- J. Fforde. First Among Sequels
- J. Fforde. One of Our Thursdays Is Missing
Koju tagasi jõudes ja postkastis Sirpi välja korjates leidsin sellest õige mitu üsna huvitavat raamatute või laiemalt kirjandusega seotud artiklit: Keräneni Mika sulest laste- ja noortekirjanduse kohta, Larmi Pille-Riinilt "Kalevipoeg 2.0" arvustuse ja, mis lugemisel aina rohkem köitma hakkas, Kausi Jani arvustuse-mõtiskluse Céline'i hiljaaegu ilmunud teose "Reis öö lõppu" kohta. See viimane oli mulle jäänud mujaltki silma, aga kui lugesin kirjatükist autori ja teose kohta selliseid lauseid, nagu "ta kuumavast ajust imbuvad mõtted, mis haisevad nagu sitt ja on läbipaistvad nagu allikavesi" ning "Céline meisterdab õmblustest käriseva lapiteki, mille ta lugejate peale heidab, et nood seal pikalt lämbuksid ja riiet oma orgasmidega niisutaksid. Sarkasm kutsub haletsuse enda kõrvale voodisse", siis tekkis kohe kange kihu seda raamatut lugeda (nojah, niipea kui see vähegi võimalikuks osutub, mõistagi, ütles see juba mitu aastat peas vasardanud hääleke kainelt...).
See mõte süvenes veelgi, kui ma veidi hiljem võtsin ette teise väljamineku, sedakorda Solarise Apollosse, kus korraldati niisugune vahva asi nagu ülemaailmse Tolkieni (ette)lugemise päeva kohalik üritus. Algselt teatatud kahe etleja asemel oli laval neid lausa neli ja isegi natuke rohkem. Jõudnud kohale Tallinna liiklusest tingituna pisukese hilinemisega, ei saanud ma paraku nii head kohta, et ettelugemine oleks päris korralikult kõrva kostnud, seda enam, et lugejate oskused ja võimed olid mõnevõrra erinevad, nii et vaid üks neist oli kindlasti korralikult kuulda kõigile, kes sinna kogunenud olid, aga kuivõrd Bereni ja Lúthieni lugu, mida ette loeti, on ju nagunii hästi teada (ehkki vahest mitte päris sõna-sõnalt peas), siis see väga ei häirinud. Küll aga sain ma ettelugemise lõppedes täielise vapustuse osaliseks - toimus midagi, mida ma ei oleks osanud kohe mitte kuidagi ega mingi hinna eest isegi ette kujutada, veel vähem oodata. Nimelt torgati ettelugemise ajal pihku pisike papitükike, millel peal number. Ettelugemise lõppedes toimetati lugejate ette kastike, kust hakati nende papitükkide teisi pooli välja tõmbama ja maailmaajaloos täiesti ainulaadselt ilmus sealt esimesena välja just sama papitükk, mille teine pool sattus minu käes olema. Sellise enneolematu loosiõnne - oleks siis olnud, et kohalolijaid ja loosivõtjaid oleks olnud kolm, nagu ka auhindu, sellest oleks ma veel aru saanud, kuigi ka sel juhul oleks olnud tegemist äärmise vedamisega... - tulemuseks oli üks Tolkieni nii-ütelda vähematest teostest, nimelt "Roverandom". Kahtlemata teeb raamatu selle minu kätte jõudmise ainulaadse saamisloo kõrval unikaalseks ka ettelugemise korraldanud Keskmaa Ordu päevakohane kleeps-eksliibris.
Ettelugemise järel sirvisin esimest korda ka "Sõrmuste isanda" tõlke uusväljaannet, mida on natuke kohendatud, nagu ma aru olen saanud, peamiselt vastureaktsioonina algsele "maalähedasele" tõlkele. Ma küll raamatutesse sisse õieti rohkem ei vaadanud, kui ainult registrisse ja lisadesse - ehk siis nendesse osadesse, mida mul omal ajal "Tolkieni entsüklopeediat" tõlkides ja eriti sellele omal algatusel lisasid ja muid asju koostades nii hirmhädasti vaja oli ja mis õige mitmel korral sügavasse masendusse viisid (mitte et need üldiselt vearohked oleksid olnud, aga ebakõlasid ja puudusi siiski esines päris tublisti). Tundub, et Sashi väide, et ta nägi sellega kuu aega kurja vaeva, vastab tõele - uusväljaande lisad ja registrid paistavad tõesti olevat tunduvalt paremas korras, võib-olla mitte veel ideaalses, aga juba väga lähedal kindlasti (ma tabasin sealt ühe poolvea, kus registris esineva leheküljenumbri eest oli köitenumber ära jäänud, aga ei märganud enam küll ühtegi ringviidet ega muud sellist, mis üheksa aasta eest harja nii punaseks ajasid). Ilmselt peaks millalgi täiendama oma kodust raamatukogu ka nende väljaannetega.
Üüratust loosiõnnest tiivustatuna ja Sirbist loetut meeles pidades tegin Apollos ka pisikese ostu, omandades lisaks otsekui taevast sülle langenud "Roverandomile" veel kaks raamatut, mis olgu siinkohal ka ära mainitud:
- L.-F. Céline. Reis öö lõppu
- L. Priimägi. Propaganda sõnastik
Tolkieni ettelugemist kuulamas käies jäi paraku küll nägemata Eesti ja Uruguay kohtumine jalgpallimurul (või kuidas iganes seda asja tuleks nimetada, mille peal praegusel aastaajal mängitakse :-) ) - sest jalgpall võib küll olla parem kui õige mitu asja, aga ühest heast raamatust, raamatuga seotud ürituseest ja eriti Tolkieni raamatust ja sellega seotud üritusest ikka naljalt midagi paremat leida ei ole. Aga igal juhul oli koju jõudes vapustus täiesti tasuta omast käest võtta: kuidas ka ei oleks enne mängu arvanud, isegi lähtudes sellest, et tegemist ei olnud sellise mänguga, mis oleks kuskil midagi otsustanud, ei ole kohe mitte kuidagi ega mingil viisil osanud oletadagi, et Eesti võib võita äsjaste maailmameistrivõistluste neljandat meeskonda koguni 2:0! Väravaid veebis üle vaadates ei jätnud need just kõige ilusamat muljet, aga teisalt, võit on võit ja ega mänge siis ainuüksi ilu pärast ka ei mängita. Igal juhul väga võimas saavutus ja tuleb vaid loota, et Eesti meeskond ei kurnanud ennast liialt ära enne mõne päeva pärast ees olevat mängu Serbiaga, mis erinevalt tänasest on juba mäng, milles võit või kaotus tõsiselt loeb.
Loetud: Sirp, 25.03.2011; Tuna 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
No comments:
Post a Comment