Kolmabased mõtted

Üsna väikeses osas tavaline tööpäev, aga suur osa päeva alustusest kulus viibimisele Rahvusraamatukogus, kus täna peeti juba kuuendat oskuskeelepäeva. Ma ei ole varasematel käinud, osaliselt teemade suhteliselt vähese huvitavuse tõttu, osaliselt ka lihtsalt laiskusest (või tagasihoidlikkusest, kõlaks kindlasti viisakamalt :-) ), aga seekordne käik läks kindlasti asja ette. Kuuest sõnavõtust kolm olid tõeliselt huvitavad, igas mõttes kohe, puudutades tugevasti ka mu enda tegevust, aga ka ülejäänud kolm olid sellised, mille ärakuulamine mingil juhul ühtegi tiivasulge pidi alla ei voolanud.

Et tegemist oli eelkõige e-keskkonna ja oskuskeele ning vastavalt tihedalt tõlkimisega seotud teemadega, siis peamiselt haakus kõik kuuldu selle mu tõlkijaelu poolega, mis on pühendatud tarkvarale, kuid mõneti seonduvad need ka tõlkimisega üldiselt. Kaks peamist mõtet jäi minu jaoks sellelt päevalt kõlama. Esimene puudutab õiguskeele, see tähendab seadustes fikseeritud keele, ja mujal, olgu praktilises (töö)elus või ka lausa (mittejuriidilistes) dokumentides kasutatud keele erinevust. Sellele lisanduvad probleemid tõlkimisel, kuivõrd väga sageli muukeelne terminoloogia on ajaloolistel põhjustel teistsugune juba oma ülesehituselt ja seeläbi väga raskesti teisendatav meie siinsesse süsteemi. See on näiteks üks põhjusi, miks ma olen väga ettevaatlikult hiilinud ümber paari raamatupidamisega seotud rakenduse, mida KDE pakub, ega ole riskinud neid tõlkima asuda (teine ja ilmselt peamisem põhjus on muidugi see, et selle valdkonna mõistestik on mulle üldse võõras). Ingliskeelse maailma raamatupidamine ei erine mõistagi kapitaalselt Eesti omast, küll aga seadused, mida vastavad rakendused peaksid ju arvestama, et raamatupidamine ikka õigesti jookseks. Nojah, need KDE rakendused on muidugi eelkõige mõeldud isiklike rahaasjade üle järje pidamiseks, nii et neis ei pruugi tingimata olla kõikvõimalikke nüansse, mis muudaksid nende kasutamise Eesti keskkonnas raskeks (ja ilmselt ei olegi, ma loodan väga vähemalt). Aga eks sellist ebakõla esineb rohkelt ka mujal - nii mõnigi kord olen ma pidanud tublisti higistama mõningaid artikleid tõlkides, sest muude maade asjade ümberpanemine nii, et ei peaks mõttetult pikalt seletama, võib olla õige keerukas. Asi ei puuduta muidugi ainult või ainiti tõlkimist, vaid esineb isegi nii-ütelda Eesti-siseselt, nagu demonstreeris väga ilmekalt mu kunagine õppejõud Berendseni Veiko, tuues näiteks (valdavalt saksa eeskuju pealt maha viksitud) tsiviilseadustiku, mis on ju üks tähtsamaid seadustikke üldse, ja muud õigusaktid, mille keel ja kasutatavad mõisted pole sugugi alati kooskõlas.

Teine, eelmisega küll haakuv, aga praktilisem mõte või rohkem küll kaastunne idanes Nilbe Sirve ettekandest raamatukogutarkvara Millennium tõlkimise kohta. Ta ise vabandas, et ei ole asjaga väga hästi kursis, sest peamiselt tegeleb tõlkimisega tema üldse arvutiasjandusega paremini kursis kolleeg, keda paraku tööülesannete tõttu kohal ei olnud, aga see, mida ta rääkis, tõi küll kananaha ihule, eelkõige seepärast, et kõik see oli nii tuttav enda tegevusest, tõsi, rohkem aastatetagusest tegevusest, sest vähemalt KDE ja Mandriva maailmas on tema esitatud probleemid suuremalt jaolt lahendatud. Ehk siis, kui üles lugeda: võimatus testida tehtud tõlkeid otsekohe või neid isegi nii-ütelda jooksvalt, kasutajaliidese imitatsioon kõrval tõlkida; nähtavasti täielik konteksti puudumine, kus ja millises kombinatsioonis tõlgitav sõna või fraas esineb, rääkimata juba täpsematest kommentaaridest, mida selle sõna või fraasiga mõeldakse või mida täpselt tähendavad fraasis esinevad muutujad; eri kohtades esinevate ja sisuliselt eri tähendusega, aga vormiliselt samade sõnade koondamine ühe tõlkeüksuse alla; raskused fikseeritud suurusega elementide puhul, kus inglise keeles esineb suhteliselt lühike sõna, mida eesti keeles on võimatu või vähemalt äärmiselt keeruline sama lühidalt öelda, ja veel mitmed probleemid. Eks muidugi esineb ka KDE rakenduste seas neid, kus konteksti on liiga vähe antud või kus inglise keeles vormilt kokku langevad sõnad, mida aga eesti keeles tuleks erinevalt tõlkida, on ühe kirje all, aga tavaliselt piisab vaid sellele tähelepanu osutada ja väga operatiivselt ilmuvad vastavad muudatused ka lähtekoodi ning seeläbi tõlkefailidesse. Rääkimata juba sellest, et Qt Linguist pakub näiteks väga head võimalust, muidugi lähtekoodi olemasolul, dialoogide ja muu sellise tõlkimisel näha kohe kõrval ka seda dialoogi ennast ja vastavalt tõlkimisele ka kohe tõlget. Ja dünaamiliselt muutuva suurusega nupud (vähemalt mõistlikkuse piires) ja muu selline peaks olema õieti tänapäeva tarkvaras lausa elementaarne. Aga nojah, see Millennium on juba nii vana asi ning eks nende pikaajaliste projektide puhul ole sageli minevikutaak nii raske, et asju muuta on äärmiselt keeruline...

Igatahes võib kokkuvõtvalt öelda, et sel päeval osalemine läks täiega täie ette, väga palju huvitavaid ja edasiarendamist vajavaid mõtteid tekkis (ja eks muidugi oli hea ka näha mõningaid tuttavaid inimesi). Ahjaa, millalgi lubati ka päeva heliline ülesvõte, pilte ja ilmselt ka ettekannete tekste veebi üles riputada, loodetavasti kuhugi kergesti leitavasse kohta Rahvusraamatukogu saidil.

Õhtul võis Varraku raamatublogist lugeda, et Euroopa Liidu kirjandusauhinna kohalik žürii on oma otsuse teinud ja auhinnasaaja välja selgitanud. Selleks sai veel üks mu kunagine õppejõud, ristisõja/palverännuraamatu kirja pannud Aleksejevi Tiit. Raamat ise on mul paraku seniajani läbi lugemata, aga kõneldakse, et pidada hea olema, mida ma ka täiesti usun. Sestap au ja kiitus ja õnnitlused nii suure au pälvijale!


Loetud: Vikerkaar 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: miks ma kirjutan Eestist (Postimees, 06.10.2010)