Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Sattusin täna lugema uudist, et Venemaa kommunistid olevat jõudnud seisukohale, et Katõni veresauna süü veeretamine Nõukogude Liidu ja eriti suure isa Jossif Stalini õlule on ehe müüt ega vasta kuidagi ajaloolisele tegelikkusele (avalduse enda leiab kommunistide veebileheküljelt). Lisaks muigele tekitas see kaks küsimust, millest ühele ma esialgu vastust ei leidnud ja teisele veel ei saagi leida. Esimene küsimus oli selline kiuslik: kuidas suhtuvad oma mõttekaaslaste avaldusse Poola praegused kommunistid (jah, ka seal on täitsa olemas Kommunistlik Partei, juba kaheksa aastat lausa). Kuigi võib oletada, et kui nende saidil on ära toodud kurikuulus Burdenko aruanne, siis on nende seisukoht ka üsna selge... Teine tekkinud küsimus oli juba keerulisem: Venemaa on tänaseks riiklikul tasandil tunnistanud oma süüd Katõni veresaunas, mille läbi see peaks siis olema selle ülla ametliku ajaloo osa, mida Moskva nii visalt ja kindlalt kaitsta püüab. Kui nüüd kommunistid seda ametlikku ajalugu niimoodi "võltsida" püüavad, kas laienevad ka neile kõikvõimalikud sanktsioonid, mida kodumaised teisitimõtlejad on juba mõneti tunda saanud ja millega lausa välismaalasigi materdada ähvardatakse? Tõenäoliselt on küll usutavam, et see avaldus jääb lihtsalt tähelepanuta...

Lisaks sattusin täna lugema, et Kaplani Robertilt, kelle "Tulekul on anarhia" ma kunagi eestindasin, on ilmunud uus raamat, mis tundub olevat suhteliselt samas stiilis, ilmselt küll siiski veidi rohkem tema hilisemate reisiraamatute moodi. Vahepeal süvenes ta väga sügavalt USA sõjaväe asjadesse, mis mu meelest olid natuke kallutatult patriootlikud, aga terase vaatlejana ja vaheda mõtlejana võib loota, et seekordne raamat on ehk etem ja tuletab rohkem meelde tema tuntumaid teoseid. Igatahes tellisin selle ka endale ära ja usun, et ei pea kahetsema...


Loetud: Akadeemia 10/2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Pilvede all (Kanal2)