Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev.

Jalgpalli MM-il algasid alagruppide viimase ringi mängud, mis alati tekitab teatavaid probleeme, sest neid peetakse harjumuspäraselt ju kaks tükki korraga ühel ja samal ajal. Õnneks pakub lisaks Eurospordile vaatamisvõimalust ka FIFA ise, nii et üks ekraan telerist ja teine arvutist aitavad hädast üle :-)

B-alagrupi mängud olid selles mõtted huvitavad, et ainult Jaapani oli taganud endale juba edasipääsu veerandfinaali ja Uus-Meremaa kindlalt selle kaotanud, nii Mehhiko kui ka Inglismaa aga säilitanud veel lootuse teisena edasi pääseda. Jaapani kindlustatud edasipääs andis ennast nähtavasti ka mängus tunda, erilist sära selles ei olnud ning inglannad andsid endast parima, võiteski lõpuks 2:0. Kusjuures nende esimene värav Ellen White'ilt oli tõeline iludus - selline mõnus küünalpall, mis ilmselt kõigile ootamatult vajuski väravavahi selja taha sisse. Mehhikole oleks edasipääsu taganud ainult see, kui nad oleksid löönud rohkelt väravaid ja Inglismaa oleks kaotanud, sestap alustasidki nad maruliselt ja esimene värav sündis juba minuti möödumisel mänguaja algusest. Uus-Meremaa osutas ent neile väga visa vastupanu ning mida edasi kulges teine poolaeg, seda selgemaks sai nähtavasti ka mehhiklannadele, et püüavad nad, mis püüavad, teises mängus võtab Inglismaa oma ja nende edasipääs on sellega suletud. Ja nii lasidki nad lõpuks uusmeremaalannadel endale kaks väravat lüüa, lõpptulemuseks viik 2:2. Ma ei saa öelda, et mul oleks Inglismaa ja Mehhiko vahel valides erilist lemmikut olnud, aga mehhiklannadest oli lõpuks siiski kahju: nad alustasid nii entusiastlikult ja paljutõotavalt, aga näha oli, et hoolimata sellest, et mängud peetakse samal ajal, võimaldavad tänapäeva sidevahendid seisu sisuliselt reaalajas teada saada ning see jõuab ka mängijateni - mängulõpu frustratsiooni pole eriti millegi muuga seletada...

A-alagrupis oli kõik selge: Saksamaa ja Prantsusmaa edasi, Nigeeria ja Kanada koju tagasi. Aga see ei takistanud mänge äärmiselt võitluslikus vaimus pidamast. Kusjuures imetabaselt kulgesid need mitmeti paralleelselt mitte lihtsalt ajas, vaid kohati isegi sündmustes: näiteks samal hetkel, kui sakslannad lõid värava, pommitasid nigeerlannad tõsise raksatusega Canada väravalatti, mitmed karistuslöögid anti ühel ja samal ajal ja nii edasi. Küll aga iseloomustas Kanada ja Nigeeria mängu miski, mida sellise tasemega mängudelt ammu ei mäleta: vahepeal läks staadionil lihtsalt vool ära ja et tegemist oli päris hilisõhtuse mänguga, tekkis kena hämarik paari prožektori osalusel, nii et mäng seisis oma kümmekond minutit, enne kui valgustusega taas asjad korda saadi. See andis indu nigeerlannadele, kes peagi seejärel vormistasid ära mängu ainsa värava, jättes sellega Kanada kenasti nullinaiseks sel turniiril (tõsi, ühe värava nad siiski suutsid lüüa). Sama äge oli ka Prantsusmaa ja Saksamaa mäng. Oodatult oli kahel viimasel MM-il maailmameistriks tulnud Saksamaa parem ja õige mitmel korral tekkis tuttavlik tunne Saksamaa meeste mängust, kus lülitatakse sisse lausa võitmatu massin, mis lihtsalt halvab vastase igasuguse tegevuse. Ka seda mängu iseloomustas sugugi mitte nii tavaline nähtus, kui Prantsuse väravavaht lihtsalt pani ründajale jala taha ja sai mõistagi selle eest punase kaardi - ning järgneva penalti loomulikult lõid sakslannad sisse. Aga sellest hoolimata suutsid prantslannad siiski mitmel korral mänguohjad enda kätte võtta ja nii jäi lõpptulemuseks 4:2.  Veerandfinaalid end eriti viimases mängus väga võimsana näidanud Saksamaa ja muidu - välja arvatud viimases mängus - ennast väga heana näidanud Jaapani ning kõigis mängudes head taset näidanud Prantsusmaa ja samuti üsna ühtlaselt hästi esinenud Inglismaa vahel tõotavad igatahes põnevad tulla.


Loetud: Tuna 2/2011
Vaadatud: jalgpalli MM: Inglismaa - Jaapan (Eurosport). jalgpalli MM: Uus-Meremaa - Mehhiko (FIFA Live Video), jalgpalli MM: Prantsusmaa - Saksamaa (Eurosport), jalgpalli MM: Kanada - Nigeeria (FIFA Live Video)