Tänane päev algas juba varahommikul postikulleri külaskäiguga, kes toimetas kätte järjekordse TEA entsüklopeedia köite, sedakorda siis kaheksanda. See pani alguse kenale laupäevale, mida juba pikemat aega on iseloomustanud mulle kui tublile tugitoolisportlasele telekanalite vahendusel pakutav jalgpall: mõnikord põnevust pakkuv Eesti meistriliiga ja nüüd juba teist nädalat ka õhtupoolikul üle ookeani vahendatav USA kõrgliiga, mis isegi sellest hoolimata, et keskendutakse "meie mehe" meeskonnale ehk New Yorgi Red Bullsile, on kraadides põnevam, kas või juba seepärast, et USA on lõppeks jalgpallis erinevalt Eestist üsna kõva tegija (nojah, eelkõige küll naised, aga ka mehed - praegu küll FIFA edetabelis 27. kohal, aga on viibinud vaid mõne aasta eest lausa 4. kohal).
Täna jõudis püha tõttu hilinemisega pärale ka Sirp, mis kandis küll neljapäevast kuupäeva, aga nojah, vähemalt minu postkastis oli see alles täna - oli nähtavasti juba siis, kui käis postikuller, aga nii varajase aja tõttu ei osanud ma ähmiga kastikesse vaadatagi, avades selle alles, nagu tavapäraselt, ennelõunasel ajal ehk kohaliku aja järgi 16 paiku ...
Lugemist oli Sirbis suhteliselt palju, aga ilmselt käimasolevate pühade iseloomu või mu enda meelestatuse tõttu tundus kuidagi tuhmi, lausa morbiidsenagi. See selleks, "sotsiaalia" avaartikkel Möldri Martini sulest oli teema poolest - sõnavabadus - päris huvitav ja sisugi poolest, ehkki see oli mõneti omapärase nurga alt esitatud, käsitledes, kuidas öelda, sõnavabaduse "patoloogiat". Teema on mõistagi mulle kui totalitaarse riigi rüpes sündinule päris hingelähedane ja ma olen sellega mitmeti kokku puutunud, olgu isiklikus plaanis või ka mitmesugustes töösuhetes (viimati alles äsja vastavateemalisi artikleid Diplomaatia hüvanguks tõlkides), nii et lugeda tasuks seda iseäralikku artiklitki kindlasti, kas või mõiste tausta paremaks mõistmiseks.
Päris huvitav oli ka Schvaki Toomase arvustus Kikase Konradi raamatukogude-teemalisele raamatule, mis küll ehk viimase väärtust raamatukogude ajaloo alase teosena omajagu maha tegi, aga esitas omalt poolt mõtteid raamatukogude, mis ju mõne aja eest mõneti ootamatult suureks arutlusteemaks kujunesid, oleviku ja tuleviku kohta.
Mõnus oli lugeda intervjuud Tiiveli Irenega, sellise pesueht inglasliku vanadaamiga, kes, kui tsiteerida, "inglise kirjandust eesti keeles lihtsalt ei loe" ja "Ameerika inglise keelest ei ole ma üldse huvitatud, kuna ei loe ameerika kirjandust. See on hoopis teine keel." Mõneti radikaalsed seisukohad, aga küllap on neilgi oma põhjendus ja tarvidus olemas. Igatahes väga vahva vanaproua, rääkimata juba sellest, et ka mitme vajaliku raamatu autor.
Palju masendavam oli selle rõõmsa intervjuu kõrvale poetatud Kirme Kaalu seisukohavõtt tõlkimise teemal, mis käsitles eelkõige sõjalist terminoloogiat ja seeläbi mõistagi ka mind teravamalt puudutas kui mõnedki samateemalised sõnavõtud. Ja ega ei saa midagi öelda - tõepoolest, ma olen ka ise kohanud päris sageli kobavaid või suisa valesid tõlkeid neis valdkondades, millest mul teatav ettekujutus on. Võib-olla suudab sellisele "ebakompetentsuse lokkamisele", nagu Kirme ütleb, mõningase piiri panna või seda natukenegi vähendada too esialgu sipupükstes tõlkijate sektsioon, mille asutamiskoosolekul muude probleemide kõrval tõusis selgelt esile ka vajadus "tõlkija sõprade" ehk erialakonsultantide järele, samuti tõlkijate sektsiooni ühe ülesandena töötubade või seminaride korraldamise järele, kus just sellised erialainimesed hariksid neid, kes mingil põhjusel selle temaatikaga kokku puutuvad või vähemalt selle vastu mis tahes põhjusel huvi tunnevad.
Ja eks niisuguseid tõrkekohti tuleb igal tõlkijal ette: nood autorid ju paraku ei ole täpselt samasuguste teadmistega nagu tõlkija ja mõnigi kord kasutavad ise teiste erialade inimeste panust, selliste erialade, milles võib-olla nad ise hästi kodus pole, aga veel vähem tõlkija. Et ma ise olen valdavalt just mõnes mõttes erialaseid (sõja)ajalooalaseid teoseid tõlkinud, on neid tõrkeid ehk veidi vähem olnud, aga ka oma kogemuse põhjal võin julgelt öelda, et kui teos peaks käsitlema vähegi laiemat või lausa võimalikult kõikehõlmavat teemaringi (nagu näiteks mu kunagi tõlgitud "Muistsete maiade maailm"), siis on peaaegu paratamatu, et tõlkija arvukad lüngad ja vajakud tulevad eredalt esile ning välist abi läheb hädasti tarvis. Ma usun, et paljudel ilukirjanduse tõlkijatel, kes tihtipeale kalduvad olema filoloogiharidusega, mis tagab kahtlemata hea keeletunnetuse või vähemalt võib selle tagada ning ka oskuse seda edasi anda, ei kindlusta aga sugugi teadmisi paadiehituse, botaanika või kas või sõjanduse alal, on see mure veel akuutsem.
Omapärane oli Soidro Mardi meediaarvustus, kus tutvustati Tallinna TV-s kulgevat kirjandus/kultuurisaadet, tõstatades ühtlasi küsimuse, miks sellist pole rahvustelevisioonis. Soidro esitas osaliselt vastusena üsna masendava statistika: ETV elusaadete toimetuses on palgal 20, meelelahutussaadete toimetuses 17 ja kultuuri- ja muusikasaadete toimetuses kaheksa inimest. Kui arvestada, et tegemist on rahvustelevisiooniga ehk siis põhimõtteliselt Eesti riigi meediaväljundiga (isegi kui see pole nii üheselt riigi "hääletoru"), mis uhkelt kuulutab suisa põhiseaduses eesti kultuuri edasikestmise vajadust ja kohustust, on see ikka kurb mis kurb. Nojah, teatavas mõttes on kahtlemata kõik need kolm "kultuuritoimetused", aga siiski ...
Tänasesse päeva jäi eilse jätkuna ka omajagu vaevanägemist tarkvara tõlkimise kallal, täpsemalt siis endiselt KDE stabiilses harus ja et kasutajaliidese pool, nagu eile mainitud, korda sai, siis eelkõige käsiraamatute kallal. Tubli osa kontoritööpaketi Calligra dokumentatsioonist sai eestindatud, aga selle kallal tuleb veel pingutada natuke. Ja siis jääb see neetud KMyMoney, mida tahaks siiski kaelast ära saada, kui ma vähegi tunnen, et see võimalik ja jõudumööda peaks olema. Arendusharu kallale nähtavasti praeguse pausi käigus ei jõua, kui mitte arvestada muidugi seda, et stabiilses harus tehtud parandused ja täiendused jõuavad sünkroonimise tõttu suurel määral ka arendusharru.
Loetud: Akadeemia 4/2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - Narva Trans (TV6), Legend vägevast seebist (ETV2), USA jalgpalli kõrgliiga: Columbuse Crew - New Yorgi Red Bulls (Kanal12)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: juhtub, et reedavad omad ja aitavad võõrad (Postimees, 07.04.2012)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
No comments:
Post a Comment