Tavaline tööpäev, mida pisut kärpisid ühelt poolt ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning teiselt poolt ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Nad olid taas värskelt Kunglast tulnud, pakatasid rõõmust ja kaasa võetud aedvärskest kraamist, mida õnnestaval kombel veidi jagus mullegi. Kunglas olid katusetööd lõppenud ja ehkki väga rahule nad tolle firma tehtud töö kvaliteediga polnud jäänud, olla see ikkagi oluliselt parem kui varasem sarikakate, milles tuli pigem pragude ja pilude vahelt eterniiti otsida kui vastupidi... Ema tõi ka paar ristsõna, mis veidi veel vähendasid tööaega, pakkusid ent taas mõnusat intellektuaalset kosutust, mis eriti eilse päeva lõpetust arvestades täna kenasti ära kulus :-)
Jalgpalli MM-il olid täna kavas kaks viimast veerandfinaali, millesse jagus taas hulganisti dramaatikat. Esimene mäng Rootsi ja Austraalia vahel jäigi neljast veerandfinaalmängust ainsaks, mis võideti kindlal käel: Rootsi oli Austraaliast üle 3:1. Kui rootslannade kaks esimest alagrupimängu valmistasid napist võidust hoolimata suhteliselt pettumuse, siis juba viimane alagrupimäng ja eriti nüüdne veerandfinaal olid päris teisest puust ning ega Austraalial palju võimalust ei olnudki mängu kulgu ja eriti tulemust kõigutada (kuigi nende ainuke värav, mis oli nii täpselt ja püüdmatult ristnurka sihitud ja rihitud, et lausa ime, oli kahtlemata nii selle mängu kui ka üldse üks ilusamaid). Poolfinaalis seisab Rootsil vastas äsja Saksamaa üle mänginud Jaapan, nii et see tõotab tulla päris põnev.
Eriti dramaatiline oli aga teine mäng pärast Saksamaa väljalangemist kahe tõsisema favoriidi USA ja Brasiilia vahel. Valdava osa ajast oli USA üsna kindlalt domineerimas, mille tõestuseks oli ka juba alates teisest minutist pikalt püsinud üheväravaline eduseis (kusjuures surve tugevust näitab tõsiasi, et see värav oli tegelikult brasiillannade omavärav :-) ). Aga siis tuli kohtunikult, kes juba enne sedagi oli kippunud silma paistma veidrate otsustega, punane kaart ameeriklannale väidetava mahatõmbamise eest väravaalas, mis tekitas kohe kahtlusi - ja videokordus näitas, et neil oli ka alust. Aga olgu peale, penalti, siis penalti. Solo tõrjus selle edukalt ja siis järgnes juba tragikoomika: ta sai kollase kaardi liigvarase väljatuleku eest ja penalti läks kordamisele! Sedakorda siis ka juba sisse... Aga et viigiseis jäi püsima normaalaja lõpuni, tuli ka lisaaeg, kus Marta taas näitas, miks ta on väärinud mitu aastat järjest maailma parima jalgpalluri nime - see oli ikka väga imekena värav, mille ta lõi. Tundus juba, et ameeriklannade lips on läbi, aga päris viimasel hetkel suutsid ka nemad teha ilusa kombinatsiooni ja viik oli taas jalul. Penaltiseeria seadis õigluse (vähemalt mu meelest) taas jalule: mõneti saatuse irooniana lõi brasiillannade poolelt mööda seesama Daiane, kes oli teisel minutil palli osavalt oma väravavõrku sokutanud... Kui arvestada lisaks kohtuniku äärmiselt vaieldavale tegevusele nii mainitud penaltijuhtumis kui ka õige mitmel muul juhul samuti brasiillannade mitte just kõige ausamängulisemat käitumist (nt puhta ajaviitmisena enda pikaliheitmist, ei-tea-mis-vigastuse teesklemist ja imetabast paranemist kohe pärast väljakult ärakandmist - mille eest, tuleb küll kohtunikule sedakorda au anda, tuli kohe ka kollane kaart - üldse jagati neid selles mängus kohe päris ohtralt, valdavalt isegi asja eest), siis oli USA võit ikka päris ära teenitud. Aga teisalt oli muidugi kahju, et kaks sellist võistkonda pidid juba veerandfinaalis kokku minema: kui ehk kohtuniku tegevus kõrvale jätta, siis oli mäng ise juba vaat et finaalivääriline... Ei riski muidugi väga ennustada, aga karta võib, et USA järgmine mäng, poolfinaal Prantsusmaaga, ei pruugi nii võimas välja näha...
Loetud: Tehnikamaailm 7/2011
Vaadatud: jalgpalli MM: Rootsi - Austraalia (Eurosport), jalgpalli MM: Brasiilia - USA (Eurosport), Pushing Daisies (Kanal2)
No comments:
Post a Comment