Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Välisilm (ETV), Süvahavva (Kanal2)
31.10.12
30.10.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis tänagi möödus ikka KDE tähe all. Arendusharus oli ka kasutajaliidese poole pealt tublisti lisa tulnud, eelkõige muidugi seepärast, et äsja oli tulevase KDE SC 4.10 tarbeks uute omaduste külmutamise tähtaeg, niisiis üritasid kõik viimasel hetkel oma uusi ja huvitavaid asju sisse saada. Igatahes ei olnud seda siiski nii palju, et see oleks üle jõu käinud, ja nii võib taas raporteerida, et KDE on kasutajaliidese poole pealt täielikult tõlgitud. Või kui tuua täpsem statistika: tõlgitud - 206 404 stringi, tõlkimata - 1 string (ikka see juba kurikuulus Kartulimehe värk :-) ). Sestap jäi ka dokumentatsiooni poole pealt panus suhteliselt kesiseks, aga siiski nii palju suutsin, et samuse KDE SC 4.10 jaoks on kõik käsiraamatud tõlgitud ning nüüd on siis jäänud extrageari ja playgroundi dokumentatsioon, mis mõistagi on mõningal määral väiksema prioriteediga, aga tegemist vajab ometi.
Õhtupoolikul astus läbi ka postikuller, toimetades lahkelt kätte SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
A. Wacker. Snaiper idarindel
T. Pruuli. Antiliibanon 2011
Õhtul sattusin Eesti Päevalehest lugema, et kultuuriministeeriumil olla lõpuks kavas ka autorihüvituste jagamise kallale minna. Ja just nii, nagu juba varem on eelkõige Põhjamaade, aga ka mõne muu maa eeskujul soovitatud: kui laenutatakse teos originaalkeeles (üldiselt Eestis ilmselt eesti, kuigi kindlasti laenutatakse siin ka vene, inglise, soome ja teab veel miskeelseid originaalteoseid), siis saab selle autor veidi rohkem raha kui see autor, kelle teos laenutatakse tõlgitud kujul. Mis põhimõtteliselt on kenasti kooskõlas tolle paljukuulutatud põhiseadusliku kohustusega kaitsta eesti kultuuri ja keelt aegade algusest igavesti ... Õnneks tõlkijate kallale see eelnõu siiski ei lähe (mis on muidugi ka loogiline, aga eks tollest ministeeriumist ole tulnud ka asju, mille loogika on selline, ütleme viisakalt, raskevõitu ...). Ma muidugi julgen ennustada, et selle peale tekib kohe hulga neid, kes pistavad pröökama, et eesti kirjanikke pole vaja sugugi soosida, nagunii ei oska need ju kirjutada, erinevalt kõigist neist välismaistest ... Aga igatahes mõte on hää, mulle nii tundub, võib-olla saab ka mingil kujul ikka teoks.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Elavad surnud (Fox)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon
Õhtupoolikul astus läbi ka postikuller, toimetades lahkelt kätte SERK-i/Varraku raamatupakikese, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
A. Wacker. Snaiper idarindel
T. Pruuli. Antiliibanon 2011
Õhtul sattusin Eesti Päevalehest lugema, et kultuuriministeeriumil olla lõpuks kavas ka autorihüvituste jagamise kallale minna. Ja just nii, nagu juba varem on eelkõige Põhjamaade, aga ka mõne muu maa eeskujul soovitatud: kui laenutatakse teos originaalkeeles (üldiselt Eestis ilmselt eesti, kuigi kindlasti laenutatakse siin ka vene, inglise, soome ja teab veel miskeelseid originaalteoseid), siis saab selle autor veidi rohkem raha kui see autor, kelle teos laenutatakse tõlgitud kujul. Mis põhimõtteliselt on kenasti kooskõlas tolle paljukuulutatud põhiseadusliku kohustusega kaitsta eesti kultuuri ja keelt aegade algusest igavesti ... Õnneks tõlkijate kallale see eelnõu siiski ei lähe (mis on muidugi ka loogiline, aga eks tollest ministeeriumist ole tulnud ka asju, mille loogika on selline, ütleme viisakalt, raskevõitu ...). Ma muidugi julgen ennustada, et selle peale tekib kohe hulga neid, kes pistavad pröökama, et eesti kirjanikke pole vaja sugugi soosida, nagunii ei oska need ju kirjutada, erinevalt kõigist neist välismaistest ... Aga igatahes mõte on hää, mulle nii tundub, võib-olla saab ka mingil kujul ikka teoks.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Elavad surnud (Fox)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon
29.10.12
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud. Ajavaod: Tegusad Raamotid (ETV), Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV), Harju 1-50: Enn Vetemaa (ETV), Auf der Jagd nach der Monster Arche (RTL2)
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud. Ajavaod: Tegusad Raamotid (ETV), Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV), Harju 1-50: Enn Vetemaa (ETV), Auf der Jagd nach der Monster Arche (RTL2)
28.10.12
Laubased mõtted
Osaliselt tavaline tööpäev, millesse aga mõneti erakorraliselt lõi lünga ema ja ta poiss-sõbra külastamine. Tavapärase pühapäevase rutiini aitas purustada väikese vennatütre (kes, hmm, polegi enam nii väike, vaid juba vaat et korralik teismeline, tuletades musugustele kändudele meelde ajalikkuse kõduvust ...) koolivaheaja lõpueelne dessant päälinna.
Teel ema juurde nägin siis ära ka selle nõndanimetatud talve, mille üle eile palju kilkamist, kurjustamist ja isegi politseilisi hoiatusi kuulda oli. Nojah, et kõrvetav kollane ketas oli taevas ja temperatuur kuskil nulli kandis, ehk kraad-paar alla, siis väga talvetunnet ei tekkinud. Seda enam, et paistis, et taevast allapudenenud valge ollus ja pudenemisega kaasnenud ilmaolud olid tõsiselt segi löönud lehtpuude plaanid: neil oli nähtavasti kavas lehtedega maha saada ikka plaanipäraselt (puudel on see mahasaamise tsükkel vist inimestega võrreldes veidi lühem, alla üheksa kuu mu meelest siiski), aga samused olid neid ilmselt nii võimsalt ehmatanud, et tekkinud oli nurilangetus ja nii oligi too valge ollus kohati kaetud, kohati muidu läbisegi igasuguste kollaste, pruunide ja muud karva lehelastega ... Ja no muidugi polnud kuskil ka libedust, mis ju talve tavaliselt ikka iseloomustab, eriti algust ja lõppu, aga see võib olla muidugi ainult mu kui jalakäija ja sealjuures piisavalt hoolikalt sobilikke pinnaga kokkupuutuvaid elemente ihu edasiliigutava jäseme otsa valiva jalakäija partikulaarne vaatenurk ...
Ema juures ootas mõistagi ees tavapärane korralik kõhutäis kõikvõimalike hõrgutustega ja tubli peatäis, ehkki viimase eest hoolitses sedakorda kõigest üksainus ristsõnavihik. Aga see oli see-eest Meistriristik, mis tähendas, et peatäit jagus kauemakski, ka koju veel. Tundub, et seal on QA kergelt alla käinud: ka selles numbris oli väikesi vigu. Nähtavasti on võtmemõistatuste koostamine ja kontrollimine eriti raske ülesanne, sest kui ma õigesti mäletan, on neis üsna tihti väiksemaid apse ette tulnud. Nagu ka seekord: üks nihkes küsimus, mis tekitas korralikku peavalu, sest mõlemad vastused olid nagu teada, aga kui küsimustes on ikka öeldud, et üks on arvatava kümnetähelise asemel üheksatäheline ja teine arvatava kümnetähelise asemel üheteisttäheline, siis võtab veidi aega, enne kui tabad ära, et tegu on veaga. Ja noh, tolle laeva nimi oli ikka Costa Concordia, mitte Costa Costa Concordia ... :-) Aga muidu õigustas Meistriristik kenasti ristsõnavihikute lipulaeva nimetust.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Nõmme Kalju (TV6), Elavad surnud (Fox)
Teel ema juurde nägin siis ära ka selle nõndanimetatud talve, mille üle eile palju kilkamist, kurjustamist ja isegi politseilisi hoiatusi kuulda oli. Nojah, et kõrvetav kollane ketas oli taevas ja temperatuur kuskil nulli kandis, ehk kraad-paar alla, siis väga talvetunnet ei tekkinud. Seda enam, et paistis, et taevast allapudenenud valge ollus ja pudenemisega kaasnenud ilmaolud olid tõsiselt segi löönud lehtpuude plaanid: neil oli nähtavasti kavas lehtedega maha saada ikka plaanipäraselt (puudel on see mahasaamise tsükkel vist inimestega võrreldes veidi lühem, alla üheksa kuu mu meelest siiski), aga samused olid neid ilmselt nii võimsalt ehmatanud, et tekkinud oli nurilangetus ja nii oligi too valge ollus kohati kaetud, kohati muidu läbisegi igasuguste kollaste, pruunide ja muud karva lehelastega ... Ja no muidugi polnud kuskil ka libedust, mis ju talve tavaliselt ikka iseloomustab, eriti algust ja lõppu, aga see võib olla muidugi ainult mu kui jalakäija ja sealjuures piisavalt hoolikalt sobilikke pinnaga kokkupuutuvaid elemente ihu edasiliigutava jäseme otsa valiva jalakäija partikulaarne vaatenurk ...
Ema juures ootas mõistagi ees tavapärane korralik kõhutäis kõikvõimalike hõrgutustega ja tubli peatäis, ehkki viimase eest hoolitses sedakorda kõigest üksainus ristsõnavihik. Aga see oli see-eest Meistriristik, mis tähendas, et peatäit jagus kauemakski, ka koju veel. Tundub, et seal on QA kergelt alla käinud: ka selles numbris oli väikesi vigu. Nähtavasti on võtmemõistatuste koostamine ja kontrollimine eriti raske ülesanne, sest kui ma õigesti mäletan, on neis üsna tihti väiksemaid apse ette tulnud. Nagu ka seekord: üks nihkes küsimus, mis tekitas korralikku peavalu, sest mõlemad vastused olid nagu teada, aga kui küsimustes on ikka öeldud, et üks on arvatava kümnetähelise asemel üheksatäheline ja teine arvatava kümnetähelise asemel üheteisttäheline, siis võtab veidi aega, enne kui tabad ära, et tegu on veaga. Ja noh, tolle laeva nimi oli ikka Costa Concordia, mitte Costa Costa Concordia ... :-) Aga muidu õigustas Meistriristik kenasti ristsõnavihikute lipulaeva nimetust.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Nõmme Kalju (TV6), Elavad surnud (Fox)
27.10.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tänagi tõi mõningase katkestuse veel ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Paistab, et ilmad hakkavad talviseks kiskuma: tuli juba aknad kinni panna, sest toas hakkas natuke jahe ... Täna räägiti lausa, et olla lumi maha tulnud ja talv alanud või miskit, mille kohta mul endal küll andmeid pole, sest välja ma ei jõudnud, aga temperatuurilanguse tõttu võib seda täiesti uskuda (muidu näeks ju ehk aknast, aga remondimehed on praegu usinalt aknad kilega katnud ...)
Ma natuke pelgasin, et kui paar nädalat on Sirbis olnud juttu Kirjanike Liidu juubeli teemal ja sestap palju lugemisväärset, siis täna võib olla juba päev, kus järsku tundub leht päris tühjana, aga pidin meeldivalt pettuma: mitmesugusest kirjandusest ja raamatutest oli kohe palju juttu ja head.
Otsa tegi lahti Fungi Karlo, kes mulle on meelde jäänud rohkem filmikriitikuna, aga kes nüüd oli võtnud arvustada ühe norralase filosoofilist raamatut "Igavuse filosoofia". Et ma raamatut pole lugenud, siis seda põnevam oli lugeda sellest ajendatud mõtteid. Eriti huvitavad tundusid põiked selle mõiste või kuidas seda öeldagi juurde, mis mullegi mõnel korral mõtteainet on andnud ja mida eimiskiks või olematuseks nimetada võiks (kui vaid sõnad suudaksid tabada seda, mida kõikehõlmavuse tõttu tabada justkui ei saagi ...)
Vähemalt sama huvitav oli Paku Triinu kirjutis Krulli Hasso "Jumalanna pesa" ainetel, mis sisaldas piinavalt vihjeid mingile tänapäevasele jumalannakultusele ehk asjale, mis ju nagu võinuks olla kunagi radari alla jäänud, aga millest ma ometi mõhkugi ei tea. Igatahes nauditav lugemine oli ja hoolimata artikli kriitilisusest ajendas see mind mainitud Krulli Hasso teoseid vähemalt mentaalselt lükkama nende hulka, mis vajaksid lugemist kui mitte esimeses, siis vähemalt poolteisendas järjekorras.
Väga huvitav oli lugeda ka Isotamme Jaani sulest ühest, võiks öelda et sisuliselt tundmatust eesti luuletajast Enn Uibost, keda ta, nähtavasti põhjusega, märterpoeediks nimetab. Isegi nii tundmatu paistab see mees olevat, et näiteks eestikeelses Vikipedias on teda vaid paar korda mainitud, samal ajal kui saksakeelses on ta kohta lausa terve artikkel. Millest (sellest artiklist siis) jääb küll mulje, et Sirbi artiklis väidetu, nagu olnuks "Enn Uibo ainuke eesti luuletaja, kes saadeti vangilaagrisse surema oma loomingu eest [...] luuletaja Enn Uibo tapetigi eesti keeles luuletamise pärast", kuna teisi saadetud ja tapetud vabadusvõitluse või lausa eimillegi eest, ei pruugi päris õige olla - aga ilmselt mitte ka läbinisti vale.
Lausa kaks lehekülge oli aga pühendatud intervjuule Luige Viiviga, milles erilise tähelepanu all olid kuukümnendad aastad, needsamad, mida nii mõnedki kuldseteks ja veel teab milleks nimetavad. Ma kujutan küll ette, et kogu nauditavast olustiku ja melustiku kirjeldusest ning oma noorpõlve tundlemistest rääkimisest hoolimata tõusevad kümned "kuldsete" ja "vabade" kuuekümnendate apologeedid ja propageerijad tagajalgadele või kõrgemalegi ja pistavad valjul häälel protestivalt pröökama, kui loevad:
Ma natuke pelgasin, et kui paar nädalat on Sirbis olnud juttu Kirjanike Liidu juubeli teemal ja sestap palju lugemisväärset, siis täna võib olla juba päev, kus järsku tundub leht päris tühjana, aga pidin meeldivalt pettuma: mitmesugusest kirjandusest ja raamatutest oli kohe palju juttu ja head.
Otsa tegi lahti Fungi Karlo, kes mulle on meelde jäänud rohkem filmikriitikuna, aga kes nüüd oli võtnud arvustada ühe norralase filosoofilist raamatut "Igavuse filosoofia". Et ma raamatut pole lugenud, siis seda põnevam oli lugeda sellest ajendatud mõtteid. Eriti huvitavad tundusid põiked selle mõiste või kuidas seda öeldagi juurde, mis mullegi mõnel korral mõtteainet on andnud ja mida eimiskiks või olematuseks nimetada võiks (kui vaid sõnad suudaksid tabada seda, mida kõikehõlmavuse tõttu tabada justkui ei saagi ...)
Vähemalt sama huvitav oli Paku Triinu kirjutis Krulli Hasso "Jumalanna pesa" ainetel, mis sisaldas piinavalt vihjeid mingile tänapäevasele jumalannakultusele ehk asjale, mis ju nagu võinuks olla kunagi radari alla jäänud, aga millest ma ometi mõhkugi ei tea. Igatahes nauditav lugemine oli ja hoolimata artikli kriitilisusest ajendas see mind mainitud Krulli Hasso teoseid vähemalt mentaalselt lükkama nende hulka, mis vajaksid lugemist kui mitte esimeses, siis vähemalt poolteisendas järjekorras.
Väga huvitav oli lugeda ka Isotamme Jaani sulest ühest, võiks öelda et sisuliselt tundmatust eesti luuletajast Enn Uibost, keda ta, nähtavasti põhjusega, märterpoeediks nimetab. Isegi nii tundmatu paistab see mees olevat, et näiteks eestikeelses Vikipedias on teda vaid paar korda mainitud, samal ajal kui saksakeelses on ta kohta lausa terve artikkel. Millest (sellest artiklist siis) jääb küll mulje, et Sirbi artiklis väidetu, nagu olnuks "Enn Uibo ainuke eesti luuletaja, kes saadeti vangilaagrisse surema oma loomingu eest [...] luuletaja Enn Uibo tapetigi eesti keeles luuletamise pärast", kuna teisi saadetud ja tapetud vabadusvõitluse või lausa eimillegi eest, ei pruugi päris õige olla - aga ilmselt mitte ka läbinisti vale.
Lausa kaks lehekülge oli aga pühendatud intervjuule Luige Viiviga, milles erilise tähelepanu all olid kuukümnendad aastad, needsamad, mida nii mõnedki kuldseteks ja veel teab milleks nimetavad. Ma kujutan küll ette, et kogu nauditavast olustiku ja melustiku kirjeldusest ning oma noorpõlve tundlemistest rääkimisest hoolimata tõusevad kümned "kuldsete" ja "vabade" kuuekümnendate apologeedid ja propageerijad tagajalgadele või kõrgemalegi ja pistavad valjul häälel protestivalt pröökama, kui loevad:
Kuuekümnendad pole kuldsed, vaid on piinlik mälestus sellest, kuidas inimene vanglaga harjub ja vangis oleku häid külgi hakkab otsima. Kuuekümnendad on pigem häbi kui uhkus.
Bachmanni Talis oli võtnud teaduskülgedel käsitleda ühe viimastel aastatel eriti humanitaarteadlaste poolt teravalt kritiseeritud teema, nimelt viitamise (kriitika aluseks on muidugi mitte viitamine kui selline, millest kahtlemata on ka humanitaarteadlased kangesti huvitatud ega ole sugugi selle vastu, vaid viitamise arvestamine peagu ainsa käsulaua ja mõõdupuuna, mille alusel raha ja muid hüvesid jagada ...). Põhimõtteliselt jõudis Bachmanngi järeldusele, et viitamine on küll üks olulisi teadlase tegevuse tulemuslikkuse näitajaid, aga siiski ainult üks veel õige mitme teise kõrval. Mis tundub päris mõistliku seisukohana.
Kui tavaliselt kipub Märka Veiko oma meediaarvustustes tublisti võlli üle vindi keerama, siis seekord oli ta vaatluse alla võtnud mitu nii-ütelda tõlkeajakirja, mis viimastel aastatel on eestikeelsena ilmuma hakanud (Imeline Ajalugu, Imeline Teadus, Intelligent Life, National Geographic) ja neid päris positiivses valguses vaadelnud. Ma ise olen neist Imelise Ajaloo tellija ja võin päris nõustuda Märka hinnanguga, et see täidab märkimisväärse tühiku emakeelses ajakirjanduses, mida ehk kunagi üritas täita Kleio, mis aga peagi rohkem "akadeemilistele" radadele suundus, moondudes lõpuks juba päris "akadeemiliseks" Ajalooliseks Ajakirjaks (nagu on ka konkureeriv väljaanne Tuna). Nii et sellise populaarteaduslikuna, nii-ütelda laiadele massidele suunatud ajakirjana on see tõesti täiesti oma koha leidnud, rääkimata sellest, et üldiselt on selles kirjutatu tase päris hea nii sisuliselt kui keeleliselt (kaks asja, mis mõnigi kord kipuvad eriti nii-ütelda populaarses kirjanduses tublisti lonkama).
Ja lõpetuseks oli kahtlemata ajaloohuvilisele mõnus lugeda ka Levini Mai lugu ühest kuulsamast Eestiga seotud kunstiinimesest Michael Sittowist käsitlevast suurteosest. Nojah, artikkel oli küll nimekülluse ja tiheduse tõttu veidi raskepärane ning nõudis süvenenud lugemist, et kõigest täpselt aru saada, aga see ei kahandanud siiski põnevust kõigi nende atribueerimiste ja muude mõtete vahel seiklemisel.
Loetud: Sirp, 26.10.2012
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)
26.10.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille tööosa küll kärpis ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks.
Lisaks üritasin hommikul, tundes, et midagi oleks nagu puudu, tekitada närvikõdi süsteemi uuendamisega. Muidu pole ju tarkvara uuendamine midagi väga erilist, isegi kui ma kasutan (nagu tõlkimisel paraku tarvis läheb) arendusversiooni ehk cauldronit, mitte stabiilset väljalaset. Aga vahepeal oli ette võetud üks märkimisväärsem süsteemsem muudatus (millega täpse sisuga ma ei hakka siinkohal tüütama, aga kui kedagi huvitab, siis allpool on ka link, mis asja selgitab), mille läbiviimist ma olin kerge hirmuga edasi lükanud, ent täna siiski võtsin julguse kokku ning, ärevus hinges, asusin siis usinalt uuendama. Nojah, võib kohe öelda, et närvikõdi mõttes oli see nurjumine: juhendid selle sooritamiseks olid piisavalt head ja põhjalikud, et midagi hullu õieti ei juhtunudki. Tõsi, veidi musta maagiat ehk käsurea kasutamist tuli siiski rakendada, aga sellekski oli mind vastaval teemal käinud arutelu (eriti ühe kaasmaalase piisava selgusega vormistatud vastuskiri) piisavalt ette valmistanud ja natukese pusimise peale oligi kõik uuendatud ja lisaks veel ka töökorras ...
Mageiaga oli seotud veel üks mõnevõrra ajalimiiti vähendanud sündmus, nimelt tõlkemeeskondade esindajate järjekordne IRC-kohtumine. Neid on pärast Mageia 2 ilmumist suhteliselt vähe olnud, ühelt poolt tingituna suvest, teiselt poolt tõlkesuuna üldjuhi küllaltki suure hõivatusega, ja et pooli ikka rohkem kui kaks oleks, siis kolmandalt poolt ka asjaoluga, et veebitõlkesüsteem Transifex või vähemalt selle Mageia teostus on endiselt kasutuskõlbmatu ning tõlkijate poole pealt pole just inimesi, kes seda oskaksid eduliselt parandada, paraku. Sestap oli tänagi arutlusel, kuidas edasi minna. Nähtavasti tuleb kasutusele Pootle, mis on Transifexiga suhteliselt sarnane, aga olevat töökindlam ja ehk paremini hallatav. Ma olen seda põgusalt kasutanud, kuivõrd LibreOffice'i tõlkimine käib samuti Pootle'i baasil, aga peale sinna mõningate soovituste tegemise ei ole ma sellega kokku puutunud, nii et jääb üle uskuda teiste tõlkijate sõnu ... Nojah, muidugi saab ju alati ka tõlgete haldamissüsteemi subversion käsurealt kasutada, aga lootus ju ikka jääb, et kui tõlked on veebis paremini kättesaadavad, siis ehk keegi tunneb veel nende vastu huvi ... Juttu oli kohtumisel muidugi muustki, nii et kes soovib, võib kokkuvõtet lugeda siit ja täielikku üleskirjutust siit.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Heeringas Veenuse õlak (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Kung fu madin (Kanal2), Eureka (TV6)
Lisaks üritasin hommikul, tundes, et midagi oleks nagu puudu, tekitada närvikõdi süsteemi uuendamisega. Muidu pole ju tarkvara uuendamine midagi väga erilist, isegi kui ma kasutan (nagu tõlkimisel paraku tarvis läheb) arendusversiooni ehk cauldronit, mitte stabiilset väljalaset. Aga vahepeal oli ette võetud üks märkimisväärsem süsteemsem muudatus (millega täpse sisuga ma ei hakka siinkohal tüütama, aga kui kedagi huvitab, siis allpool on ka link, mis asja selgitab), mille läbiviimist ma olin kerge hirmuga edasi lükanud, ent täna siiski võtsin julguse kokku ning, ärevus hinges, asusin siis usinalt uuendama. Nojah, võib kohe öelda, et närvikõdi mõttes oli see nurjumine: juhendid selle sooritamiseks olid piisavalt head ja põhjalikud, et midagi hullu õieti ei juhtunudki. Tõsi, veidi musta maagiat ehk käsurea kasutamist tuli siiski rakendada, aga sellekski oli mind vastaval teemal käinud arutelu (eriti ühe kaasmaalase piisava selgusega vormistatud vastuskiri) piisavalt ette valmistanud ja natukese pusimise peale oligi kõik uuendatud ja lisaks veel ka töökorras ...
Mageiaga oli seotud veel üks mõnevõrra ajalimiiti vähendanud sündmus, nimelt tõlkemeeskondade esindajate järjekordne IRC-kohtumine. Neid on pärast Mageia 2 ilmumist suhteliselt vähe olnud, ühelt poolt tingituna suvest, teiselt poolt tõlkesuuna üldjuhi küllaltki suure hõivatusega, ja et pooli ikka rohkem kui kaks oleks, siis kolmandalt poolt ka asjaoluga, et veebitõlkesüsteem Transifex või vähemalt selle Mageia teostus on endiselt kasutuskõlbmatu ning tõlkijate poole pealt pole just inimesi, kes seda oskaksid eduliselt parandada, paraku. Sestap oli tänagi arutlusel, kuidas edasi minna. Nähtavasti tuleb kasutusele Pootle, mis on Transifexiga suhteliselt sarnane, aga olevat töökindlam ja ehk paremini hallatav. Ma olen seda põgusalt kasutanud, kuivõrd LibreOffice'i tõlkimine käib samuti Pootle'i baasil, aga peale sinna mõningate soovituste tegemise ei ole ma sellega kokku puutunud, nii et jääb üle uskuda teiste tõlkijate sõnu ... Nojah, muidugi saab ju alati ka tõlgete haldamissüsteemi subversion käsurealt kasutada, aga lootus ju ikka jääb, et kui tõlked on veebis paremini kättesaadavad, siis ehk keegi tunneb veel nende vastu huvi ... Juttu oli kohtumisel muidugi muustki, nii et kes soovib, võib kokkuvõtet lugeda siit ja täielikku üleskirjutust siit.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Heeringas Veenuse õlak (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Kung fu madin (Kanal2), Eureka (TV6)
25.10.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tegin lühikese, aga õnnistava - kuivõrd väljas oli imeilus hingekosutav ilm kerge tuulepojukese ja mõnusalt taguvate ja togivate vihmateradega - pausi juba tungivaks muutunud vajaduse täitmiseks külastada elukohajärgset kauplust koduste toiduvarude täiendamiseks või õigemini neile taas aluse panemiseks. Muidu rien.
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Ajavaod: Aegvõtted Tallinnale (ETV), Meie aasta Siberis (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Ajax - Manchester City (TV6), Sündmus (TV3)
Loetud: Tuna 3/2012
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Ajavaod: Aegvõtted Tallinnale (ETV), Meie aasta Siberis (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Ajax - Manchester City (TV6), Sündmus (TV3)
24.10.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud. Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Glasgow Celtic (TV6)
Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud. Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Barcelona - Glasgow Celtic (TV6)
23.10.12
Esmabased mõtted
Niisiis, pärast eilset puhkepäeva võib nüüd selgelt lugemise ja logelemise ja muidu lohetsemise perioodile kriipsu alla tõmmata ja alustada taas "töömehe" elu. Nojah, et tavapäraselt on mul esmaspäev olnud vaba tarkvara tõlkimise päralt, siis seda traditsiooni ka täna jätkasin - enne kui homme uue raamatu kallale asuda (aga tegelikult olen ma sellesse ikka pilgu juba sisse ka visanud :-) ).
Pärast möödunud nädala lõpul Mageia paigaldusaegsete abitekstide tõlkimist mõtlesin esialgu, et pöördun täna Mageia juhtimiskeskuse dokumentatsiooni poole, aga selgus, et see on praegu veel küllaltki algusjärgus: nii umbes 55 moodulist ehk failist on ehk vaid 15 ringis selliseid, mida võib enam-vähem valmiks pidada, ülejäänutes laiutab valdavalt asendustekst "Text to write" ... Pidanud ka dokumentatsioonimeeskonna IRC-kanalil veidi aru, leidsin, et selle kallale ei ole mõtet nähtavasti veel sellel aastalgi minna: liiga palju võib veel muutusi tulla ja praeguse süsteemi korral on nende ülekandmine tõlkesse küllaltki keeruline.
Sestap asusin ikka vana hea KDE kallale, kus oli arendusharus (mille täielikku valmimist ma eelmine nädal võisin uhkelt kuulutada) pisut tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe juurde tulnud. Aga peamine mahv läks ikka selle viimase teksti tõlkimisega seotud sabatuti ehk dokumentatsiooni peale. Mõnevõrra paremaks see kahtlemata ka sai, vähemalt tõlgituse osas, kuigi teha on seal ikka päris palju veel, täpsemalt umbes 14 600 stringi - ja teatavasti on dokumentatsioonis need stringid palju tõsisema kaaluga, pikemad ja seega ka rohkem aega nõudvad. Aga teisest küljest muidugi on käsiraamatud paraku asi, mille tõlkimine tihtipeale tundub energia paiskamisena musta auku - ehkki aeg-ajalt võib kuulda hüüatusi, et mis kasu on rakenduste tõlkimisest, kui kõikvõimalik abi ikka tõlkimata on, siis juba selle hüüatuse põhjalgi võib mõista, et käsiraamatud ja abimaterjalid üldse on ikka viimased asjad, millele keegi üldse pilgu peale heidab (KDE põhitarkvara käsiraamatud on ju juba aastaid tõlgitud, aga ma olen ikka pidanud nii mõnelgi korral inimestele lausa käratama, et RTFM ...)
Aga et mitte niimoodi nukras toonis lõpetada, siis ühe kaastõlkija märkuse peale meenus, et ka mul on sel aastal teatav ümmargune tähtpäev just seoses tarkvara tõlkimisega täitumas või õigemini juba täitunud. See oli just 2002. aasta sügiskuudel, kui ma nautisin veel töölkäimisest vabanemise tunnet, kui ma hakkasin sellega põhjalikumalt tegelema ning ennast nii KDE kui ka Mandriva tõlkimise lainele häälestasin. Tarkvarahoidlates ringi vaadates leidsin, et nähtavasti esimene panus KDE tõlkimisse oli pärit 6. oktoobrist 2002 - selline ohutu ja kindlasti mitte vaidlusi esile kutsuv ajavööndeid loetleva faili tõlkimine. Õiguse KDE tarkvarahoidlasse iseseisvalt sissekandeid tegema hakata sain ma ligikaudu aasta hiljem ja esimene sissekanne peaks olema see siin.
Tolle esimese KDE sissekandega umbes samasse aega jääb ka alustamine Mandriva rindel, mille puhul selle algusdaatumi paikapanemine on küll veidi keerukam, sest tarkvarahoidla ümberkantimise tõttu CVS-hoidlast SVN-hoidlaks paistab üht-teist lausa kaduma olevat läinud. Igatahes kindlalt esimeste seas on see sissekanne, mis pärit 1. novembrist 2002. Võimalik, et tegelikult saaks seda algusaega veel kuu-poolteist varasemaks viia, aga võib-olla kulus mul ka tõlkimise peale natuke aega, enne kui asi sissekandmiseni jõudis. Igatahes ümmargune kümme aastat mõlemal puhul. Ja kui Mandriva või ka selle mingis mõttes järeltulija Mageia puhul on 100-protsendine tõlgitus juba iidamast-aadamast saavutatud, siis KDE puhul alles nüüd (ja kui arvestada dokumentatsiooni, siis isegi praegu veel mitte ...) Muidugi, eks KDE kõigi oma mustmiljoni rakendusega on ka mahult kordades suurem.
Ja veel üks päeva rõõmu toonud asi. Et ma väga nadi raadiokuulaja olen, siis jõudsin alles täna taskuhäälingu kaudu selle jutu ärakuulamiseni, mida Arjaka Küllo eelmisel nädalal Kuku raadios mu viimati ilmunud tõlkeraamatu "Hitleri armee" kohta kõneles. Hästi kõneles, nagu ikka, kui ma teda tehnika vahendatult või ka otse kuulama olen sattunud. Ja isegi üht-teist uudislikku oli tema jutus, näiteks see, kuidas selliste "ühistrüki" raamatute valmimine kirjastuse poolt välja näeb, millest mul oli vaid pealiskaudne aim. No ja et tegu oli ju Turu Reinuga kahasse tõlgitud raamatuga, siis mõistagi oli Arjakas leidnud ka raamatu esimesest poolest mõndagi, mida ma polnud näinud või tähele pannud.
Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), Ukraina: demokraatiast kaosesse (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu GUI
KDE arendusharu dokumentatsioon
Pärast möödunud nädala lõpul Mageia paigaldusaegsete abitekstide tõlkimist mõtlesin esialgu, et pöördun täna Mageia juhtimiskeskuse dokumentatsiooni poole, aga selgus, et see on praegu veel küllaltki algusjärgus: nii umbes 55 moodulist ehk failist on ehk vaid 15 ringis selliseid, mida võib enam-vähem valmiks pidada, ülejäänutes laiutab valdavalt asendustekst "Text to write" ... Pidanud ka dokumentatsioonimeeskonna IRC-kanalil veidi aru, leidsin, et selle kallale ei ole mõtet nähtavasti veel sellel aastalgi minna: liiga palju võib veel muutusi tulla ja praeguse süsteemi korral on nende ülekandmine tõlkesse küllaltki keeruline.
Sestap asusin ikka vana hea KDE kallale, kus oli arendusharus (mille täielikku valmimist ma eelmine nädal võisin uhkelt kuulutada) pisut tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe juurde tulnud. Aga peamine mahv läks ikka selle viimase teksti tõlkimisega seotud sabatuti ehk dokumentatsiooni peale. Mõnevõrra paremaks see kahtlemata ka sai, vähemalt tõlgituse osas, kuigi teha on seal ikka päris palju veel, täpsemalt umbes 14 600 stringi - ja teatavasti on dokumentatsioonis need stringid palju tõsisema kaaluga, pikemad ja seega ka rohkem aega nõudvad. Aga teisest küljest muidugi on käsiraamatud paraku asi, mille tõlkimine tihtipeale tundub energia paiskamisena musta auku - ehkki aeg-ajalt võib kuulda hüüatusi, et mis kasu on rakenduste tõlkimisest, kui kõikvõimalik abi ikka tõlkimata on, siis juba selle hüüatuse põhjalgi võib mõista, et käsiraamatud ja abimaterjalid üldse on ikka viimased asjad, millele keegi üldse pilgu peale heidab (KDE põhitarkvara käsiraamatud on ju juba aastaid tõlgitud, aga ma olen ikka pidanud nii mõnelgi korral inimestele lausa käratama, et RTFM ...)
Aga et mitte niimoodi nukras toonis lõpetada, siis ühe kaastõlkija märkuse peale meenus, et ka mul on sel aastal teatav ümmargune tähtpäev just seoses tarkvara tõlkimisega täitumas või õigemini juba täitunud. See oli just 2002. aasta sügiskuudel, kui ma nautisin veel töölkäimisest vabanemise tunnet, kui ma hakkasin sellega põhjalikumalt tegelema ning ennast nii KDE kui ka Mandriva tõlkimise lainele häälestasin. Tarkvarahoidlates ringi vaadates leidsin, et nähtavasti esimene panus KDE tõlkimisse oli pärit 6. oktoobrist 2002 - selline ohutu ja kindlasti mitte vaidlusi esile kutsuv ajavööndeid loetleva faili tõlkimine. Õiguse KDE tarkvarahoidlasse iseseisvalt sissekandeid tegema hakata sain ma ligikaudu aasta hiljem ja esimene sissekanne peaks olema see siin.
Tolle esimese KDE sissekandega umbes samasse aega jääb ka alustamine Mandriva rindel, mille puhul selle algusdaatumi paikapanemine on küll veidi keerukam, sest tarkvarahoidla ümberkantimise tõttu CVS-hoidlast SVN-hoidlaks paistab üht-teist lausa kaduma olevat läinud. Igatahes kindlalt esimeste seas on see sissekanne, mis pärit 1. novembrist 2002. Võimalik, et tegelikult saaks seda algusaega veel kuu-poolteist varasemaks viia, aga võib-olla kulus mul ka tõlkimise peale natuke aega, enne kui asi sissekandmiseni jõudis. Igatahes ümmargune kümme aastat mõlemal puhul. Ja kui Mandriva või ka selle mingis mõttes järeltulija Mageia puhul on 100-protsendine tõlgitus juba iidamast-aadamast saavutatud, siis KDE puhul alles nüüd (ja kui arvestada dokumentatsiooni, siis isegi praegu veel mitte ...) Muidugi, eks KDE kõigi oma mustmiljoni rakendusega on ka mahult kordades suurem.
Ja veel üks päeva rõõmu toonud asi. Et ma väga nadi raadiokuulaja olen, siis jõudsin alles täna taskuhäälingu kaudu selle jutu ärakuulamiseni, mida Arjaka Küllo eelmisel nädalal Kuku raadios mu viimati ilmunud tõlkeraamatu "Hitleri armee" kohta kõneles. Hästi kõneles, nagu ikka, kui ma teda tehnika vahendatult või ka otse kuulama olen sattunud. Ja isegi üht-teist uudislikku oli tema jutus, näiteks see, kuidas selliste "ühistrüki" raamatute valmimine kirjastuse poolt välja näeb, millest mul oli vaid pealiskaudne aim. No ja et tegu oli ju Turu Reinuga kahasse tõlgitud raamatuga, siis mõistagi oli Arjakas leidnud ka raamatu esimesest poolest mõndagi, mida ma polnud näinud või tähele pannud.
Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), Ukraina: demokraatiast kaosesse (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu GUI
KDE arendusharu dokumentatsioon
22.10.12
Pühabased mõtted
Otsustasin täna võtta täitsa vaba päeva kõigi nende viimase aja üleelamiste ja pingutuste mahalaadimiseks ning niisama lohetsemiseks. Sellest hoolimata oli päeva nael mõistagi tavapärane külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde, mis samamoodi traditsiooniliselt tähendas nii korralikku kõhutäit (sealhulgas taas kartuliputru ja hakklihakastet, mida ilmselt võib eelroaks pakutud omleti kõrval mu teiseks lemmiksöögipooliseks pidada) kui ka tublit peatäit. Viimase eest hoolitses eriti Kuma Kange ristsõnavihik, mis on Meistriristiku kõrval teine Eestis ilmuv ristsõnaväljaanne, mille lahendamine tõepoolest pinget pakub (ehkki mõnikord esineb teisteski kergemat pingutust nõudvaid mõistatusi). Lisaks aitasin emal vormistada tema isa kohta käivat mälestusliku iseloomuga artiklit, mida ta oli viimase nädala jooksul natuke täiendanud, sealjuures toimetaja märkuste kohaselt (selgus, et see on kavas avaldada lausa ühes vististi mõnevõrra teadusliku kallakuga väljaandes, mille üle ma saan ainult uhke olla).
Loetud: Akadeemia 10/2012; Imeline Ajalugu 10/2012
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV), Harju 1-50: Jelena Skulskaja (ETV)
Ilmunud tõlked: Wu Nan: Mo Yan - mees, kes vaimustab maailma ja kohutab kodumaad (Postimees, 20.10.2012)
Loetud: Akadeemia 10/2012; Imeline Ajalugu 10/2012
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV), Harju 1-50: Jelena Skulskaja (ETV)
Ilmunud tõlked: Wu Nan: Mo Yan - mees, kes vaimustab maailma ja kohutab kodumaad (Postimees, 20.10.2012)
21.10.12
Laubased mõtted
Nagu ma tasakesi lootsin, oligi abi seal kõige lähem, kus häda kõige suurem. Või noh, kas nüüd telekapuudust saab just hädaks nimetada, aga ikkagi. Kohe mitu heatahtlikku pakkumist oma vanemast või tarbetumast pildinäitamise masinast lahti saada oli laekunud selle aja jooksul, kui ma kenasti rahus tudusin. Aga otsustasin siiski, et oma kalli emme pakkumine on see kõige armsam. Ja õnneks oli ka transport kaunisti saadaval, nii et õhtuks olin taas televiisoriga varustatud - kuigi nojah, peale esialgse kanalite kontrollimise sealt ju miskit vaadata täna polnudki ...
Muidu möödus päev taas Mageia lainel. Et muud asjad said eile tehtud, oli täna siis järg dokumentatsiooni käes. Mille osas jõudsin järeldusele, et võrreldes Mandriva aegadega pole väga palju muutunud: ikka on see dokumentatsiooni tõlkmine äärmiselt kohmakas ja raskekujuline. Praegu on kasutusel veebipõhine süsteem (Calenco CMS), mis aga nõuab korraga vähemalt kahe lisakomponendi paigaldamist arvutisse, kusjuures mõlemad tagatipuks veel enam-vähem kindla versiooniga ... Ja vajaliku Java paigaldamisega nii, et see ka tolle veebisüsteemi jaoks korralikult tööle oleks hakanud, ei tulnudki ma toime: kõik muud asjad arvutis või internetis seda nagu tunnistasid, aga mitte see süsteem ... Õnneks on seal ka võimalus faile alla laadida ja nii-ütelda omaette nokitsedes tõlkida. Ning selle tulemusena saingi täna valmis nende abitekstide tõlked, mida näidatakse Mageia paigaldamise ajal (selle ingliskeelset varianti võib näha siin). Loodetavasti saan need ka ära saata ning peagi on nad juba kasutusel. Nojah, need nõuavad ka ekraanipilte, mida mul kõiki käepärast ei ole, aga küllap saab ka selle probleemi lahendatud. Mageia enda käsiraamat(ud) on niisiis järgmine etapp, tunde järgi natuke raskem, aga mitte siiski väga palju, ma loodan, vähemalt kui meenutada omaaegset Mandriva käsiraamatute tõlkimist.
Loetud: Diplomaatia 10/2012; Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Muidu möödus päev taas Mageia lainel. Et muud asjad said eile tehtud, oli täna siis järg dokumentatsiooni käes. Mille osas jõudsin järeldusele, et võrreldes Mandriva aegadega pole väga palju muutunud: ikka on see dokumentatsiooni tõlkmine äärmiselt kohmakas ja raskekujuline. Praegu on kasutusel veebipõhine süsteem (Calenco CMS), mis aga nõuab korraga vähemalt kahe lisakomponendi paigaldamist arvutisse, kusjuures mõlemad tagatipuks veel enam-vähem kindla versiooniga ... Ja vajaliku Java paigaldamisega nii, et see ka tolle veebisüsteemi jaoks korralikult tööle oleks hakanud, ei tulnudki ma toime: kõik muud asjad arvutis või internetis seda nagu tunnistasid, aga mitte see süsteem ... Õnneks on seal ka võimalus faile alla laadida ja nii-ütelda omaette nokitsedes tõlkida. Ning selle tulemusena saingi täna valmis nende abitekstide tõlked, mida näidatakse Mageia paigaldamise ajal (selle ingliskeelset varianti võib näha siin). Loodetavasti saan need ka ära saata ning peagi on nad juba kasutusel. Nojah, need nõuavad ka ekraanipilte, mida mul kõiki käepärast ei ole, aga küllap saab ka selle probleemi lahendatud. Mageia enda käsiraamat(ud) on niisiis järgmine etapp, tunde järgi natuke raskem, aga mitte siiski väga palju, ma loodan, vähemalt kui meenutada omaaegset Mandriva käsiraamatute tõlkimist.
Loetud: Diplomaatia 10/2012; Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
20.10.12
Reedesed mõtted
Nagu tasakesi loodetud, saingi päris operatiivselt vastuse viimase KDE rakenduste tõlkes segaseks jäänud mõiste kohta ning see ja veel mõned päevaga juurde tekkinud stringid tõlgitud, võib nüüd puhta südamega öelda, et nii stabiilne kui ka arendusharu on täielikult tõlgitud. Ehk teisisõnu: mõlemas on tõlkimata ikka seesama üks string, millest ma olen korduvalt juttu teinud ja mis osutab sellele, et lastemängule Kartulimees ei ole seniajani keegi kena häälega inimene sisse lugenud kõigi nende elementide nimesid, millega "kartulimehikest" täiendada saab ...
Aga et KDE võttis õieti vaid mõne minuti aega, pühendusin täna Mageiale. Nagu ma arvasin, ei olnud rakendustes kuigi palju tööd, kõike kokku ehk alla saja stringi, neistki valdav osa mõnevõrra muudetud tarkvarapakettide gruppide nimed (mida näeb näiteks tarkvarapaigaldajas). Märksa rohkem nõudis vaeva veebilehe tõlgitavaks muudetud osade emakeelde ümberpanemine, aga ööhakuks sai seegi valmis, nagu võib näha nii Mageia koduleheküljelt ja selle all-lehekülgedelt kui ka vastavat statistikat koondavalt leheküljelt (nojah, seal on muidugi ka see näha, et tõlkimata on Mageia kui organisatsiooni (või õigemini meie mõistes vabaühenduse) põhikiri, aga ma veidi kahtlen isegi selle tõlkimise mõttekuses - põhimõtteliselt kehtib nagunii prantsuskeelne, kuivõrd seal on ju Mageia registreeritud, ja see juriidiline dokument võib sisaldada midagi huvitavat ehk ainult juristide jaoks, samas kui kõik muu, mis tegelikult oluline, on lahti räägitud (tõlgitavaks muudetud) veebilehel ... Igatahes ei kavatse ma selle kallal enne vaeva hakata nägema, kui tõesti midagi muud enam teha ei ole :-) (või kui keegi mingil põhjusel aktiivselt peale ei hakka käima ...)
Aga veel enne, kui ma sellega valmis sain. toimus midagi tähelepanuväärset ja kurvastavat otse koduseinte vahel. Teler pärast "Kelgukoerte" vaatamist muusikakanali peale lülitatud, lamasin parajasti diivanil ja lehitsesin, nagu ma mõnigi kord teen, juhuslikult kõikjal kõrguvatest hunnikutest võetud raamatut, et otsustada, kas see väärib asetamist mõnda neist hunnikutest, kus seisavad eelisjärjekorras lugemiseks mõeldud raamatud või mitte. Siis aga kerkis ühel hetkel kõrvu heli, mis lõi mind kergelt rivist välja: justkui oleks mingi linnuke otse toas vidistama hakanud. Esialgu ei saanud ma hämmastuse tõttu asjast arugi, aga siis viisin kokku heli ja tõiga, et teleriekraan oli mustaks muutunud: mind ustavalt ligemale kakskümmend (aga igatahes üle viieteistkümne) aastat teeninud teler oli lõplikult otsad andnud. Nojah, eks mul on juba mõnda aega keerelnud tegelikult peas mõte uus pildinäitamise masin hankida, selline natuke moodsam kui see vana Philips (kuigi pole välistatud, et firmat ma siiski ei vaheta - aga mine seda ette tea). Natuke järele mõelnud ja huvi pärast ka pangakontot kiiganud, leidsin siiski, et kohe ma selle hankimiseks päris valmis ei ole, nii et nähtavasti tuleb maad kuulata, kas kellelegi ei juhtu vähemalt ajutiselt mõnda mis tahes aparaati üle olevat. Või noh, eks saab ju ka ilma telerita läbi ajada - ma olen küll harjunud mõningaid sarisaateid või ka muud vaatama, aga elus on olnud ka perioode, mida teler pole sisustanud, ja midagi halba need kaasa pole toonud ega tooks usutavasti ka nüüd, seda enam, et tänapäeval saab õige paljusid asju ka internetist vaadata, alati võib-olla mitte "reaalajas", aga sel pole nagunii mulle väga suurt tähtsust. Eks näeb, mis saab ...
Otsekui vastukaaluks pildilise aparaadi ülesütlemisele sisaldas tekstijäädvustuslik Sirp täna õige palju lugemist - kuigi tuleb muidugi lisada, et ajalehe lugemise ajal ei olnud eelmainitud kurvastava tooniga sündmus veel aset leidnud. Tõsise üllatusena oli tänase numbri peatoimetaja juhtkiri isegi täiesti loetav ja üsna mõistlik, ehkki ei sisaldanud küll ühtegi head mõtet - aga Sirbi juhtkirjade puhul ongi paraku tavaks, et kui need mõtteid sisaldavad, siis on need kohe kindlasti halvad, muutes terve juhtkirja miinusmärgiliseks, nii et plussmärgiline saab see olla siis, kui seal mõtteid pole, vaid keerutatakse niisama juttu ...
Laidre Margus oli kirjutanud väga põneva artikli, mis tõukus mõneti Miłoszi Czesławi mõne aja eest ilmunud teosest "Sünnimaa Euroopa", aga oli selle suhtes üpris kriitiline ja väljus mitmeti tavapärase arvustuse raamest, jõudes sellise tubli ideoloogilise laenguga seisukohavõtuni. Milline oli üldiselt selline, millega ma päris hea meelega võiksin nõustuda. Aga eks igaühel ole oma arvamus - igatahes lugemist väärt on see lugu kindlasti.
Tavapärasema arvustuse moodi loo oli Kreemi Juhan kirjutanud samuti hiljuti ilmunud "Hansa liidu ajaloo" kohta, mis mulle kui (ehkki mitte selle raamatu, õnneks) tõlkijale oli ühtaegu huvitav ja valus lugeda, kuivõrd oma tubli kolmandik loost oli - nähtavasti täie õigusega - suunatud just tõlke nigeluse või vähemalt mitte-kõige.paremuse pihta. Kuradima kahju, et selliseid asju ette tuleb.
Nähtavasti Kirjanike Liidu juubeli jätkulugudena oli avaldatud õige mitu kirjutist. Loomulikult lugesin huviga intervjuud Vello Saloga, kelle suhtes ma tunnen sügavat austust kõige eest, mida ta on teinud nii raamatuvallas, olgu tõlkijana või kirjastajana, kui ka kirikuloo alal. Nagu Salo ikka, oli ta sellessegi intervjuusse poetanud mitmeid vahvaid pisiterasid, olgu Läti Henriku tõlke kohta või siis põhjuse kohta, miks tema kirjastus hakkas välja andma taskuraamatu sarja - et ikka paremini neid trükiseid tollasesse Nõukogude Eestisse smugeldada :-)
Vähemalt sama huvitav oli lugeda Kronbergi Janika liigutavat ülevaadet sellest, kuidas ta käis külas Ristikivi Karli "pärijal" kreeklasel Spyrol ehk Arvanitise Spiridonisel. Päris meeleolukas.
Kuigi ma muusikalises mõttes kurdi inimesena väga harva loen sellele teemale pühendatud leheveerge, siis tänases numbris pälvis siiski tähelepanu Kõlari Juko-Mardi lugu muusikatööstuse olevikust ja tulevikust. See temaatika on mõnevõrra seotud mulle veidi rohkem huvi pakkuva autoriõiguste teemaga. Seal oli vähemalt üks seisukoht, mille kehtivust ma olen ka enda puhul tähele pannud: CD-de aeg on nähtavasti läbi. Mul muidugi on väga vähe CD-sid, ainult mõnikümmend, aga tõepoolest, neidki kuulan ma aina harvemini, palju lihtsam on panna mõni internetist tulev voog huugama ... Samamoodi oli huvitav, aga ka üsna loogiline ennustus, et vinüülplaat võib olla juba mõne aasta pärast üks väheseid füüsilisi andmekandjaid, mille turg püsib endiselt elujõulisena - mulle kui "kurdile" ei ole muidugi vahet, aga isegi minu tuttavate seas on inimesi, kes eelistavad digitaalsele analoogmuusikat.
Mõnevõrra üllatav oli Sirbi veergudel kohata ülevaateid tänavuste Nobeli füüsika- ja meditsiinipreemia võitjatest ja nende saavutustest. Ma olent tavaliselt harjunud selliseid asju lugema Horisondist, aga eks mõistagi ole Sirp kui nädalaleht tunduvalt operatiivsem kui kahekuukiri Horisont - ja mõistagi on viimases põhimõtteliselt ruumi rohkem, kui mitte teksti, siis vähemalt illustratiivsete materjalide jaoks. Aga ega neil lehelugudel ka midagi viga polnud, kirjutatud samuti asjatundjate poolt ja asjalikult.
Põhilehe lõpetuseks oli aga lugu teemal, mis tavaliselt tekitab vaid musta masendust - ehk täpsemalt soomeugrilastest, kelle olukord eriti suure idanaabri šovinistliku hõlma all on kõike muud kui kadestamist väärt. Kuigi ungarlase Pusztay Jánose lugu oli küllaltki optimistlikus toonis või vähemalt mitte liiga mustades (mis kipub iseloomustama näiteks Eesti temaatikaga tegelevate isikute sõnavõtte - aga võib-olla ka seepärast, et Eestist vaadates on ida pool valitsev olukord selgemini näha kui kaugemast Ungarist ...), oli mõnevõrra üllatav teada saada, et Ungaris, mis ju suurim ugrimugride iseseisev riik, ollakse samamoodi nagu Eestiski mures rahvaarvu kahanemise ja muude koleduste pärast - ja veel enam, et Ungaris kadestatakse eestlasi keeleseaduse ja üldse keelekorralduse pärast. Nojah, see on ju teada, et riigikeelt ei ole väga paljudes maades ja keeleseadusedki (enamasti pigem vähemuskeelte kaitseks kui riigi- või muus staatuses keele kasutamise, kaitse jms reguleerimiseks) küllaltki haruldased, aga miskipärast poleks uskunud, et ikka suhteliselt suure rahvaarvuga Ungaril võiks selliseid probleeme esineda. (Neil muidugi on oma lisaaspekt ehk maailmasõdade järgne olukord, kus ungarlaste asualad on jagunenud teab paljude riikide vahel.)
Tänase lehe lisana oli kaasas ka Kultuurkapitali käesoleva aasta kolmandat rahajaotust kajastav leheke, millest, nagu ikka, võis leida õige mitu huvitavat asja. Näiteks teada saada, et kavas on Dante "Uue elu" uustõlge. Tõlkijaks samune Raua Rein, kes - kuna toona midagi muud Dantest (vähemalt täies mahus) ju eesti keeles lihtsalt polnud - EHI algusaegadel maailmakirjanduse kursuse raames tolle vana, nüüdseks juba ligemale sajanditaguse tõlke kohustusliku kirjanduse nimekirja lisas, üldse muidugi arvestamata seda, kui raske oli sellist raamatut hankida :-) Ja nii palju kui ma selle lugemisest mäletan, siis kuigi Semperi tõlkele minusugune ei oska ilmselt palju ette heita, on juba eesti keel ise piisavalt palju arenenud, et uut tõlget võiks tõepoolest vaja olla. Lisaks sellele võis teada saada, et eesti keeles peaks ilmuma ka Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus", mis on äärmiselt tervitatav. Schopenhaueri väärtuse ja ajakohasuse üle võidakse ju vaielda, aga kahtlemata on tegu teosega, mis on avaldanud päris paljudele päris palju mõju, nii et võib vaid tervitada asjaolu, et nii paarisaja-aastase hulinemisega seda ka eesti keeles lugeda saaks..
Loetud: Sirp, 19.10.2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu
Mageia: drakpxelinux, drakx_share, rpmdrake, urpmi, mgaonline, veeb1, veeb2
Aga et KDE võttis õieti vaid mõne minuti aega, pühendusin täna Mageiale. Nagu ma arvasin, ei olnud rakendustes kuigi palju tööd, kõike kokku ehk alla saja stringi, neistki valdav osa mõnevõrra muudetud tarkvarapakettide gruppide nimed (mida näeb näiteks tarkvarapaigaldajas). Märksa rohkem nõudis vaeva veebilehe tõlgitavaks muudetud osade emakeelde ümberpanemine, aga ööhakuks sai seegi valmis, nagu võib näha nii Mageia koduleheküljelt ja selle all-lehekülgedelt kui ka vastavat statistikat koondavalt leheküljelt (nojah, seal on muidugi ka see näha, et tõlkimata on Mageia kui organisatsiooni (või õigemini meie mõistes vabaühenduse) põhikiri, aga ma veidi kahtlen isegi selle tõlkimise mõttekuses - põhimõtteliselt kehtib nagunii prantsuskeelne, kuivõrd seal on ju Mageia registreeritud, ja see juriidiline dokument võib sisaldada midagi huvitavat ehk ainult juristide jaoks, samas kui kõik muu, mis tegelikult oluline, on lahti räägitud (tõlgitavaks muudetud) veebilehel ... Igatahes ei kavatse ma selle kallal enne vaeva hakata nägema, kui tõesti midagi muud enam teha ei ole :-) (või kui keegi mingil põhjusel aktiivselt peale ei hakka käima ...)
Aga veel enne, kui ma sellega valmis sain. toimus midagi tähelepanuväärset ja kurvastavat otse koduseinte vahel. Teler pärast "Kelgukoerte" vaatamist muusikakanali peale lülitatud, lamasin parajasti diivanil ja lehitsesin, nagu ma mõnigi kord teen, juhuslikult kõikjal kõrguvatest hunnikutest võetud raamatut, et otsustada, kas see väärib asetamist mõnda neist hunnikutest, kus seisavad eelisjärjekorras lugemiseks mõeldud raamatud või mitte. Siis aga kerkis ühel hetkel kõrvu heli, mis lõi mind kergelt rivist välja: justkui oleks mingi linnuke otse toas vidistama hakanud. Esialgu ei saanud ma hämmastuse tõttu asjast arugi, aga siis viisin kokku heli ja tõiga, et teleriekraan oli mustaks muutunud: mind ustavalt ligemale kakskümmend (aga igatahes üle viieteistkümne) aastat teeninud teler oli lõplikult otsad andnud. Nojah, eks mul on juba mõnda aega keerelnud tegelikult peas mõte uus pildinäitamise masin hankida, selline natuke moodsam kui see vana Philips (kuigi pole välistatud, et firmat ma siiski ei vaheta - aga mine seda ette tea). Natuke järele mõelnud ja huvi pärast ka pangakontot kiiganud, leidsin siiski, et kohe ma selle hankimiseks päris valmis ei ole, nii et nähtavasti tuleb maad kuulata, kas kellelegi ei juhtu vähemalt ajutiselt mõnda mis tahes aparaati üle olevat. Või noh, eks saab ju ka ilma telerita läbi ajada - ma olen küll harjunud mõningaid sarisaateid või ka muud vaatama, aga elus on olnud ka perioode, mida teler pole sisustanud, ja midagi halba need kaasa pole toonud ega tooks usutavasti ka nüüd, seda enam, et tänapäeval saab õige paljusid asju ka internetist vaadata, alati võib-olla mitte "reaalajas", aga sel pole nagunii mulle väga suurt tähtsust. Eks näeb, mis saab ...
Otsekui vastukaaluks pildilise aparaadi ülesütlemisele sisaldas tekstijäädvustuslik Sirp täna õige palju lugemist - kuigi tuleb muidugi lisada, et ajalehe lugemise ajal ei olnud eelmainitud kurvastava tooniga sündmus veel aset leidnud. Tõsise üllatusena oli tänase numbri peatoimetaja juhtkiri isegi täiesti loetav ja üsna mõistlik, ehkki ei sisaldanud küll ühtegi head mõtet - aga Sirbi juhtkirjade puhul ongi paraku tavaks, et kui need mõtteid sisaldavad, siis on need kohe kindlasti halvad, muutes terve juhtkirja miinusmärgiliseks, nii et plussmärgiline saab see olla siis, kui seal mõtteid pole, vaid keerutatakse niisama juttu ...
Laidre Margus oli kirjutanud väga põneva artikli, mis tõukus mõneti Miłoszi Czesławi mõne aja eest ilmunud teosest "Sünnimaa Euroopa", aga oli selle suhtes üpris kriitiline ja väljus mitmeti tavapärase arvustuse raamest, jõudes sellise tubli ideoloogilise laenguga seisukohavõtuni. Milline oli üldiselt selline, millega ma päris hea meelega võiksin nõustuda. Aga eks igaühel ole oma arvamus - igatahes lugemist väärt on see lugu kindlasti.
Tavapärasema arvustuse moodi loo oli Kreemi Juhan kirjutanud samuti hiljuti ilmunud "Hansa liidu ajaloo" kohta, mis mulle kui (ehkki mitte selle raamatu, õnneks) tõlkijale oli ühtaegu huvitav ja valus lugeda, kuivõrd oma tubli kolmandik loost oli - nähtavasti täie õigusega - suunatud just tõlke nigeluse või vähemalt mitte-kõige.paremuse pihta. Kuradima kahju, et selliseid asju ette tuleb.
Nähtavasti Kirjanike Liidu juubeli jätkulugudena oli avaldatud õige mitu kirjutist. Loomulikult lugesin huviga intervjuud Vello Saloga, kelle suhtes ma tunnen sügavat austust kõige eest, mida ta on teinud nii raamatuvallas, olgu tõlkijana või kirjastajana, kui ka kirikuloo alal. Nagu Salo ikka, oli ta sellessegi intervjuusse poetanud mitmeid vahvaid pisiterasid, olgu Läti Henriku tõlke kohta või siis põhjuse kohta, miks tema kirjastus hakkas välja andma taskuraamatu sarja - et ikka paremini neid trükiseid tollasesse Nõukogude Eestisse smugeldada :-)
Vähemalt sama huvitav oli lugeda Kronbergi Janika liigutavat ülevaadet sellest, kuidas ta käis külas Ristikivi Karli "pärijal" kreeklasel Spyrol ehk Arvanitise Spiridonisel. Päris meeleolukas.
Kuigi ma muusikalises mõttes kurdi inimesena väga harva loen sellele teemale pühendatud leheveerge, siis tänases numbris pälvis siiski tähelepanu Kõlari Juko-Mardi lugu muusikatööstuse olevikust ja tulevikust. See temaatika on mõnevõrra seotud mulle veidi rohkem huvi pakkuva autoriõiguste teemaga. Seal oli vähemalt üks seisukoht, mille kehtivust ma olen ka enda puhul tähele pannud: CD-de aeg on nähtavasti läbi. Mul muidugi on väga vähe CD-sid, ainult mõnikümmend, aga tõepoolest, neidki kuulan ma aina harvemini, palju lihtsam on panna mõni internetist tulev voog huugama ... Samamoodi oli huvitav, aga ka üsna loogiline ennustus, et vinüülplaat võib olla juba mõne aasta pärast üks väheseid füüsilisi andmekandjaid, mille turg püsib endiselt elujõulisena - mulle kui "kurdile" ei ole muidugi vahet, aga isegi minu tuttavate seas on inimesi, kes eelistavad digitaalsele analoogmuusikat.
Mõnevõrra üllatav oli Sirbi veergudel kohata ülevaateid tänavuste Nobeli füüsika- ja meditsiinipreemia võitjatest ja nende saavutustest. Ma olent tavaliselt harjunud selliseid asju lugema Horisondist, aga eks mõistagi ole Sirp kui nädalaleht tunduvalt operatiivsem kui kahekuukiri Horisont - ja mõistagi on viimases põhimõtteliselt ruumi rohkem, kui mitte teksti, siis vähemalt illustratiivsete materjalide jaoks. Aga ega neil lehelugudel ka midagi viga polnud, kirjutatud samuti asjatundjate poolt ja asjalikult.
Põhilehe lõpetuseks oli aga lugu teemal, mis tavaliselt tekitab vaid musta masendust - ehk täpsemalt soomeugrilastest, kelle olukord eriti suure idanaabri šovinistliku hõlma all on kõike muud kui kadestamist väärt. Kuigi ungarlase Pusztay Jánose lugu oli küllaltki optimistlikus toonis või vähemalt mitte liiga mustades (mis kipub iseloomustama näiteks Eesti temaatikaga tegelevate isikute sõnavõtte - aga võib-olla ka seepärast, et Eestist vaadates on ida pool valitsev olukord selgemini näha kui kaugemast Ungarist ...), oli mõnevõrra üllatav teada saada, et Ungaris, mis ju suurim ugrimugride iseseisev riik, ollakse samamoodi nagu Eestiski mures rahvaarvu kahanemise ja muude koleduste pärast - ja veel enam, et Ungaris kadestatakse eestlasi keeleseaduse ja üldse keelekorralduse pärast. Nojah, see on ju teada, et riigikeelt ei ole väga paljudes maades ja keeleseadusedki (enamasti pigem vähemuskeelte kaitseks kui riigi- või muus staatuses keele kasutamise, kaitse jms reguleerimiseks) küllaltki haruldased, aga miskipärast poleks uskunud, et ikka suhteliselt suure rahvaarvuga Ungaril võiks selliseid probleeme esineda. (Neil muidugi on oma lisaaspekt ehk maailmasõdade järgne olukord, kus ungarlaste asualad on jagunenud teab paljude riikide vahel.)
Tänase lehe lisana oli kaasas ka Kultuurkapitali käesoleva aasta kolmandat rahajaotust kajastav leheke, millest, nagu ikka, võis leida õige mitu huvitavat asja. Näiteks teada saada, et kavas on Dante "Uue elu" uustõlge. Tõlkijaks samune Raua Rein, kes - kuna toona midagi muud Dantest (vähemalt täies mahus) ju eesti keeles lihtsalt polnud - EHI algusaegadel maailmakirjanduse kursuse raames tolle vana, nüüdseks juba ligemale sajanditaguse tõlke kohustusliku kirjanduse nimekirja lisas, üldse muidugi arvestamata seda, kui raske oli sellist raamatut hankida :-) Ja nii palju kui ma selle lugemisest mäletan, siis kuigi Semperi tõlkele minusugune ei oska ilmselt palju ette heita, on juba eesti keel ise piisavalt palju arenenud, et uut tõlget võiks tõepoolest vaja olla. Lisaks sellele võis teada saada, et eesti keeles peaks ilmuma ka Schopenhaueri "Maailm kui tahe ja kujutlus", mis on äärmiselt tervitatav. Schopenhaueri väärtuse ja ajakohasuse üle võidakse ju vaielda, aga kahtlemata on tegu teosega, mis on avaldanud päris paljudele päris palju mõju, nii et võib vaid tervitada asjaolu, et nii paarisaja-aastase hulinemisega seda ka eesti keeles lugeda saaks..
Loetud: Sirp, 19.10.2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu
Mageia: drakpxelinux, drakx_share, rpmdrake, urpmi, mgaonline, veeb1, veeb2
19.10.12
Neljabased mõtted
Tänase päeva suurim tõdemus on see, et KDE rakenduste kasutajaliideste tõlkimine on nüüd lõpuks ometi läbi! Nii stabiilses kui ka arendusharus on kõik, täitsa kõik ära tõlgitud. Nojah, kui päris täpne olla, siis on mõlemas harus üks string tõlkimata - see osutab tõigale, et lastemängule Kartulimees ei ole seniajani helifaile, mis kenasti ütleksid, mida seal mängus parajasti liigutatakse (müts või pea või sokk või mis iganes muu jupstükk). Ja arendusharus on veel neli stringi, mille tõlgitus sõltub sellest, kas ma saan teada, mida neis esinev mõiste tähendab või mitte (aga loodetavasti saan). Aga sellest hoolimata on 135 000 stringi stabiilses ning 205 000 stringi arendusharus tõlgitud - kena kokkuvõte viimase kümne aasta töö kohta! Nüüd jäävad siis üle veel käsiraamatud, kus tõlgitus on praegu umbes 80% - need on kenad päevatäited talvistele esmaspäevakutele, ma usun. Enne seda tuleks aga paari järgmise päeva jooksul üle vaadata Mageia tõlked: rakenduste poole peal ei ole seal vist just palju teha, mul on tunne, küll aga on üht-teist vaja tõlkida veebilehtede jaoks ja veel enam dokumentatsiooni osas, kus praegu ei ole ühtegi rida tõlgitud, aga Mageia 3 ajaks tahaks siiski ka selle viimasega valmis saada.
Täna võis ka näha, et kuigi Kuku raadios sellest juba "nädala raamatuna" kõneldi (ja kõneldakse), oli "Hitleri armee", mille ma Turu Reinuga kahasse tõlkisin, lõpuks ka Eestisse jõudnud - kirjastuse saidil oli see liikunud ilmuvate raamatute rubriigist ilmunute rubriiki ning ka üks tuttav andis teada, et hästi varustatud raamatupoodides olevat see juba kohal.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Eureka (TV6), Iraan: iga hinna eest tuumariigiks (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Täna võis ka näha, et kuigi Kuku raadios sellest juba "nädala raamatuna" kõneldi (ja kõneldakse), oli "Hitleri armee", mille ma Turu Reinuga kahasse tõlkisin, lõpuks ka Eestisse jõudnud - kirjastuse saidil oli see liikunud ilmuvate raamatute rubriigist ilmunute rubriiki ning ka üks tuttav andis teada, et hästi varustatud raamatupoodides olevat see juba kohal.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Eureka (TV6), Iraan: iga hinna eest tuumariigiks (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
18.10.12
Kolmabased mõtted
Kui välja jätta ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, möödus tänane päev küll tõlkimise tähe all, aga ometi mitte tõlkides. Nimelt oli kavas tõlkijate sektsiooni esimene koolituspäev ehk siis kapaga teadmiste jagamine, et tõlkijad ikka oma töid ja tegemisi paremini ära teha oskaksid. Toimus see Tallinna ülikooli seinte vahel, sealse senati saalis, mis nähtavasti polnud tükk aega nii palju rahvast näinud, vähemalt kui otsustada selle järgi, et koolituspäevale kogunenud hõivasid kõik vähegi kättesaadavad istmed ja olid ümber küllaltki suure laua lausa mitmes reas. Ma jään küll võlgu täpse arvu, kui palju sinna inimesi oli kogunenud, aga igatahes oli meid kümnetes. (Ja ma võisin ainult rõõmustada, kui kuulsin, et vähemalt üks neist oli leidnud tee sinna tänu mu Facebooki tekitatud ürituseteatele :-) )
Kava kohaselt oli ette nähtud kolm kõnelejat, kõik heaad eesti keele tundjad ning hoidjad ja hooldajad: Arguse Reili, Mäearu Sirje ja Kerge Krista. Ja kõik nad ka kõnelesid, kuigi kindlasti polnud tegu päris sellise lonegulaadse üritusega, vaid rohkem seminaripoolsega, millesse nii mõnedki laua ümber istujad omapoolsete kommentaaride või küsimustega korduvalt sekkusid.
Väga laias laastus ei olnud vähemalt mulle kõneldus midagi märkimisväärselt uut, küll aga oli hea kõike räägitut korraga kuulda ja selle üle mõtiskleda. Vahest kõige tähtsam asi, mida sealt kõrva taha oli panna, oli nime ja nimetuse eristamine, mis on mulle ikka alati suuri raskusi valmistanud (ja mis mõistagi ei olegi kerge asi). Nüüd siis sai kõrva taha pandud paar opositsiooni, mis peaksid lihtsustama otsustamist. Üks neist on läbipaistvus: nimetus on läbipaistev ja ütleb enda kohta ära, mis ta selline on (näiteks majandusministeerium), nimi seevastu ei pruugi seda sugugi teha, olles niisiis läbipaistmatu (näituseks Kalev). Teine opositsioon seisnes selles, et nimi on midagi, mida saab panna - näituseks võib koerale panna nime Muri (kuigi muidugi võib koerale panna ka nime Koer :-) ).
Üks peamisi elevust tekitanud asju oli mõistagi suur- ja väiketähe kasutamine, mille osas võis kuulda väga mitmesuguseid arvamusi, mõned põhjendatumad, mõned vähem. Kuigi ma üldiselt väga pooldan seda, et kohanimed tuleks ikka kirjutada suurtähega (ikka too kurikuulus Tallinna kilude näide), siis mõned väljendid, mis sel moel on tekkinud, äratasid pisut kõhelust. Näiteks Rootsi laud ... Võib-olla peaks seda üldse kirjutama väikese tähega ja kokku? rootsilaud ... Hmm, imelik, vähemalt esialgu kindlasti. Jah, kui muidu selline kohanimede kirjutamine kummastust ei ärata, siis eriti piltlikemates väljendites ehk küll, Rootsi laua kõrvale veel Rootsi kardinad ...
Ja mõistagi oli selles kontekstis elevust tekitav probleem see üks viimaseid otsuseid, mis nüüd küll on teisele ringile minemas, ajaloosündmuste kirjutamise kohta. Ma olen enda seisukoha siin ajaveebiski välja öelnud: igati pooldan väiketähelisust, olgu ajaloosündmuste või mille tahes kirjutamisel, ega näe küll kuidagi, et see võiks mingit segadust tekitada. Tõsi, põhjendus, miks mitmeid viimaseid muutusi reeglites on tehtud, oli mu meelest natuke lapsik: asi olevat koolilõpetajates, kelle kirjandihinnet ja seega potentsiaalselt saatust ja elukäiku mõjutavat just niisugused pisiasjad nagu Pronksiöö/pronksiöö ... Kui nii, siis võiks ju pigem kirjandi hindamise eeskirju muuta, mitte keelereegleid ...
Aga nojah, võib-olla nende ajaloosündmuste puhul mängib kaasa ka see, et ma olen lõppeks ajalugu õppinud ... Ent on ka arusaadav, et eriti siis, kui konteksti napib, võib väiketähelisus siiski mõningaid raskusi tekitada. Saalis tekitas näiteks kerget mühinat "suur nälg", mis usutavasti teadus- või aimetekstis oleks täiesti normaalne väikese tähega kirjutada, aga ilukirjanduslikus tekstis võib-olla mitte, eriti kui ta isoleeritult esineb. Muidugi, kontekst mängib, tahad või mitte, ka seal kaasa, sest lõppeks on neid "suuri nälgi" maailma eri paigus olnud ikka kohe õige mitmeid (lisaks Iirimaa omale, mida arvatavasti mühisejad silmas pidasid (njah, kuigi neidki on olnud koguni kaks, mõlemad selle nimega ristitud, ehkki tänaseks on ainult too viimane ja hullem niimoodi kinnistunud), tulevad kohe pähe Hiina, India, kunagine Põhja-Euroopa oma, jah, isegi Eesti oma).
Aga üks asi, mida kõik esinejad rõhutasid, oli see, et ehkki reeglid näevad ette näiteks kohanimedest täiendite suurtähelisust või siis ajaloosündmuste üldist väiketähelisust (nimed mõistagi välja arvatud), ei ole sugugi vale kirjutada ka teistmoodi, nii nagu harjutud on. Paistis küll, et vähemalt osale kogunenutest see väga ei meeldinud, nähtavasti oleksid nad eelistanud ranget reeglistamist ...
Üks asi, mis mus veidi imestust äratas, oli ühe slaidi allserval leidunud pisimärkus, nagu oleks eelistatavam kasutada nõndanimetatud eesti jutumärke („…“). Ma olen samuti tähele pannud, et mõned toimetajad kipuvad neid soosima ja usutavasti ongi need etemad kui tüüpilisel klaviatuuril kergesti kätte tulevad "...". Siiski mu enda eelistus on kahtlemata nõndanimetatud prantsuse jutumärgid («…»), mida paraku mulle arusaamatul põhjusel sugugi hea meelega kasutada ei taheta ...
Koolituspäev läbi, jätkus seltskondlik suhtlemine mõni korrus allpool ja teises majas. Ja seegi kulges pikalt, lõpuks lausa peaaegu öhe ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Sündmus (TV3)
Kava kohaselt oli ette nähtud kolm kõnelejat, kõik heaad eesti keele tundjad ning hoidjad ja hooldajad: Arguse Reili, Mäearu Sirje ja Kerge Krista. Ja kõik nad ka kõnelesid, kuigi kindlasti polnud tegu päris sellise lonegulaadse üritusega, vaid rohkem seminaripoolsega, millesse nii mõnedki laua ümber istujad omapoolsete kommentaaride või küsimustega korduvalt sekkusid.
Väga laias laastus ei olnud vähemalt mulle kõneldus midagi märkimisväärselt uut, küll aga oli hea kõike räägitut korraga kuulda ja selle üle mõtiskleda. Vahest kõige tähtsam asi, mida sealt kõrva taha oli panna, oli nime ja nimetuse eristamine, mis on mulle ikka alati suuri raskusi valmistanud (ja mis mõistagi ei olegi kerge asi). Nüüd siis sai kõrva taha pandud paar opositsiooni, mis peaksid lihtsustama otsustamist. Üks neist on läbipaistvus: nimetus on läbipaistev ja ütleb enda kohta ära, mis ta selline on (näiteks majandusministeerium), nimi seevastu ei pruugi seda sugugi teha, olles niisiis läbipaistmatu (näituseks Kalev). Teine opositsioon seisnes selles, et nimi on midagi, mida saab panna - näituseks võib koerale panna nime Muri (kuigi muidugi võib koerale panna ka nime Koer :-) ).
Üks peamisi elevust tekitanud asju oli mõistagi suur- ja väiketähe kasutamine, mille osas võis kuulda väga mitmesuguseid arvamusi, mõned põhjendatumad, mõned vähem. Kuigi ma üldiselt väga pooldan seda, et kohanimed tuleks ikka kirjutada suurtähega (ikka too kurikuulus Tallinna kilude näide), siis mõned väljendid, mis sel moel on tekkinud, äratasid pisut kõhelust. Näiteks Rootsi laud ... Võib-olla peaks seda üldse kirjutama väikese tähega ja kokku? rootsilaud ... Hmm, imelik, vähemalt esialgu kindlasti. Jah, kui muidu selline kohanimede kirjutamine kummastust ei ärata, siis eriti piltlikemates väljendites ehk küll, Rootsi laua kõrvale veel Rootsi kardinad ...
Ja mõistagi oli selles kontekstis elevust tekitav probleem see üks viimaseid otsuseid, mis nüüd küll on teisele ringile minemas, ajaloosündmuste kirjutamise kohta. Ma olen enda seisukoha siin ajaveebiski välja öelnud: igati pooldan väiketähelisust, olgu ajaloosündmuste või mille tahes kirjutamisel, ega näe küll kuidagi, et see võiks mingit segadust tekitada. Tõsi, põhjendus, miks mitmeid viimaseid muutusi reeglites on tehtud, oli mu meelest natuke lapsik: asi olevat koolilõpetajates, kelle kirjandihinnet ja seega potentsiaalselt saatust ja elukäiku mõjutavat just niisugused pisiasjad nagu Pronksiöö/pronksiöö ... Kui nii, siis võiks ju pigem kirjandi hindamise eeskirju muuta, mitte keelereegleid ...
Aga nojah, võib-olla nende ajaloosündmuste puhul mängib kaasa ka see, et ma olen lõppeks ajalugu õppinud ... Ent on ka arusaadav, et eriti siis, kui konteksti napib, võib väiketähelisus siiski mõningaid raskusi tekitada. Saalis tekitas näiteks kerget mühinat "suur nälg", mis usutavasti teadus- või aimetekstis oleks täiesti normaalne väikese tähega kirjutada, aga ilukirjanduslikus tekstis võib-olla mitte, eriti kui ta isoleeritult esineb. Muidugi, kontekst mängib, tahad või mitte, ka seal kaasa, sest lõppeks on neid "suuri nälgi" maailma eri paigus olnud ikka kohe õige mitmeid (lisaks Iirimaa omale, mida arvatavasti mühisejad silmas pidasid (njah, kuigi neidki on olnud koguni kaks, mõlemad selle nimega ristitud, ehkki tänaseks on ainult too viimane ja hullem niimoodi kinnistunud), tulevad kohe pähe Hiina, India, kunagine Põhja-Euroopa oma, jah, isegi Eesti oma).
Aga üks asi, mida kõik esinejad rõhutasid, oli see, et ehkki reeglid näevad ette näiteks kohanimedest täiendite suurtähelisust või siis ajaloosündmuste üldist väiketähelisust (nimed mõistagi välja arvatud), ei ole sugugi vale kirjutada ka teistmoodi, nii nagu harjutud on. Paistis küll, et vähemalt osale kogunenutest see väga ei meeldinud, nähtavasti oleksid nad eelistanud ranget reeglistamist ...
Üks asi, mis mus veidi imestust äratas, oli ühe slaidi allserval leidunud pisimärkus, nagu oleks eelistatavam kasutada nõndanimetatud eesti jutumärke („…“). Ma olen samuti tähele pannud, et mõned toimetajad kipuvad neid soosima ja usutavasti ongi need etemad kui tüüpilisel klaviatuuril kergesti kätte tulevad "...". Siiski mu enda eelistus on kahtlemata nõndanimetatud prantsuse jutumärgid («…»), mida paraku mulle arusaamatul põhjusel sugugi hea meelega kasutada ei taheta ...
Koolituspäev läbi, jätkus seltskondlik suhtlemine mõni korrus allpool ja teises majas. Ja seegi kulges pikalt, lõpuks lausa peaaegu öhe ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Sündmus (TV3)
17.10.12
Teisibased mõtted
Peaaegu kindlasti oli täna eelviimane päev, mille ma KDE tõlkimise kallal veetsin. Jäänud olid, nagu ma ütlesin, mu jaoks rasked rakendused, mis osaliselt olid küll tõlgitud juba, aga milles oli veel muret tekitavalt palju puudujääke. Ma miskipärast arvasin, et sellised madal- või süvataseme asjad nagu kõvaketta tervist kontrolliva S.M.A.R.T. parameetrid või mälulekkeid kontrolliva Valgrindi teated on keerulised, aga selgus, et selliste asjade kohta on natuke ka eesti keeles kirjutatud - ja lõpuks nad nii keeruliseks ei osutunudki. (Kuigi jah, ma olen üsna kindel, et veel mõni tähelepanelik silmapaar avastaks sealt kindlasti kui mitte just midagi otse valet, siis ikka midagi sellist, mida saaks paremini või täpsemalt öelda ...) Nii et nüüd on vaid paarsada stringi veel jäänud, aga need on ka tõesti rasked, minu jaoks vähemalt: videotöötluse rakendus Kdenlive (ja eriti selle kõikvõimalikud efektid, kus kohtab ikka väga eripärast kõnepruuki ja kummalisi väljendeid) ning MIDI failidega majandav Kmid. Mõlemad sellised ehedad tundmatus kohas vette hüppamised, kusjuures pole isegi teada, kas ikka vesi on sisse lastud ... Aga noh, üks päev veel nende peale ja siis löön ma KDE rakenduste kasutajaliidese tõlkimise lukku, olgugi et mõned stringid, nii kümmekond, jääb nagunii edasiseks selitamiseks - need nõuavad pigem konsulteerimist teiste tõlkijate ja võib-olla isegi arendajatega (osad on mu meelest praegusel kujul peaaegu tõlkimatud, selleks peaks koodi muutma, et nad mõistlikule kujule saada).
Selle eelviimase ponnistuse pakutud rahulolu kõrval pakkus pisukest rahulolu ka õhtupoolikult vaadatud MMi valiktsükli mäng Eesti ja Andorra jalgpallikoondise vahel. Rahulolu siis selles mõttes, et Eesti ikkagi võitis selle. Aga pisukest seepärast, et ehkki Andorra oli eeldatavalt ja oli ka reaalses mängus selgelt nõrgem, kohe palju nõrgem, logises Eesti koondise mäng ikka kohe peagu igast servast, kust vähegi rebeneda sai ... Ja polnud isegi sugugi välistatud teistsugune tulemus: heal juhul oleksid andorralased võinud Eestile väravagi lüüa, veel usutavam oleks olnud see, et eestlased kogu oma ülekaalust hoolimata ei suudagi seda mingil moel realiseerida ... Kurb. Isegi raske oli öelda, mis õieti viga oli, aga igatahes kokkumäng ei tahtnud kuidagi sujuda. Andorra vastu sai ka niimoodi, aga kui mõelda järgmiste kohtumiste peale alagrupi tugevamatega, kelle käest juba mõnusad koslepid seljataga, siis ...
Ahjaa, ja eilse Kirjanike Liidu 90. aastapäeva tähistamise jutu jätkuks: täna ilmus siis ka liidu esimehe Sinijärve Karl-Martini kõne, millest ma nii soojalt kõnelesin, elektroonilisse avalikku tarbimisse ERRi vahendusel. Nojah, kui aus olla, siis avaldatud kõne ette luges ta ka maha presidendi tervituse "lugevalt rahvalt" "kirjutavale rahvale", mida selles siinosutatud versioonis ära pole mainitud ja mis samuti oli päris kenasti sõnastatud.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), jalgpalli MMi valikmäng Andorra-Eesti (ETV2), Süvahavva (Kanal2), Elavad surnud (FOX)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Selle eelviimase ponnistuse pakutud rahulolu kõrval pakkus pisukest rahulolu ka õhtupoolikult vaadatud MMi valiktsükli mäng Eesti ja Andorra jalgpallikoondise vahel. Rahulolu siis selles mõttes, et Eesti ikkagi võitis selle. Aga pisukest seepärast, et ehkki Andorra oli eeldatavalt ja oli ka reaalses mängus selgelt nõrgem, kohe palju nõrgem, logises Eesti koondise mäng ikka kohe peagu igast servast, kust vähegi rebeneda sai ... Ja polnud isegi sugugi välistatud teistsugune tulemus: heal juhul oleksid andorralased võinud Eestile väravagi lüüa, veel usutavam oleks olnud see, et eestlased kogu oma ülekaalust hoolimata ei suudagi seda mingil moel realiseerida ... Kurb. Isegi raske oli öelda, mis õieti viga oli, aga igatahes kokkumäng ei tahtnud kuidagi sujuda. Andorra vastu sai ka niimoodi, aga kui mõelda järgmiste kohtumiste peale alagrupi tugevamatega, kelle käest juba mõnusad koslepid seljataga, siis ...
Ahjaa, ja eilse Kirjanike Liidu 90. aastapäeva tähistamise jutu jätkuks: täna ilmus siis ka liidu esimehe Sinijärve Karl-Martini kõne, millest ma nii soojalt kõnelesin, elektroonilisse avalikku tarbimisse ERRi vahendusel. Nojah, kui aus olla, siis avaldatud kõne ette luges ta ka maha presidendi tervituse "lugevalt rahvalt" "kirjutavale rahvale", mida selles siinosutatud versioonis ära pole mainitud ja mis samuti oli päris kenasti sõnastatud.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), jalgpalli MMi valikmäng Andorra-Eesti (ETV2), Süvahavva (Kanal2), Elavad surnud (FOX)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
16.10.12
Esmabased mõtted
Tänast päeva domineeris selgelt väljaskäik ühele üsna suurele üritusele. Et ma Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni kuulumise kaudu olen ka nüüd nii-ütelda poolkirjanik, siis laekus mullegi kutse osaleda samuse liidu 90. aastapäeva tähistamisel. Mis oli üsna suurejooneliselt ette võetud päris armsas keskkonnas Draamateatris, mille hoonet oli mul nüüd siis võimalus teadaolevalt esimest korda seestpoolt külastada. Ei näinud sugugi paha välja.
Nii-ütelda ametlik osa koosnes liidu esimehe Sinijärve Karl-Martini sõnavõtust, mis oli kõigi nende kirjanike ja nende olukorra ümber käivate arutelude taustal mõistetaval määral, aga siiski pidupäevale omaselt mitte liigselt murelik, see-eest läbi tepitud iseloomulike kalambuuride ja sõnamängudega, mis teenisid saalis ja rõdudel ära mitmeid naerupahvakaid (loodetavasti see tekst ilmub millalgi helilisel või kirjalikul kujul ka kuskil avalikkuse ette, seda see vääriks), ning sellele järgnenud sõnalis-muusikalistest paladest: mitmed näitlejad ette kandmas vähem või rohkem, pigem rohkem tuntud eesti kirjanike teoseid või nende osi, sinna vahele Johansoni Kärt ja Mäe Tõnis musitseerimas.
Järgnenud mitteametlikus osas lõi mind esialgu rahva, hmm, kirjanike ja nende lähisugulaste ja muude suur- ja tähtüritustel ikka sebivate isikute mass peaaegu pahviks, aga veidi kogunud, leidsin, et kasulik ja tulus on kinni pidada vanema aja tarkade inimeste maksiimist, et kui piisavalt kaua paigal seista, ujub lõpuks ikka kogu maailm, nii vaenlase laibad kui elavad sõbrad, su eest mööda. Nii ma leidsingi endale ühe kindla koha ja varjupaiga ning etskae, maailm või vähemalt selle tänaseks õhtuks Draamateatrisse eraldunud osa ujuski järgmistel tundidel must mööda. Aeg-ajalt ka peatudes, nii et suhtlemisvajaduski sai piisavalt või rohkemgi rahuldatud.
Tänase päevaga seoses ei saa jätta ka enese saba kergitamise raske, aga vaimustava tegevuse raames ära märkimata tõika, et Kuku raadio "Nädala raamatu" sarjas algas mu järjekordse, Turu Reinuga kahasse tehtud tõlkeraamatu "Hitleri armee" tutvustamine. Tõsi, mul on kuri kahtlus, et arvatavasti kuskil kaugel Indoneesias või mujal pärapõrgus asuvas trükikojast pole see raamat veel täies mahus Eestisse jõudnudki, aga noh, kui juba raadios kõneldakse, küll ta siis peagi ka jõuab :-)
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: intellektuaalne kasiino (Postimees, 15.10.2012)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Nii-ütelda ametlik osa koosnes liidu esimehe Sinijärve Karl-Martini sõnavõtust, mis oli kõigi nende kirjanike ja nende olukorra ümber käivate arutelude taustal mõistetaval määral, aga siiski pidupäevale omaselt mitte liigselt murelik, see-eest läbi tepitud iseloomulike kalambuuride ja sõnamängudega, mis teenisid saalis ja rõdudel ära mitmeid naerupahvakaid (loodetavasti see tekst ilmub millalgi helilisel või kirjalikul kujul ka kuskil avalikkuse ette, seda see vääriks), ning sellele järgnenud sõnalis-muusikalistest paladest: mitmed näitlejad ette kandmas vähem või rohkem, pigem rohkem tuntud eesti kirjanike teoseid või nende osi, sinna vahele Johansoni Kärt ja Mäe Tõnis musitseerimas.
Järgnenud mitteametlikus osas lõi mind esialgu rahva, hmm, kirjanike ja nende lähisugulaste ja muude suur- ja tähtüritustel ikka sebivate isikute mass peaaegu pahviks, aga veidi kogunud, leidsin, et kasulik ja tulus on kinni pidada vanema aja tarkade inimeste maksiimist, et kui piisavalt kaua paigal seista, ujub lõpuks ikka kogu maailm, nii vaenlase laibad kui elavad sõbrad, su eest mööda. Nii ma leidsingi endale ühe kindla koha ja varjupaiga ning etskae, maailm või vähemalt selle tänaseks õhtuks Draamateatrisse eraldunud osa ujuski järgmistel tundidel must mööda. Aeg-ajalt ka peatudes, nii et suhtlemisvajaduski sai piisavalt või rohkemgi rahuldatud.
Tänase päevaga seoses ei saa jätta ka enese saba kergitamise raske, aga vaimustava tegevuse raames ära märkimata tõika, et Kuku raadio "Nädala raamatu" sarjas algas mu järjekordse, Turu Reinuga kahasse tehtud tõlkeraamatu "Hitleri armee" tutvustamine. Tõsi, mul on kuri kahtlus, et arvatavasti kuskil kaugel Indoneesias või mujal pärapõrgus asuvas trükikojast pole see raamat veel täies mahus Eestisse jõudnudki, aga noh, kui juba raadios kõneldakse, küll ta siis peagi ka jõuab :-)
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: intellektuaalne kasiino (Postimees, 15.10.2012)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
15.10.12
Pühabased mõtted
Nagu ikka pühapäeviti, oli tänase päeva suurim ja tähelepanu vääriv sündmus ja üritus traditsiooniline külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Mis samamoodi traditsiooniliselt tähendas korralikku kõhutäit. sealhulgas alati armsat omletiampsu, ja enam-vähem sama korralikku peatäit - enam-vähem seepärast, et täna hoolitses selle viimase eest kõigest üks ristsõnavihik.
See-eest sain aga ema aidata nii-ütelda suguvõsauuringutes. Täpsemalt oli ta kirja pannud loo enda isa, niisiis minu vanaisa kohta, keda mul küll õieti mälus pole, kuivõrd suri ta juba siis, kui ma vaevalt üle neljanda eluaasta lävepaku olin tatsanud (ja ma pole üldse kindel, kas see mingi hägune mälupilt on ikka temast ...). Aga mäletamist vanaisa muidugi väärib, lõppeks ikkagi viiekordne Eesti meister tõstmises (mida ei ole muidugi palju, aga ka mitte sugugi vähe) ja oleks tal sõiduraha olnud, siis oleks saanud isegi ära kasutada kutse Berliini olümpiamängudele (sel ajal oli ta nähtavasti oma parimas vormis üldse) ... Igatahes kena jutu oli ema kokku kirja pannud, millest suurt osa ma küll põhijoontes juba varem teadsin, aga milles oli õige mitu sellist pisiasja, millest mul aimugi polnud, aga mida ometi oli hinge kosutav ja meeli ülendav (või noh, kui asi puudutas 1940. aasta järgset aega, siis tegelikult küll ka omajagu rusuv ja masendav) teada saada.
Ülejäänud osas möödus päev endiselt vaba tarkvara ehk täpsemalt KDE tõlkimise tähe all. Ja nüüd võib küll öelda, et kuigi ma tänagi veel lõpule ei jõudnud, on kõigi seni tõlkimata olnud rakenduste kasutajaliides kui mitte täielikult, siis vähemalt põhiliselt ära tõlgitud. Viimane suur proovikivi oli finantsrakendus Skrooge (tõlget võib näha siin), mis täna valmis sai. Nüüd on veel ainult mõningate üksikute, küll raskete, aga siiski juba vähemal või suuremal määral tõlgitud rakenduste lõpuni viimistlemine jäänud.
Täna nägi ka ilmavalgust tulevase Mageia 3 teine alfaväljalase. Kuigi ma selle mõtte välja käisin, esimese alfaväljalaske järelekatsumiseni ma ei jõudnudki, nüüd siiski proovin arvatavasti paari päeva pärast selle teise oma silmaga üle vaadata, et siis ka siin ajaveebis sellest teadust anda - sest mõningaid tutvustamist väärivaid üksikasju tundub olevat.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
See-eest sain aga ema aidata nii-ütelda suguvõsauuringutes. Täpsemalt oli ta kirja pannud loo enda isa, niisiis minu vanaisa kohta, keda mul küll õieti mälus pole, kuivõrd suri ta juba siis, kui ma vaevalt üle neljanda eluaasta lävepaku olin tatsanud (ja ma pole üldse kindel, kas see mingi hägune mälupilt on ikka temast ...). Aga mäletamist vanaisa muidugi väärib, lõppeks ikkagi viiekordne Eesti meister tõstmises (mida ei ole muidugi palju, aga ka mitte sugugi vähe) ja oleks tal sõiduraha olnud, siis oleks saanud isegi ära kasutada kutse Berliini olümpiamängudele (sel ajal oli ta nähtavasti oma parimas vormis üldse) ... Igatahes kena jutu oli ema kokku kirja pannud, millest suurt osa ma küll põhijoontes juba varem teadsin, aga milles oli õige mitu sellist pisiasja, millest mul aimugi polnud, aga mida ometi oli hinge kosutav ja meeli ülendav (või noh, kui asi puudutas 1940. aasta järgset aega, siis tegelikult küll ka omajagu rusuv ja masendav) teada saada.
Ülejäänud osas möödus päev endiselt vaba tarkvara ehk täpsemalt KDE tõlkimise tähe all. Ja nüüd võib küll öelda, et kuigi ma tänagi veel lõpule ei jõudnud, on kõigi seni tõlkimata olnud rakenduste kasutajaliides kui mitte täielikult, siis vähemalt põhiliselt ära tõlgitud. Viimane suur proovikivi oli finantsrakendus Skrooge (tõlget võib näha siin), mis täna valmis sai. Nüüd on veel ainult mõningate üksikute, küll raskete, aga siiski juba vähemal või suuremal määral tõlgitud rakenduste lõpuni viimistlemine jäänud.
Täna nägi ka ilmavalgust tulevase Mageia 3 teine alfaväljalase. Kuigi ma selle mõtte välja käisin, esimese alfaväljalaske järelekatsumiseni ma ei jõudnudki, nüüd siiski proovin arvatavasti paari päeva pärast selle teise oma silmaga üle vaadata, et siis ka siin ajaveebis sellest teadust anda - sest mõningaid tutvustamist väärivaid üksikasju tundub olevat.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
14.10.12
Laubased mõtted
Puhtalt vaba tarkvara ehk täpsemalt KDE tõlkimise tähe all möödunud päev - ja ometi ei saanud ma sellega ühele poole ja valmis, nagu olin lootnud :-( Peamine põhjus peitus ühes vahepeal juurde tekkinud rakenduses nimega KTutorial, mille eesmärk on koostada väikseid visuaalseid-videolisi abi- või õppematerjale (vt nt siit), aga mille koosseisus on ka paar näidisõppematerjali, mille tõlkimine oli ikka paras vaev, sest need olid omaette kui lausa käsiraamat, äärmiselt põhjalikud ja selgitavad. Ja teatavasti pikkade tekstide tõlkimine võtab ikka tublisti rohkem aega kui tavapäraselt kasutajaliideses olevate ühe-kahesõnaliste fraaside ümberpanemine ... Aga noh, ikkagi vaid tuhatkond stringi on jäänud ja isegi kui need on eeldatavalt need kõige raskemad, siis ei tohiks nendega enam kaua minna.
Sain ka ühe väga huvitava ja põneva tööpakkumise. Sellise suhteliselt suure ja vastutusrikka teose kohta, mida muidugi kibeleks küll kangesti vastu võtma, aga mille puhul väheke mõtteid mõlgutades on tõsine kartus enda pädevuse või õigemini suutlikkuse osas ... Peab veel mõtlema veidi, seda enam, et praegu on tõlketööd nagunii omajagu ees ...
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Dario Martinelli: karusnahaga või ilma? (Postimees, 13.10.2012)
Jelena Skulskaja: süütu kärbse kaitseks (Postimees, 13.10.2012)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Sain ka ühe väga huvitava ja põneva tööpakkumise. Sellise suhteliselt suure ja vastutusrikka teose kohta, mida muidugi kibeleks küll kangesti vastu võtma, aga mille puhul väheke mõtteid mõlgutades on tõsine kartus enda pädevuse või õigemini suutlikkuse osas ... Peab veel mõtlema veidi, seda enam, et praegu on tõlketööd nagunii omajagu ees ...
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked:
Dario Martinelli: karusnahaga või ilma? (Postimees, 13.10.2012)
Jelena Skulskaja: süütu kärbse kaitseks (Postimees, 13.10.2012)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
13.10.12
Reedesed mõtted
Valdavalt endiselt vaba tarkvara ehk täpsemalt KDE tõlkimise tähe all möödunud päev, kuigi mitmete nii-ütelda segavate teguritega, mille seast võib ära märkida ühe artikli tõlkimise Postimehe hüvanguks ning väikese väljaskäigu elukohajärgsesse kandekeskusse, kus mind ootasid ees pakikesed raamatutega, mis olgu ka siin ära mainitud:
Õhtupoolikul võis taas asuda ootusärevalt teleri ette, et jälgida MMi valiksarja mängu Eesti ja Ungari vahel. MM-sarja masendava alguse järel võis ju seekord vähemalt loota midagi positiivsemat, sest kuigi Ungari jalgpalliminevik on täis kuulsust ja sära, on see ikka juba aastakümnete taga ja praegu ei ole just tegu hirmus tugeva meeskonnaga. Nagu ka mäng näitas: päris võrdne Eestiga, nii heas kui halvas. Paraku olid just ungarlased need, kes suutsid palli korraks Eesti väravasse toimetada, mitte aga vastupidi, kuigi võimalusi oli mõlemal poolel korduvalt ja päris häidki ... Nii et musta masenduse plagu lehvides MM-sari ka jätkub ... Kurb. Loodetavasti ei tule Eesti meeskond ometi toime kaotamisega peatses mängus Andorraga ...
Tänane Sirp andis lootust, et selles leidub palju huvitavat lugemist - ikkagi ju Kirjanike Liidu juubelinädal - ja ega see vale polnudki. Alustuseks oli isegi selleteemaline peatoimetaja juhtkiri seekord päris mõistlik, tõstatades üsna õigesti küsimuse samuse liidu sõltumatusest tingimustes, kus see ripub tugevasti ära riigi toetusest. Jäi küll mulje, et pigem on selle seisukoha taga mingid muud rahapoliitilised ajendid, aga küsimus on ometi selline, mis väärib mõtlemist - eriti kui pidada näiteks silmas praeguse liidujuhi arvamust, et see sõltuvus võiks olla veel sügavam ja riik võiks lausa kirjanikud palgale võtta (mille loogiline järelm oleks ju ka kirjanikele töökirjelduse ja -ülesannete koostamine :-) ).
Ibruse Indrek oli taas tagasi pöördunud südamelähedase teema, nimelt kultuuri ja eriti remiksikultuuri juurde. Ja tegi seda tavapärase elegantsuse ning selgusega, mistõttu võib artiklit soovitada lugeda kõigile, kellele kultuuri kui terviku mõistmine millegipärast korda peaks minema - kui välja arvata üks lausa hämmastav fopaa. Nimelt arvamus, nagu võiks olla võimalik lõputu kasv:
Päris omapärane ja kuidagi väga haakuv oli lugeda piiriuurijatega tehtud intervjuid (Paasi Anssiga ja Wolfe Stepheniga). See on olnud üks selliseid teemasid, millele ma isegi olen üpris palju mõelnud, küll ehk mitte niivõrd poliitiliste piiride tähenduses, mis eriti Paasile hingelähedased, kuivõrd rohkem kultuurilis-maailmavaateliste piiride mõttes (näiteks arusaamad tolle Eesti "muistse vabadussõja" ajal, millega vaenupooled teine- ja üksteisesse suhtusid). Ja päris äsja lugesin läbi Fforde Jasperi Thursday Nexti seeria, mis kompab põhimõtteliselt samuti väga tugevasti piire ja nende ületamise võimalusi (konkreetselt siis Pärisilma ja Raamatilma vahel - väga vaimustav lugemine, ma usun, kõigile raamatusõpradele, eriti muidugi inglise kirjanduse austajatele).
Nagu öeldud, oli oodata, et Kirjanike Liidu 90. aastapäeva puhul sisaldab leht omajagu põnevat lugemist ja nii oligi, tervelt neli lehekülge spetsiaalselt sellele. Alustuseks Laagi Marini ülevaade liidu algusaegadest, stiililt väga kenasti kirjutatud ja mitmete huvitavate üksikasjadega, olgu liidu keskuse asukoha kohta või üldse. Vaid üks stiilinäide:
- J. Cornwell. Hitleri paavst
- A. Ransome. "Racundra" esimene merereis
- M. Õun. Külma sõja soomusmasinad
- J. Pärn, M. Hergauk, M. Õun. Punalaevastik Eestis
Õhtupoolikul võis taas asuda ootusärevalt teleri ette, et jälgida MMi valiksarja mängu Eesti ja Ungari vahel. MM-sarja masendava alguse järel võis ju seekord vähemalt loota midagi positiivsemat, sest kuigi Ungari jalgpalliminevik on täis kuulsust ja sära, on see ikka juba aastakümnete taga ja praegu ei ole just tegu hirmus tugeva meeskonnaga. Nagu ka mäng näitas: päris võrdne Eestiga, nii heas kui halvas. Paraku olid just ungarlased need, kes suutsid palli korraks Eesti väravasse toimetada, mitte aga vastupidi, kuigi võimalusi oli mõlemal poolel korduvalt ja päris häidki ... Nii et musta masenduse plagu lehvides MM-sari ka jätkub ... Kurb. Loodetavasti ei tule Eesti meeskond ometi toime kaotamisega peatses mängus Andorraga ...
Tänane Sirp andis lootust, et selles leidub palju huvitavat lugemist - ikkagi ju Kirjanike Liidu juubelinädal - ja ega see vale polnudki. Alustuseks oli isegi selleteemaline peatoimetaja juhtkiri seekord päris mõistlik, tõstatades üsna õigesti küsimuse samuse liidu sõltumatusest tingimustes, kus see ripub tugevasti ära riigi toetusest. Jäi küll mulje, et pigem on selle seisukoha taga mingid muud rahapoliitilised ajendid, aga küsimus on ometi selline, mis väärib mõtlemist - eriti kui pidada näiteks silmas praeguse liidujuhi arvamust, et see sõltuvus võiks olla veel sügavam ja riik võiks lausa kirjanikud palgale võtta (mille loogiline järelm oleks ju ka kirjanikele töökirjelduse ja -ülesannete koostamine :-) ).
Ibruse Indrek oli taas tagasi pöördunud südamelähedase teema, nimelt kultuuri ja eriti remiksikultuuri juurde. Ja tegi seda tavapärase elegantsuse ning selgusega, mistõttu võib artiklit soovitada lugeda kõigile, kellele kultuuri kui terviku mõistmine millegipärast korda peaks minema - kui välja arvata üks lausa hämmastav fopaa. Nimelt arvamus, nagu võiks olla võimalik lõputu kasv:
"Nii, muide, on ka „lõputu kasv” võimalik, sest kasv ei pruugi tulla enam loodusressursside ekspluateerimisest, vaid olemasolevate ressursside kombineerimisest, nende efektiivsemalt kasutamisest. Ja kasv on ikkagi vajalik, sest see ei tähenda muud kui ühiskonna kõigi liikmete elujärje paranemist."Mis on isegi kõige elementaarsema loogika vastane seisukoht, rääkimata juba argisemast plaanist. On ju selge, et kui sul on käsutada vaid viis sokipaari, siis lõpuks, kuidas sa neid ka ei kombineeriks ja kui tõhusalt sa ka neid ei kasutaks, oled ikka paljajalu ... Sama ka kultuuris: jah, neegrist Mannerheim võib tunduda innovaatilisena ja küllap ongi; kindlasti saab Mannerheimist teha veel naise või tulnuka või üldse olematu kuju, kes on pelgalt mingi varju hoidva salaseltskonna projitseeritav esinduskuju, kas või kunnasliku Mannerheim XXVIII; aga ometi ammendab see end lõpuks, sest ressursid on ikkagi piiratud, tee või tina. See räige möödapanek küll ei vähenda ülejäänud artikli huvitavust ja väärtust, õnneks.
Päris omapärane ja kuidagi väga haakuv oli lugeda piiriuurijatega tehtud intervjuid (Paasi Anssiga ja Wolfe Stepheniga). See on olnud üks selliseid teemasid, millele ma isegi olen üpris palju mõelnud, küll ehk mitte niivõrd poliitiliste piiride tähenduses, mis eriti Paasile hingelähedased, kuivõrd rohkem kultuurilis-maailmavaateliste piiride mõttes (näiteks arusaamad tolle Eesti "muistse vabadussõja" ajal, millega vaenupooled teine- ja üksteisesse suhtusid). Ja päris äsja lugesin läbi Fforde Jasperi Thursday Nexti seeria, mis kompab põhimõtteliselt samuti väga tugevasti piire ja nende ületamise võimalusi (konkreetselt siis Pärisilma ja Raamatilma vahel - väga vaimustav lugemine, ma usun, kõigile raamatusõpradele, eriti muidugi inglise kirjanduse austajatele).
Nagu öeldud, oli oodata, et Kirjanike Liidu 90. aastapäeva puhul sisaldab leht omajagu põnevat lugemist ja nii oligi, tervelt neli lehekülge spetsiaalselt sellele. Alustuseks Laagi Marini ülevaade liidu algusaegadest, stiililt väga kenasti kirjutatud ja mitmete huvitavate üksikasjadega, olgu liidu keskuse asukoha kohta või üldse. Vaid üks stiilinäide:
Vaimusädemeid pilduvate tungaldena süttisid kirjanduslikke ja kultuurilisi sihte rihtivad poleemikad, arutati põhimõttelisi, näiteks kriitika missiooni küsimusi, vaieldi konkreetsete teoste üle ja sageli juhtus sedagi, et följetonistlikult põrpivale arvustusele järgnes autori solvumise korral samavõrd äge vastureaktsioon.
Vähemalt sama põnev oli lugeda Tuuliku Ülo pikki meenutusi liidu juhtkonnas tegutsemise ajast, kust võis samuti teada saada mitmeid huvitavaid detaile. Ning ega mälestused sellega ei piirdunud: järgnesid veel Põldmäe Asta, Rannapi Jaani ja Jõgisalu Harri meenutused, kõik head lugeda. Võib-olla natuke kahjatseda võis selle üle, et polnud midagi kirjutatud tänapäevast, vaid ainult minevikust, aga kui arvestada, et juubeliüritused on veel järgmiselgi nädalal, siis ehk jõutakse selleni näituseks järgmises või ülejärgmises numbris.
Ja tänase numbri lõpetas Tarandi Andrese samuti päris huviga loetav kirjutis Rooma Klubi tegemistest. Talle iseloomuliku muhedusega kirja pandud - ja muu hulgas ka eelmainitud Ibruse Indreku "lõputu kasvu" arvamust selgelt vastustav. Kuigi vastus pealkirjas "Kas mõistus tuleb koju?" esitatud küsimusele kipub siinkirjutaja arvates pigem olema pessimistlik ...
Loetud: Sirp, 12.10.2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), jalgpalli MMi valikmäng Eesti-Ungari (ETV)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Loetud: Sirp, 12.10.2012
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), jalgpalli MMi valikmäng Eesti-Ungari (ETV)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
12.10.12
Neljabased mõtted
Suhteliselt pisikese tööpanusega päev, mille põhjuseks olid ühelt poolt kehv enesetunne ja rahutus, mida põhjustas jätkuv puurimine ja müdistamine akende taga, mida nimetatakse maja soojustamise ja ventileerimise täiustamiseks, teiselt poolt vajadus tõlkida üks artikkel Postimehe hüvanguks ja kolmandalt poolt mõnda aega nõudnud väljaskäik. Viimane tähendas täpsemalt Facebooki vaimustava grupi "Tõlkepärlid ja kaunimad lingvistilised leiud" liikmete järjekordset kokkusaamist. Sedakorda toimus see lõbustusasutuses nimega Texas Honky Tonk & Cantina, kus ma vist varem käinud polegi. Vist sellepärast, et midagi tuttavat nagu seal oli, aga mälus sorides ei leidnud ma küll ühtegi korda, kus ma oleksin sinna täie teadvuse juures sattunud ... Seekord siis sattusin (ja isegi lahkusin nii, et seda mäletan .-) ) Päris kena koht, kuigi mingil ainult neile teadaoleval põhjusel ei lubatud meil laudu kokku lükata, et saaks kompaktsemalt olla. Mis ometi ei seganud meid - keda oli kohal nii poolteistkümmend - lõbusalt suhtlemast, üksteisega põhjalikumalt tutvumast ning igasugu maailma asju arutamast jne jms vms.
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Osama bin Ladeni viimased päevad (ETV), Kättemaksukontor (TV3)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu sissekanne 1 ja sissekanne 2
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: Osama bin Ladeni viimased päevad (ETV), Kättemaksukontor (TV3)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu sissekanne 1 ja sissekanne 2
11.10.12
Kolmabased mõtted
Kuigi korraks segas vahele vajadus tõlkida üks artikkel Postimehe hüvanguks, möödus valdav osa päevast siiski vaba tarkvara tõlkimise tähe all ning endiselt oli päevakorral KDE ja selle arendusharu. Üsna jõudsalt sai tegutsetud, nii et peamiselt on veel tegemata playgroundi asjad ja siis nood varasemast jäänud võlad extragearis (finantsrakenduse Skrooge lõpetamine ning veel mõned mu jaoks rasked asjad). Optimism vähemalt KDE kasutajaliidese täieliku tõlkimise osas on veel alles ...
Loetud: Vikerkaar 9/2012
Vaadatud: Meie aasta Siberis (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Sündmus (TV3)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu sissekanne 1 ja sissekanne 2
Loetud: Vikerkaar 9/2012
Vaadatud: Meie aasta Siberis (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Sündmus (TV3)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu sissekanne 1 ja sissekanne 2
10.10.12
Teisibased mõtted
Tarkvaratõlked liiguvad oma tasasel, aga jõudsal sammul edasi: tänase panuse järel usun, et vahest suudangi KDE kasutajaliidese poole pealt selle hooga lõpuni täiesti ära tõlkida. Nähtavasti küll mitte dokumentatsiooni poole pealt, aga eks midagi peab ikka varuks ka jääma :-)
Loetud: Vikerkaar 9/2012
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Solomon Kane (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Loetud: Vikerkaar 9/2012
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Solomon Kane (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
9.10.12
Esmabased mõtted
Täna algas siis pärast logelemise ja lugemise äraütlemata mõnusaid nädalakesi paratamatu libisemine ahvatlevate virvatulukestega tõlkimise sohu. Esialgu küll, nii-ütelda aklimatiseerumiseks, ei asunud ma veel raamatu kallale, vaid võtsin ette tükk aega unarul olnud tarkvaratõlked. KDE rindel sai korda tehtud vahepeal stabiilsesse harru tekkinud uued või ülevajamist vaatavad stringid ning natuke pusitud ka arendusharu kallal. Mõned päevad kulub seal veel ja siis natuke veel Mageia kallal ja tulebki juba tõsiselt raamatuga tegelema hakata ...
Loetud: Arvutimaailm 10/2012; [digi] oktoober 2012
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Oleg Kašin: Putin vananeb, Venemaa küpseb (Postimees, 08.10.2012)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Loetud: Arvutimaailm 10/2012; [digi] oktoober 2012
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Oleg Kašin: Putin vananeb, Venemaa küpseb (Postimees, 08.10.2012)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
8.10.12
Pühabased mõtted
Nagu pühapäevadele on ikka kombeks olnud, iseloomustas ka tänast päeva külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Jäin minnes napilt ilma vaimustavast rahesajust: paraku on need alati ikka nii lühikesed, et kui ma end minekule asutades aknast nägin ja kuulsin, mis väljas toimub, siis selleks ajaks, kui ma välja jõudsin, oli see juba läbi. Ent maapind oli kaetud armsate valgete kuulikestega ja ilm üldiselt selline kena rahejärgne, taevast alla langevate plopsuvate suurte veepiiskadega ja puha.
Ema juures viibimine möödus valdavalt podina ja mulina saatel - talle oli laekunud kümnete liitrite kaupa õunamahla, mida ta nüüd usinalt keetis ja keetis ja keetis ... Mis ei tähendanud siiski, et selle kõrval poleks olnud valmistatud ja lauale pakutud kõike head-paremat. mida ema arvates nähtavasti iginäljane poeg kangesti vajab ja ihaldab (ja ihaldaski, muidugi :-) ). Ja mõistagi ei puudunud ihutoiduse kõrvalt ka vaimutoidus, täna siis kolme ristsõnavihiku kujul, mis aitasid mõnusalt aega mööda saata veel koduski.
Panin täna tähele, et tõlkijate sektsioon on lõpuks saanud oma väljundi ka Kirjanike Liidu leheküljel. Tore!
Loetud: Tehnikamaailm 10/2012; TM Kodu ja ehitus 10/2012
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Ilmunud tõlked:
J. K. Rowling: olen maagiast täiesti tühjaks imetud (Postimees, 06.10.2012)
Vello Vikerkaar: äkki läheb tarvis (Postimees, 06.10.2012)
Ema juures viibimine möödus valdavalt podina ja mulina saatel - talle oli laekunud kümnete liitrite kaupa õunamahla, mida ta nüüd usinalt keetis ja keetis ja keetis ... Mis ei tähendanud siiski, et selle kõrval poleks olnud valmistatud ja lauale pakutud kõike head-paremat. mida ema arvates nähtavasti iginäljane poeg kangesti vajab ja ihaldab (ja ihaldaski, muidugi :-) ). Ja mõistagi ei puudunud ihutoiduse kõrvalt ka vaimutoidus, täna siis kolme ristsõnavihiku kujul, mis aitasid mõnusalt aega mööda saata veel koduski.
Panin täna tähele, et tõlkijate sektsioon on lõpuks saanud oma väljundi ka Kirjanike Liidu leheküljel. Tore!
Loetud: Tehnikamaailm 10/2012; TM Kodu ja ehitus 10/2012
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Ilmunud tõlked:
J. K. Rowling: olen maagiast täiesti tühjaks imetud (Postimees, 06.10.2012)
Vello Vikerkaar: äkki läheb tarvis (Postimees, 06.10.2012)
7.10.12
Laubased mõtted
Ja veel üks logelemis- ja lugemispäev, kuigi nüüd juba peaaegu kindlalt viimane, enne kui ma nii.-ütelda tõsisema tegevuse kallale asun. Siiski mahtus tänasesse päeva ka ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.
Loetud: R. Kaplan. The Revenge of Geography
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Narva Trans - Nõmme Kalju (TV6), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Chicago Fire (TV12)
Loetud: R. Kaplan. The Revenge of Geography
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Narva Trans - Nõmme Kalju (TV6), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Chicago Fire (TV12)
6.10.12
Reedesed mõtted
Veel üks logelemis- ja lugemispäev.
Tänane Sirp oli üle tüki aja suhteliselt tühi ja lugemisvaene. Mainida võib vaid Velmeti Aro arvustust Tamme Mareki hiljutisele Loomingu Raamatukogus ilmunud esseekogumikule, mis algas küll intrigeeriva lausega "Marek Tamm valetab!", mis samal ajal aga tõukas ka eemale. Ja artiklit läbi lugedes selgus, et see oligi rohkem intrigeerimiseks pandud, paraku ... Aga noh, lugeda siiski tasus, mõningaid mõtteid seal oli.
Teine huvitavam artikkel või õigemini kaks artiklit puudutas ülikoolide õppejõude. Ühelt poolt andis Beyeri Jürgen väikese ülevaate Taani kõrgharidusreformist, mis olevat eeskujuks ka Eesti omale ja mis on juba andnud (negatiivseid) tulemusi, mida Eesti puhul alles kardetakse. Igatahes suurepärane kaitsekõne Tartu humanitaarteadlastele. Madari Urve aga esitab masendava pildi professoriameti lootusetutest väljavaadetest.
Tegelikult oli nende kahe (kolme) kõrval veel üks lugu, mis huvi pälvis. Kuigi ma tavaliselt filmilehekülgi ei loe, parimal juhul lasen silmad põgusalt üle, sest filmikunst on mu sügava veendumuse kohaselt liiga alaväärtuslik kõigi teiste kunstidega, eriti muidugi sõnakunstiga võrreldes, siis seekord tabas pilk siiski paari lauset, mis kõlavad kenasti kogu tolle Oksaneni Sofi triangli taustal, mis viimastel aastatel kirjaneitsi vähemalt Eestis kõige rohkem kõlapinda leidnud teose "Puhastus" teemal on käinud. Olgu loo endaga kuidas on, paar tsitaati sealt väärivad siingi kordamist:
Loetud: Sirp, 05.10.2012; R. Kaplan. The Revenge of Geography
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2), Äss mättasse 2 (TV6)
Tänane Sirp oli üle tüki aja suhteliselt tühi ja lugemisvaene. Mainida võib vaid Velmeti Aro arvustust Tamme Mareki hiljutisele Loomingu Raamatukogus ilmunud esseekogumikule, mis algas küll intrigeeriva lausega "Marek Tamm valetab!", mis samal ajal aga tõukas ka eemale. Ja artiklit läbi lugedes selgus, et see oligi rohkem intrigeerimiseks pandud, paraku ... Aga noh, lugeda siiski tasus, mõningaid mõtteid seal oli.
Teine huvitavam artikkel või õigemini kaks artiklit puudutas ülikoolide õppejõude. Ühelt poolt andis Beyeri Jürgen väikese ülevaate Taani kõrgharidusreformist, mis olevat eeskujuks ka Eesti omale ja mis on juba andnud (negatiivseid) tulemusi, mida Eesti puhul alles kardetakse. Igatahes suurepärane kaitsekõne Tartu humanitaarteadlastele. Madari Urve aga esitab masendava pildi professoriameti lootusetutest väljavaadetest.
Tegelikult oli nende kahe (kolme) kõrval veel üks lugu, mis huvi pälvis. Kuigi ma tavaliselt filmilehekülgi ei loe, parimal juhul lasen silmad põgusalt üle, sest filmikunst on mu sügava veendumuse kohaselt liiga alaväärtuslik kõigi teiste kunstidega, eriti muidugi sõnakunstiga võrreldes, siis seekord tabas pilk siiski paari lauset, mis kõlavad kenasti kogu tolle Oksaneni Sofi triangli taustal, mis viimastel aastatel kirjaneitsi vähemalt Eestis kõige rohkem kõlapinda leidnud teose "Puhastus" teemal on käinud. Olgu loo endaga kuidas on, paar tsitaati sealt väärivad siingi kordamist:
Otsida tõemeeli ilukirjandusest või mängufilmist ajaloolist tõde (mille monopoli nagunii ühelgi lihtsurelikul ei ole) on sisuliselt sama kui kirjutada endale suurte tähtedega otsaette „kretiin”. Kunstitõde ei pea elutõega absoluutselt kattuma, enamasti ei tohigi seda teha.
Ja keegi ei suuda mind veenda selles, et „Hukkunud Alpinisti hotelli” linalejõudmise järel algas teistel planeetidel mingi valuline soigumine selle üle, kas Grigori Kromanov ikka kujutas neid ajaloolisele tõele vastavalt.
Loetud: Sirp, 05.10.2012; R. Kaplan. The Revenge of Geography
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2), Äss mättasse 2 (TV6)
5.10.12
Neljabased mõtted
Päev, mida laisklemise jätkamise tänuväärse tegevuse kõrval iseloomustas ka mõõdukas aktiivsus kahe väljaskäigu kujul. Esimene neist viis mind kandekeskusse, kus ootas ees üks raamatupakk, mille sisu olgu ka siinkohal ära mainitud:
See nähtavasti jääb ka mu seekordse tagasihoidliku lugemismaratoni viimaseks raamatuks, et anda järg üle tõlkimisperioodile ... Kandekeskusest tagasi tulles astusin läbi ka Magistrali kaubanduskeskusest, aga tundub, et eilne Rimi Hypermarketis kogetu oli selle kauplusteketi pakutav ühekordne rabav kliendielamus: vähemalt täna ja sel kellaajal, mil ma Magistrali Rimis viibisin, olid järjekorrad üsna harilikud, mõneinimeselised, nii et neis seismine ei pakkunud sugugi sellist põnevust ja kaifi nagu eile.
Õhtupoolikul seisis ees järgmine väljaskäik, sedakorda Mageia sõprade igakuisele kokkusaamisele. Mis ka seekord sattus täpselt ajale, mil järjekordne tulevase Mageia 3 eelväljalase (täpsemalt teine alfaväljalase) oleks pidanud juba ilmuma, aga ei olnud seda teps mitte teinud paaripäevase edasilükkamise tõttu. Lisaks kõigele muule sai ka kokku lepitud, et paari kuu pärast, kui ilmub esimene beetaväljaanne, tuleme kokku seda testima. Loodetavasti nii juhtubki ... Küll aga peaks mõtlema välja viisi, kuidas neile Mageia sõprade kohtumistele veidi rohkem rahvast tekitada, sest täna teatati meile päris selgelt, et kuigi kõrts (Buffalo pubi) võib ju ametlikult lahti olla kauem, siis juhul kui kella üheksaks õhtul on seal alla kuue inimese, ei olevat neil mõtet kauem uksi lahti hoida. Ja meid oli muidugi ainult kolm ...
Loetud: R. Kaplan. The Revenge of Geography
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Eureka (TV6), Kättemaksukontor (TV3)
- R. D. Kaplan. The Revenge of Geography
See nähtavasti jääb ka mu seekordse tagasihoidliku lugemismaratoni viimaseks raamatuks, et anda järg üle tõlkimisperioodile ... Kandekeskusest tagasi tulles astusin läbi ka Magistrali kaubanduskeskusest, aga tundub, et eilne Rimi Hypermarketis kogetu oli selle kauplusteketi pakutav ühekordne rabav kliendielamus: vähemalt täna ja sel kellaajal, mil ma Magistrali Rimis viibisin, olid järjekorrad üsna harilikud, mõneinimeselised, nii et neis seismine ei pakkunud sugugi sellist põnevust ja kaifi nagu eile.
Õhtupoolikul seisis ees järgmine väljaskäik, sedakorda Mageia sõprade igakuisele kokkusaamisele. Mis ka seekord sattus täpselt ajale, mil järjekordne tulevase Mageia 3 eelväljalase (täpsemalt teine alfaväljalase) oleks pidanud juba ilmuma, aga ei olnud seda teps mitte teinud paaripäevase edasilükkamise tõttu. Lisaks kõigele muule sai ka kokku lepitud, et paari kuu pärast, kui ilmub esimene beetaväljaanne, tuleme kokku seda testima. Loodetavasti nii juhtubki ... Küll aga peaks mõtlema välja viisi, kuidas neile Mageia sõprade kohtumistele veidi rohkem rahvast tekitada, sest täna teatati meile päris selgelt, et kuigi kõrts (Buffalo pubi) võib ju ametlikult lahti olla kauem, siis juhul kui kella üheksaks õhtul on seal alla kuue inimese, ei olevat neil mõtet kauem uksi lahti hoida. Ja meid oli muidugi ainult kolm ...
Loetud: R. Kaplan. The Revenge of Geography
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Eureka (TV6), Kättemaksukontor (TV3)
4.10.12
Kolmabased mõtted
Nähtavasti tõesti üks viimaseid logelemispäevi, sest kui vahepeal olid ka kõik teised tõlkesoovijad (täpsemalt siis Postimees ja Diplomaatia) end targu vaos hoidnud ja lasknud mul mõnuleda ja täiega eimillegitegemist nautida, siis täna tuli maha saada lausa kahe tõlkega Postimehe hüvanguks.
Siiski oli tänase päeva nael järjekordne väljaskäik, sedakorda Viru keskuse Rahva Raamatusse, kus esitleti vastselt ilmunud raamatut "101 Eesti lahingut". Rahva Raamatu esitlused, vähemalt need, kus mul on olnud juhus käia, on võrreldes näituseks Apollo omadega olnud alati selle poolest erilised, et seal on suisa laud kaetud: natuke vahusemat või muulaadset veini, pisut suupisteid ja muud sellist. Nagu tänagi. Muidugi ja loomulikult, ka esitlus ise Juure Mardi juhtimisel ning autorite Õuna Mati ja Ojalo Hanno osalemisel oli päris kena. Sain ka raamatusse sisse kaeda, paistis teine päris asjalik olevat, kuigi, nagu ka diskussioonis märgiti, selline mõnevõrra venitatud, kui pealkirja silmas pidada: kas ikka saab päris lahingute alla liigitada näiteks mässe sõjalaevadel või Eesti talupoegade vastuhakke? Või siis nonde kuulsate Salme laevade põhjal tingimata lahingut tuletada - mis on muidugi loogiline järeldus, aga mine võta kinni ...
Ent sellest hoolimata paistab olevat hea raamat ja mul oli lausa kiusatus see endale ka kohe hankida. Aga et ma hiljaaegu tutvusin ühe põneva kontseptsiooniga, mis kannab nimetust kokkuhoid ja millel on maailmas kõikvõimalikest krugmanidest ja muudest nobelistidest hoolimata üllatavalt palju poolehoidjaid, otsustasin proovida seda praktikas rakendada ja jätta raamatu hankimine raamatuklubist tellimise hooleks, kus see ka üsna mitu krooni odavam paistab olevat. Päris edukalt tuli välja see katsetus!
Siiski leidsin koju tagasi sõites, et ühest katsetusest päevas piisab, ja astusin läbi Rimi Hypermarketist, et natuke toidukraami hankida. Seal ootas mind ees teine üllatav tõdemus: tänase päeva puhul oli Rimi otsustanud külalistele nostalgiatunni teha ja tekitada sellised mõnusad poole poe peale looklevad sabad kassade taha, nii et kui ma poes kaupa valides veetsin nii minutit kümme, siis kassasabas oli rõõm aega surnuks lüüa oma pool tundi otsa. Kah vahva!
Loetud: V. Pelevin. Arvud; V. Pelevin. Libalooma Püha Raamat
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Meie aasta Siberis (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Londoni Arsenal - Pireuse Olympiakos (TV6), Sündmus (TV3)
Siiski oli tänase päeva nael järjekordne väljaskäik, sedakorda Viru keskuse Rahva Raamatusse, kus esitleti vastselt ilmunud raamatut "101 Eesti lahingut". Rahva Raamatu esitlused, vähemalt need, kus mul on olnud juhus käia, on võrreldes näituseks Apollo omadega olnud alati selle poolest erilised, et seal on suisa laud kaetud: natuke vahusemat või muulaadset veini, pisut suupisteid ja muud sellist. Nagu tänagi. Muidugi ja loomulikult, ka esitlus ise Juure Mardi juhtimisel ning autorite Õuna Mati ja Ojalo Hanno osalemisel oli päris kena. Sain ka raamatusse sisse kaeda, paistis teine päris asjalik olevat, kuigi, nagu ka diskussioonis märgiti, selline mõnevõrra venitatud, kui pealkirja silmas pidada: kas ikka saab päris lahingute alla liigitada näiteks mässe sõjalaevadel või Eesti talupoegade vastuhakke? Või siis nonde kuulsate Salme laevade põhjal tingimata lahingut tuletada - mis on muidugi loogiline järeldus, aga mine võta kinni ...
Ent sellest hoolimata paistab olevat hea raamat ja mul oli lausa kiusatus see endale ka kohe hankida. Aga et ma hiljaaegu tutvusin ühe põneva kontseptsiooniga, mis kannab nimetust kokkuhoid ja millel on maailmas kõikvõimalikest krugmanidest ja muudest nobelistidest hoolimata üllatavalt palju poolehoidjaid, otsustasin proovida seda praktikas rakendada ja jätta raamatu hankimine raamatuklubist tellimise hooleks, kus see ka üsna mitu krooni odavam paistab olevat. Päris edukalt tuli välja see katsetus!
Siiski leidsin koju tagasi sõites, et ühest katsetusest päevas piisab, ja astusin läbi Rimi Hypermarketist, et natuke toidukraami hankida. Seal ootas mind ees teine üllatav tõdemus: tänase päeva puhul oli Rimi otsustanud külalistele nostalgiatunni teha ja tekitada sellised mõnusad poole poe peale looklevad sabad kassade taha, nii et kui ma poes kaupa valides veetsin nii minutit kümme, siis kassasabas oli rõõm aega surnuks lüüa oma pool tundi otsa. Kah vahva!
Loetud: V. Pelevin. Arvud; V. Pelevin. Libalooma Püha Raamat
Vaadatud: Süvahavva (Kanal2), Meie aasta Siberis (Kanal2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Londoni Arsenal - Pireuse Olympiakos (TV6), Sündmus (TV3)
3.10.12
Teisibased mõtted
Veel üks laisklemispäev, üks viimaseid, ma kardan, sest igasugu tööasjad hakkavad taas ennast meelde tuletama - ehk veel selle nädala saab lusti ja lillepidu nautida, aga mitte palju rohkem ...
Loetud: J. Fforde. One of Our Thursdays Is Missing
Vaadatud: Välisilm (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Torino Juventus - Donetski Šahtar (TV6)
Loetud: J. Fforde. One of Our Thursdays Is Missing
Vaadatud: Välisilm (ETV), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Torino Juventus - Donetski Šahtar (TV6)
2.10.12
Esmabased mõtted
Endiselt üsna suure väsimuse päev, isegi sel määral, et kuigi ma kavatsesin korralikult jõuda kell 18 - mis ei ole ju sugugi nii vara, tavaliselt olen ma selleks ajaks ikka juba õige mitu tundi üleval olnud ... - tõlkijate sektsiooni seminarile, õnnestus mul ometi selle algus sisse magada ja alles pool tundi hiljem kohale saabuda ... Siiski tundus, et ka algus oli mõnevõrra nihkunud, sest kolmest kõnelejast teemal "Tõlkija ja toimetaja vahekord tõlke valmimise protsessis" oli sõna saanud alles esimene. Igatahes kõik see, mida Saluääre Anu, Kaera Krista ja Kokla Tiiu kõnelda võtsid, oli päris huvitav - ehkki sugugi mitte teadmata ja tundmata, nagu mul oma kümmekond aastat kestnud tõlkijakarjääri jooksul on olnud võimalusi kogeda. Nojah, mõned asjad on muidugi aastatega kergelt muutunud: et kõnelesid nii-ütelda vanema põlve inimesed, siis jooksis mitu korda jutust läbi meenutus, kuidas kunagi, täpsemalt Nõukogude ajal, oli toimetaja see, kes lõplikult ja kogu ihu ja karvadega ilmunud teose eest vastutas. Tänapäeval pigem valatakse esimene koorem süüd ikka tõlkija õlule ja kui üldse, siis lisatakse, et imelik, et toimetaja selle ka läbi laskis ... Ja isegi alati mitte tõlkija (ja/või toimetaja), vaid otse kirjastuse kaela ... Aga sellega tuleb loomulikult nõustuda, et tõlkija seisukohalt on äärmiselt hea, kui lõpuks ometi piinade ja vaevadega valmis saanud teksti loeb ikka üle mõni inimene, kes vähemalt keele ja väga hea, kui ka sisu kohta oskab midagi arvata: isegi kui tõlkija ideaalis peaks rahulduma alles siis, kui on kindel, et see tekst, mis tema usinate näppude alt on välja purskunud, kõlbab ka kohe trükki anda, on nii-ütelda erapooletu pilk kindlasti ainult kvaliteedile kasuks.
Seminarile järgnes ka väike, kuidas öelda, koosviibimine tähistamaks äsjamöödunud rahvusvahelist tõlkijate päeva. Mis tähendas muu hulgas muidugi ka huvitavaid vabas vormis vestlusi ja kõike muud, mis ikka niisuguste informaalset laadi üritustega kaasnevad.
Loetud: J. Fforde. One of Our Thursdays Is Missing
Vaadatud: Meedium (Kanal2)
Seminarile järgnes ka väike, kuidas öelda, koosviibimine tähistamaks äsjamöödunud rahvusvahelist tõlkijate päeva. Mis tähendas muu hulgas muidugi ka huvitavaid vabas vormis vestlusi ja kõike muud, mis ikka niisuguste informaalset laadi üritustega kaasnevad.
Loetud: J. Fforde. One of Our Thursdays Is Missing
Vaadatud: Meedium (Kanal2)
1.10.12
Pühabased mõtted
Lühidalt võib selle päeva kokku võtta järgmiselt: magasin, magasin ja veel kord magasin. Täpsemalt siis jõudsin vastu hommikut venna juurde, magasin veidi, sõitsin Tallinnasse ja teinud hädavajalikud kodused toimingud, läksin uuesti magama, ärkasin korraks, kirjutasin selle sissekande ja lähen magan edasi :-)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Faktuaalne kaamera (TV3), ENSV (ETV)
Subscribe to:
Posts (Atom)