Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse sekkusid endiselt nõndanimetatud väiketõlked Diplomaatia hüvanguks, aga juba vähemal määral kui eile (nojah, usutavasti toob algav nädal neile veel lisa ...). Päeva tipphetk oli mõistagi traditsiooniline külaskäik ema juurde, kus nagu ikka sai täis nii kõhu kui ka pea, seda viimast siis ristsõnade abil, millest paar vihikut kojugi kaasa jõudis ning vaimukosutamise ja ajuragistamise tähtsal eel lisa andis.

Täna sattusin taas ühe eesti keele vastiku omaduse otsa, milleks on kõikvõimalikud erandid. Tuli mitmel korral kirjutada sõna kümmekond nii nominatiivis kui ka käändes - ja ikka meeles pidada ja hoida, et kümme sel juhul ei käändu ... Mis on mu meelest ääretult ebaloogiline, ebaintuitiivne ja otsekui oherdiga lõikab valusalt kõrva, kui välja öelda. Nojah, võib-olla kümmekond isegi mitte nii palju kui eriti sadakond, mida mul ka paaril juhul esines. Äärmiselt mõistetamatu, seda enam et nendega ühte ritta minevas "umbmäärases arvsõnas" paarkümmend samal ajal kenasti käänduvad mõlemad osad... Vastumeelsust alla surudes pidin siis targemast targemate keeleinimeste juhiseid mööda ikkagi kirjutama sadakonna ja kümmekonna ...

Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Hundiseaduse aegu (ETV2), Jüri Üdi klubi (ETV)

Laubased mõtted

Vähese tööpanuse kõrval suuresti lustile ja lõbule pühendatud päev, mis teisisõnu tähendas osalemist või õigemini kohalviibimist ühe väikese tüdruku sünnipäeval ja samal ajal ise selle nautimist, millega vanainimesed tema sünnipäeva vääristada tahtsid. Täpsemalt oli siis tegemist botaanikaaia ja teletorni külastamisega.

Botaanikaaed on üks neid väheseid kohti, mille puhul mu mälu tekitab lünki, nii et ma ei suuda kunagi öelda, kas ma olen seal varem käinud või mitte. Olgu siis see siin kirjalikuks sissekandeks, et jah, olen küll. Võib-olla ei olnud praegu botaanikaaia külastamiseks just kõige parem aeg, sest väljas polnud ehk just hirmus väga palju midagi näha, silte oli rohkem kui kenasti külaliste poole avanevaid õienuppe ja muud sira-sära. Nojah, see-eest oli väga selgelt näha kenadest kollastest õitest kujundatud suur lillekiri "Maaleht" :-) Aga mõistagi, kui väljas väga midagi näha pole (mis võib küll olla ka liialdus, sest ajalistest piirangutest tingituna me seal väljas kohe kindlasti kõike ei jõudnud uudistada, nii et võib-olla oleks tark külastada kohta uuesti, enne kui jõuan taas unustada, kas ma olen seal käinud või mitte ...), siis seda enam oli sees elik palmimajas ja selle tiibades. Meil oli ka ekskursioon tellitud ja Laansoo Urmas oli väga hea giid, kes oskas kõikvõimalikku rohelust, punasust, lillasust, kollasust ja mis-iganes-värvsust väga ilmekalt ja humoorikalt selgeks teha nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ja uudistada oli seal ikka võimsalt, kindlasti rohkemgi kui selle tunniajase ekskursiooni sisse mahtus.

Teletornis ent tean ma päris kindlalt, et olen ka varem käinud. Tõsi, toona polnud ta veel nii kommertsialiseeritud atraktsioon (kommertsialiseeritud ei ole siinkohal sugugi halvustava tähendusega, pigem selles positiivses mõttes, nagu on kommertsialiseeritud näituseks Ahhaa teaduskeskused), nii et uut ja huvitavat oli sealgi palju. Lisaks ühe samuti last kõrgustesse lennutanud tuttava nägemisele tuli mõistagi uudistada kõike, mida kõrgelt ülevalt näha oli - ja taas tõdeda, et paganama raske on 170 meetri kõrguselt tuvastada objekte, mis maa peal nii lihtsalt leitavad on... Teletorni "seened" elik kõikvõimaliku infograafika ja interaktiivsete mängude või millegagi täidetud ekraanid olid ka mõistagi vaatamist ja puutumist väärt.

(Sünni)päeva lõpetas väike piknik, mille koha valimisega oli natuke raskusi, aga lõpuks olid kõik nõus, et üks eestirahva tähtsamaid kohti lauluväljak sobiks selleks kenasti. Ja sobiski. Õnneks oli ka ilm üsna kena: mitte liiga päikseline ja mitte liiga palav - minu jaoks ehk mõlemat veidi liiga palju, teiste jaoks ehk liiga vähe, aga keskeltläbi just parasjagu. Pikniku ajal sai jälgida ka uutlaadi atraktsiooni, arvatavasti küll ühekordset, kuidas lauluväljaku esisele parkimisplatsile seadis end lühemaks ajaks mõnusalt sisse taevast laskunud helikopter: nähtavasti tekkis kellelgi soov nautida just seal värava kõrval pakutavat kebabi või šašlõkki, ja naudingutuuri lõpetanud, võttis helikopter enesestmõistetavalt taas kõrgust ja kadus silmist ... Eks ta ole, nähtavasti veel üks võimalus vältida neid tüütuid maapealseid liiklusummikuid (ehkki laupäeva pärastlõunal ei saa Tallinn nendega nii või teisiti just kuigi edukalt kiidelda ...).


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Soolo (ETV2)

Ilmunud tõlked:
Andrei Anissimov: mis venelasele hea, see poolakale tappev (Postimees, 28.04.2012)
Jelena Skulskaja: räägime veel kindral Michelsonist (Postimees, 28.04.2012)

Reedesed mõtted

Tavapärane tööpäev, aga nagu eile ette nähtud, kulus tänagi suur hulk aega väiketõlgete peale - hmm, neid Diplomaatia asju on tegelikult patt väiketõlgeteks nimetadagi, aga eks nad võrreldes raamatuga jäävad ikka alla, kohe palju ...

Tänane Sirp oli hämmastavalt tühi. Õigemini, potentsiaalselt huvitavaid artikleid ju oli, aga nähtavasti oli kuuseis ja telliskivi asetus Männiku tee seitsmeteistkümnedas asfaldiaugus just parajasti nii vale, et rohkem kui pilku peale heitma need ei kutsunud, kohe sugugi mitte. Ainuke erand oli lõpulugu ehk Kaasiku Veljo leheküljepikkune mõttearendus tsivilisatsiooni ja kultuuri arengukäigu üle, milles alles päris lõpus aimdus, milleks see kirjutatud oli. Aga põhiosa mõtted olid piisavalt huvitatud, et end mitte lasta sellest "puändist" häirida.

Loetud: Sirp, 27.04.2012; E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Kelgukoerad (Kanal2), Hirmude öö: Katk (Kanal2), Heroes (TV6)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust väljaskäik elukohajärgse kaupluse külastamiseks koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil ja veidi rohkem erinevust suurtõlke ajutine kõrvalelükkamine väiketõlgete heaks, mis teisisõnu tähendas kahe artikli tõlkimist Postimehe hüvanguks. Ja lähipäevil on ette näha tervet väiketõlgete invasiooni, kuulõpp ja Diplomaatia märksõnadeks.

Lisaks sellele tekitas hetkelise kõrvalekalde tavapärasest rutiinist postikuller, kes toimetas kohale pakikese, mille oli teele pannud SERK/Varrak ja mille sisu oli alljärgnev:

• H. Ojalo, R. Sammalsoo, M. Õun. Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944
• M. Jürgen. Liibanon 2011
• P. Ernits. 101 Eesti looma
• Eesti rahva kannatuste aasta
• S. Westerfeld. Erilised
• I. Palli, V. Lepassalu. Wabariigi viimased sõdurid

Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajavaod: Eesti füürerid (ETV), Elas kord... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Tsernobylin samurait (Yle1), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse sarnaselt eilsega tõi põnevust, pinevust, elevust, ärevust ja naudingut õhtuhaku jalgpallikohtumine, sedakorda Madridi Reali ja Müncheni Bayerni vahel. Nädal tagasi oli viimane suutnud korralikult üllatada ning võita 2:1 eeldatavat favoriiti väga hoogsas ja silmailu pakkunud mängus. Vend arvas küll, et tänane mäng oli veidi aeglasem, ja võib-olla oli ka, kuigi mulle väga suurt vahet silma ei torganud: samamoodi rullus mäng pidevalt ühe värava alt teise alla, tõsi, ehk täna tõesti pigem rohkem Reali värava alla ja samamoodi oskuslikult tegutsesid mängijad tänagi, nojah, ehk oli veidi rohkem närvilisust, sest lõppeks oli ju teada, et sellest mängust sõltub nüüd kõik, mingit parandamisvõimalust ei ole.

Kui vaid veerand tundi oli mängitud, tundus juba, et asi on selge: Real juhtis 2:0 ja kuigi Bayern ei ilmutanud murdumise märke, võis oletada, et Real paneb siiski oma eeldatava paremuse lõpuks maksma. Aga mu suureks rõõmuks (jah, Bayern meeldib mulle ja Saksamaa koondise toetuseks surun ma ka suurvõistlustel vargsi pöidla peopessa) nii ei läinud ja Bayern suutis lüüa ühe värava tagasi, millega mäng oli viigis. Nii et dramaatikat jagus tänassegi päeva küll ja rohkem. Enne lõppu oli veel mõlemal poolel, eriti küll Bayernil, mitmeid võimalusi mäng enda kasuks lahendada, aga siiski läks vaja lisaaega ja sellestki ei piisanud ning tulemuseks oli see kõige hõrgum või ka mõnede meelest absoluutselt absurdne lõpp-pala ehk penaltite löömine. Ehkki siingi vahest oleks panused pigem langenud Casillase kasuks, näitas Neuer ennast üliheast küljest ja 3:1 võit Bayernile oli neil igati välja teenitud.

Finaal niisiis Chelsea ja Bayerni vahel: nähtavasti paar, mille ennustajaid polnud isegi veel enne poolfinaale just väga palju ... Tõsi, eriti Bayerni mängud Realiga olid juba nii kõrgel tasemel, et praegu on pisike pelgus, et finaal ei pruugi enam nii nauditav tulla, aga eks näeb.

Natuke nägin täna veel vaeva ka tarkvara tõlkimise/lokaliseerimise kallal, viies lõpule mõned asjad, mis juba tükk aega on ootel olnud ja hinge vaevanud. Täpsemalt siis küljendusprogrammi Scribus peatselt ilmuva versiooni 1.4.1 tõlge, millega Scribus peaks nüüd taas olema täielikult (loodetavasti ka arusaadavalt - tagasisidet pole paraku just rohkelt olnud või õigemini tõlke seisukohalt polegi olnud...) tõlgitud.

Teine asi oli KDE kalendrividinates kasutatava tähtpäevade faili täiendamine, millesse tuli lisada (suhteliselt) uus riigipüha hõimupäev, aga nagu ma avastasin, siis veel mõned riiklikud tähtpäevad ja lipupühad, mis sealt senimaani puudusid.

Ja õhtupoolikusse jäi veel üks isiklikus plaanis rõõmustav tegu, millega sain olla südamelähedastele inimestele kasulik. Pikemalt ei ole sellest põhjust siin kõnelda, aga hea tunne oli sees küll :-)


Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - Müncheni Bayern (TV6), Tapamäng (TV6)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse õhtuhakul tõi põnevust, ärevust, elevust ja naudingut tugitoolisportlase parim elamus, meistrite liiga poolfinaali vaatamine, kus vastakuti olid Barcelona ja nädala eest tublisti üllatanud Chelsea. Dramaatikat jagus tänagi nii et vähe polnud: Messi lausa uskumatud möödalöögid - isegi penalti sisselöömisega jäi jänni, põrutades hoopis latti! -, Chelsea jäämine kümnekesi juba üsna varakult - ja sellest hoolimata nii visa vastupanu osutamine, mida poleks suutnud uskuda, kui oma silmaga poleks näinud. Barcelona ülekaal oli seegi kord tohutu, aga nagu möödunud nädalal, loeb statistikas lõpuks ikkagi ainult see üks rida ja sinna kirjutati täna 2:2, nii üllatav kui see ka statistika teiste ridade põhjal ei tunduks. Liites möödunud nädala 1:0 Chelsea kasuks, oligi sündinud mitte enam väiksemat mõõtu, vaid päris korralik sensatsioon: Chelsea finaalis ja Barcelona võib nüüd haavu lakkuda palju tahab, miski enam ei aita (seda enam, et ka Hispaania liigas on nende šansid juba õigupoolest maha mängitud). Vapustav, isegi kui mäng ise polnud just kõige paremate seast! Loodetavasti suudavad Madridi Real ja Müncheni Bayern homme sama suurt pinevust ja põnevust pakkuda.

Loetud: E. Jamnes. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Chelsea (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis möödus, nagu tihti, täieliselt KDE tähe all. Nädala jooksul sain vastused KMyMoney seni veel lahendamata jäänud tõlgete kohta arendajatelt või kaastõlkijatelt, nii et täna sai stabiilses harus kord majja loodud ja kõige muu kõrval ka KMyMoney tõlkimine lõpetatuks lugeda.

Siiski esitaksin siin veel kord üleskutse kõigile, kes selle rakenduse vastu vähegi huvi tunnevad või kellele niisama finantsrakenduste hea keelekasutus või ka puhtast kahjurõõmust tõlkija tümitamine huvi pakub, kaeda üle Google Docsi välja riputatud tõlkefail ja sinna oma kommentaare jätta. Nagu juba öeldud, saab failile ligi sellel aadressil.

Lisaks stabiilses harus suhteliselt vähese vaeva nägemisele - see hõlmas ka mitut väiksemat parandust, millest usinad kasutajad olid vahepealsel ajal teada andnud - võtsin ette ka KDE arendusharu, kuhu mõistagi vahepealse ajaga oli taas palju uut ja huvitavat ja paraku ka tõlkimist vajavat juurde tekkinud (üks huvitavamaid asju tundub olevat terve kõnetuvastusrakenduste komplekt üldnimetusega Simon - kahtlemata taas korralik väljakutse ka tõlkimisel).

Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Aardevalvurid (Universal), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust esiteks ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiseks traditsiooniline külaskäik ema juurde, mis mõistagi sisaldas, samuti traditsioonilist, nii ihu kui vaimu täitmist võimsa toitva laadungiga. Ema oli ka kenasti välja joonistanud selle sugupuu osa, mis näitab ühendust Eesti kultuuriloo suurkujude Postipapa ja Emajõe Ööbikuga. Kaunis oli vaadata. Ja muidugi tuli ema juurest kaasa ka ristsõnavihik, mis pakkus veel veidi mõnusat ja nauditavat ajaveetmist sellele vaimupoolele. Hea, et Kuma Kange on olemas, vääriline vastane Meistriristikule, küll ehk mitte nii läikiv, aga keskeltläbi vähemalt sama mõnus kätte võtta ja pusida ja pusida ja siis veel veidi pusida...

Loetud: E. James: Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Tõuge (Kanal2), Tsvetok djavola (TV3+), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - D.C. United (TV12)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Narva Trans (TV6), 31. osakonna hukk (ETV2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: untsantsakad ehk bänditegu (Postimees, 21.04.2012)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millest võtsin küll veidi aega tarkvaraga tegelemiseks, sedakorda aga mitte tõlkida, vaid sellest hoopis pisut kirjutada. Hommikul katsetasin paari päeva eest ilmavalgust näinud tulevase Mageia 2 kolmandat beetaversiooni, millest õnneks oli nüüd olemas ka Live-CD versioon, mis tunduvalt lihtsustab järeleproovimist. Töötas teine kenasti ja Sanderi väsimatute pingutustega oli eesti keelt sisaldaval plaadil isegi ID-tarkvara peal, mis samuti ilusasti töötas (nojah, ma proovisin muidugi mobiil-ID-ga, nii et kaardiomanikel ei pruugi asi nii lihtsalt minna). Ja siis kirjutasin ka nagu kord ja kohus sellest, mida avastasin. Samuti õiendasin ühe pisikese võla, kirjutades ka jutukese juba kümmekonna päeva eest ilmunud uus-vanast kontoritööpaketist Calligra.

Tänane Sirp pakkus üle tüki aja meeldiva üllatuse, avaldades üsna harukordselt lausa ilukirjandusliku teose Käsperi Kalle lühijutu kujul. Päris nauditav lugemine oli ja tänuväärt, et Sirbil jagub tahtmist kõiksugu arvamuspurtsatuste sekka ka muud, mõistuse asemel rohkem hingele mõeldut avaldada.

Hermanni Eik oli kirjutanud põneva ülevaate kellestki Prantsuse sinoloogist-filosoofist Jullieni François'st, kelle nimi loo ajendanud teose eestindamise tõttu oli küll mu silme eest läbi käinud, aga kellest ma mõistagi varem midagi ei olnud kuulnud ega teadnud. Tundus huvitavate mõtetega mees olema, kelle nii eestindatud kui ka teiste mõtteavaldustega tasuks ehk vaba aja olemasolul kunagi lähemalt tutvuda. Ehkki muidugi hiina mõttelooga või hiinlaste sügavamate arusaamadega maailmast ja kõigest, mis selle sees, oleks kindlasti parem tutvuda hiina keeles, aga ma kardan, et selle keele kas või pealiskaudse mõistmise omandamiseks ei kipu mul elupäevi jaguma...

Tähelepanuväärne oli Strandbergi Mareki kirjatükk satikate tarkusest. Tõsi, mina nähtavasti sipelgaid, kellele lugu oli pühendatud, satikateks ei nimetaks, aga lugu sellest, kuidas inimeste suuravastus vaktsineerimine on nähtavasti vaid vana ja eluslooduses ammu tuntud kaitsemeetme taasavastamine ning üldse ühiseluliste elusolendite käitumisest, oli siiski hea ja mõtlemapanev lugeda.

Seekordsest Sirbist ei puudunud ka keeletemaatika, ehkki pealugu pealkirjadest viimaste aastate ajakirjanduses oli pigem masendav. Lugu koosneski vaid pealkirjadest, tembituna lühikeste, ühelauseliste vahemärkustega ja kuigi mõned pealkirjad olid ehk piltlikkuse mõttes isegi talutavad, siis enamik ei väärinuks isegi absurdi nime ... paraku ...

Märksa rõõmustavam oli teada saada, et lõpuks ometi on nüüd ohe, juba umbes kuu aja pärast ilmumas etümoloogiasõnaraamat. tõsi, mitte see, millest juba pikemat aega räägitud, vaid alternatiivne projekt, aga siiski.  Igati suurepärane uudis. Nagu ka Sirbiga kaasasolnud Kultuurkapitali rahajaotuslehest leitud nopped selle kohta, mida on peagi veel raamatulauale oodata: piisab, kui nimetada selliseid suurteoseid nagu Saussure'i Ferdinand'i "Üldlingvistika kursus", Saidi Edwardi "Orientalism" ja Leibnizi "Monadoloogia".

Ja last but not least: tänane Sirp rikastas järjekordselt mu sõnavara, sedakorda sõnaga molinoloog, mille tähenduse jätan ma huvilisele lugejale siit ise avastada.


Loetud: Sirp, 20.04.2012
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6), Hirmude öö: Põrgulik haigla (Kanal2)

Calligra 2.4 väljas

Juba kümmekonna päeva eest nägi ilmavalgust, ent jäi ajapuudusel kajastamata võiks öelda et uue kontoritööpaketi Calligra ilmumine. Õigupoolest võib seda ka pidada kunagise KOffice'i järglaseks, aga pärast arendajate omavahelisi lahkhelisid otsustas enamik neist asuda tegutsema uue projekti kallal ning paariaastase töö tulemus ongi nüüd Calligra esimene väljalase, mis siiski kannab järjenumbrit 2.4, viidates sel moel teatavale järjepidevusele eelkäijaga.

Kontoritööpaketina on loomulik leida sellest tekstitöötlusrakendus nimega Calligra Words, tabelarvutusteks kasutatav Calligra Sheets, esitluste loomiseks mõeldud Calligra Stage ning diagrammide ja skeemide valmistamiseks vajalik Calligra Flow. Lisaks neile tavapärastele rakendustele pakub Calligra aga veel mõndagi huvitavat. Nii-ütelda kontoritöö poole pealt vajalike rakenduste seas leiab lisaks visuaalse andmebaasiredaktori Kexi ja märkmete tegemiseks mõeldud rakendusehakatise Braindump. Samuti leiab Calligra koosseisust projektihalduse ehk plaanimisrakenduse Plan. Üks juba Koffice'i ja nüüd Calligra eritunnuseid on olnud lisaks ametnikule vajalike rakenduste kõrval pakkuda midagi ka "loomeinimestele", mille väljundiks on kaks graafikarakendust: kõikvõimalikuks joonistamiseks mõeldud Krita ja vektorgraafika huvilistele Karbon. Lisaks kõigele on Calligra saadaval kokku kolmes versioonis: esiteks nii-ütelda tavaline, mõeldud kasutamiseks eelkõige lauaarvutis, teiseks Calligra Mobile, mis nagu nimigi ütleb, on mobiilsetele seadmetele mõeldud versioon ja teadaolevalt kasutusel Nokia Meego-põhistes telefonides, ning kolmandaks Calligra Active, mis on ette nähtud rohkem tahvelarvutitele (praegu olevat see ainult dokumentide vaatamiseks, mitte aga muutmiseks).

Mõistagi tekib küsimus: kui on juba uus kontoritööpakett, siis milline see paistab välja võrdluses teistega (tuntumad kahtlemata Microsoft Office ja OpenOffice.org/LibreOffice)? Selle kohta on raske ühest otsust teha. Ma ise olen peamiselt mis tahes kontoritööpaketi puhul kasutanud tekstitöötlusrakendust ja selles osas tuleb öelda, et Calligra Words võib olla küll paljulubav, aga võrdseks teda veel pidada ei saa. Lihtsamad ja isegi mõned keerulisemad omadused tal küll on, aga veel palju on puudu (näiteks mulle sageli vajalikud registri koostamise võimalused). Muude rakenduste puhul saan toetuda enda põgusatele ja usutavasti mitte kuigi representatiivsetele näppimistele ning teiste inimeste arvamusele. See lubab öelda, et Calligra Sheets ja Calligra Stage peaksid olema üsna võrreldavad oma analoogidega. Nähtavasti on ka Krita päris võimekas rakendus: ma ise olen seda kasutanud niisama omaette joonistamiseks ja selles osas on ta oma ülesanded auga täitnud, aga loetu põhjal on seda hinnanud ka inimesed, kellele joonistamise/graafikaga tegelemine on põhileib. Ka Kexi kohta on olnud kuulda kiitvaid hinnanguid, ju ta siis neid väärib. Kokkuvõttes võib ehk nii öelda, et tervikuna vaevalt tasub puhtalt Calligrale üle minna, vähemalt mitte nii-ütelda ettevõtte tasemel, aga proovida ja katsetada sellega kindlasti tasuks, võimalik, et isegi iseenda väiksemate vajaduste rahuldamiseks kasutusele võtta.

Nagu mainitud, on Calligra nii või teisiti ja kõigist uuendustest hoolimata KOffice'i järglane, sestap olgu siin ka ära märgitud peamised erinevused KOffice'ist, mille viimane versioon oli teatavasti 2.3. Põhjalikult on ümber kirjutatud tekstipaigutusmootor, mis avaldubki eriti selgelt Calligra Wordsis, aga modulaarsuse tõttu muidugi ka kõigis teistes rakendustes, kuhu on võimalik tekstikujundit sisse paigutada. Puhtalt tunde järgi on tekstiga tegelemine tõepoolest sujuvam ja hõlpsam, samuti on võimalusi tunduvalt rohkem, kas või tekstisisesed tabelid. Mõnevõrra on muutunud kasutajaliides, mis varasemast veel enam rõhutab üldjuhul paremasse serva paigutatud dokke - laiekraani korral üsna tänuväärne koht muidu sageli ülaosast väärtuslikku ruumi nõudvate arvukate menüüribade asemel. Samuti olevat põhjalikult parandatud ühilduvust. Esiteks sarnaselt KOffice'ile ka Calligrale natiivse OpenDocument vormingu osas, mis nüüd olevat väga suures mahus toetatud, väidetavalt kohati rohkemgi kui näites OpenOffice.org-is/LibreOffice'is. Veel enam aga võib nähtavasti rõõmustada selle üle, et tublisti on parandatud ühilduvust Microsoft Office'i failivormingutega, mis KOffice'ile oli ikka väga tume maa. Tõsi, selleski osas paistab veel arenemisruumi olevat: nii ei suutnud ma näiteks Wordsis ette manada olukorda, kus olnuksid näha doc- või docx-failile lisatud kommentaarid (tõsi, kommentaaritööriist on küll olemas, aga ka olemasolevat dokumenti avades ei suutnud ma neid sinna kuidagi ise lisada, nii et võib-olla on asi minus või siis ei peagi sellist võimalust (veel?) olema, ma ka ei tea).

Veel võib lisada, et Calligra on valdavalt eestindatud (siinkirjutaja sõrmede läbi), kuid nende ja minu ajagraafiku erinevuse tõttu esialgu ainult valdavalt. Loodetavasti 2.4.1 ilmumise ajaks on eestindatus juba täielik.

Uudise allikas: väljalasketeade
Calligra kodulehekülg

Mageia 2 Beta 3 väljas

Ei ole tükk aega Mageia käekäigust kirjutanud, põhjuseks peamiselt asjaolu, et vahepealsete eelväljalasete puhul tekkis nii suuri probleeme Live-CD juures, et neid välja ei lastudki - ja täismahus DVD katsetamine on mu piiratud ressursside tõttu asi, milleks ma väga valmis ei ole.

Nüüd on aga neist muredest üle saadud ning kolmas ja viimane beetaväljalase ilmus üleeile kavandatust küll paar päeva hiljem, aga see-eest taas täiemahulisena, see tähendab ka Live-CD-na, mida ma ka kergelt katsetasin. Olgu ka ära öeldud, et konkreetne Live-CD, mida ma proovisin, oli KDE ja "Europe2" ehk siis see KDE töökeskkonnaga variant, mis sisaldab ka eestindust.

Kahtlemata kõige silmatorkavamad muutused on käivitamisel näidatava graafilise tausta ja ka töökeskkonna vaikimisi taustapildi muutus - minu arvates kenamaks, aga eks ilu ole igaühel endal silmis säramas. Välja näeb see selline:

Teine samuti silmatorkavam muudatus vähemalt KDE töökeskkonnas on vaikimisi uut laadi tegumiriba, tegelikult lausa uue paneeli kasutamine. Kui vana tüüpi paneelil asetusid rakendused tegumiribale kirja ja tillukest ikooni sisaldavate ristkülikutena, siis uuel on ainult ikoonid. Nagu ma olen aru saanud, on mõnes inimeses see muudatus rahulolematust tekitanud, aga selle väljavahetamine vana ja harjunu vastu ei ole ka eriline raketiteadus.

Eestindatud variandil on kenasti kaasas ka ID-kaardi toetus, see Eesti elanikele lakkamatut peavalu valmistav lisaomadus. Et mul parajasti ID-kaarti ei ole, ei saanud küll proovida, kuidas on selle äratundmise ja kasutamisega, aga et mul mobiil-ID siiski on, proovisin Digidoci kliendiga suvalist dokumenti allkirjastada ja see õnnestus väga kenasti. Ainuke hetkelist segadust tekitav asjaolu ilmnes pääsuloa hankimisel: kui valida salvestamise asemel avamine kliendis, siis jäi too kliendi aken veebilehitseja taha, mitte ei muutunud aktiivseks, oodates seal nukralt omaette ja üksinduses parooli sisestamist, aga ka selle väljaraalimine ei valmistanud märkimisväärseid raskusi.

Igatahes üldmulje oli väga hea ja annab lootust, et paari nädala pärast ilmavalgust nägev RC ning veel paar nädalat hiljem ilmuv ametlik väljalase tulevad tõesti töökindlad ja vaimustavad. Muu hulgas tundub, et käivitamise (ja ka seiskamise, mis on samuti mõnedele muret valmistanud) kiirus on tunduvalt suurenenud. Live-CD puhul on seda ehk raske hinnata, aga mu masinas olev arendusversioon (Cauldron) tuleb praegu üles igatahes vähem kui minutiga ja läheb kinni veel kiiremini, mis on kohe palju parem kui viimatine taaskäivitus, mille puhul käivitamine võttis oma kuus minutit aega, ja mõnevõrra parem ka varasema tavapärase poolteise-kahe minutiga võrreldes. Ent tundub, et mõnedki asjad pannakse taustal tasapisi üksteise järel tööle (mis on vististi systemd iseloomulik omadus), sest samal ajal on siiski pisut pikenenud KDE töökeskkonna täismahus käivitamine: keskkond ise tuleb küll kiireminigi ette, aga vähemalt mu Cauldroni korral, kus tal tuleb käima panna ka terve hulk vajalikke, seansimällu jäetud asju, kulub selleks veel täiendavalt aega.

Lõpetuseks olgu ka ära mainitud valik süsteemi komponentide versioone:

• kernel 3.3.1
• glibc 2.14.1
• KDE 4.8.2
• GNOME 3.4
• MariaDB 5.5 (varasema mysql'i asendus)
• Postgresql 8.4, 9.0 ja 9.1 (igale maitsele niisiis)
• Firefox 10.0
• LibreOffice 3.5.2

Uudise allikas: artikkel Mageia ajaveebis
Väljalaskemärkmed Mageia wikis
Artikkel Softpedias, mis sisaldab ka nii GNOME kui ka KDE töökeskkonna visuaalset ülevaadet

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust väike väljaskäik, mis oli tulemuseks mõne päeva eest tehtud šokeerivale avastusele ja tõdemusele, et vanainimese mälu on ikka äärmiselt valiv. Ei ole üldse raske meeles pidada käia teab kus pärapõrgus asuvates kirjastustes lepinguid sõlmimas ja teab veel mida tegemas, aga vaat et tuleks meelde astuda kodunt mõni samm välja, et lepingule oma pookstave alla visates tehtud töö eest raha sisse kasseerida, see ei tule tervelt kaks kuud meelde... Masendav... Aga nüüd sai see siis ära tehtud, kui töö tellija lõpuks heatahtlikult meelde tuletas, et võiks ju :-)

Ahjaa, eile jäi mainimata, et mõnepäevase viivituse järel ilmus lõpuks ka tulevase Mageia 2 viimane, kolmas beetaväljalase. Seekord oli lisaks DVD-le olemas ka Live-CD, nii et vahest õnnestub ka homme või nii natuke katsetada ja siis pikemalt kirjutada, mis ja kuidas on ja tundub.

Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Elas kord... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Sinbad ja Minotaurus (Universal), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Wolfgang Drechsler. omavalitsusi pole mõtet liituma sundida (Postimees, 19.04.2012)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi nagu eilegi rõõmu, naudingut ja vaheldusrikkust õhtupoolikul peetud meistrite liiga jalgpallimäng Chelsea ja Barcelona vahel. Ma usun, et ma olin nagu suurem osa enne mängu arvamisel, et Chelsea osutab südi vastupanu ja mäng tuleb põnev, aga et lõpuks paneb Barsa siiski oma eeldatava paremuse maksma ja saavutab loodetavasti mitte väga suureskoorilise võidu. Esimeses osas oli täiesti õigus: kuigi mängus oli ka palju pusimist, oli isegi see nauditav ja kogu mäng tervikuna päris võitluslik, ehkki teistmoodi võitluslik kui eilne Bayerni ja Reali kohtumine. Aga kuigi Barcelona suutis tõepoolest üsna oodatult peaaegu kogu mängu domineerida, siis see, et lõpuks seisis tablool tulemus 1:0 ja sugugi mitte Barsa kasuks, oli küll üllatus, tõsine üllatus. Realiseerimata jäänud võimalusi oli mõlemal veelgi, Barsal natuke rohkem, mis tulemust arvestades on ka mõistetav, ja ega see Drogba väravgi tuli ühest sellisest situatsioonist, kus oleks kergesti võinud minna nii, nagu läks nende teiste võimalustega, aga tõsiasi on tõsiasi - üle tüki aja võis näha Barsa kaotusekibedust. Mis kahtlemata ajendab neid nädala pärast juba koduareenil endast viimset kui kübet välja panema - aga loomulikult ka Chelseat, nii et oodata võib veel tulisemat kokkupõrget, mille üle saab ainult heameel olla.

Õieti oli üks suurepärane elamus veel, otse enne jalgpalli algust, mis andis hea häälestatuse ja mõnusa tuju. ETV2 näitab kolmapäeviti tänuväärselt Eesti lühifilme, viimasel ajal ka multi- ja nukufilme. Suurem osa neist on paraku sellised, mis kustuvad mälust enam-vähem kohe pärast nägemist, aga täna oli kavas Undi Riho kõigest kümneminutiline, aga väga võimas "Hing sees". Reklaamitud välja õudusfilmina, äratas see muidugi huvi (jah, valminud juba aastal 2002, aga vähemalt mina polnud seda näinud) - ja äravaadanuna jääb üle ainult kiidusõnu kuhja ja kapaga valada: võib lausa öelda, et igasugu muud filmid, olgu multi- või mängu-, kus tegelaseks nukud  (miskipärast tuli kohe meelde kurikuulus Chucky, kellest mitugi filmi vändatud), kippusid vägisi kahvatuma. Nojah, eks muidugi oma osa oli ka sellel, et aluseks on suurepärase kirjaniku Tammsaare tekst... Igatahes väga meeldesööbivad kümme minutit...

Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Hing sees (ETV2), Primavera (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea - Barcelona (TV6)

Teisibased mõtted

Tänane päev koosnes samuti poolenisti magamisest - ikka vanainimese asi, oled terve öö üleval ja juba tahad jälle magada :-) -, aga teise poolde mahtus ka kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, rääkimata muidugi sügavast naudingust meistrite liiga poolfinaali jälgimisel, kus vastakuti olid Müncheni Bayern ja Madridi Real ja mis andis välja juba ehtsa finaali ilme- Et Bayern lõpuks 2:1 võitis, oli igati õiglane, aga mäng ise oli äärmiselt elav ja hoogne ja mõistagi mängijad meisterlikud, nii et vaatamine oli puhas lust ja nauding.

Loetud: E. James: Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Madridi Real (TV6)

Esmabased mõtted

Kui jätta kõrvale päeva passiivne ehk magamisele kuuluv osa, siis jagunes aktiivne pool täna täpselt kaheks: esiteks, nojah, (lisa)magamine ja teiseks väljaskäik külaskäigu eesmärgil, mis tähendas meeldivalt veetud õhtupoolikut, mis sujuvalt kasvas üle hommikupoolikuks, nagu selgelt võib näha ka käesolevate ridade kirjutamise ajast.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Välisilm (ETV)

Pühabased mõtted

Niisiis, puhkuse ja lusti kümmepäevak on läbi ja edukalt: täna sai KMyMoney lõpuks tõlgitud, vähemalt sel esialgsel kujul, mida ma julgen juba teistelegi ette näidata. Paar üksikut asja jäid küll veel kahtlaseks, peamiselt mingid faili importimisega seotud veateated, aga neile loodetavasti saab juba arendajate või kaastõlkijate käest lähemat selgitust. Et siis mitte üldsõnaliseks jääda, panin KMyMoney tõlke ka Google Docsi vaatamiseks välja, nii et igasugused kommentaarid on oodatud - ma võin vaid loota, et need pole liiga sapised ja ma liiga paljude asjadega mööda ei ole pannud... Faili enda võib leida sellelt aadressilt.

Aga et mitte murda endale antud lubadust asuda veel sel nädalal raamatutõlkimise kallale, tegingi seda samuti täna. Tõsi, ma ei jõudnud just kaugemale failinime andmisest, aga algus seegi :-)

Tänase päeva teine tipphetk oli mõistagi traditsiooniliseks kujunenud pühapäevane külaskäik ema juurde. Mis rõõmustaval kombel tähendas üle mõne aja taas kartuliputru ja eriti veel hakklihakastet, viimane sedakorda mõningate valmistamistehnoloogiliste iseärasuste tõttu iseäranis maitsev. Lisaks kõigele tutvustas ema ka genealoogiaalast saavutust: suguvõsas visalt levinud kuuldused sugulusest Jannseni ja Koidulaga ongi tõesed - elasid kunagi 18. sajandil õde-venda, kellest õe järeltulijate sekka kuuluvad äsjanimetatud ja venna järeltulijate sekka siis ka tagasihoidlik siinkirjutaja.

Loetud: E. James. Europe's Barbarians AD 200-600
Vaadatud: Ajavaod: Admiral (ETV), Ärapanija (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Laubased mõtted

Väikest vaheldust tõi väljaskäik, mis viis elukohajärgsesse kauplusse sihiga täiendada koduseid toiduvarusid. Aga muidu möödus ikka veel KMyMoney tõlkimise tähe all, mis nüüdseks on siis valdavalt tõlgitud: umbes 250 stringi on veel tõlkimata, osa neist, tõsi küll, esitavad tõsise väljakutse (no ei saa ma aru, miks täpselt on equities ja securities seal üksteise kõrval, kusjuures paistavad sisuliselt üht ja sama tähendavat - aga eks see vajab veel mõtlemist...)

Loetud: [digi] aprill 2012
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Flora (TV6), Troonide mäng (FoxLife). Minu hing ohverdamiseks (TV6)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Reedesed mõtted

Niisiis, tänaseks jõudsin KMyMoney tõlkega umbes 80 protsendi peale ja ühtlasi sai see rakendus nii-ütelda esimese ringi peale. Suurem osa veel puuduolevatest tõlgetest on seotud paari mõistega, millele ma ei ole suutnud head vastet leida (iesgi kui nad pole väga raske, näiteks schedule - aga lihtsalt tuleb mõelda, kuidas oleks seda kõige parem öelda). Homme veel natuke vaeva ja siis võib nähtavasti avalikult välja panna ja (loodetavasti mitte täielikult mahategevaid) kommentaare ootama jääda...

Tänane Sirp oli äärmiselt tühi. Pisut huvi pakkusid viimase aja Euroopa tasandi poliitilis-majanduslikest mullistustest ajendatud Mälksoo Lauri lugu suveräänsusest ja selle (laiali/ära)jagamisest ning Vippi Kaupo kirjutis progressi ja majanduskasvu vastuoludest, aga need mõlemad olid ehk küll huvitavad, ent siiski üsna vanade teemade uusesitused. Neile võib lisada Märka Veiko meediakommentaari, mis päris lõbusalt kõrvutas Hruštšovi ja Savisaare kommunismiehitamise katseid ühel/ühes, eraldi võetud maal/linnas. Omajagu mõtlemisainet, ehkki teema oli endiselt vana ja päris palju läbi kirjutatud, pakkus Tamme Jaani kirjutis Harjumäe ja eriti selle põhimõtteliselt ainsa vähegi korda tehtud osaga, tolle Nõelasilmaga, seonduvatest kohtuvaidlustest ja muust selles.

Loetud: Imeline Ajalugu 4/2012
Vaadatud: Elas kord... (FoxLife), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)

Ilmunud tõlked:
Garri Kasparov: kuut aastat Putin välja ei vea (Postimees, 13.04.2012)
R. Tsuprõk. Raske minevikupärand Ukrainas (Diplomaatia 4/2012)
Z. Ádám. Vabadusest vaenamiseni (Diplomaatia 4/2012)
K. Malik. Teispool pühadust (Diplomaatia 4/2012)
V. Juškin. Putin ja Lampedusa paradoks (Diplomaatia 4/2012)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Tänane päev jagunes üsna kenasti kaheks. Esimese poole hõlmas ühe päevalehe kohta üllatavalt pika loo tõlkimine Postimehe hüvanguks. Nojah, et tegu oli intervjuuga, siis ehk oli pikkus ka mõistetav. Ja huvitav oli see ka muidugi. Teise poole päevast võttis enda alla ühe vana tuttava, ülikooli- ja kunagise töökaaslase väisamine, kes oli samuti oma eluteel jõudnud ümmarguse tähiseni ja sestap otsustanud kosmonautikapäeva ka veidi pidulikumalt tähistada. Millest pole rohkem põhjust siin ja avalikult öelda, et tore oli vanu tuttavaid näha.

Loetud: Arvutimaailm 4/2012
Vaadatud. Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Konstantin von Eggert: Iisraeli enam pole (Postimees, 12.04.2012)

Kolmabased mõtted

Veel üks tavaline tarkvara tõlkimise päev ja ikka samuse KMyMoney tähe all. Need finantsrakendused on ikka päris omaette ooper: väliselt polegi midagi väga rasket, aga tõlkimisele kulub hulk, kohe väga hulk aega, mille põhjuseks on mõistagi eelkõige siinkirjutava tõlkija võhiklikkus selles vallas - isegi kui ma ingliskeelseid ja eestikeelseid sõnu tean, siis nende konkreetne tähendus selles vallas on hämar mis hämar. Õnneks tuleb vahele ikka ka lihtsamaid palu (stiilis "Faili %1 ei leitud" :-) ).


Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Rebasnaine (ETV2), Just märried (ETV2), Pilvede all (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Peet-Mati Sööt: aeg uuteks tarneallikateks (Postimees, 11.04.2012)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Tänase päeva peamine featuur oli väljaskäik eesmärgiga külastada mõningaid hädavajalikke kohti Tallinna linnas. Esimene peatuspunkt oli kirjastus, kus vedisin alla pookstavid paberile elik lepingule ja sain kätte tõlkimiseks mõeldud raamatu, mis peaks tagama nii järgmiseks neljaks kuuks rahuliku pingeküllase tööpõllu, millel künda, külvata ja äestada nii kuis jõud kannab.

Teekonna teine peatuspunkt oli - ilmselt ei tasu selle üle imestada, kuigi seekord oli ka väga praktilisi põhjusi - raamatupood, kust ma muu hulgas hankisin tulevikus kindlasti kodus leiduvatele (täiendavatele) raamaturiiulitele pisikest lisakoormust, täpsemalt:

• J. Alver, L. Alver. Majandusarvestus ja rahandus. Leksikon
• R. Hiiemäe. Kaitsemaagia eesti rahvausundis

Esimese raamatu kohta võib öelda, et see oli ühtaegu praktilisest vajadusest kui ka uudishimust ajendatud ost. Praktilise vajaduse andis soov asuda lõpuks KDE finantsrakenduste tõlkimise kallale, mida ma olen valdkonnaga mittehaakumise tõttu seniajani edasi lükanud. Ja võib kohe öelda, et see tuli kiiresti kasuks: tegu on tõepoolest väärt raamatuga, mis välistas võimaluse, et ma oleksin võinud inglise-eesti majandussõnaraamatust valida lihtsalt intuitsiooni põhjal miskipärast õigemana tunduva vaste, ning lubas selgusele jõuda, milline mõnegi termini mitmest tõlkimisvõimalusest on just see õige. Uudishimu poolelt kallutas seda muidu nii marukallist teost hankima asjaolu, et see jäi mulle silma Keeleteo 2011 nominentide nimekirjas, kuhu ju üldiselt muidu majandusala teostel nagu eriti asja ei tohiks olla (või õigemini, muidugi võiks olla, aga tavaliselt pole olnud). Ja ka selle poole pealt võib öelda, et nähtavasti oli see õigustatud: kaheköiteline teos tundub tõesti olevat väga põhjalik ja pakub muu hulgas ka keeleliselt mõtteainet terminite päritolu, kasutamisvõimaluste ja muu sellise kohta. Põgusal lehitsemisel jäi küll ka üht-teist huvitavat kohe silma. Näiteks asjaolu, et autorid on ka ennast kenasti sinna sisse kirjutanud (mida nad usutavasti ka väärivad) ja lisaks oma artiklite lõppu lisatud tööde loetelus ka samuse leksikoni ära märkinud :-) Ja ütlemisega ei ole raamatus samuti koonerdatud - vaid üks näide:

Kapitalikaubad - eestikeelses erialakirjanduses laialdaselt kasutatav sisutühi sõnaühend. Sisuliselt on tegu ainelise põhivaraga.

Mõistagi jätkus täna veel ka tarkvara tõlkimine, mis kulges tänu omandatud teosele ja selle puurimisele visamalt, aga viis siiski KMyMoney eestindamisel natuke edasi. Ma loodan, et äkki õnnestub homse-ülehomsega ehk päevadega, mida ma veel enne raamatutõlkimise kallale asumist "vabaks" võtan, siiski rakendusega kui mitte päris täielikult, siis vähemalt suures osas lõpule jõuda. No vähemalt lootus veel on...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Smolenski tragöödia (ETV), Doom (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Võiks ehk öelda, et oli tavaline esmaspäev selles vanas, traditsioonilises mõttes ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev - nojah, mõned eelnevad möödusid ka selle tähe all ja natuke pühendun ma sellele veel, aga ikkagi. Lisaks kontoritööpaketi Calligra dokumentatsiooni lõplikule lõpetamisele oli täna siis see päev, kus vaatasin esimest korda tõsiselt tõlkijapilguga otsa "isiklike rahaasjade haldurile" KMyMoneyle. Kohutavalt raske ei tundunudki, aga vaeva on sellega ohtralt, sest nagu ikka, rahaasjades peab selgus valitsema ja et selle valdkonna terminoloogiaga ei ole ma just kõige paremal sõbrajalal, rääkimata ärasöödud soolakoormatest (nt sain teada sõna payee tähenduse - ma pelgan, et ma pole varem seda sõna isegi näinud või vähemalt mitte fikseerinud nägemise fakti ...), tõotab see kulgeda üpris vaevaliselt, vahest küll mitte nii rängalt nagu omal ajal tabelarvutusrakenduse tõlkimine, mille funktsioonidest ka tubli osa olid finantsilised ja mille tõlkimisel tekkinud verehigi maitse on seniajani selgelt meeles, aga kindlasti ka mitte palju kergemalt ...

Aareleiu Kai, üks neist, kes möödunud nädalal teoks saanud tõlkijate ühenduse loomise taga seisis, oli kirjutanud tõlkimisega seonduva mõttepala Varraku raamatublogisse, pöörates eriti tähelepanu tõlkijate tasustamisele, seda eelkõige Hispaania näitel. Üsna niru tundub see nende elujärg olevat, vähemalt rahaliselt vaadatuna (vist tollelsamal tõlkijate ühenduse asutamiskoosolekul lipsas see ka korraks arutelust nendinguna läbi). Vähemalt kui võrrelda näiteks Prantsusmaa tõlkijatega, kellest tegemistest kirjutati mõne aja eest Loomingus (kuigi võrdlemine on mõnevõrra raskendatud, sest kahes loos on arvestusalused erinevad). Nojah, ilmselt küll Eesti tõlkijad on võrreldavad pigem Hispaania omadega, mis küll (lähi)ajaloolistel põhjustel on ehk mõistetav. Üks (Facebooki) tuttav kommenteeris selle peale, et Eesti "tarbetekstide" tõlkijad saavat keskeltläbi kolme sendi ringis, heal juhul siiski kaks korda enamgi - samal ajal olen ma aru saanud, et need "tarbetekstide" tõlkijad on üldiselt paremini tasustatud kui kirjandustõlkijad, nagu mainitud tõlkijate ühenduse loomisel see mõiste kokku lepiti.

Aga tegelikult oli Aareleiu mõttepalas peamine rõhk ehk hoopis mujal, nimelt sõna kui sellise väärtustamisel ja filosoofilise, aga ka praktilise kallakuga küsimusel, kas ongi mõtet tõlkijat paremini tasustada ja kõrgemalt väärtustada, kui sellesamuse sõna ehk ju igasuguse teksti ja võiks öelda, et üldse vaimse tegevuse aluse väärtustamine tõlkija enda poolt on kaheldav - mõeldagu vaid praegu Eestis kõige levinumale "tõlkekriitika" vormile, mida viisakates sõnades võiks kokku võtta nii: tõlgete kvaliteet on täielik pask ja tõlkijad ise täielised ludrid, igasugused ka pääsevad väärt asju ära käkkima ... Ja oma uba selles kindlasti on, ehkki mu arusaamist mööda pole Eesti selles osas sugugi "eesrindlik", samasugust käkkimist esineb teistes maades ja teistes keeltes samamoodi, ainult et seda pannakse mõistetavalt väljaspool vähem tähele. Selles mõttes tasub kindlasti loota, et vastsündinud tõlkijate ühendus suudab lisaks püsimajäämisele kas või aeglaselt, aga ikkagi hakata kuidagi tõepoolest edendama ja parendama kodumaist tõlkekultuuri.


Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Välisilm (ETV), Smolenski tragöödia (ETV), Meedium (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu 1
KDE arendusharu 2

Pühabased mõtted

Tänase päeva tippsündmus oli, nagu juba pühapäeviti tavaks kujunenud, ema ja ta poiss-sõbra väisamine, mis samamoodi traditsiooniliselt päädis algul tubli kõhuorjamisega ja seejärel sama mõnusa ajuorjamisega, sest seekord oli emal kaasa anda lausa kolm ristsõnavihikut. Nojah, osaliselt olid need küll juba täidetud lisaks tema panusele ka mu enda poolt möödunud nädalavahetusel, aga tühje kohti ja nuputamist jagus siiski veel omajagu.

Sarnaselt eelmistele päevadele jätkus ka KDE stabiilse haru dokumentatsiooni tõlkimine. Võib öelda, et kontoritööpaketi Calligra käsiraamatud on nüüd enam-vähem valmis, nii et päev-paar vaba aega, mis mul veel on, tuleb kulutada uurimisele, mida see KMyMoney endast õieti kujutab ja kui keeruline ta tegelikult on - võimalik, et hirm majandustarkvara ees on suurem kui asi väärt, aga siiski, parem karta kui jama kokku keerata ...

Loetud: Akadeemia 4/2012; The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Avatar - Aufbruch nach Pandora (RTL)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Laubased mõtted

Tänane päev algas juba varahommikul postikulleri külaskäiguga, kes toimetas kätte järjekordse TEA entsüklopeedia köite, sedakorda siis kaheksanda. See pani alguse kenale laupäevale, mida juba pikemat aega on iseloomustanud mulle kui tublile tugitoolisportlasele telekanalite vahendusel pakutav jalgpall: mõnikord põnevust pakkuv Eesti meistriliiga ja nüüd juba teist nädalat ka õhtupoolikul üle ookeani vahendatav USA kõrgliiga, mis isegi sellest hoolimata, et keskendutakse "meie mehe" meeskonnale ehk New Yorgi Red Bullsile, on kraadides põnevam, kas või juba seepärast, et USA on lõppeks jalgpallis erinevalt Eestist üsna kõva tegija (nojah, eelkõige küll naised, aga ka mehed - praegu küll FIFA edetabelis 27. kohal, aga on viibinud vaid mõne aasta eest lausa 4. kohal).

Täna jõudis püha tõttu hilinemisega pärale ka Sirp, mis kandis küll neljapäevast kuupäeva, aga nojah, vähemalt minu postkastis oli see alles täna - oli nähtavasti juba siis, kui käis postikuller, aga nii varajase aja tõttu ei osanud ma ähmiga kastikesse vaadatagi, avades selle alles, nagu tavapäraselt, ennelõunasel ajal ehk kohaliku aja järgi 16 paiku ...

Lugemist oli Sirbis suhteliselt palju, aga ilmselt käimasolevate pühade iseloomu või mu enda meelestatuse tõttu tundus kuidagi tuhmi, lausa morbiidsenagi. See selleks, "sotsiaalia" avaartikkel Möldri Martini sulest oli teema poolest - sõnavabadus - päris huvitav ja sisugi poolest, ehkki see oli mõneti omapärase nurga alt esitatud, käsitledes, kuidas öelda, sõnavabaduse "patoloogiat". Teema on mõistagi mulle kui totalitaarse riigi rüpes sündinule päris hingelähedane ja ma olen sellega mitmeti kokku puutunud, olgu isiklikus plaanis või ka mitmesugustes töösuhetes (viimati alles äsja vastavateemalisi artikleid Diplomaatia hüvanguks tõlkides), nii et lugeda tasuks seda iseäralikku artiklitki kindlasti, kas või mõiste tausta paremaks mõistmiseks.

Päris huvitav oli ka Schvaki Toomase arvustus Kikase Konradi raamatukogude-teemalisele raamatule, mis küll ehk viimase väärtust raamatukogude ajaloo alase teosena omajagu maha tegi, aga esitas omalt poolt mõtteid raamatukogude, mis ju mõne aja eest mõneti ootamatult suureks arutlusteemaks kujunesid, oleviku ja tuleviku kohta.

Mõnus oli lugeda intervjuud Tiiveli Irenega, sellise pesueht inglasliku vanadaamiga, kes, kui tsiteerida, "inglise kirjandust eesti keeles lihtsalt ei loe" ja "Ameerika inglise keelest ei ole ma üldse huvitatud, kuna ei loe ameerika kirjandust. See on hoopis teine keel." Mõneti radikaalsed seisukohad, aga küllap on neilgi oma põhjendus ja tarvidus olemas. Igatahes väga vahva vanaproua, rääkimata juba sellest, et ka mitme vajaliku raamatu autor.

Palju masendavam oli selle rõõmsa intervjuu kõrvale poetatud Kirme Kaalu seisukohavõtt tõlkimise teemal, mis käsitles eelkõige sõjalist terminoloogiat ja seeläbi mõistagi ka mind teravamalt puudutas kui mõnedki samateemalised sõnavõtud. Ja ega ei saa midagi öelda - tõepoolest, ma olen ka ise kohanud päris sageli kobavaid või suisa valesid tõlkeid neis valdkondades, millest mul teatav ettekujutus on. Võib-olla suudab sellisele "ebakompetentsuse lokkamisele", nagu Kirme ütleb, mõningase piiri panna või seda natukenegi vähendada too esialgu sipupükstes tõlkijate sektsioon, mille asutamiskoosolekul muude probleemide kõrval tõusis selgelt esile ka vajadus "tõlkija sõprade" ehk erialakonsultantide järele, samuti tõlkijate sektsiooni ühe ülesandena töötubade või seminaride korraldamise järele, kus just sellised erialainimesed hariksid neid, kes mingil põhjusel selle temaatikaga kokku puutuvad või vähemalt selle vastu mis tahes põhjusel huvi tunnevad.

Ja eks niisuguseid tõrkekohti tuleb igal tõlkijal ette: nood autorid ju paraku ei ole täpselt samasuguste teadmistega nagu tõlkija ja mõnigi kord kasutavad ise teiste erialade inimeste panust, selliste erialade, milles võib-olla nad ise hästi kodus pole, aga veel vähem tõlkija. Et ma ise olen valdavalt just mõnes mõttes erialaseid (sõja)ajalooalaseid teoseid tõlkinud, on neid tõrkeid ehk veidi vähem olnud, aga ka oma kogemuse põhjal võin julgelt öelda, et kui teos peaks käsitlema vähegi laiemat või lausa võimalikult kõikehõlmavat teemaringi (nagu näiteks mu kunagi tõlgitud "Muistsete maiade maailm"), siis on peaaegu paratamatu, et tõlkija arvukad lüngad ja vajakud tulevad eredalt esile ning välist abi läheb hädasti tarvis. Ma usun, et paljudel ilukirjanduse tõlkijatel, kes tihtipeale kalduvad olema filoloogiharidusega, mis tagab kahtlemata hea keeletunnetuse või vähemalt võib selle tagada ning ka oskuse seda edasi anda, ei kindlusta aga sugugi teadmisi paadiehituse, botaanika või kas või sõjanduse alal, on see mure veel akuutsem.

Omapärane oli Soidro Mardi meediaarvustus, kus tutvustati Tallinna TV-s kulgevat kirjandus/kultuurisaadet, tõstatades ühtlasi küsimuse, miks sellist pole rahvustelevisioonis. Soidro esitas osaliselt vastusena üsna masendava statistika: ETV elusaadete toimetuses on palgal 20, meelelahutussaadete toimetuses 17 ja kultuuri- ja muusikasaadete toimetuses kaheksa inimest. Kui arvestada, et tegemist on rahvustelevisiooniga ehk siis põhimõtteliselt Eesti riigi meediaväljundiga (isegi kui see pole nii üheselt riigi "hääletoru"), mis uhkelt kuulutab suisa põhiseaduses eesti kultuuri edasikestmise vajadust ja kohustust, on see ikka kurb mis kurb. Nojah, teatavas mõttes on kahtlemata kõik need kolm "kultuuritoimetused", aga siiski ...

Tänasesse päeva jäi eilse jätkuna ka omajagu vaevanägemist tarkvara tõlkimise kallal, täpsemalt siis endiselt KDE stabiilses harus ja et kasutajaliidese pool, nagu eile mainitud, korda sai, siis eelkõige käsiraamatute kallal. Tubli osa kontoritööpaketi Calligra dokumentatsioonist sai eestindatud, aga selle kallal tuleb veel pingutada natuke. Ja siis jääb see neetud KMyMoney, mida tahaks siiski kaelast ära saada, kui ma vähegi tunnen, et see võimalik ja jõudumööda peaks olema. Arendusharu kallale nähtavasti praeguse pausi käigus ei jõua, kui mitte arvestada muidugi seda, et stabiilses harus tehtud parandused ja täiendused jõuavad sünkroonimise tõttu suurel määral ka arendusharru.


Loetud: Akadeemia 4/2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Narva Trans (TV6), Legend vägevast seebist (ETV2), USA jalgpalli kõrgliiga: Columbuse Crew - New Yorgi Red Bulls (Kanal12)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: juhtub, et reedavad omad ja aitavad võõrad (Postimees, 07.04.2012)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Reedesed mõtted

Tänasesse päeva tõi pisut vaheldusrikkust kodulähedase kaupluse külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil.

Päeva peateemaks oli aga siiski juba pikemat aega tegemata tegevus, nimelt tarkvara tõlkimine (ehkki Mageia huvides olen ma paar stringi ka vahepeal juurde produtseerinud) ja seda eelkõige KDE vallas. Vahepeal jõudis 4.8-st juba paar parandus-täiendusversioonigi ilmuda, millega oli kaasnenud ka mõningaid väiksemaid muudatusi ja parandusi nii kasutajaliidese kui ka mõnevõrra rohkem dokumentatsiooni poole peal. Stabiilses harus ehk siis sellessamas KDE 4.8 harus on nüüd taas jälle kõik korras, nii et 4.8.3 peaks juba taas sajaprotsendilise tõlkega tulema (käsiraamatute osas on küll hetkel väike kahtlus, sest kuigi ma tõlkisin kenasti kõik uued osad ära, kaasneb sellega ka kohustus ise nende käsiraamatute (uuendatud) docbook-versioon genereerida, aga see miskipärast mul täna ei õnnestunud - aga ehk leiab sellelegi probleemile ajaga arutust ...) Ainsateks tegemata asjadeks stabiilses harus jäid veel kasutajaliidese poole pealt see neetud KMyMoney ja dokumentatsiooni poole pealt samuse KMyMoney käsiraamat ning kontoritööpaketi Calligra käsiraamatud, mida vahepeal väga võimsalt täiendati. Aga ehk jõuab ka nende osas veel neil väheseil päevil midagi ette võtta, mis mul järgmise raamatutõlke alustamiseni on jäänud.

Täna tuli ka üks põnevust tekitanud uudis uue riigi ilmumise kohta maailmakaardile .- või vähemalt katse kohta sellele jõuda. Nimelt kuulutasid äsja riigipöörde üle elanud Malis tuareegid, kes juba pikemat aega on ilmutanud rahulolematust keskvõimu vastu ja lausa mässanud, välja "tagasivõetamatu iseseisvuse". Loodud Azawadi riik, isegi kui see peaks tunnustuse saama, on muidugi iseäralik moodustis selles mõttes, et tuareegide eluala on palju suurem ja ulatub ka mitme naaberriigi alale - selle kohta küll tänane teadaanne väitis, et rahvusvahelisi piire austatakse, aga nojah, piiritaguste hõimlastega probleeme on tunda kergelt ju isegi Eestis, rääkimata juba kuumaverelisematest maadest (kohe meenuvad sugugi mitte kaugelt näiteks ungarlased ja albaanlased). Igatahes põnev saab olema - ja siinkohal on küllap ka sobilik ära öelda, miks see uudis mus nii suurt elevust tekitas: nimelt on miskipärast, nähtavasti varases lapsepõlves loetud juturaamatu, aga ka hilisemate põgusate, ent juba teaduslikumat laadi tekstide lugemisest jäänud minusse kuidagi tunne kohanime Timbuktu müstilisusest ja salapärast ning just see linn on üks Azawadi suurematest keskustest.

Loetud: Akadeemia 4/2012
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6), Hirmude öö: tagasi kummituste majja (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Tänane päev kulges peamiselt väljasoleku tähe all, milleks andsid põhjust kaks üritust. Esimene neist oli mõningat aega mõningates peades (mitte siinkirjutaja omas, kuigi teadlik oli seegi pea asjast juba mõnda aega) küpsenud mõte luua nii-ütelda raamatutõlkijatele oma ühendus. Õigupoolest on ju olemas juba Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit, ent see on vähemalt oma praegusel kujul peamiselt tõlkide, see tähendab suulise tõlkega tegelevate inimeste, ning mõningal määral ka nii-ütelda tarbetekstide (kirjalike) tõlkijate ühendus. Kuuldatavasti olla ETTL-il olnud kunagi ka ilukirjanduse tõlkijate sektsioon või midagi, aga see olla lihtsalt hääbunud.

Tänane üritus ent koondas siis rohkem inimesi, kes tegelevad valdavalt ilukirjanduse tõlkimisega, aga ka mõningaid minusuguseid, kelle ampluaaks on midagi, mida vahest kõige parem oleks nimetada aimekirjanduseks (kohati ehk ka teaduskirjanduseks). Üritusele endale, mis sisuldasa kujutas endast asutamiskoosolekut ja toimus Kirjanike Maja saali, kuidas öelda, eelsaalis ehk selles osas, mis jääb riiete riputamise asjanduste ja saali enda uste vahele, oli kogunenud üsna palju inimesi, silma järgi otsustades ehk nii 40 ringis, võib-olla isegi pisut enam, kuigi ma ülelugemisega ei hakanud pead vaevama. Igatahes tundus, et kohaletulnud või ka -kutsutud olid ühel meelel sellise organisatsiooni vajalikkuses, isegi kui üsna usutavasti konkreetsed põhjendused on eri inimestel erisugused. Ühendus ei ole küll päris iseseisev, osaliselt puhtalt finantsilistel kaalutlustel, osaliselt ka ilmselt suunitluse tõttu hakkab see kandma nime "Eesti Kirjanike liidu tõlkijate sektsioon", ehkki, nagu korralduskomitee selgitas, ei tähenda see tingimata sektsiooni liikmete kuulumist Kirjanike Liitu.

Omajagu arutelu tekitasid üsna mitmed asjad alates konkreetsest nimetusest kui ka eesmärkidest ja taotlustest, aga eks need selgivad aja jooksul. Muu hulgas tuli käibele nähtavasti kui mitte päris uus, siis vähemalt eesti keeleruumis väga vähe kasutatud mõiste "kirjandustõlkijad" - just kõige enam minusuguste pärast, kes ma/me vist ei saaks hästi sellises ühenduses osaleda, kui selle nimes ja eesmärkides seisaks ainult ja ainiti "ilukirjanduse tõlkijad". Aga eks näeb, kuidas ja mismoodi täpselt see ühendus kulgema ja arenema hakkab. Igatahes sektsioon sai loodud ja ehkki ma üldiselt üritan ennast hoida organiseeritud tegevusest üsna kaugel, kirjutasin minagi nime ja paar muud sõna ja arvu paberile, mis mind sektsiooni liikmeks arvata palus.

Sellele järgnes peaaegu kohe teine üritus, nagu ikka iga kuu esimesel neljapäeval peetav Mageia sõprade koosviibimine traditsiooniliseks kujunenud Buffalo pubis. Täna oli meid kõigest kolm ehk siis need kõige visamad ja andunumad Mageia kasutajad :-) Ma küll usun, et Eestis on ka sellel distributsioonil mõnevõrra rohkem kasutajaid, nagu võib näha ka foorumitest või mujaltki, aga nende "organiseerimine" paistab olevat veel keerulisem kui näituseks tõlkijate ...

Vahest kõige tähtsam uudis selle teemaga seoses on täna maailma paisatud teade, et Mageia 2 ilmumise ajakava natuke nihkub - nimelt on mitmesuguste probleemide tõttu otsustatud välja anda kolmaski beeta, mille tõttu siis lõppversioon peaks ilmavalgust nägema mai alguse asemel mai keskel. Loodetavasti toob see kaasa ka kvaliteetsema "toote", igatahes tõlkijatele tähendab see samuti ajapikendust. Mind see väga ei puuduta, sest eesti tõlge on praegu nii sajaprotsendine kui see üldse olla saab, aga mõnelegi teisele keelele on see kahtlemata tänuväärt ajalisa, no ja eks eestikeelsegi versiooni kasutajad, kes on julgenud varem või julgevad nüüd kümmekonna päeva pärast ilmuvat kolmandat beetat kaeda ja näppida, saavad võimaluse tähelepanu osutada vigadele või kohmakustele, mida, ma olen päris kindel, leiab ka Mageia tõlgetes seniajani.

Loetud: Akadeemia 4/2012
Vaadatud: Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Ksenia Repson: sõnavabadusest (Postimees, 05.04.2012)

Kolmabased mõtted

Päev, millesse mahtus üle tüki aja ka üks kähkukas ehk lühikese arvamusjupi tõlkimine Postimehe hüvanguks. Aga muidu oli peamine sündmus mõistagi õhtune pallimatš, kus vastakuti seisid eeldatud favoriit Madridi Real ja küproslaste vahvalt esinenud APOEL. Real mõistagi võitis ja päris suurelt, 5:2, aga küproslased polnud sugugi ainult peksupoisid, vaid suutsid näidata midagi, mida nii väga sageli just nägema ei juhtu, nimelt kohati päris korralikku turmtuld Reali värava all, nii et viimane pidi mõnelgi korral õnne tänama, et lõpptulemus just selline jäi. Aga no mõistagi, kui Ronaldolt tuleb selliseid võimsaid ja täpselt ristnurka kulgevaid lööke ja ta ka muidu heas hoos on, siis on raske, kui mitte lausa võimatu Realile vastu saada, vähemalt sellisel pigem üllatusmeeskonnaks peetaval võistkonnal nagu APOEL. Igatahes võib põnevusega oodata eesseisvat Reali ja Müncheni Bayerni mõõduvõtmist, isegi kui mu kerge poolehoid kuulub viimasele.

Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Saamueli internet (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Madridi Real - APOEL (TV6), Pilvede all (Kanal2), Heroes (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: Austria tegur - ratsionaalse loogikaga tagasi 19. sajandisse (Postimees, 04.04.2012)

Teisibased mõtted

Päev, mida aitas sisustada kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Õhtul aga pakkus naudingut Meistrite liiga veerandfinaal, kus vastasteks Barcelona ja Milan, mis üsna oodatult kulges väga võitluslikus vaimus, eriti kui silmas pidada, et esimene kohtumine oli lõppenud väravateta viigiga. Mäng oli õige tasavägine pikka aega, tegelikult üsna lõpuni välja, kuigi nii minutit kümmekond enne lõppu oli näha, et Milan on 1:3 kaotusseisus juba loobunud. Oleks arvatavasti olnud veelgi põnevam, kui Barcelona kasuks poleks määratud esimesel poolajal lausa kaht penaltit, millest esimene oli kahtlemata igati teenitud, aga teise õigsuse või õigemini mõistlikkuse üle käib usutavasti veel tükk aega vaidlusi. Ent sellest hoolimata vääris Barcelona võitu igati ja et ka Milan polnud papist poiss, oli mõnus õhtupoolik garanteeritud.

Loetud: Tehnikamaailm 4/2012; TM kodu ja ehitus 4/2012
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Milan (TV6), Peegel (PBK)

Esmabased mõtted

Päev, millele andis veidi värvi jälle ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Temaatika on peatselt ilmuval kuukirjal huvitav, aga minu kätte jõudnud artiklite tõlkimine pole olnud kaugeltki lihtne, nõudes pigem selliseid teadmisi, mida mul kipub natuke nappima, paraku ... Aga eks ma püüan ...

Täna leidsin postkastist kirja Eesti Päevalehe peatoimetajahärralt Soonvaldi Urmolt isiklikult - ehkki selle "isikliku" kirja saajaid oli kahtlemata üle Eesti või lausa maailmagi veel rohkelt -, milles pakuti vaimustavat võimalust tellida taas EPLi üllitatavat sarja. Paraku selgus, et kui eelmiste, raamatuid sisaldanud sarjade ajal oli koostöö tõttu Akadeemiaga nende tellimine avatud ka minusugustele eluheidikutele, kes Eesti Päevalehe tellijate hulka ei kuulu, vaid eelistavad hoopis Akadeemia laadis nišiväljaandeid, siis seekordne sari, mis pakub usutavasti Eesti parimate hulka kuuluvaid filme DVD-del, on mõeldud ainult EPLi või siis ka Eesti Ekspressi või Maalehe tellijatele. Natuke kahju muidugi, aga nii kõrgelt ma ka filme, ei neid konkreetseid ega üldse, hinda, et selle nimel hakata postkasti ja lühemat aega ka kodu risustama mõne üldhuvi-ajalehe tellimisega ...


Loetud: Vikerkaar 3/2012; The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)

Pühabased mõtted

Päev, mille äramärkimist väärivad sündmused olid taas ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks (koos lubadusega, et neid tuleb veel ...) ning samuti taas, juba teist päeva järjest ema külastamine, sedakord siis nii-ütelda tavapärase pühapäevase visiidi käigus. Ema pakutud hõrgutised (eriti selgelt pühapäevaga seonduv omlett) olid mõistagi maitsvad nagu alati, aga eilsest "väikesest lõunasöögist" oli kere siiski veel nii raske (hmm, kui kõht on tühi, öeldakse, et kere on hele - kas siis, kui kõht tundub veel teiselgi päeval täis, peaks ütlema, et kere on tume?), et ma kardetavasti ei olnud võimeline neid täiel määral hindama ja nautima. (Nojah, plusspoolele võib siiski kanda selle, et harjumuspärast pagaripoisi kommet eirates sain täna siis maitsta ka eile külakostiks viidud kirju koera viimaseid jäänuseid - maitsev oli, isegi kui see kõlab enesekiitusena :-) ).

Loetud: Vikerkaar 3/2012
Vaadatud: Nukitsamees (ETV2), Ajavaod: Ingerimaa draama (ETV), Ärapanija (Kanal2), Monty Python. Peaaegu tõde (ETV2)

Laubased mõtted

Päev, millesse mahtus ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, aga palju olulisemana külaskäik ema juurde, mida mina ja mu väikevend käsitasime kui ema sünnipäevale minekut, kuigi ta ise kinnitas, et tegemist on kõigest tagasihoidliku võõrustamise ja lõunaga, ehkki korteri kõik tasapinnalised ja poolviltupinnad olid kõige hea ja parema all lookas nagu äkked (nojah, enesekriitka korras pean tunnistama, et aitasin kaks päeva ja kolm poeskäiku nõudnud ponnistuste järel valminud kirju koera silindrikesega sellele ka omalt poolt õige natuke kaasa), nii et kui tasapisi rahvast sellele "lõunale" aina enam kogunes, kippus juba soovi korral vähegi liikuda valik olema rohkem selle vahel, kas astuda peale mõnele inimesele või mõnele hoolimata aktiivsest toiduhävitamisest endiselt lõpmatuna paistvaid söögivarusid sisaldavale anumale...

Lisaks tublile kõhuorjamisele ja pisikesele ajuorjamisele ristsõnade lahendamise kujul, millest paar vihikut ema hiljem mulle ka kaasa pani ja mis aitasid õhtul veeta veel nii mõnegi nautimist vääriva hetke, sain seal ära vaadata Eesti jalgpalli meistriliiga mängu Flora ja Kuressaare vahel, see tähendab eelmise hooaja võitja ja meistriliigasse jäämise nimel võitlema pidanud võistkonna vahel, mis valmistas tõelise üllatuse, kui Kuressaare peamiselt tänu oma imeväärseid tõrjeid teinud väravavahile suutis lõpuks valitseva meistri 1:0 alistada.

Sellele üsna nauditavale mängule lisandus õhtul veel teinegi: nimelt on Kanal 12 saanud mingi kokkuleppe edastada, kui  ma nüüd õigesti aru sain, Põhja-Ameerika kõrgliigas mängiva New Yorgi Red Bullsi mänge. Võistkond ise pole ju see kõige tipsem, küll korralik keskmik, aga selge see, et siinse maa pinnast võrsunud Lindpere Joeli just selles klubis mängimise tõttu on Eestis ehk huvi selle võistkonna vastu mõnevõrra suurem kui ehk muidu. Ma olen Ameerika liigamänge üsna vähe näinud, aga ega tänaõhtunegi, kus Red Bullsi vastas seisis liiga uustulnuk ja ilmselt seda innukam Montreali Impact mingit suurt üllatust ei pakkunud - üsna tüüpiline liigamäng, nagu neid kogu maailmas peetakse, ei midagi erilist. Aga uustulnuka innust siiski ei piisanud ja 5:2 tulemus Red Bullsi kasuks oli lõpuks päris õiglane, kuigi mäng tervikuna, välja arvatud lühemad perioodid, oli tegelikult üpris igav (nojah, seda võib ilmselt öelda valdava osa liigamängude kohta kogu maailmas...).

Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: FC Flora - FC Kuressaare (TV6), Mees ilma varjuta (Kanal 11), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Montreali Impact (Kanal 12), Hirmu labürint (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: pisirevolutsioonid (Postimees, 31.03.2012)
Dario Martinelli: ilmalik revolutsioon - või ka mitte (Postimees, 31.03.2012)