Tavaline tööpäev, millest üsna kopsaka tüki haukas välja ühe raamatuesitluse väisamine. Õieti oli tegemist lausa kolmiküritusega, kus rahva ette pandi väljanäitusele kolm autorit ja kolm teost: Mihkelsoni Marko ja "Venemaa: valguses ja varjus", Herkeli Andres ja "Aserbaidžaani kirjad" ning Vahtre Lauri ja "Eesti saatusehetked". Kas esitletute rohkuse või siis selle tõttu, et nad kõik on üpris tuntud isikud ja lisaks sellele veel poliitikud ka, oli rahvast Solarise Apollosse kogunenud päris ohtralt ja after-party'gi jaoks kaetud laud oli ilmselt tavapäraste raamatuesitlustega võrreldes lausa äke, minu jaoks eriti meeldivalt suure juustukuubikute kandikuga, mille kõrvale vein maitses imehea. Väikese tõrvatilga tekitasid muidugi Apollo logistikaprobleemid, mille tõttu polnud just sellesse kauplusse jõudnud Marko raamatut (mis oli minu jaoks üks peamisi asju, mille pärast ma end sinna esitlusele üldse vedasin), nii et neid oli seal välja jagada õige vähe ja mõistagi mulle ei jagunud... Aga üldiselt siiski väga head õhkkonda aitas minu jaoks üleval hoida lisaks asjaolu, et kohal viibis üsna palju vähem või rohkem tuttavaid inimesi, muu hulgas ka vähemalt üks inimene, keda ma vist ihusilmaga ei ole oma paarkümmend aastat näinud. Nojah, veel meeldivam oli muidugi see, et vahetult enne üritust sai allkirjastada paar lehekest, mis peaksid Diplomaatia väljaandjate kaudu tooma pisukest kasvu jõuluajal paratamatult kiiresti kuhtuvale pangaarvele. Ühtlasi oli see ka esimene kord füüsilise vahekorra jaoks Diplomaatia uue toimetajaga, mis oli väga hea, sest sai kustutatud tema natuke ekslik arvamus mu võimete kohta ja selgitatud, et soome keele tõlkimisest hoian ma nagu katkust eemale kas või juba sel põhjusel, et see keel on nii paganama raske ja arusaamatu... Igatahes väga tore ja suhtlemisrohke üritus, kuigi, tõsi jah, ka väga väsitav - seda mitte niivõrd ürituse enda pärast, kuivõrd seepärast, et selle käigus sain ma ka kätte selle oma suurtõlke nii-ütelda autorieksemplarid. Neid koju tarides jõudsin ma kindlale veendumusele, et jõulukingiks peaksid seda soovima ikka ainult need inimesed, kes võivad olla absoluutselt veendunud, et nende juurde tuleb jõuluvana, saaniga ja puha, ent kõik need, kellele ainult päkapikud kuuse alla ahvatlevalt krabisevaid ja kullakarralisi pakikesi veavad, peaksid enne mitu korda järele ja üle mõtlema - selle raamatu raskus on just selline, et kui isegi vaene päkapikk taarudes selle kohale jõuab vedida, siis vajab ta nähtavasti vähemalt kolm kuud taastusravi... niisugune pisikeste jõuluabiliste rivist väljalöömine poleks ilmselt just kuigi viisakas...
Koju tagasi jõudes avastasin uudise ühe Eesti firma kohta, kes olevat valmis saanud uuendusliku e-paberi. Ei oska selle kohta rohkem midagi praegu arvata, aga eks näeb, kas neil õnnestub seda ka korralikult turustama asuda - sest tegelikult on kindlasti hea, kui väidetavalt väga heade omadustega ja senisest tehnoloogiast hulga odavam e-paber turule jõuab ning ka e-lugerite hindu veelgi allapoole kerib - ei peaks ju ütleme siis ümbrispaberi või lugemisprillide (kuidas keegi tahab e-lugerit võtta) hankimine maksma nii hoomamatult palju enam kui e-raamat ise. Ja nojah, eks need teised artiklis mainitud kasutusvaldkonnad on ka kindlasti uuenduste ootel...
Õhtupoolikul tuli teadaanne Mandriva Linux 2010.2 ilmumise kohta, millest ma tegin kohusetundlikult eraldi pisikese uudisnupu.
Loetud: Arvutimaailm 12/2010
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2)
No comments:
Post a Comment