Tavaline tööpäev, mida ma juba kolmandat päeva ühtejutti kärpisin väikese väljaskäiguga, mille sihtkoht ja täpne sisu jäägu siinkohal nimetamata, aga mille kohta võib siiski öelda, et märkimisväärsest finantskulust hoolimata täitis see täpselt oma eesmärgi.
Tänane Sirp oli üllataval kombel lausa pungil lugemist - nähtavasti on valimised nii lähedal, et tarku sõnu sel teemal enam pole mõtet teha :-)
Äärmiselt asjalik ja võiks lausa öelda, et definiitne arvamus riikidevaheliste ajalookomisjonide (millise mõtte käis mäletatavasti mõne aja eest Eesti poole suunatuna välja siinne Venemaa suursaadik) osas oli pärit Mertelsmanni Olafi sulest. Lühidalt võib selle kokku võtta tema enda sõnadega: "Ärge jamage ajalookomisjonidega, tehke reaalset uurimis- ja publitseerimistööd." Sellele võib ainult kõigi jäsemetega alla kirjutada - mitte et sellist komisjoni luua ei võiks, kui keegi (loe: mõlemad pooled) selle järele tungivat vajadust tunnevad, aga eelkõige on oluline see, et olgu komisjon või mitte, tehtaks reaalset tööd ja uuritaks ajalugu ja mitte ainult ei uuritaks, vaid ka avaldataks uurimise tulemusi.
Väga huvitava intervjuu oli Kaaristo Maarja teinud Krulli Hassoga. Pealkiri "Ajalooline aeg on üks vimma ja vihavaenu pesa" võib ju viia mõtted teab millele, aga kui arvestada, et ajaloolise aja vastaspool on antud juhul müütiline aeg ehk aeg enne igasugust ajalugu, aga ka selle kõrval, taga, ees, peal ja all, siis oma tugev uba selles kindlasti on. Teisegi tema mõttega võib igati nõustuda. ehkki rahvuslus ja rahvusriik olid kindlasti omas ajas olulised ja vahest edumeelsedki ideologeemid, on nad oma aja üsna ära elanud. Vähemalt minu jaoks kindlasti: ma tunnistan küll end kindlalt eestlaseks selles mõttes, et ma kõnelen eesti keeles ja kirjutan selles ja enamasti isegi mõtlen, aga ma ei tunne erilist kokkupuutetunnet teistega, kes ennast samuti eestlaseks nimetavad ja sellel hoopis mingeid muid aluseid näevad kui keel; no ja riikluse mõiste on musugusele anarhistile üldse selline vähevastuvõetav nähtus... See ei olnud muidugi selle intervjuu läbiv teema, nii et mõtlemapanevat on seal küllaga muudki.
Päris hea oli lugeda ka esimest rubriiki küsimusega "Mida ootate?", mis oli mõistagi suunatud valimistele, aga millele vähemalt avalöögi teinud kolm keeleinimest, võiks öelda, täiesti apoliitiliselt, tõstes esile rohkem probleeme, mis on olnud ja mis ilmselt ka jäävad, sõltumata sellest, kas on mingid valimised või mitte ja kas need toovad kaasa mingeid muutusi riigivalitsemises või mitte.
Lausa põnev ja oma ajaloolise tausta poolest väga huvitav oli Peterburi Jaani kiriku taasavamisest tõukunud Michelsoni Helle pikk lugu, mis rohkem kui kirikust kõneles Peterburi ja eestlaste seostest. Sealt võis leida ka huvitava tõlgenduse Matissovi saare kui Madise saare kohta. Ajalooliselt olla see küll pigem tulenenud mingist kohalikust soome päritolu veskiomanikust Matiasest, aga noh, eestilik tõlgendus kõlbab ju ka :-) Naljakas oli ka nii-ütelda kultuuridevaheline kommunikatsioon: kui kiriku taastamiseks korraldati talgud, siis vene keeles kutsuti inimesi "laupäevakule" (subbotnik). Aga nende mistsellide kõrval sisaldab lugu rohkelt huvitavat lugemist.
Samamoodi äärmiselt huvitav oli Kangro Maarja kirjeldus sellest, kuidas ta Udmurdimaal etlemis- ja muidureisil käis ja mida kõike ta seal nägi ja koges. Sellised sissevaated on lausa hindamatu väärtusega, eriti kui ise ei ole pikemat aega kohapeal käinud - ja muidugi ei tasu unustada, et kirjandusinimesena oskab autor ka väga hästi kirjutada!
Lausa hämmastav oli avastada, et isegi kunstilehekülgedel jagus sedakorda lugemist. Muidu on seal enamasti rohkem või vähem tarkade sõnadega juttu kõikvõimalikest näitustest, mis mulle väga pinget enamasti ei paku, silm vaid libiseb üle, aga sedakorda oli käsile võetud mu meelest kunstitegemise üks põhialuseid (kuigi läbi kõlas ka mõte, et enam see nii väga ei pruugi nii ollagi), nimelt joonistamine, see kõige tavalisem joonistamine. (Õieti oli lausa kaks artiklit, üks rohkem joonistamise õpetamise probleemidest, teine, küll taas näitusest tõukudes, aga seda vaid põgusalt mainides, veidi laiemalt)
Kui mõne aja eest tekitas Nokia ja Microsofti koostöö mõningaid muremõtteid selles osas, mis saab edasi mõne aasta eest Nokia alluvusse läinud Qt-st (mis on lisaks uuele ja alles pooleldi ilmavalgust näinud Meego platvormile muu hulgas aluseks ka näiteks KDE-le), siis nüüd paistab, et tunded on rahunenud ja ei Qt ega KDE tunne ennast kuigi ohustatuna. Nojah, Nokia toetus võib ju küll väheneda või isegi kaduda, aga nende vanker on varemgi ilma selleta veerenud ja võib veereda ka edaspidi, kui vaja peaks olema. Vähemalt nii võib välja lugeda KDE, kui nii võib öelda, ametlikust seisukohavõtust, mille on väljastanud KDE-d haldava ühingu juhatuse esimees.
Loetud: Sirp, 04.03.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Starship Troopers 3: Marauder (Pro7)
No comments:
Post a Comment