Tavaline tööpäev, millest võttis siiski oma tubli tüki ära ema ja ta poiss-sõbra väisamine. Nimelt leidsid nad, olles nähtavasti juba jõudnud unustada või tagaplaanile tõrjuda lusti täis noorepõlvemälestused lumes möllamisest, et tänane ilm on nende jaoks liiast: liiga palju tuult, liiga palju lund, liiga madal auto ja kõik sada viiskümmend seitse ettekäänet takkaotsa. Nii tuli siis ilmutada hästi kasvatatud ja viisaka ja viksi ja hoolitseva poja omadusi ning ise neile külla minna. See oli päris lõbus, sest erinevalt neist mulle tänane ilm täitsa istus, mõnus tuuleke, mis keerutas tublisti lund ringi ja üldse igati ergutas. Nojah, teekond muutus küll pikemaks, tavaliselt 16-18 minuti asemel vähemalt kümme või isegi rohkem minutit juurde, aga see-eest sain ma selle vältel teada kaht asja. esiteks suudan ma ikka veel spagaati või midagi sarnast teha, mis tuli enam-vähem korralikult välja tervelt kolmel korral, ja teiseks ei ole ikka õige asi käia kohtades, kus on sõitnud autod - jalakäijad või võib-olla ka aeglaselt vankri ees lonkivad hobused jätavad maha raja, mida mööda inimene võib samuti astuda, aga need autod saadanad kiirustavad ikka liialt ja pööravad kõik nii segi, et niisugusel rajal on lausa ohtlik liikuda, eriti kui taeva ja tuule koostööl liigub ringi selline triivlumi, mis imeõrnalt moondab silmale nähtamatuks äärmiselt libedad kohad, millel isegi korralikud talvesaapad enam aru ei saa, millises suunas liikuda ja kus nad seepärast hakkavad ühtaegu liikuma igas suunas korraga... Aga no igal juhul vanainimeste juurde ma jõudsin ja loodetavasti ka neile lõbu ja head tuju ja meelt pakkusin ning jõudsin ka sealt tagasi, olles muu hulgas varustatud ühe lõpetamist vajava ristsõnaga, mis koju jõudes veel veidi kärpis põhitööle jäävat ajanatukest.
Tegin täna üle tüki aja Facebookis ühe testi, milles laoti ette 100 kirjandusteose pealkirjad ja tuli ära märkida, paljusid neist oled lugenud. Test oli küll ingliskeelne, sestap oli seal sees mõningaid selliseid asju, mis ei ole just väga populaarsed väljaspool ingliskeelset maailma (või ka nimekirja koostaja isiklikku maailma, mine võta kinni), aga sellest hoolimata oli tulemus üpris masendav: sajast teosest oli loetud vaid 46. Enamus lugemata teoseid on suhteliselt uued, mis näitab ilmselgelt, kui kahjulikult on mõjunud need viimased viis aastat, mille jooksul ma pole õieti ühtegi ilukirjanduslikku teost lugeda saanud... (eelviimane oli kolme aasta eest Harry Potteri viimane osa ja viimane tänavu tohutu vägistamisega ja meeletu tahtejõu sundimisega (mitte teose, vaid just aja tõttu) läbi loetud Oksaneni "Puhastus"...) See kõlab võib-olla enesepettusena, aga ma siiski tahaks väga kaks või lausa kolm kuud millalgi kevade poole puhtalt lugemisele pühendada, sest ainult tõlkimine ning sellele vähegi vahelduseks ajakirjade ja kergemini pisemate tükkidena seeditavate peamiselt erialaste teoste lugemine tekitab pähe ja hinge masendava tühjuse ja ilmajäetuse tunde...
Loetud: Põlvnemislugu 42, detsember 2010; Akadeemia 12/2010
Vaadatud: Ajavaod: Diplomaadi kadumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Da Vinci kood (Kanal2)
No comments:
Post a Comment