Reedesed mõtted

Täna oli siis selline nostalgiapäev: palju väljas liikumist ja palju punki :-) Õnneks oli ilm vaata et imeilus: temperatuur oli vahest kõrgevõitu, aga taevas oli pilves ja korralik tuul ka puhus, nii et täitsa mõnus oli linna peal ringi trampida. Ega suurt muud ei jõudnudki täna teha: ärkasin suht hilja, sest eile sai pikalt üleval oldud, jõudsin poes ära käia ja toiduvarusid täiendada ning oligi aeg seada sammud Tapperisse, üle pika aja punkkontserdile.

Selle ülesleidmine läks tänu eelnevale kodutööle elik kaardi uurimisele üllatavalt lihtsalt, kuigi klubi on ennast ikka päris nurga taha ära peitnud. Muidugi, see oli näha, et see on ikka rohkem selline ontlik rockiklubi ja kogu see punkarite kamp oli seal vahest veidi võõrkeha, aga no eks ta ole, mingit spetsiaalset pungiklubi ju ei ole (vist?) ega vist saakski olla, sest kapitalistlikus maailmas kasumit mitte sisse toovad ettevõtmised naljalt elama ei jää ja pungiklubi nüüd vaevalt kasumit toodaks...
Tükk aega ei toimunud seal midagi, nii et pidin rahulduma Tapperi õllevalikuga. Nagu ikka, oli tumedat vähe või õigemini valikut polnudki, ainult Starobrno Černe ja kõik. Heh, esimene õlu oli muidugi hea, "viiskümmend ja seened" ehk siis õlu ja Truba raamat :-) . Aga nii 19 paiku hakkas juba midagi toimuma ka. Enne seda oli siis ära tehtud asi, mida ilmselt nimetati raamatuesitluseks. Truba kui autor oli muidugi napisõnaline nagu ikka, aga see-eest oli mõnel seal ikka midagi öelda ka. Ma eriti ei kuulnud, sest olin rohkem selle "kontsertsaali" poole peal, kus juba pikemat aega käis häälestamine :-)
Aga kontsert ise oli peris hää, vanad ajad tulid meelde, igasugu keldrikontserdid ja muud asjad. Eriti hea oli muidugi Freddit näha - kuni see mees tegutseb, seni raudselt ei saa öelda punk's dead! Villu ja Truba mitmetes versioonides olid sellised tavapärasemad nähtused, hmm, huvitav, kas pungis saab ka rääkida mainstream'ist? ;-)
Aga sellest hoolimata ma tegelikult väga kaua seal ei olnudki. Üks põhjus oli muidugi see, et seal polnud pea ühtegi tuttavat: olid muidugi, eriti algul, Varraku inimesed, kes on vähemalt nägupidi teada; millalgi ilmus välja vana tuttav Aimar Ventsel; no ja muidugi need esinejad või vähemalt osa neist ka. Nii et kui kuskil 22 paiku oli läbi saanud kaheksas õlu ja laval ka paus tekkis, siis leidsin, et pole enam mõtet olla. Oleks muidugi võinud edasi kaanida, aga selleks oleks pidanud ikka seltskonda ka olema. Aga sellest hoolimata oli igas mõttes hea elamus.

Koju jõudes ei viitsinud ausalt öeldes suurt midagi teha - oleks ju võinud registri kallale asuda, aga alkoholikogust arvestades pidasin paremaks jätta see kainemale hetkele :-) See-eest lappasin veidi siis seda raamatut. Suhteliselt huvitav oli, ega ma sellest varasemast ajast, s.t "minu ajale" eelnevast (mis algas nii umbes 1986/1987), suurt midagi ei teadnud, vahest üksikuid pudemeid. Muidugi, tundus olevat üsna Truba-keskne, aga eks ta lõppeks ole ka autor ja et keegi teine pole pikemalt kirjutanud, peab sellega leppima. Ta ise möönis ka tollel esitlusel, et peamiselt on see Tallinna-keskne raamat, kuivõrd ta ise tegutses ja tegutseb Tallinnas, nii et sellevõrra oli minul kui raamatus käsitletaval ajal põhimõtteliselt tartlasel seal vähem tuttavlikku leida. Aga noh, Tamme Eero oli piltidel täiesti olemas, Zepp aka Margus Nõmm ka ja veel nii mõnedki.

Loetud: Akadeemia 9/2008
Vaadatud: mitte muhvigi