad ise oli nagu ikka, ei midagi väga erilist, vähemasti sedakorda, aga muidugi hingesoojendav vaadata, nagu ikka.
Üks asi ainult veidi üllatas: president tervitas kõiki rühmi ja soovis kõigile ka head võidupüha - viimast siiski kõigile, välja arvatud ühele. Jah, just lätlastele head võidupüha ei soovitud! See oli imelik... Lätlastel muidugi täna mingit võidupüha ei ole, püha on neil küll, aga jaanilaupäeva nimeline, kuid siiski oleks ju võinud Eesti võidupüha paraadile tulnud lätlastele seda soovida - lõppeks on ju meie võidupüha nendega väga tihedalt seotud.

Loetud: Akadeemia 10/2008
Vaadatud: Võidupüha paraad (ETV), Lahingulaev Galaktika (TV6)

Esmabased mõtted

Tänane päev kulges esmaspäevale kohaselt tarkvara, täpsemalt KDE tõlkimise tähe all. Rakenduste poole pealt midagi suurt teha ei olnud, veidi oli uusi või muudetud stringe juurde tulnud ning põhikomplektist väljapoole jäävates moodulites oli ka mõningaid väiksema mahuga uusi faile, aga üldiselt siiski vähe. Sestap sain suure osa ajast pühendada dokumentatsiooni tõlkimisele ning tervelt kaks moodulit ka ära lõpetatud, nimelt kdeutils ja kdeedu ehk siis mitmesugused pisemad tööriistad ning õpirakendused. Õieti olid seal peamiselt uued tõlked, mõned vähesed vanad tõlked, kuhu vahepeal oli uusi või muudetud stringe juurde tekitatud, oli juba varem saanud ära klaaritud. Ega seda muidugi iseenesest väga palju ei olnud, kokku neli uut käsiraamatut pluss veel veidi pudi-padi kdeutils'is (stringide järgi arvutades siiski üle 600, mida on päris palju!), aga siiski on kohe parem tunne! Kui õnnestub sellist tempot pidada, siis võib isegi mängude käsiraamatute juurde jõuda!

Õhtul vaatasin teleri vahendusel Vabadusristi avamist. Päris uhke oli, nii see monument ise kui ka tseremoonia. Peaks millalgi minema ka päevavalguses oma silmaga kaema ning ka öine särav sammas tasuks äravaatamist.

Loetud: Akadeemia 9/2008, Akadeemia 10/2008
Vaadatud: Fringe (Pro7), Flash Gordon (TV6), Vabadussõja võidusamba avamine (ETV)

Hea anekdoot

Moskva tänavatel hirmus kihutamine käib, siis aga - fooris punane. Hiigelsuur must mersu saab kenasti pidama, tema järel sõitnud Moskvitš aga oma kehvade piduritega talle tagant müraki! sisse. Mersust ronivad pesapallikurikaid kõigutades välja neli päikeseprillides sõrmejämeduste kuldkettidega tegelast, mossest aga üks igerik vanamees.
"No taat, mis see siis nüüd oli, tuleb vist natuke õpetust anda," käratab viha pärast näost punane kantpeade juht vanamehele. "Hakkame aga lööma, mul juba hommikust peale käed sügelevad!"
"Aga mehed, teid on neli, mina üksi, nii pole ikka aus," pobiseb taat.
Kantpeade pealik mõtleb - pole vist jah aus, pagan seda taati võtaks! - ja käratab kurikat kõvemini pihku haarates ühele omadest: "Vasja, lähed taadi poolele".
"Aga vaadake mehed, teid on kolm ja meie ainult kahekesi, pole nagu aus..."
Viha pärast juba silme ees must, proovib kantide juht lahendust leida - ei klapi arv nii, ei klapi naa - ja kähistab lõpuks juba maruvihasena "Kao siit, vanamees, selle asja klaarime praegu omade vahel ära!"

Pühabased mõtted

Terve päev kulus kurikuulsale koera saba kärpimisele, nii et suurt midagi polegi rääkida.
Siiski jõudsin puhkepauside ajal läbi lugeda ka Sirbi. Ajalehe suvepuhkuse ja võidupüha eelsele ajale kohaselt oli see paks ja rohkelt täis mulle huvi pakkuvaid materjale, sestap kuluski selle läbihekseldamiseks tervelt kahe päeva puhkepauside jagu aega: palju ajalugu ja kirjandust käsitlevaid artikleid ning lisaks "Keele infoleht", mis sedakorda oli pühendatud mulle väga lähedasele teemale, nimelt ulgueestlastele. Nii et lugemist jagus ja huvitavat lugemist sealjuures.

Loetud: Sirp 19.06. 2009
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased mõtted

Üritasin täna nostalgialainel jätkata, liigutades end Patareisse, kus toimus Pööripungi nime kandev üritus. Ilm oli küll täna kehvem: tuul oli endiselt, aga pilved olid kadunud ja päike väljas. Õnneks oli vähemalt lava Patareis sellises kohas, kus ühel pool oli mõnus vari. Nojah, väike hoov ja tuult ei olnud, aga ega täna väga ei kütnud ka, nii et selles mõttes oli talutav.
Festival ise aga jättis, peab ausalt ütlema, suhteliselt kesise mulje. Rahvast oli küll hoovi väiksust arvestades üsna palju, aga iseenesest siiski päris vähe, ütleme et kümnetes (ja nendestki oli tubli portsjon isikuid, kes mingil hetkel lavale jõudsid...). Psychoterror oli muidugi täpselt sellisel tasemel, nagu oodata võis, ja küllap JMKE ka (mida ma ei suvatsenud ära oodata - nende muusika on nagunii enam-vähem teada ja et seltskond puudus ja öist "diskot" poleks nagunii jäänud kaema, siis tulin enne lõppu tulema). Tolmunud Mesipuu nimeline asi oli ka üsna hea, kuigi pungi alla ta vist väga ei liigitu või kui, siis üsna otsapidi. Iseenesest oli neil selline pidev pillipiinamine, mis mulle päris meeldis, veel parem, kui nad poleks "lugudel" vahet pidanudki, vaid lihtsalt järjest lasknud. Aga teisest küljest muutus see pärast esimest nii 20-30 minutit natuke monotoonseks ja isegi tüütuks.
Pärast Psychoterrorit tuli peale teine selgemalt pungi alla mahtuv bänd Varuväljapääs. Mulle jätsid nad küll üsna abitu mulje ja mingit fiilingut ei tekitanud. Aga paistis, et nad ise nautisid oma tegevust, ja pole sugugi välistatud, et mõnel teisel korral suudaksid nad paremini peale minna. Võib-olla oligi asi selles, et kaks päeva järjest n-ö pungilainel olla ja esimesel päeval sellist meelepärast ja võimsat valikut kuulata võttis tänaselt päevalt igasugu tunnetust maha, üleskrutitud meeled, noh...
Igatahes pidasin paremaks sealt siis koju tulla ja registri kallal veidi ragistada. Mitte et see oleks kaugeltki nii eduliselt edenenud, kui ma tahaksin, aga midagi on ikka olemas...
Õhtu peale jäi ka üks mõneti kummaline ja veidi arusaamatu kokkupõrge ühe inimesega, aga sellest ei ole siin kohane pikemalt kirjutada (olgu ta lihtsalt üles tähendatud, et ise teaksin, millega tegemist on).

Loetud: Sirp 19.06.2009
Vaadatud: mitte muhvigi

Reedesed mõtted

Täna oli siis selline nostalgiapäev: palju väljas liikumist ja palju punki :-) Õnneks oli ilm vaata et imeilus: temperatuur oli vahest kõrgevõitu, aga taevas oli pilves ja korralik tuul ka puhus, nii et täitsa mõnus oli linna peal ringi trampida. Ega suurt muud ei jõudnudki täna teha: ärkasin suht hilja, sest eile sai pikalt üleval oldud, jõudsin poes ära käia ja toiduvarusid täiendada ning oligi aeg seada sammud Tapperisse, üle pika aja punkkontserdile.

Selle ülesleidmine läks tänu eelnevale kodutööle elik kaardi uurimisele üllatavalt lihtsalt, kuigi klubi on ennast ikka päris nurga taha ära peitnud. Muidugi, see oli näha, et see on ikka rohkem selline ontlik rockiklubi ja kogu see punkarite kamp oli seal vahest veidi võõrkeha, aga no eks ta ole, mingit spetsiaalset pungiklubi ju ei ole (vist?) ega vist saakski olla, sest kapitalistlikus maailmas kasumit mitte sisse toovad ettevõtmised naljalt elama ei jää ja pungiklubi nüüd vaevalt kasumit toodaks...
Tükk aega ei toimunud seal midagi, nii et pidin rahulduma Tapperi õllevalikuga. Nagu ikka, oli tumedat vähe või õigemini valikut polnudki, ainult Starobrno Černe ja kõik. Heh, esimene õlu oli muidugi hea, "viiskümmend ja seened" ehk siis õlu ja Truba raamat :-) . Aga nii 19 paiku hakkas juba midagi toimuma ka. Enne seda oli siis ära tehtud asi, mida ilmselt nimetati raamatuesitluseks. Truba kui autor oli muidugi napisõnaline nagu ikka, aga see-eest oli mõnel seal ikka midagi öelda ka. Ma eriti ei kuulnud, sest olin rohkem selle "kontsertsaali" poole peal, kus juba pikemat aega käis häälestamine :-)
Aga kontsert ise oli peris hää, vanad ajad tulid meelde, igasugu keldrikontserdid ja muud asjad. Eriti hea oli muidugi Freddit näha - kuni see mees tegutseb, seni raudselt ei saa öelda punk's dead! Villu ja Truba mitmetes versioonides olid sellised tavapärasemad nähtused, hmm, huvitav, kas pungis saab ka rääkida mainstream'ist? ;-)
Aga sellest hoolimata ma tegelikult väga kaua seal ei olnudki. Üks põhjus oli muidugi see, et seal polnud pea ühtegi tuttavat: olid muidugi, eriti algul, Varraku inimesed, kes on vähemalt nägupidi teada; millalgi ilmus välja vana tuttav Aimar Ventsel; no ja muidugi need esinejad või vähemalt osa neist ka. Nii et kui kuskil 22 paiku oli läbi saanud kaheksas õlu ja laval ka paus tekkis, siis leidsin, et pole enam mõtet olla. Oleks muidugi võinud edasi kaanida, aga selleks oleks pidanud ikka seltskonda ka olema. Aga sellest hoolimata oli igas mõttes hea elamus.

Koju jõudes ei viitsinud ausalt öeldes suurt midagi teha - oleks ju võinud registri kallale asuda, aga alkoholikogust arvestades pidasin paremaks jätta see kainemale hetkele :-) See-eest lappasin veidi siis seda raamatut. Suhteliselt huvitav oli, ega ma sellest varasemast ajast, s.t "minu ajale" eelnevast (mis algas nii umbes 1986/1987), suurt midagi ei teadnud, vahest üksikuid pudemeid. Muidugi, tundus olevat üsna Truba-keskne, aga eks ta lõppeks ole ka autor ja et keegi teine pole pikemalt kirjutanud, peab sellega leppima. Ta ise möönis ka tollel esitlusel, et peamiselt on see Tallinna-keskne raamat, kuivõrd ta ise tegutses ja tegutseb Tallinnas, nii et sellevõrra oli minul kui raamatus käsitletaval ajal põhimõtteliselt tartlasel seal vähem tuttavlikku leida. Aga noh, Tamme Eero oli piltidel täiesti olemas, Zepp aka Margus Nõmm ka ja veel nii mõnedki.

Loetud: Akadeemia 9/2008
Vaadatud: mitte muhvigi

Neljabased mõtted

Niisiis, võib öelda, et tõlge kui selline on valmis! Parandused on tehtud, ainult kaartidega tuleb veel veidi jamamist, sellist tüütumat laadi, sest nende kõikvõimalike kohakeste nimekujude tuvastamine on vaata et veel keerulisem kui isikute puhul. Ja siis muidugi register. Nii et veel natuke aega kulub, aga igatahes on lõpp täiesti konkreetselt silme ees.

Reedeses Postimehes siis ilmub Gorbatšovi arvamuslugu Põhja-Koreast. Mõnikord ei saa ma aru, kuidas või miks asjad maailmas just nii toimuvad, nagu nad toimuvad... Teisipäeval telliti mu käest selle loo tõlget erutatud nõudega ASAP ja ma tegingi nii kiiresti, et higimullid ekraani ja klaviatuuri katsid :-) Ja siis nüüd see "kiire" asi ilmub... Aga eks ta ole, elu pidavatki keeruline ja arusaamatu asi olevat, kus aint üks asi on kindel - ükskord tuleb nagunii lõpp...

KDE-s parandati täna lõpuks ära erakordselt totter viga, mis juba tükk aega häiris. Nimelt olid CD-de esitamise rakendusel Kscd pärast selle reinkarnatsiooni kasutajaliidese nuppude vihjed ingliskeelsed. Ja ainult - ülejäänud rakendus oli kenasti eesti keeles, aga vaat need vihjed... Nüüd siis parandati see viga ära ja KDE 4.3-s peaks juba seegi pisike, aga kena rakendus siis täies mahus eestikeelne olema.

Muud eriti tänasesse päeva ei mahtunudki. Nojah, veel sain teada, et mitte vahest ainult homme, vaid ka ülehomme võib ees oodata kontserdile minek. Homme on teadagi see üritus Tapperis, aga laupäeval, selgus, korraldatakse Patareis mingi Pööripungi nime kandev üritus. Paistab ka suhteliselt hea asi olevat, kuigi mõned nimed on seal mulle tundmatud (ja ma ei mõtle õhtust diskot :-) ). Aga vaatab, kas viitsib kaks päeva järjest kontserditel trallida - iga ka juba soliidne ja laiskus kontides ju... ;-)

Loetud: Akadeemia 9/2008
Vaadatud: Kaitseinglid (TV3), Ohvripidu (Kanal2), Tähekütt (TV6)

Kolmabased mõtted

Nojah, kõik ikka nii kiiresti ei edene, kui ise tahaks... Mõtlesin küll, et ühest päevast peaks piisama paranduste sisseviimiseks, aga ei, nii kipalt need asjad ka ei käi. Eriti kõigi nende araabia nimede ülekontrollimine võtab ikka tohutult aega. Eks siis tuleb homme püüda ühele poole saada, et siis nädalavahetus (aga karta on, et võib-olla osa järgmisestki seitsepäevakust) registrile pühendada...

Lugesin täna Diplomaatia lõpuni läbi (millele muidugi aitas omajagu kaasa ka see, et üks pikemat sorti lugu oli just vastselt mu enda (tõlke)sule alt tulnud :-) ). Imelik jah, et terve number Aafrikale oli pühendatud, aga täidetud oli see siiski päris asjalike materjalidega. Kõige huvitavam oli aga just ainuke teistlaadi lugu, see viimane, mis kõneles sellest, kuidas Lissaboni leping on Saksamaa põhiseaduskohtu hammaste vahel. See oli päris tõsine ja asjalik lugemine, oluliselt etem kõigist Lissaboni lepingu kohta ajakirjanduses ilmunud materjalidest (vähemalt mu meelest). Isegi mõneti kahju, et see ilmus Diplomaatias (internetis seda veel ei ole, sestap ei saa ka viidet panna, aga küllap ta mõne aja pärast Diplomaatia koduleheküljele ilmub) - sellist lugemist oleks õieti vaja ka "massidele", näituseks mõnes päevalehes või nii, kus ju ka aeg-ajalt siiski mõningaid pikemaid materjale ilmub.

Kena oli täna Aini aidata, kes oli hädas ühe saksakeelse tekstiga, millest arusaamise juures tavalise saksa-eesti sõnaraamatuga just palju polnud peale hakata. Õieti oli seal üks konkreetne mõiste, Hakelwerk, mis tekitas segadust. Õnneks oli mul käepärast "Saksa-eesti ajaloosõnaraamat", millest leidis vaevata õige vaste ("alevik") üles. Aga samas näitab see, kui nurgataguseks on erialasõnaraamatud muutunud: veel vahest kümnekonna aasta eest oli iga vähegi mahukama sõnaraamatu ilmumine ikka sündmus, millest intelligentsed inimesed enamasti teadsid, aga nüüd ilmub kõikvõimalikke sõnaraamatuid ühelt poolt nii palju ja teiselt poolt nii erineva kvaliteediga, et paratamatult kipuvad need, mis päris otseselt ei puuduta, üldse kõigi silmade vahele jääma. Ilmselt siis ka seesamune ajaloosõnaraamat...

Loetud: Diplomaatia 6/2009, Akadeemia 9/2008
Vaadatud: Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Niisiis, väike pingutus ja tõlke ülelugemine ongi ühel pool! Nojah, tegelikult jäi küll veidi veel kaartide tõlkeid läbi sobrata, aga neid peab nagunii veel korrigeerima vastavalt sellele, kuidas ma raamatus veel asju ühtlustan. Nii et paranduste sissekandmine ja ühtlustamine ja lõppeks ka tõlkija eessõna kirjutamine kõikvõimalike selgitustega, miks miski just nii on (ja selle peale kunagi hiljem kindlasti arvustajatelt, aga võib-olla juba eelnevalt toimetajatelt pähesaamine :-) ) ja siis see vastik register ja ongi asi ants ja valmis!
Aga jah, sellele tõlkijale tekib küll tahtmine üle kulbi anda - kui ikka nii iga lehekülje kohta on oma neli-viis parandamist vajavat asja, siis on ta ju ikka täiesti lootusetu juhtum... Ahei, kohe tuleb meelde, et ma ise olengi see idioot-tõlkija... :-)

Ema helistas täna ja tuletas meelde, et tema onutütar tahab järgmine nädalavahetus midagi suguvõsa kokkutuleku sarnast korraldada. See oleks siis Venede suguvõsa või umbes nii ehk siis emaemapoolne suguvõsa. Mingit erilist vabandust kõrvalehiilimiseks ei osanud leida, nii et vahest lähengi. Ei ole ju ka ammu Taikses enam käinud. Ja viimati saigi suuremal hulgal sugulasi nähtud sellesamuse vanaonutütre isa elik minu vanaonu matuste ajal, nüüd oleks siis nagu veidi rõõmsam üritus...

Õhtul kuskil 2 ja 4 vahel oli internet mõneks ajaks ära ja isegi teler ei töötanud. Väidetavalt valmistub Starman "ülikiireks" internetiks. No tore, kui see teoks saab, kuigi mu meelest pole kiirusel praegugi suurt viga midagi.

Loetud: Diplomaatia 6/2009
Vaadatud: Naiste mõrvaklubi (TV3), Kurjuse kannul (Kanal2)

Esmabased mõtted

Nagu ikka esmaspäeviti, möödus tänane päev tarkvara ehk siis konkreetsemalt KDE tõlkimise saatel. Rakenduste poolest kappasin suhteliselt kiiresti läbi, et pääseda sedakorda ikka kindlasti ka dokumentatsiooni kallale. See tähendab küll, et mitmed huvitavad asjad, nagu Krusader, Skrooge või KMyMoney lükkuvad edasi, aga lõppeks ei kuulu nad ka KDE põhikomplekti ja võivad sestap oodata.
Dokumentatsiooni tõlkimine läks ka suhteliselt edukalt, üsna palju sai ära tehtud, kuigi eks ta ole, ma puudutasin rohkem neid asju, mis on väiksemad või kus olid vahepeal ainult mõned kirjed "kahtlaseks" muutunud, nii et mitmed suured asjad seisavad veel ees. Aga teiselt poolt võimaldab jälle see, kui alles jääb loetud hulk suuremaid asju, neile paremini keskenduda - kogu aeg ei tao peas teadmine, et nii kohutavalt palju jubinaid on veel teha... Mängude käsiraamatute juurde muidugi veel ei jõudnud, aga vahest siiski saab ka seal midagi ära teha, et see kõige suurem tõlkimata osa ka veidigi parem välja näeks.

Täiesti arusaamatut ja jahmatavatki asja kohtasin ka täna. Tõlkisin Postimehele Jelena Skulskaja artikli, kus muu hulgas oli lõpus tsitaat Bulgakovilt: «Laos ei ole klosettides, vaid peades." Hämmastav oli lugeda kommentaaridest, et mõnedki arvasid, et tegemist on trükiveaga ja peaks olema "kaos", sest mis "laoga" seal ikka tegemist :-) Kuidagi uskumatu tundub, et isegi nii lihtsat sõna lihtsalt ei teata või ei saada sellest aru - eriti kui ollakse juba viksilt lugu lõpuni loetud, mis justkui eeldaks mõningat mõtlemis- ja taipamisvõimet... Aga mis teha, kui üks kommentaar nii kõlaski:
"Laos - kokkuvarisemis-, lagunemisseisund.
Mhh.... Kas paljud eestlased teavad seda mõistet? Kas seda sõna kasutatakse juba ammu ja kus seda sõna kasutatakse? Mina näiteks pole seda sõna selles tähenduses kusagil märganud.. Pole väga suur kõikelugeja ka muidugi...."
Selle peale nagu ei oskagi midagi rohkemat öelda...

Loetud: Akadeemia 8/2008
Vaadatud. Fringe (Pro7), Flash Gordon (TV6)

Pühabased mõtted

Niisiis, täna sai tõlke põhitekst lõpuks ometi läbi! Bibliograafia ja muud värgid võtavad veel vahest päeva (ehk siis ülehomse), siis veel paranduste sisseviimine ka ehk kuni päeva ja lõpuks registri kokkupanek (njah, see on ajaliselt tundmatu suurus, mis ikka kipub pikemaks venima, kui vähegi arvata oskaks...) ning võibki raamatu üle anda - "kõigest" aastase hilinemisega... :-)

Pühapäevale kohaselt käis ema külas ja oli õige elav, ilmselgelt kõigi mõtetega juba jaanipäeva juures. Nojah, sellele eelnevalt kavatseb ta muidugi ikka ja jälle "künda ja külvata", aga ega seda tungi temast välja ei saagi. Igatahes tundus ta olevat rahul, et ma eile talle seda genealoogiasaiti tutvustasin, kuigi kurtis, et tal on ikka (inglise keelest) arusaamisega raskusi, samas paistis talle väga meeldivat sealne sugupuude ülesehitus ja muu selline. See on hää.

Ain oli täna näinud suurt vaeva ja hekseldanud mu "irisemised" läbi, väites lõpuks, et tal on veel vaid üheksa minu kirja, mis vajavad täpsemat uurimist. Nüüd on siis pall minu väravas - mul tuleb need paarsada kirja läbi uurida, et tema väidet paranduste tegemise või "irisemiste" asjakohatuse kohta verifitseerida või leida, et ta siiski on midagi kahe silma vahele jätnud (mis, paraku, ei tundu kuigi usutav). Njah, võib-olla võtan pärast raamatu üleandmist siis spetsiaalselt selleks päeva...

Õhtupoolikul vaatasin Pro7 pealt "Pöidlaküüdi reisijuhti galaktikas". Ma olen seda küll juba kaks korda näinud, aga see on ikka nii hea asi, et ka kolmas kord oli puhas nauding. Ka raamatut olen kaks korda lugenud, vahest peaks sellegi kolmandat korda üle lugema, sest raamat on kahtlemata veel parem - terve hulk lahedaid keelelisi nüansse jääb filmis tahes tahtmata kajastamata. Pealegi on see raamat lisaks niisama meeldimisele veel ka eriline - ikkagi just selle järgi ma omal ajal inglise keelt ju omandama hakkasingi!

Loetud: Akadeemia8/2008, Akadeemia 9/2008
Vaadatud: Per Anhalter durch die Galaxis (Pro7)

Laubased mõtted

Ikka veel tõlke ülelugemise kallal... Aga lõpp on juba silmaga näha: 650-leheküljelisest patsakast on veel vaevalt 100 alles, vahest vähemgi!

Suurt rohkemat polegi tänasest päevast rääkida... Juhatasin ema, kes on entusiastlikult suguvõsapuud kokku pannud viimastel aastatel, Geni saidile, kus seda saab vahest hõlpsamini esitatavalt teha kui vaevalistes käsitsi valmistatud joonistes või mingites müstilistes Exceli tabelites. Ta hakkas küll kohe kurtma, et ingliskeelne ja tema ei saa aru ja ei oska, aga veidi hiljem teatas, et juba tegutseb :-) Eks näeb, mis tal välja tuleb, võib-olla aitan teda, kui tal mingeid tehnilisi raskusi peaks ette tulema.

Õieti sain ma seda viidata tänu Ainile, kes tuletas meelde, et niisugune vahva lehekülg on olemas. Ain ühtlasi täiendas täna veel OpenOffice.org-i tõlget, vist said suhtkoht kõik "kahtlased" kirjed minema, ma vähemalt oletan. See ajendas mind üle vaatama ja leidma, et ikka ligi paarsada on neid "irisemisi", mille osas vähemalt mina pole kindel, kas neile on reageeritud või mitte. Neid oleks muidugi kõige parem enda silmaga üle kaeda, aga jah, kust see aeg... võib-olla sügise poole, pärast ülejärgmise raamatu lõpetamist... võib-olla...

Loetud: Sirp 12.05.2009, Roheline Värav 6/2009
Vaadatud: Hostel (TV6)

Reedesed mõtted

Tänanegi päev möödus valdavalt endiselt tõlke ülelugemisega. Oh, saaks see juba kord läbi! Siis saaks loobuda tolle idioodist käpardliku tõlkija sõimamisest ja võtta endale palju sobivam idioot-tõlkija roll hoopis... :-)

Aga tänane päev oli ka väljaskäimise päev, nojah, ikka see tavapärane ring: pood ja postkontor. Ikka jube palav on väljas. Kuigi ma sattusin suhteliselt hea aja peale: taevas oli pilvine ja tubli tuul ka puhus ning postkontorist tagasi tulles hakkas isegi, hmm, kuidas seda öelda, õhku niiskus tekkima oleks vist asjakohane, sest vihmaks ega isegi tibutamiseks seda nüüd küll nimetada ei saa, kui keskeltläbi üks vaevutajutav niiske õhu ollus tabab paljast kolpa nii ühe sammu jooksul... Aga ilmselt mul vedas, sest pärast seda jätkas temperatuur mu meelest aina kasvamist ja selles nüüd küll midagi kena ei ole...

Ain oli OpenOffice.org-i tõlget veidi edasi viinud, "kahtlaseid" tõlkeid välja rookinud ja mõned juurde tekitanud, nii et lugesin neile korrektuuri. Äkki tekib millalgi aega, et saaks aidata tal Abi enam-vähem lõpule viia, seal üks suuremaid puuduolevaid osasid ongi just Writerist, mis ju minu peamine "relv". Ja terve hulk igasugu märkusi on ka, mida ta vist ei ole sisse viinud ja mis nukralt ootavad tema või minu mingit vähegi kopsakamat ajaauku... Eks vaatab, praegu läheb väga pingeliseks taas jälle: niipea kui tõlge üle loetud, tuleb kohe uus asi otsa kiiresti.

Täna siis tuligi see müstiline Diplomaatia, millesse ma Jacob Zumast pika artikli tõlkisin. Ja üllatas täiega: ei oleks küll uskunud, et terve number Aafrikale pühendatakse! Aga nii ta oli. Eks lähipäevil jõuab vahest lugeda, seal paistis huvitavaid materjale olevat (peale enda tõlke muidugi :-) ).

Ahjaa, igaks juhuks kirja ka raamat, mille järel postkontoris käisin:
- Thomas M. Destree, Enn Kerner (toim.). Enimesinevad trükitehnilised vead poognatrükis


Loetud: Arvutimaailm 6/2009
Vaadatud: Jack Hunter und die Suche nach dem Grab des Pharao (RTL2), Kung Fu 2 (TV3)

Neljabased mõtted

Ikka endiselt tõlke ülelugemise kallal, nii et ega päevast suurt midagi polegi pajatada...

Avastasin vahepeal, et CUPS 1.4 release candidate'ist on eesti keele tõlge puudu. Ilmselt on seal uuendusi olnud või siis on keegi unustanud. Peaks esimesel võimalusel üle vaatama. Ma ei tea küll, kui palju või kas üldse keegi eestikeelset liidest kasutab, aga põhimõtteliselt võiks see siiski olemas olla. Nojah, nii võimas trükkimissüsteem on muidugi rohkem süsteemiadministraatorite asi ja nemad vaevalt eesti keelt eelistavad (imelik, ah!? :-) ), aga siiski...

Vahva uudis oli Varrakult - valminud on uus raamat Eesti pungi lapsepõlvest ja seoses selle esitlemisega on järgmine nädal päris suur üritus, nojah, nimetame seda siis kontserdiks või milleks iganes. Sinna peaks ikka minema, ka minu noorusaeg on ju samal perioodil ja tollase pungiga seotud (ma hea meelega nimetan end tänagi veel punkariks, kuigi ilmselt praegused noored punkarid suhtuksid sellesse kahtlevalt :-) - aga eks ta ole, anarhism on mu paleus ikka rohkem kui punk seda vähegi suudab...).

Õhtul sain üllatusega teada, et Postimehe välistoimetuses nähtavasti polegi sellist raamatut nagu "Maailma riigid. Kuidas maailma valitsetakse" (kui minu käest päriti asja, mis seal kenasti sees, aga mida muidu eestikeelsetest materjalidest naljalt ei leia). Nojah, ma ise selle tõlkisin, ilmselt sellepärast ka veidi rohkem torkas, aga põhimõtteliselt on see sisu poolest siiski sellise asi, mis peaks ikka välistoimetusel käepärast olema - seal on küll tublisti arvandmeid, mis ajas muutuvad, aga ka üsna palju sellist (eelkõige riikide võimustruktuur), mis praegu, viis aastat hiljem, ja arvatavasti veel vähemalt teist sama palju, püsib muutumatuna. Aga ehk nad nüüd mu väikese õrritamise peale hangivad selle :-)

Loetud: [digi] 6/2009, Arvutimaailm 6/2009
Vaadatud: Kaitseinglid (TV3), Räpane seksikas raha (TV3), Tähekütt (TV6)

Kolmabased mõtted

Ikka veel tõlke ülelugemise küüsis... no läheb aeglaselt... eriti selle rumala ja arulageda tõlkija pärast muidugi :-) Räige väsimus on peal, nii pingsast lugemisest kui ka taas talumatult palavaks muutuvate ilmade tõttu, kusjuures kohutav on see, et esimene põhjus langeb peagi ära, aga teine põhjustab unetust ja väsimust veel mitu kuud ilmselt...

Loetud: [digi] 6/2009
Vaadatud: Eesti-Portugali jalgpallimatši I poolaeg (ETV), Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Tänane päev jagunes nii enam-vähem kaheks. Esimese poole sisustas külaskäik ema juurde, kes oli mind kutsunud kella 17 lõuna/õhtusöögile. Et ma pärast eilset pingsat päeva alles 15 paiku silmad lahti tegin, oli veidi raskusi nii kiiresti sinna jõudmisega, aga pärale ma siiski jõudsin. Nojah, nimetame neid kartulikuhilaid ja lihakäntsakaid ja salatikoormaid ja koogilasusid siis tervislikuks hommikusöögiks... :-)
Vahva oli üle tüki aja jälle vennatütart näha, kes kooli lõpetamise järel oli tulnud vanaema väisama. Sedakorda õnnestus meil isegi ilma eriliselt raksu minemata hakkama saada :-) Ja kui ma ema palvel asusin lahendama talle ületamatuid probleeme tekitavaid sudokusid, siis hüppas Berit kõrvale ja asus kaaslahendama. Ja hästi tegi, korralikult nutti on tüdrukul küll! Aga no eks ta ole, kolmanda klassi lõpetajad teavadki ju kõike ja veel rohkemgi! (erinevalt minusugustest vanadest kõbidest, kes millestki midagi ei taipa... :-) )
Kinkisin talle klassi lõpetamise puhul "Eesti muinasjuttude kuldraamatu", ta tundus sellega väga rahul olevat.
Ema oli mures oma Kungla teleri pärast, et mis sellest saab, kui see lõplik üleminek digitelele teoks saab. Ilmselt peab kavva võtma tema varustamise mingi digiboksiga. Teine võimalus oleks mingi digitelepulk, aga ta nagunii ei kanna sülearvutit kaasas ja need pulgad on ka suht kesised asjad üldiselt, on vähemalt minu mulje. Aga sinna on veel natuke aega, nii et jõuab vaadata - ega need digiboksidki kõik ühte mõõtu pole.
Päeva teine pool sisaldas endast ikka seda igavat välja ja tühja liiva elik tõlke ülelugemist, koos kohustusliku käpardliku ja oskamatu tõlkija sõimamisega...

Loetud: Akadeemia 9/2009
Vaadatud: Naiste mõrvaklubi (TV3), Kurjuse kannul (Kanal2)

Esmabased mõtted

Esmaspäevale kohaselt kulges tänane päev KDE-d tõlkides. Kuskilt oli ootamatult üks fail juurde tekkinud (KsirKi mängu välimuse redaktor), aga muidu oli suhteliselt tavaline. Siiski otsustasin, et kuna failihaldur Krusader on juba jõudnud kdereview staadiumi, tasuks vahest ka see ette võtta. Seda on ikka päris palju tõlkida ja päris valmis ma ei jõudnudki - suhteliselt palju on seal küllaltki tehnilist juttu, mida tuleb iga kord üle kontrollida, mis ja kuidas see ikka olema peaks, no ja muidugi ei ole kirjed ka eriti kommenteeritud (Dolphin oli ja on jäänud siiani selles osas ideaaliks - kõik kirjed kommenteeritud, nii et isegi rakendust ennast vaatamata ei ole peaaegu võimalik eksida, kus täpselt mingi kirje esineb ja vastavalt siis ka siis õigesti tõlkida), pealegi on Krusaderil terve pesakond kõikvõimalikke pisikesi huvitavaid lisaomadusi ja -võimalusi... Aga üldiselt väga raske selle tõlkimine ei ole ja ehkki fail on suur, saab sellega arvatavasti järgmise seansi ajal ühele poole.

Õhtul vaatasin väga võimsat filmi pealkirjaga Kaugekõne (Long Distance). Tükk aega tundus selline tavaline pingeline psühhovärk, aga lõpp oli tõeliselt võimas - midagi sellist poleks kuidagi osanud oodata! Igatahes film, mida tasub kindlasti üle vaadata, kui see järgmine kord mõnel kättesaadaval kanalil peaks jooksma (niisiis haruldus, sest kohe absoluutne enamik filme on ju ainult ühekordseks tarbimiseks...).

Loetud: Akadeemia 8/2008, Akadeemia 9/2008
Vaadatud: Kaugekõne (TV6), Flash Gordon (TV6), Fringe (Pro7)

Pühabased mõtted

Tänanegi päev kulus tõlke ülelugemisele, nii et mingeid erilisi mõtteid peale raevu nii paganama oskamatu ja käpardliku tõlkija vastu ei ole üles tähendada :-)
Õhtupoolik pakkus siiski üllatuse, kui tehti teatavaks EP valimiste tulemused. Indrek Tarand kogus üksikkandidaadina üle 100 000 hääle ja palju ei puudunud, et oleks olnud üldse kõige edukam - jäi vaid napilt alla Keskerakonnale! Ma küll uskusin, et ta võib omajagu hääli kokku tõmmata, aga seda, et mõni üksikkandidaatidest võiks tõepoolest sisse pääseda, ei pidanud siiski kuigi tõenäoliseks. Kõikvõimalikel politoloogi tiitlit kasutavatel isikutel ja teistelgi on nüüd kindlasti nädalateks või isegi kuudeks käed-jalad-pead tööd täis, et seda ära seletada ;-)

Loetud: Sirp 05.06.2009
Vaadatud: Aeon Flux (Kanal2)

Laubased mõtted

Tänane päev kulges samuti tõlke järellugemise saatel, nii et suurt midagi pole sellestki rääkida - lugemine on ju juba kord selline tegevus, et kui süüvid, siis millekski muuks enam aega ei jää :-)
Nojah, poes jõudsin siiski ära käia, sest kuigi lugemine tõmbab, tuleb siiski aeg-ajalt pause teha ja neist ühe ajal hakkas kuskil kõhusopis idanema kahtluseuss, et äkki vajab lisaks vaimule ka ihu siiski toidust...


Loetud: Sirp 05.06.2009, Akadeemia 8/2008
Vaadatud: Viimane noahoop (TV6), Metropolis (TV3)

Reedesed mõtted

Tänane päev möödus üsna samamoodi nagu eilne, see tähendab tõlke ülelugemise saatel. Dämd, kui palju vigu ikka sisse jääb...
Päeva katkestas küll korraks ema külaskäik. Oli teine pea kahenädalase puhkuse järel üsna rõõmus ja rõõsa, pärast viibimist Kuressaare spaas ja oma venna juures Irasel ja muidugi Kunglas muudkui "kündes ja külvates" :-) Aga ta kibeles suhteliselt kiiresti minema - selgitus Raivo suust: käes on suvi ja igasugu telesarjad, mida mu emmekene andunult jälgib, algavad varem :-) Nojah, eks ta ole, oleks Vonnegut selle peale öelnud... Õige see muidugi on, et telemaastikul on suvi käes: ma leidsin, et õige vähe on järele jäänud saateid, mida vaadata - sarjad on lõppenud, (oma)saated samuti, filmegi on napilt ja kui üldse, siis pigem sellised vanad, mis on kas nähtud või ei paku huvi, sõnaga telekava on üpris kokku kuivanud.

Loetud: Akadeemia 8/2008
Vaadatud: mitte muhvigi

Venemaa kirjutab ajalugu ümber

Hiljuti skandaali tekitanud Venemaa sõjaajaloolase, polkovnik Sergei Kovaljovi artikkel "Väljamõeldised ja võltsingud NSVL osa hindamisel Teise maailmasõja eel ja alguses" jõudis Venemaa kaitseministeeriumi saidilt nii ruttu kaduda, et ajaks, mil teave selle kohta Eesti meediakanalitesse jõudis, polnud seda enam võimalik seal näha. Õnneks aitab siin välja veebi omajagu arhiveeriv Google, mis võimaldab alljärgnevalt (taas)esitada selle räige ja skandaalse artikli.

ВЫМЫСЛЫ И ФАЛЬСИФИКАЦИИ В ОЦЕНКАХ РОЛИ СССР НАКАНУНЕ И С НАЧАЛОМ ВТОРОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ

КовалЁв Сергей Николаевич --

начальник научно-исследовательского отдела военной истории Северо-Западного региона РФ Института военной истории МО РФ, полковник, кандидат исторических наук (Санкт-Петербург)

Оценка роли СССР в событиях кануна и начала Второй мировой войны длительное время является темой обсуждения политиков, учёных, специалистов и общественности. Сегодня связанные с этим антироссийские выпады зачастую базируются на искажённых и сфальсифицированных трактовках деятельности руководства СССР в тот период. Всё чаще в наше время появляются в СМИ мнения о том, что «началась новая холодная война»1. Некоторые западные авторы отмечают: «…пришло время взглянуть в лицо горькой правде: Россия вернулась; она богата, сильна и снова враждебна. Партнёрство уступает место соперничеству, в котором всё сильнее прослеживаются угрожающие нотки. Началась новая холодная война -- и мы, как и в сороковые годы прошлого века, слишком медленно это замечаем»2. Обращает на себя внимание та лёгкость, с которой навешиваются ярлыки на государства, исторически связанные с Россией. Так, отмечается, что отдельные страны Европы, в частности «Болгария, Латвия и Молдова, уже сдались на милость России»3.

Делая попытки представить СССР зачинщиком Второй мировой войны или, в крайнем случае, возложить равную ответственность за её развязывание на «двух кровавых диктаторов» -- Сталина и Гитлера, современные фальсификаторы используют в качестве своего излюбленного аргумента подписание 23 августа 1939 года договора о ненападении между Германией и Советским Союзом.

Известно, что исторические факты следует рассматривать и оценивать только в контексте происходившего в конкретный период времени. Анализируя советско-германский договор, нельзя забывать и о другом соглашении, заключённом без малого за год до этого в Мюнхене. Эти события тесно взаимосвязаны. Именно случившееся в столице Баварии во многом определило дальнейшую политику СССР.

Все, кто непредвзято изучал историю Второй мировой войны, знают, что она началась из-за отказа Польши удовлетворить германские претензии. Однако менее известно, чего же именно добивался от Варшавы А. Гитлер. Между тем требования Германии были весьма умеренными: включить вольный город Данциг в состав Третьего рейха, разрешить постройку экстерриториальных шоссейной и железной дорог, которые связали бы Восточную Пруссию с основной частью Германии4. Первые два требования трудно назвать необоснованными. Подавляющее большинство жителей отторгнутого от Германии согласно Версальскому мирному договору Данцига составляли немцы5, искренне желавшие воссоединения с исторической родиной. Вполне естественным было и требование насчёт дорог, тем более что на земли разделяющего две части Германии «польского коридора» при этом не покушались. Кстати, в отличие от западных границ Германия никогда добровольно не признавала внесённых Версальским договором территориальных изменений на востоке6.

Поэтому, когда Германия 24 октября 1938 года предложила Польше урегулировать проблемы Данцига и «польского коридора»7, казалось, что ничто не предвещало осложнений. Однако ответом стал решительный отказ, как, впрочем, и на последующие аналогичные германские предложения. Стремясь получить статус великой державы, Польша никоим образом не желала становиться младшим партнёром Германии. 26 марта 1939 года Польша окончательно отказалась удовлетворить германские претензии8. Реакцией германской стороны стало аннулирование 28 апреля германо-польской декларации 1934 года о дружбе и ненападении9.

Тем временем западные демократии создавали у польского правительства необоснованные иллюзии, что в случае войны они окажут Варшаве необходимую помощь. 31 марта 1939 года премьер-министр Великобритании Н. Чемберлен в палате общин публично заявил: «...в случае любой акции, которая будет явно угрожать независимости Польши… правительство Его Величества считает себя обязанным немедленно оказать польскому правительству всю поддержку, которая в его силах. Оно дало польскому правительству заверение в этом. Я могу добавить, что французское правительство уполномочило меня разъяснить, что оно занимает по этому вопросу ту же позицию, что и правительство Его Величества»10. Как показали дальнейшие события, эти обещания были заведомым обманом. Однако польское руководство принимало их за чистую монету и потому всё больше утрачивало чувство реальности.

Американский журналист У. Ширер, изучавший реалии польской жизни в течение 30 лет, прокомментировал предоставление английских гарантий Польше следующим образом: «Вполне можно застраховать пороховой завод, если на нём соблюдаются правила безопасности, однако страховать завод, полный сумасшедших, немного опасно»11.

Происходившие в Европе события, нарастающая агрессивность Германии не могли не вызывать беспокойства у советского руководства. Казалось бы, для сдерживания устремлений А. Гитлера следовало пойти на союз с западными демократиями. Однако, как отмечал У. Черчилль, «Мюнхен и многое другое убедили Советское правительство, что ни Англия, ни Франция не станут сражаться, пока на них не нападут, и что даже в этом случае от них будет мало проку»12. Было очевидно, что цель проводимой западными державами политики «умиротворения» Гитлера -- направить агрессию Германии на восток, то есть против СССР. Как сказал Н. Чемберлен 12 сентября 1938 года накануне своей встречи с А. Гитлером, «Германия и Англия являются двумя столпами европейского мира и главными опорами против коммунизма, и поэтому необходимо мирным путём преодолеть наши нынешние трудности... Наверное, можно будет найти решение, приемлемое для всех, кроме России»13.

В этой ситуации советское руководство сделало естественный вывод -- сотрудничать с Англией и Францией можно только заручившись военным договором с чётко и недвусмысленно прописанными обязательствами сторон.

17 апреля 1939 года Москва предложила заключить англо-франко-советский договор о взаимопомощи следующего содержания:

«1. Англия, Франция, СССР заключают между собой соглашение сроком на 5--10 лет о взаимном обязательстве оказывать друг другу немедленно всяческую помощь, включая военную, в случае агрессии в Европе против любого из договаривающихся государств.

2. Англия, Франция, СССР обязуются оказывать всяческую, в том числе и военную, помощь восточноевропейским государствам, расположенным между Балтийским и Чёрным морями и граничащим с СССР, в случае агрессии против этих государств.

3. Англия, Франция и СССР обязуются в кратчайший срок обсудить и установить размеры и формы военной помощи, оказываемой каждым из этих государств во исполнение §1 и §2.

4. Английское правительство разъясняет, что обещанная им Польше помощь имеет в виду агрессию исключительно со стороны Германии.

5. Существующий между Польшей и Румынией договор объявляется действующим при всякой агрессии против Польши и Румынии, либо же вовсе отменяется как направленный против СССР.

6. Англия, Франция и СССР обязуются после открытия военных действий не вступать в какие бы то ни было переговоры и не заключать мира с агрессорами отдельно друг от друга и без общего всех трёх держав согласия.

7. Соответствующее соглашение подписывается одновременно с конвенцией, имеющей быть выработанной в силу § 3.

8. Признать необходимым для Англии, Франции и СССР вступить совместно в переговоры с Турцией об особом соглашении о взаимной помощи»14.

Однако западных партнёров подобная постановка вопроса явно не устраивала. 26 апреля на заседании английского правительства министр иностранных дел лорд Э. Галифакс заявил, что «время ещё не созрело для столь всеобъемлющего предложения»15. Англия и Франция надеялись получить от Советского Союза односторонние обязательства. Так, на заседании кабинета министров 3 мая Галифакс сообщил о своём намерении запросить Россию: «не будет ли она готова сделать одностороннюю декларацию о том, что она окажет помощь в такое время и в такой форме, которая могла бы оказаться приемлемой для Польши и Румынии»16.

6 мая 1939 года временный поверенный в делах СССР в Германии Г.А. Астахов сообщил в Наркомат иностранных дел (НКИД) о реакции немецкой печати в связи со сменой наркома, которая пыталась «создать впечатление о вероятности поворота нашей политики в желательном для них смысле (отход от коллективной безопасности и т.п.)»17. Днём раньше, 5 мая, заведующий восточноевропейской референтурой отдела экономической политики МИД Германии К.Ю. Шнурре пригласил в министерство полпреда А.Ф. Мерекалова, который в тот же день уезжал в Москву, и сообщил ему, что договоры бывшего торгпредства в Праге с заводом Шкода, по мнению германского правительства, «должны выполняться». «Соответствующие указания, -- продолжал Шнурре, -- даны военным властям и заводу Шкода». Он заверил, что «никаких препятствий к выполнению фирмой её обязательств отныне не предвидится»18. Это был явный жест немецкой стороны, поскольку только 17 апреля советские представители в Берлине протестовали против «вмешательства германских военных властей» в нормальную хозяйственную деятельность торгпредства19.

В.М. Молотов не торопился воспринимать немецкие сигналы. Он продолжал вести активные переговоры с Великобританией и Францией через их дипломатических представителей в Москве. 8 мая нарком принял британского посла У. Сидса, который передал ответ своего правительства на предложение СССР о заключении пакта о взаимопомощи. Ответ был обескураживающий. Британское руководство предлагало советскому правительству опубликовать декларацию, в которой оно обязывалось бы «в случае вовлечения Великобритании и Франции в военные действия во исполнение принятых ими обязательств оказать немедленное содействие, если оно будет желательным»20. Таким образом, англичане уклонились от конкретного ответа на вопрос о пакте, сводя его к опубликованию очередной декларации.

В тот же день нарком проинформировал полпреда во Франции Я.З. Сурица о сделанном англичанами предложении и просил его срочно сообщить свое мнение по этому вопросу21. Характеризуя высказанное предложение в телеграмме наркому, Суриц писал 10 мая: «Оно втягивает нас автоматически в войну с Германией» из-за данных Англией и Францией «без согласия и без согласования с нами обязательств»22. Исходя из этих и других подобного рода соображений, нарком сформулировал свою позицию.

14 мая 1939 года В.М. Молотов вызвал английского посла У. Сидса и вручил ему памятную записку, содержавшую ответ на английское предложение. В ней говорилось: «Английские предложения не содержат в себе принципа взаимности в отношении СССР и ставят его в неравное положение.

Советское правительство полагает, что для создания действительного барьера миролюбивых государств против дальнейшего развёртывания агрессии в Европе необходимо: заключение между Англией, Францией и СССР эффективного пакта о взаимопомощи против агрессии; гарантирование со стороны трёх великих держав государств Центральной и Восточной Европы, находящихся под угрозой агрессии, включая страны Прибалтики и Финляндию; заключение конкретного соглашения между Англией, Францией и СССР о формах и размерах помощи»23.

Оценивая советские предложения от 14 мая, полпред в Лондоне И.М. Майский в своём дневнике отметил, что они поставили «британское правительство в очень трудное положение. Наши предложения ясны, просты, разумны и способны апеллировать к сознанию простого человека»24. «С другой стороны, -- продолжал полпред, -- гарантии, данные Великобританией Польше, Румынии и Греции, делают безусловно необходимым достижение договорённости с Советским Союзом, поскольку чего-то реального Великобритания и Франция для Польши или Румынии сделать не смогут. Пока британская блокада против Германии станет для последней серьёзной угрозой, Польша и Румыния перестанут существовать»25.

Только 25 июля английское, а на следующий день и французское правительства приняли предложение СССР приступить к переговорам о заключении военной конвенции и выразили готовность послать своих представителей в Москву26. Переговоры начались 12 августа.

Все перипетии этих завершившихся безрезультатно переговоров хорошо известны. Нет смысла ещё раз рассматривать их ход. Следует только обратить особое внимание на те реальные цели, которые преследовали стороны. Так, инструкция для отправлявшейся в Москву британской делегации прямым текстом предписывала «вести переговоры весьма медленно»27, стараясь избегать конкретных обязательств: «Британское правительство не желает быть втянутым в какое бы то ни было определённое обязательство, которое могло бы связать нам руки при любых обстоятельствах. Поэтому в отношении военного соглашения следует стремиться к тому, чтобы ограничиваться сколь возможно более общими формулировками»28.

Совершенно другой была позиция советского руководства. Глава французской делегации генерал Ж. Думенк, докладывая о ходе переговоров в военное министерство Франции, в телеграмме от 17 августа 1939 года констатировал: «Нет сомнения в том, что СССР желает заключить военный пакт и что он не хочет, чтобы мы представили ему какой-либо документ, не имеющий конкретного значения»29.

Главным камнем преткновения стал вопрос о пропуске советских войск через территорию Польши и Румынии. Дело в том, что на тот момент СССР не имел общей границы с Германией. Поэтому было непонятно, каким образом в случае начала войны советские войска смогут вступить в боевое соприкосновение с германской армией. На заседании военных делегаций 14 августа 1939 года К.Е. Ворошилов задал по этому поводу конкретный вопрос: «В общем абрис весь понятен, но положение Вооружённых Сил Советского Союза не совсем ясно. Непонятно, где они территориально пребывают и как они физически принимают участие в общей борьбе»30. Для того чтобы Красная армия могла с первых же дней войны принять участие в боевых действиях, советские войска должны были пройти через польскую территорию. При этом зоны их прохода строго ограничивались: район Вильно (так называемый Виленский коридор) и Галиция31. Глава французской делегации генерал Ж. Думенк в телеграмме военному министру Франции от 15 августа 1939 года подчёркивал: «Отмечаю большое значение, которое с точки зрения устранения опасения поляков имеет тот факт, что русские очень строго ограничивают зоны вступления [советских войск], становясь исключительно на стратегическую точку зрения»32.

Однако поляки об этом и слышать не хотели. Так, вечером 19 августа 1940 года маршал Э. Рыдз-Смиглы заявил: «Независимо от последствий, ни одного дюйма польской территории никогда не будет разрешено занять русским войскам»33. А министр иностранных дел Польши Ю. Бек сообщил французскому послу в Варшаве Л. Ноэлю: «Мы не допустим, что в какой-либо форме можно обсуждать использование части нашей территории иностранными войсками»34.

В датированном декабрем 1938 года докладе 2-го (разведывательного) отдела главного штаба Войска Польского подчёркивалось: «Расчленение России лежит в основе польской политики на Востоке... Поэтому наша возможная позиция будет сводиться к следующей формуле: кто будет принимать участие в разделе. Польша не должна остаться пассивной в этот замечательный исторический момент. Задача состоит в том, чтобы заблаговременно хорошо подготовиться физически и духовно... Главная цель -- ослабление и разгром России»35.

В ходе военных переговоров с Великобританией и Францией советское руководство ещё раз убедилось в справедливости слов одного из литовских дипломатов, на которого ссылался в своем дневнике Г.А. Астахов: «В случае войны СССР будет нести на себе основную тяжесть жертв, в то время как Англия и Франция закопаются в землю и будут ограничиваться перестрелкой и пусканием ракет. Решающих действий на западном фронте не произойдет»36.

Не добившись толку от Англии и Франции, СССР заключил договор о ненападении с Германией.

Что касается моральной точки зрения, то следует отметить, что никакие представители западной демократии не имеют права обсуждать договор СССР с Германией. Как справедливо заметил американский журналист У. Ширер, «если Чемберлен поступил честно и благородно, умиротворив Гитлера и отдав ему в 1938 году Чехословакию, то почему же Сталин повёл себя нечестно и неблагородно, умиротворяя через год Гитлера Польшей, которая всё равно отказалась от советской помощи?»37.

То же можно говорить и об оценках с точки зрения так называемых ленинских норм внешней политики, от которых якобы отошёл СССР, подписывая договор с Германией.

Советский Союз заключил пакт о ненападении с Германией, и в результате вместо того, чтобы блокироваться против него, Германия и Англия с Францией начали войну между собой. СССР получил возможность вступить в войну позже других участников, имея к тому же некоторую свободу выбора -- на чьей стороне выступить.

Советское руководство, анализируя развитие событий в ходе начавшейся Второй мировой войны, делало вывод, озвученный И.В. Сталиным 7 сентября 1939 года в ходе беседы с руководителями Коминтерна: «Война идёт между двумя группами капиталистических стран... за передел мира, за господство над миром! Мы не прочь, чтобы они подрались хорошенько и ослабили друг друга... Мы можем маневрировать, подталкивать одну сторону против другой, чтобы лучше разодрались»38.

Необходимо также учитывать, что летом 1939 года советские войска вели тяжёлые бои с японцами на реке Халхин-Гол. Поскольку Япония была союзницей Германии по Антикоминтерновскому пакту, заключение советско-германского договора было воспринято в Токио как предательство. По этому поводу временный поверенный в делах СССР в Японии Н.И. Генералов в телеграмме от 24 августа 1939 года сообщал: «Известие о заключении пакта о ненападении между СССР и Германией произвело здесь ошеломляющее впечатление, приведя в явную растерянность, особенно военщину и фашистский лагерь»39.

Отношения между Третьим рейхом и его дальневосточным союзником оказались изрядно подпорчены. Вследствие этого японские правящие круги сделали выбор в пользу «Южного варианта», предполагавшего войну с Англией и США. Как известно, после нападения Германии на СССР Япония так и не выступила против Советского Союза.

Таким образом, заключив 19 августа 1939 года советско-германское экономическое соглашение, а 23 августа -- так называемый пакт Молотова -- Риббентропа, СССР смог отодвинуть на некоторое время войну от своих границ.

Советское правительство учитывало, что провозглашённые А. Гитлером ещё в 1925 году на страницах «Майн кампф» идеи об «обращении на Восток» и расширении немецкого жизненного пространства за счёт Советского Союза неоднократно повторялись им как до прихода к власти, так и после, в том числе на первой встрече с генералами рейхсвера 3 февраля 1933 года. Однако в «ступенчатой программе» агрессии, как её назвал немецкий историк А. Хилльгрубер, Гитлеру предстояло пройти ряд этапов до осуществления своего плана «разгрома большевизма», что и было последовательно осуществлено сначала в 1938 году (Австрия, Чехословакия, Мемель), затем в 1939-м (Польша) и, наконец, в 1940 году (Дания, Норвегия, Голландия, Бельгия, Франция). Но даже в период действия советско-германского договора он неоднократно говорил о том, что «...его внешняя политика и в дальнейшем будет направлена к тому, чтобы разгромить большевизм» (свидетельство адъютанта А. Гитлера полковника Н. фон Белова). Обосновывая перед генералитетом 22 августа 1939 года заключение пакта о ненападении с Советским Союзом, Гитлер заявил, что «тем не менее, позже разгромит СССР». Уже 17 октября 1939 года им был отдан приказ о подготовке бывшей польской территории для «развёртывания войск»40. Непосредственно перед нападением на Францию Гитлер указал, что после этой операции вермахт должен быть готов «к большим операциям на Востоке».

К сожалению, в полной мере воплотить в жизнь советские планы не представилось возможным. Западные державы были легко разгромлены, и в руках у Гитлера оказались ресурсы почти всей Европы. Однако даже с учётом этого обстоятельства советско-германское соглашение на то время являлось наилучшим выходом в сложившейся к августу 1939 года ситуации. В условиях надвигавшейся войны в Кремле было решено принять настойчиво предлагавшееся гитлеровской Германией улучшение отношений между двумя странами. Кроме того, германские дипломаты ясно давали понять, что они готовы идти на далеко идущие уступки пожеланиям СССР41.

Уже после окончания войны У. Черчилль в своих мемуарах писал о советско-германском договоре: «Невозможно сказать, кому он внушал большее отвращение -- Гитлеру или Сталину. Оба сознавали, что это могло быть только временной мерой, продиктованной обстоятельствами. Антагонизм между двумя империями и системами был смертельным. Сталин, без сомнения, думал, что Гитлер будет менее опасным врагом для России после года войны против западных держав. Гитлер следовал своему методу “поодиночке”. Тот факт, что такое соглашение оказалось возможным, знаменует всю глубину провала английской и французской дипломатии за несколько лет»42.

В аргументации сторонников отделения прибалтийских республик от СССР как в 1990-е годы, так и в настоящее время наиболее часто используется утверждение, что договор от 23 августа 1939 года привел к «советской аннексии» Эстонии, Латвии и Литвы, то есть активно эксплуатируется тезис о советской оккупации. Обращает на себя внимание, что нижняя хронологическая граница для периода оккупации относится при этом к летним месяцам 1940 года -- времени принятия парламентами государств Балтии актов о присоединении к СССР. В силу этого даже крайняя ангажированность эстонских, латвийских и литовских историков не позволяет им видеть в факте ввода советских войск акт оккупации, и тем самым они косвенно признают его объективную обусловленность. Трудно отрицать и тот факт, что советская сторона исключительно корректно выполняла статьи пактов о взаимопомощи, не допуская вмешательства во внутриполитическую жизнь балтийских государств.

Война в Европе, осознававшаяся советским руководством как реальная угроза столкновения в краткосрочной перспективе с Германией (заключённый в августе 1939 г. пакт рассматривался лишь в качестве временной отсрочки), побуждала к поиску дополнительных гарантий безопасности.

Подписание соответствующих соглашений с правительствами Эстонии, Латвии и Литвы о создании на территории государств Балтии советских военных баз становилось именно такими гарантиями: не только в собственно военной сфере, но и в политической, поскольку эти соглашения воспрепятствовали процессу военно-политического сближения этих стран с Германией.

У. Черчилль, указывая на жизненную необходимость для СССР улучшить свои стратегические позиции в преддверии войны с Германией, отмечал: «Им (Советам) нужно было силой или обманом оккупировать прибалтийские государства и большую часть Польши, прежде чем на них нападут. Если их политика и была холодно расчётливой, то она была также в тот момент в высокой степени реалистичной»43.

При оценке факта ввода советских войск на территорию прибалтийских государств следует учитывать, что мировым сообществом в то время происшедшее было воспринято с пониманием -- как объективно вынужденная мера, а не проявление экспансионистских замыслов. Фактически такое развитие событий было предопределено тем, что на протяжении всех 1930-х годов ведущие европейские державы отказывались предоставлять государствам Балтии какие-либо гарантии, считая неизбежной их абсорбцию либо Германией, либо СССР. Отстраненно наблюдать, как Прибалтика быстро превращается в зону исключительно германского влияния со всеми вытекающими из этого последствиями, советское политическое руководство не могло.

Было решено пойти на подписание договоров, учитывая незаинтересованность великих держав Европы в делах Прибалтики. Использовав англо-франко-германские противоречия, СССР удалось установить контроль над стратегически важным регионом, усилить свои позиции на Балтийском море и создать плацдарм против Восточной Пруссии.

Здесь следует учитывать и фактор пространства, который неразрывно связан с фактором времени. Чем с большего расстояния начинали бы своё наступление немецкие войска, тем больше должны были снижаться возможности его продолжения. Ход Великой Отечественной войны показал, что этот фактор способствовал срыву планов гитлеровцев.

Советско-германский договор от 23 августа 1939 года, используемый в прибалтийских государствах в качестве основы для претензий к Российской Федерации как правопреемнице СССР в тайном сговоре, в результате которого Эстония, Латвия и Литва вошли в его состав (следует отметить -- по просьбам правительств и парламентов этих государств абсолютно добровольно), с точки зрения международного права был абсолютно правомочен. Все договоры, в том числе и этот, внесены в реестр Лиги Наций, членами которой могли являться только суверенные государства -- субъекты международного права.

Вместе с тем следует отметить, что ни положения договора 23 августа 1939 года, ни устные договорённости, достигнутые в ходе консультаций, не устанавливали государственных границ между странами. Договор Советского Союза с Германией о дружбе и границах от 28 сентября 1939 года по своей сути являлся договорённостью «о невмешательстве» этих стран «в пределы определённых государств или территорий»44. Так, объявление Литвы и значительной части Польши «сферой влияния» Германии в практике отношений последней с Советским государством «могло означать, что СССР не начнёт войны, если германские войска войдут на территорию этих стран»45.

Руководство СССР, заключив новые соглашения о размещении дополнительных контингентов советских войск и сил флота в июне 1940 года в развитие заключённых осенью 1939-го соглашений, ввело их и начало готовить и осваивать занятые оборонительные рубежи в преддверии нападения нацистской Германии на Советский Союз.

Ради исторической правды надо сказать, что значительная доля ответственности за провал усилий по созданию коллективного противовеса фашистской агрессии лежит и на «малых» странах Европы. Романтическая вера в справедливость и защиту со стороны западных демократий, заигрывание вместе с тем с гитлеровской Германией, антисоветская зашоренность (нередко с антирусскими элементами) превратили их на некоторое время в фишки на мировой политической доске, где они не могли повлиять на ход событий46.

___________________

ПРИМЕЧАНИЯ

1 http://www.inosmi.ru/translation/239456.html

2 Там же

3 Там же.

4 Мельтюхов М.И. Советско-польские войны: Белый орёл против красной звезды. 2-е изд., испр. и доп. М.: Эксмо; Яуза, 2004. С. 285.

5 В 1924 г. из 384 тыс. жителей Данцига и прилегающей области 95 проц. были немцами. См.: Большая советская энциклопедия. 1-е изд. Т. 20. М., 1930. С. 414.

6 Там же. С. 421

7 Мельтюхов М.И. Указ. соч. С. 285.

8 Там же. С.294.

9 Год кризиса, 1938--1939: Документы и материалы: В 2 т. М.: Политиздат, 1990. Т. 2. 2 июня 1939 г. -- 4 сентября 1939 г. С. 392.

10 Год кризиса, 1938--1939… Т. 1. 29 сентября 1938 г. -- 31 мая 1939 г. С. 351.

11 Цит. по: Фуллер Дж.Ф.Ч. Вторая мировая война 1939--1945 гг. Стратегический и тактический обзор. М.: Иностранная литература, 1956. С. 37.

12 Черчилль У. Вторая мировая война: В 3 книгах. М.: Воениздат, 1991. Кн. 1. Т. 1. С. 173.

13 Год кризиса, 1938--1939.. Т. 1. С. 6.

14 Там же. С. 386, 387.

15 Там же. Т. 2. С. 391.

16 Там же.

17 Документы внешней политики (ДВП) [СССР]: 1939. Т. XXII: В 2 кн. М., 1992. Кн. 1: Январь--август. С. 339.

18 Там же. С. 338.

19 Год кризиса. 1938--1939… Т. 1. С. 389.

20 Там же. С. 438, 439.

21 ДВП СССР. Т. XXII. Кн. 1. С. 342.

22 Там же. С. 355.

23 Там же. С. 363.

24 Очерки истории Министерства иностранных дел России. 1802--2002: В 3 т. Т. 2. 1917--2002 гг. М.: ОЛМА-Пресс, 2002. С. 245.

25 Архив внешней политики (АВП) РФ. Ф. 017а. Оп. 1. П. 1. Д. 6. Л. 130.

26 Год кризиса, 1938--1939… Т. 2. С. 403.

27 Документы и материалы кануна второй мировой войны. 1937--1939. Сб. материалов в 2-х т. Т. 2. Январь--август 1939 г. М., 1981. С. 168.

28 Год кризиса, 1938--1939… Т. 2. С. 192, 193.

29 Там же. С. 267.

30 Там же. С. 212.

31 Там же. С. 216.

32 Там же. С. 228, 229.

33 Мосли Л. Утраченное время. Как начиналась Вторая мировая война / Сокр. пер. с англ. Е. Федотова. М.: Воениздат, 1972. С. 301.

34 Год кризиса, 1938--1939… Т. 2. С. 279.

35 Z dziejow stosunkow polsko-radzieckich. Studia i materialy. T. III. Warszawa, 1968. S. 262, 287.

36 ДВП СССР. Т. XXII. Кн. 1. С. 588.

37 Черчилль У. Указ. соч. Т. 1. С. 212.

38 1941 год: В 2 кн. Книга 2. М.: Международный фонд «Демократия», 1998. С. 584.

39 Год кризиса, 1938--1939… Т. 2. С. 322.

40 См.: Generaloberst Halder F. Kriegstagebuch. Tägliche Aufzeichnungen des Chefs des Generalstabes des Heeres 1939--1942. Stuttgart: W. Kohlhammer Verlag, 1962--1964: Bd. 1. Vom Polenfeldzug bis zum Ende der Westoffensive (14.8.1939--30.6.1940). Stuttgart: W. Kohlhammer Vl, 1962. S. 107.

41 Очерки истории Министерства иностранных дел России. 1802--2002: Т. 2. С. 255.

42 Черчилль У. Указ. соч. С. 179, 180.

43 Там же.

44 Емельянов Ю. Прибалтика. Почему они не любят Бронзового солдата? М.: Издатель Быстров, 2007. С. 232.

45 Там же. С. 233.

46 Очерки истории Министерства иностранных дел России. 1802--2002. Т. 2. С. 255.

Neljabased mõtted

Tänane päev kulus taas täielikult tõlke ülelugemisele. Oh, võtab see ikka aega! Kuid lõpp pole enam kaugel, vahest juba see nädal saab sellega ühele poole ja siis saaks järgmine nädal raamatu üle anda ja hulga inimesi lõpuks õnnelikuks teha.

Päeval jõudis minuni Suure Eesti Raamatuklubi pakike, suhteliselt kentsakalt sealjuures. Helistati postkontorist ja päriti viisakalt, kas olen kodus ja nii edasi, millele ma vastasin muidugi jaatavalt ja jäin ootama. Siis millalgi, kui lepitud aeg oli juba läbi saamas, helistati uuesti ja küsiti, kus ma siis ometi olen, et juba kaks korda on käidud! Ja selgus nagu ikka, et kullerid piirduvad vaid fonoluku näppimisega ega tee väljagi sellest, et tellimislehel on kirjas ka kliendi telefoninumber. Aga kätte ma siiski paki sain ja olgu siis ka sisu ära mainitud:
- R. Kuutma. Mälestused. Wabariigist Vabariiki
- H. Rinne. Laulev revolutsioon
- S. Oksanen. Puhastus
- S. Oksanen. Stalini lehmad
- U. Eco. Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsades
- A. Sisask. Kummalised seosed
- T. Madisson. Riiki tappev kuumalaine

Õhtul helistasin tädi Sirjele, tal täitus nüüd ilus ümmargune 60. eluaasta. Oli teine agaralt ametis ja väitis, et kuigi täna midagi ei pea, siis alles homme tulevat pidu missugune :-)

Päris lõbus oli täheldada Venemaa kerget altminekut infosõjas. Paari päeva eest ilmus Venemaa kaitseministeeriumi saidile "Sõjandusentsüklopeedia" rubriiki üks "analüütiline artikkel", mis sisuliselt asetas II maailmasõja puhkemise süü Poolale, kes ei olevat Saksamaa igati mõistlikele ja tagasihoidlikele soovidele põikpäiselt soovinud vastu tulla. Piisas sellest, et mõned Vene väljaanded (näiteks Vremja Novostei) ja nende järel lääne uudistekanalid (näiteks Briti Telegraph ja Associated Press) asja üles võtsid, kui materjali otsekui võlukepikesega kaitseministeeriumi saidilt kadus ning ministeerium pidas vajalikuks esitada selgituse, et "analüütilised materjalid" ei väljenda "ametlikku seisukohta" :-)
Aga et artikkel on siiski piisavalt räige, siis olgu ta Google'i vahendusel ka ära toodud eraldi sissekandes.

Loetud: Akadeemia 8/2008
Vaadatud: Kaitseinglid (TV3), Räpane seksikas raha (TV3), Tähekütt (TV6)

Kolmabased mõtted

Ka tänasest päevast kulus päris suur jupp Diplomaatia hüvanguks, ikka sellesama suure Jacob Zima artikli kallal. Ma hakkan vist vanaks jääma: mida aeg edasi, seda rahulolematum ma olen ka omaenda tekstidega ja seda kauem aega kulub nende ülelugemiseks ja faktide kontrollimiseks. Või siis on miski mu enesekindlust nõrgestanud, nii et ma palkide asemel teiste silmades olen hakanud üsna tüüakaid oksi ka enese silmaluukides nägema :-) Igatahes tehtud ja saadetud sai ning jagus veidi aega ka raamatutõlke ülelugemise peale.

Sinna vahele jäi teine suur samm: lõpuks ikka leidsin, et seguga küll ära tasandatud, aga värvimata ukseava ei ole kohe mitte ilus ja nii sai pintsel kätte haaratud ja võõpamisega tegeldud. Ilusam ta igatahes sai, kuigi ma pole kindel, äkki peaks homme või millalgi igaks juhuks veel kord üle värvima. Aga seda peab n-ö kaine silmaga takseerima veel.

Eile avaldatud mõtete jätkuks vastuseisu kohta eestindatud tarkvarale: lugesin Postimehes ilmunud artikli vastukajasid ja kirjutasin sinna ka oma kommentaari, mis oleks ilmselt paslik siinkohal ära tuua:

Enamikule paistab probleeme tekitavat see, et eestikeelse tarkvara kasutamise korral ei saa näiteks veateate korral abi otsida, kui seda eesti keeles pole (ja sageli ei ole), sest tagasitõlkimine inglise keelde on liiga raske (hmm, imelik tegelikult, sest kui juba nii vingelt inglise keelt osatakse, et tarkvara selles keeles kasutada, siis ei peaks emakeelsete veateadete tagasitõlkimine küll vähimatki vaeva valmistama :-) ).
Microsofti toodete puhul võib see tõesti probleem olla, sest neil on kombeks müüa tõlkeid eraldi tootena. Vaba tarkvara puhul, vähemalt KDE töökeskkonnas, on asi lahendatud palju lihtsamalt: piisab sellest, et paigaldatud on vastavad keelepakid (mis on, nagu KDE ise, samuti vabad ja tasuta) ning kui tekib keeleprobleem, saab kohe vahetada keelt (Abi->Vaheta rakenduse keelt). Veel enam, samas saab ka määrata, et eelistatavalt kasutatakse näiteks eesti keelt, aga kui mõni asi ei peaks olema tõlgitud eesti keelde, võetakse kasutusele näiteks soome keel (ja kui ka soome keeles ei peaks sedasamust mingit asja tõlgitud olema, alles siis minnakse üle n-ö vaikekeelele ehk Ameerika inglise keelele).
Nii et kui eestikeelset KDE-d kasutav vanaema satub hätta, siis piisab, kui vahetada lihtsalt keel inglise keele peale ja ka "arvutigurust" (eesti keele vaegusega :-) ) lapselaps hakkab aru saama, mis siis juhtus.

Loetud: Akadeemia 7/2008, Akadeemia 8/2008
Vaadatud: Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)

Teisibased mõtted

Tänane päev kulus pea täielikult Diplomaatia heaks tõlkides. Circa 40 000 tähemärki täiesti müstilisel teemal, nimelt Lõuna-Aafrika Vabariigi uuest presidendist Jacob Zumast. Nojah, eks tegu ole ikka suhteliselt suure riigi ja mõneti iseäraliku riigipeaga, aga ikka jääb mulle veidi hämaraks, miks selline lugu peaks Diplomaatiasse minema. Aga eks nad ise teavad... Seda huvitavam on ilmselt järgmist numbrit näha, sest selle pealt ei oska ma küll isegi mitte arvata, milline saab olema selle temaatika.

Päris üllatav oli täna vaadata Pingviinis mõne päeva eest tõstatatud teemat "Miks kasutad/ei kasuta eestindatud tarkvara" ja leida, et nii paljud eelistavad siiski ingliskeelset. Nojah, võib-olla on seal foorumis suhteliselt palju n-ö arvutigurusid, kes tegelevadki rohkem programmeerimise ja muu sellisega, kus inglise keel on pigem loomulik suhtlemiskeel (ja tegelikult isegi koodi tasandil sisse kirjutatud mitmes mõttes). See oli õieti seda üllatavam, et Postimehes samas ilmus artikkel, milles väideti just nimelt, et eestindatud tarkvara levib, olgu siis kommertslik või vaba tarkvara. Õieti oligi artikkel rohkem Microsofti peale kirjutatud, aga siiski leidis seal äramainimist ka OpenOffice.org ning ühtlasi mõned laused ka selle tõlke vedajalt Ain Vagulalt. Kuigi, nojah, ka tolle artikli kommentaarides leidus samasugust negatiivset meelestatust nagu Pingviini küsitluseski. Igatahes kummaline vastuolu - võib-olla siis need üha suuremad massid emakeelse tarkvara kasutajaid on sellega nii rahul, et ei pea vajalikuks niisugustes kohtades arvamust avaldada... :-)

Loetud: Tehnikamaailm 6/2009
Vaadatud: Naiste mõrvaklubi (TV3), Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tänane päev kulges, nagu esmaspäevad ikka, tarkvara tõlkides. Sedakorda siis ainiti KDE-d. Neetult aeglaselt läheb see mõnikord... Võtsin täna ette kogude halduri Tellico, et see lõpuni ära teha, ja selle peale kulus päris palju aega. See on ju lisaks raamatukoguhaldurile nüüdseks ka kõikvõimalike muude kogude jaoks mõeldud ja mõningad asjad ikka nõudsid korralikku uurimist, mis on mis ja kuidas üldse peaks eesti keeles olema. Aga valmis ma ta sain! Nojah, tegelikult jäi paar kirjet veel kahtlaseks, neid peab kunagi edaspidi lähemalt uurima (näiteks ei ole mul aimugi, kas koomiksite "kvaliteedi" kohta on ka eestikeelsed vasted olemas või tuleks need ingliskeelsele kujule jätta või hoopis ise mingid nutikad vasted välja mõelda...)

Tellico tõlkimine viis muidugi taas mõttele ka enda raamatud elektroonilisel kujul kirja panna. Õieti ma olen seda mõtet hellitanud juba vaat et aastaid, aga üha hämaramaks see väljavaade muutub... Mul on juba siin Tallinnaski mitu tuhat raamatut ja lausa hirmuhigi kerkib laubale, kui ma hakkan mõtlema, kui palju nende sisestamise peale võib aega kuluda. Ja see on ju vaid jäämäe tipp: Kunglas on veel üle paarikümne tuhande raamatu, millel ka kindlasti poleks midagi selle vastu, et bittidegi kujul kirja saadud olla...

KDE svn-hoidlasse oli vahepeal ilmunud suure üllatajana failihaldur Krusader. Ma kunagi arvasin, et see ei jõua ealeski sinna, sest KDE-l oli ju üsna algusest peale olemas Konqueror ja nüüd on selle kõrval spetsiaalse failihaldurina ka Dolphin. Üldse on viimasel ajal jõudnud KDE svn-hoidlasse mitmed suhteliselt suured projektid, mida on juba aastaid arendatud väljaspool: seesama Tellico, mõne aja eest KMyMoney, nüüd siis Krusader. Huvitav, kas asi on selles, et ka nemad tahavad üle minna KDE 4 peale ja vajalik teadmus on eelkõige olemas just KDE-l, mis ka tingib nende laekumise KDE svn-hoidlasse, kus üleminek vähemalt osaliselt nende eest ära tehakse? Igatahes imelik, aga samas vahva ka.

Ajaloolased on ikka kõva sõna küll! Marko Mihkelson käis täna mingis mälumängus, mida EP kandidaatidele korraldati, ja pani selle päris võimsalt kinni! Küsimused ei olnud muidugi ainult ajaloost, vaid ka aktuaalsest poliitikast ja mõned sellised üldised, nii et seda parem tema tulemus oli.

Loetud: Tehnikamaailm 6/2009
Vaadatud: Flash Gordon (TV6)

Pühabased mõtted

Tänane päev möödus puhtalt tõlke ülelugemise tähe all, nii et eriti midagi rohkemat polegi sellest rääkida.
Õhtul sai natuke abistatud Katsi mingi eriskummalise (tõlke)asja toimetamise juures, kus korraga esines nii Vulcani haralisõrmi tervitusi kui ka muid kentsakaid asju. Igatahes jõudsime mõlemad veendumusele, et kõikvõimalike tõlkejamadega tekstide lugemine ja toimetamine on ilgelt nüri töö - täpselt seda ma praegu tunnengi... Aeg-ajalt tahaks lausa üles leida selle idioodi, kes on nii väärakalt tõlkinud ja nii totraid vigu teinud, ja pasunasse anda - aga siis meenub, et see olin ju ma ise ja endale oleks kuidagi imelik pasunasse anda... :-)

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Ema uus peika (Kanal2)