Tavaline tööpäev, mida natuke kärpis ühe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks.
Täna siis jõudis asi nii kaugele, et Mageia Transifexi (veebis tõlkimist võimaldav süsteem) jõudis ka suurem osa sellest tarkvarast, mida Mageia pakub. Esialgu küll ainult lähtefailid, s.t. ingliskeelsed originaalid - tõlgitud failid tuleb mul endal üles lükata, ma loodan seda teha juba homme. Siis saab ka näha, kui palju ülevõtmisel Mandrivast on tekkinud midagi, mis vajaks täiendavat tõlkimist või kohendamist (kindlasti tuleb üle vaadata kõik need kohad, kus on mehaaniliselt asendatud Mandriva või veel enam Mandriva Linux sõnaga Mageia, sest eriti viimase korral võib käänamine erineda, mis on praegu selgelt näha ka arvuti käivitamisel, kus esineb hetkel just sellise mehaanilise asendamise tõttu vorm "Mageiai"...) Kõik, kes vähegi tunnevad huvi Mageia ja eriti selle võimalikult heas eesti keeles olemise vastu, on igatahes oodatud ühinema eesti keele tõlkemeeskonnaga, kuhu praegu kuulub iseenda ülemusena uhkes üksinduses ainult siinkirjutaja...
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Kalevi naised (TV3), IT-planeet (TV3), Stargate Universe (RTL2)
31.3.11
30.3.11
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks üks piduliku kallakuga sündmus, nimelt ema sünnipäev, kes otsustas just täna saada väljaütlemata jääva arvu aastaid nooreks ja sel puhul korraldada väikese lõunasöögi äärmiselt valitud seltskonnale kodulähedases restoranis Löwenruh. Sinna kulgemise ajal avastasin ühe iseäraliku ilmaga seotud asjaolu, mida, ma pean tunnistama, ma ei mäletagi, et oleksin varem Eestis kohanud: eksisteeris kaks võimalust - kas oli täielik tuulevaikus ja taevast ei pudenenud midagi või siis tekkis tühja koha pealt mõõdukas tuuleke ning kohe hakkas ka (nagu ikka, sõltumata asendist ja suunast) vastu nägu suhteliselt kompaktseid valgeid mummusid loopima, mis ei olnud õieti nagu ei lumi ega rahe, vaid midagi kuskil seal vahepeal. Sinnamineku ajal ma ei lasknud ennast sellest eksitada, et mitte hiljaks jääda, aga tagasi vantsides võtsin küll aega, et niisugust imetabast vahvat ilmanähtust nautida.
Õhtul võis sedasama, aga tundus, et juba ilma tuulevaiksete vaheaegadeta, jälgida ka teleri vahendusel, kui staadionil võtsid Euroopa meistrivõistluste mängus mõõtu Eesti ja Serbia jalgpallikoondised. See oli üsna imelik mäng, vähemalt eestlaste poole pealt vaadatuna: kangesti jäi selline mulje, et mehed ei olnud viitsinud enne mängu ennast soojaks teha ja kulutasid terve esimese poolaja sellele, et lihased liikuma saaks... See-eest teisel poolajal hakkasid nad juba ka mängima ja päris hästi. Omajagu dramaatiline kohtumine nii ilmaolude kui ka üldise kulgemise poolest lõppes siiski viigiga 1:1, mis oli nähtavasti ka üsna õiglane tulemus - nojah, serblased olid mõistagi favoriidid ja küllap poleks keegi imestanud, kui nad oleksid mängu võitnud, aga lõppkokkuvõttes oli mängupilt üpris tasavägine, nii et see tulemus oli igati kohane.
Täna võis lugeda, et Mageia on lõpuks käima saanud ka foorumi, selle nii mõnegi inimese poolt armastatud suhtlemiskeskkonna, mida mina ei oska küll hästi hinnata, aga eks leidub neid, kes oskavad, nagu võis näha ka sellest, et juba esimese päevaga oli sinna tekkinud omajagu postitusi.
Sattusin täna üsna juhuslikult veel ühe eesti keelt mureks võtva ajaveebi peale, seda tänu artiklile, milles käsitleti omapäraselt toda eesti keelele nii rasket asja, nimelt komade asetamist õigesse kohta. Muu hulgas avastasin, et ajaveebi pidaja pakub toimetamisteenust, tõenäoliselt üsna mõistliku hinnaga (kuigi ma ei tea toimetamisel levinud hindadest suurt midagi küll). Ega neid vist seni väga palju ei ole, kes seda veebis pakuksid - ma mõtlen just eraisikuid, firmasid muidugi on mõned -, aga samas tänapäeval on nagunii tekstid enamasti elektroonilised, nii et ettevõtlikul ja arvutiga sina peal inimesel ei ole kuigi raske neid asju ühitada.
NYRoBi ajaveebis oli lugeda Darntoni Roberti huvitav mõttearendus avalike veebiraamatukogude teemal, ajendiks mõistagi paari päeva tagune kohtuotsus, mis peatas vähemalt mõneks ajaks Google'i megaprojekti. USA-s kui ilmselt avaldamismahult maailma suurimas ja ühtlasi ka autoriõiguste ja kohtusüsteemi poolest mõnevõrra eripärases riigis on kahtlemata need probleemid teravamad, aga eks need digiteerimise ja "orb-raamatute" probleemid vaeva põhimõtteliselt ka siinsamas Eestis. Igatahes tasub lugeda (ka kommentaare selle järel).
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Jalgpalli EM valikmäng Eesti-Serbia (ETV), Eureka (TV6)
Õhtul võis sedasama, aga tundus, et juba ilma tuulevaiksete vaheaegadeta, jälgida ka teleri vahendusel, kui staadionil võtsid Euroopa meistrivõistluste mängus mõõtu Eesti ja Serbia jalgpallikoondised. See oli üsna imelik mäng, vähemalt eestlaste poole pealt vaadatuna: kangesti jäi selline mulje, et mehed ei olnud viitsinud enne mängu ennast soojaks teha ja kulutasid terve esimese poolaja sellele, et lihased liikuma saaks... See-eest teisel poolajal hakkasid nad juba ka mängima ja päris hästi. Omajagu dramaatiline kohtumine nii ilmaolude kui ka üldise kulgemise poolest lõppes siiski viigiga 1:1, mis oli nähtavasti ka üsna õiglane tulemus - nojah, serblased olid mõistagi favoriidid ja küllap poleks keegi imestanud, kui nad oleksid mängu võitnud, aga lõppkokkuvõttes oli mängupilt üpris tasavägine, nii et see tulemus oli igati kohane.
Täna võis lugeda, et Mageia on lõpuks käima saanud ka foorumi, selle nii mõnegi inimese poolt armastatud suhtlemiskeskkonna, mida mina ei oska küll hästi hinnata, aga eks leidub neid, kes oskavad, nagu võis näha ka sellest, et juba esimese päevaga oli sinna tekkinud omajagu postitusi.
Sattusin täna üsna juhuslikult veel ühe eesti keelt mureks võtva ajaveebi peale, seda tänu artiklile, milles käsitleti omapäraselt toda eesti keelele nii rasket asja, nimelt komade asetamist õigesse kohta. Muu hulgas avastasin, et ajaveebi pidaja pakub toimetamisteenust, tõenäoliselt üsna mõistliku hinnaga (kuigi ma ei tea toimetamisel levinud hindadest suurt midagi küll). Ega neid vist seni väga palju ei ole, kes seda veebis pakuksid - ma mõtlen just eraisikuid, firmasid muidugi on mõned -, aga samas tänapäeval on nagunii tekstid enamasti elektroonilised, nii et ettevõtlikul ja arvutiga sina peal inimesel ei ole kuigi raske neid asju ühitada.
NYRoBi ajaveebis oli lugeda Darntoni Roberti huvitav mõttearendus avalike veebiraamatukogude teemal, ajendiks mõistagi paari päeva tagune kohtuotsus, mis peatas vähemalt mõneks ajaks Google'i megaprojekti. USA-s kui ilmselt avaldamismahult maailma suurimas ja ühtlasi ka autoriõiguste ja kohtusüsteemi poolest mõnevõrra eripärases riigis on kahtlemata need probleemid teravamad, aga eks need digiteerimise ja "orb-raamatute" probleemid vaeva põhimõtteliselt ka siinsamas Eestis. Igatahes tasub lugeda (ka kommentaare selle järel).
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Jalgpalli EM valikmäng Eesti-Serbia (ETV), Eureka (TV6)
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev. Ka seekord möödus see täielikult KDE tähe all. Natuke sai stabiilse haru kallal vaeva nähtud, sest esiteks oli seal üks tõlkimata string juurde tulnud, aga teiseks ja palju olulisemana oli Mihkel esitanud mõningad tähelepanekud seniste tõlgete kohta (täpsemalt selle paganama keerulise verbi "laadima" kohta, mida saab teatavasti kahtmoodi pöörata ja mida ma olin mõnes kohas valesti kasutanud). Valdav mahv aga läks taas arendusharu peale. Kui ma suudan samasuguse hooga jätkata, siis võib juhtuda, et suveks ehk ajaks, mil ma kavatsen üle õige paljude aastate pikemalt puhata (no vähemalt on selline hea kavatsus, ehkki nende heade kavatsuste kohta öeldakse nii mõndagi...), võib olla ka arendusharus põhimõtteliselt kõik tõlgitud, välja arvatud võib-olla mõned suured asjad (nood finantsrakendused ja üht-teist ehk veel). Aga see on muidugi rohkem selline unistuse moodi asi, eks näeb, kuidas tegelikult läheb.
Täna väisas mind taas ka kena postikullerineiu, kes väikese segadusse sattumise järel, mida põhjustas asjaolu, et ma pole lasknud endale uksekella paigaldada, toimetas kätte sedakorda siis viimase EPL-i sarja "Eesti mälu" paki, mille sisu olgu ka siin ära toodud:
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Sõnasõda (Kanal2), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Iraagi sõja salatoimikud (ETV), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: Kas Kreml tunnistab punakuritegusid? (Postimees, 28.03.2011)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1
KDE stabiilne haru 2
KDE arendusharu
Täna väisas mind taas ka kena postikullerineiu, kes väikese segadusse sattumise järel, mida põhjustas asjaolu, et ma pole lasknud endale uksekella paigaldada, toimetas kätte sedakorda siis viimase EPL-i sarja "Eesti mälu" paki, mille sisu olgu ka siin ära toodud:
- E.-J. Kuusik. Mälestusi ja mõtisklusi I-IV
- E. von Dellingshausen. Kodumaa teenistuses
- E. Jaakson. Eestile
- A. Susi. Võõrsil vastu tahtmist
- A. Torjus. Sina ei pea mitte imestama
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Sõnasõda (Kanal2), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Iraagi sõja salatoimikud (ETV), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: Kas Kreml tunnistab punakuritegusid? (Postimees, 28.03.2011)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1
KDE stabiilne haru 2
KDE arendusharu
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev vaheldumisi tubli kudemisega, nagu ikka pärast kenasti veedetud õhtut ja ööd... Rien.
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Kälimehed (TV3), Ajavaod: Vaikimisi pruunist kullast (ETV), Vahetus (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Deja Vu (TV3)
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Kälimehed (TV3), Ajavaod: Vaikimisi pruunist kullast (ETV), Vahetus (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Deja Vu (TV3)
Laubased mõtted
Tavaline, kuigi lühikeseks jäänud tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Veel rohkem kärpis seda aga õhtune küllaminek, mis pakkus pikkadeks tundideks, järgmise päeva hommikuni välja mõnusat äraolemist , head seltskonda ja kõike muud, mis selle juurde kuulub. Vahetevahel on sellised pingemaandamised lausa hädavajalikud ja eriti hea, kui seda õnnestub teha nii heas seltskonnas, nagu täna.
Enne kodunt lahkumist nägin siiski veel uudist, et Mandriva on valmis saanud ühe uue tööriista, nimelt "rakendustehalduri" (Mandriva Application Manager ehk MAM). Esimese pääsukese videot võib näha YouTube'is. Nii palju kui ma aru saan, peaks see siis kas asendama või esialgu vähemalt olema alternatiiv senisele tarkvarahaldurile. Visuaalselt tundub see kindlasti köitvam, aga esialgu pole olnud võimalust seda mujal kui osutatud videos näha, nii et arvamused jäävad järelikult hilisemaks. Aga igal juhul on hea näha, et siiski toimub ka arendus Mandriva tööriistade osas - vahepealse poole aastaga tundus, et see on sootuks soiku jäänud. Mitte et neil midagi väga viga oleks, kindlasti teeniksid nad vähemalt mõne aasta või rohkemgi veel kenasti ka ainult hädavajaliku kohendamisega, aga kena, et mõeldakse ka tuleviku peale ning üritatakse välja pakkuda midagi, mis võiks tõmmata endale pilke ja seeläbi äsja madalseisus olnud firmat, samuti distributsiooni edasi aidata.
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: kauge kaarega (Postimees, 26.03.2011)
Enne kodunt lahkumist nägin siiski veel uudist, et Mandriva on valmis saanud ühe uue tööriista, nimelt "rakendustehalduri" (Mandriva Application Manager ehk MAM). Esimese pääsukese videot võib näha YouTube'is. Nii palju kui ma aru saan, peaks see siis kas asendama või esialgu vähemalt olema alternatiiv senisele tarkvarahaldurile. Visuaalselt tundub see kindlasti köitvam, aga esialgu pole olnud võimalust seda mujal kui osutatud videos näha, nii et arvamused jäävad järelikult hilisemaks. Aga igal juhul on hea näha, et siiski toimub ka arendus Mandriva tööriistade osas - vahepealse poole aastaga tundus, et see on sootuks soiku jäänud. Mitte et neil midagi väga viga oleks, kindlasti teeniksid nad vähemalt mõne aasta või rohkemgi veel kenasti ka ainult hädavajaliku kohendamisega, aga kena, et mõeldakse ka tuleviku peale ning üritatakse välja pakkuda midagi, mis võiks tõmmata endale pilke ja seeläbi äsja madalseisus olnud firmat, samuti distributsiooni edasi aidata.
Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: kauge kaarega (Postimees, 26.03.2011)
Reedesed mõtted
Suhteliselt mõõduka tööpanusega päev, kuna tubli osa ajast kulus kahe väljamineku peale. Esimene väljaminek viis mind sedakorda tavapärase kultuurikilomeetri asemel lausa suuremale ringile, kuivõrd ma olin avastanud, et üks TEA raamatukauplustest asub suhteliselt lähedal ja et mul oli parajasti üks raamat just selle kirjastuse varasalvest tellitud, otsustasin sealt läbi astuda. Koos järgneva Eesti Posti kandekeskuse külastamisega tegi see päris kena matkakese, võimaldades ühtlasi tundma õppida elamiskoha lähedasi kõledamaid nurgakesi (üllataval kombel muutub enamasti kõik koledaks ja kõledaks sedamööda, mida lähemale satub mõni meditsiiniasutus...) Aga olgu siis ka ära mainitud kandekeskusest koju taritud pakikese sisu:
Koju tagasi jõudes ja postkastis Sirpi välja korjates leidsin sellest õige mitu üsna huvitavat raamatute või laiemalt kirjandusega seotud artiklit: Keräneni Mika sulest laste- ja noortekirjanduse kohta, Larmi Pille-Riinilt "Kalevipoeg 2.0" arvustuse ja, mis lugemisel aina rohkem köitma hakkas, Kausi Jani arvustuse-mõtiskluse Céline'i hiljaaegu ilmunud teose "Reis öö lõppu" kohta. See viimane oli mulle jäänud mujaltki silma, aga kui lugesin kirjatükist autori ja teose kohta selliseid lauseid, nagu "ta kuumavast ajust imbuvad mõtted, mis haisevad nagu sitt ja on läbipaistvad nagu allikavesi" ning "Céline meisterdab õmblustest käriseva lapiteki, mille ta lugejate peale heidab, et nood seal pikalt lämbuksid ja riiet oma orgasmidega niisutaksid. Sarkasm kutsub haletsuse enda kõrvale voodisse", siis tekkis kohe kange kihu seda raamatut lugeda (nojah, niipea kui see vähegi võimalikuks osutub, mõistagi, ütles see juba mitu aastat peas vasardanud hääleke kainelt...).
See mõte süvenes veelgi, kui ma veidi hiljem võtsin ette teise väljamineku, sedakorda Solarise Apollosse, kus korraldati niisugune vahva asi nagu ülemaailmse Tolkieni (ette)lugemise päeva kohalik üritus. Algselt teatatud kahe etleja asemel oli laval neid lausa neli ja isegi natuke rohkem. Jõudnud kohale Tallinna liiklusest tingituna pisukese hilinemisega, ei saanud ma paraku nii head kohta, et ettelugemine oleks päris korralikult kõrva kostnud, seda enam, et lugejate oskused ja võimed olid mõnevõrra erinevad, nii et vaid üks neist oli kindlasti korralikult kuulda kõigile, kes sinna kogunenud olid, aga kuivõrd Bereni ja Lúthieni lugu, mida ette loeti, on ju nagunii hästi teada (ehkki vahest mitte päris sõna-sõnalt peas), siis see väga ei häirinud. Küll aga sain ma ettelugemise lõppedes täielise vapustuse osaliseks - toimus midagi, mida ma ei oleks osanud kohe mitte kuidagi ega mingi hinna eest isegi ette kujutada, veel vähem oodata. Nimelt torgati ettelugemise ajal pihku pisike papitükike, millel peal number. Ettelugemise lõppedes toimetati lugejate ette kastike, kust hakati nende papitükkide teisi pooli välja tõmbama ja maailmaajaloos täiesti ainulaadselt ilmus sealt esimesena välja just sama papitükk, mille teine pool sattus minu käes olema. Sellise enneolematu loosiõnne - oleks siis olnud, et kohalolijaid ja loosivõtjaid oleks olnud kolm, nagu ka auhindu, sellest oleks ma veel aru saanud, kuigi ka sel juhul oleks olnud tegemist äärmise vedamisega... - tulemuseks oli üks Tolkieni nii-ütelda vähematest teostest, nimelt "Roverandom". Kahtlemata teeb raamatu selle minu kätte jõudmise ainulaadse saamisloo kõrval unikaalseks ka ettelugemise korraldanud Keskmaa Ordu päevakohane kleeps-eksliibris.
Ettelugemise järel sirvisin esimest korda ka "Sõrmuste isanda" tõlke uusväljaannet, mida on natuke kohendatud, nagu ma aru olen saanud, peamiselt vastureaktsioonina algsele "maalähedasele" tõlkele. Ma küll raamatutesse sisse õieti rohkem ei vaadanud, kui ainult registrisse ja lisadesse - ehk siis nendesse osadesse, mida mul omal ajal "Tolkieni entsüklopeediat" tõlkides ja eriti sellele omal algatusel lisasid ja muid asju koostades nii hirmhädasti vaja oli ja mis õige mitmel korral sügavasse masendusse viisid (mitte et need üldiselt vearohked oleksid olnud, aga ebakõlasid ja puudusi siiski esines päris tublisti). Tundub, et Sashi väide, et ta nägi sellega kuu aega kurja vaeva, vastab tõele - uusväljaande lisad ja registrid paistavad tõesti olevat tunduvalt paremas korras, võib-olla mitte veel ideaalses, aga juba väga lähedal kindlasti (ma tabasin sealt ühe poolvea, kus registris esineva leheküljenumbri eest oli köitenumber ära jäänud, aga ei märganud enam küll ühtegi ringviidet ega muud sellist, mis üheksa aasta eest harja nii punaseks ajasid). Ilmselt peaks millalgi täiendama oma kodust raamatukogu ka nende väljaannetega.
Üüratust loosiõnnest tiivustatuna ja Sirbist loetut meeles pidades tegin Apollos ka pisikese ostu, omandades lisaks otsekui taevast sülle langenud "Roverandomile" veel kaks raamatut, mis olgu siinkohal ka ära mainitud:
Tolkieni ettelugemist kuulamas käies jäi paraku küll nägemata Eesti ja Uruguay kohtumine jalgpallimurul (või kuidas iganes seda asja tuleks nimetada, mille peal praegusel aastaajal mängitakse :-) ) - sest jalgpall võib küll olla parem kui õige mitu asja, aga ühest heast raamatust, raamatuga seotud ürituseest ja eriti Tolkieni raamatust ja sellega seotud üritusest ikka naljalt midagi paremat leida ei ole. Aga igal juhul oli koju jõudes vapustus täiesti tasuta omast käest võtta: kuidas ka ei oleks enne mängu arvanud, isegi lähtudes sellest, et tegemist ei olnud sellise mänguga, mis oleks kuskil midagi otsustanud, ei ole kohe mitte kuidagi ega mingil viisil osanud oletadagi, et Eesti võib võita äsjaste maailmameistrivõistluste neljandat meeskonda koguni 2:0! Väravaid veebis üle vaadates ei jätnud need just kõige ilusamat muljet, aga teisalt, võit on võit ja ega mänge siis ainuüksi ilu pärast ka ei mängita. Igal juhul väga võimas saavutus ja tuleb vaid loota, et Eesti meeskond ei kurnanud ennast liialt ära enne mõne päeva pärast ees olevat mängu Serbiaga, mis erinevalt tänasest on juba mäng, milles võit või kaotus tõsiselt loeb.
Loetud: Sirp, 25.03.2011; Tuna 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
- J. Fforde. First Among Sequels
- J. Fforde. One of Our Thursdays Is Missing
Koju tagasi jõudes ja postkastis Sirpi välja korjates leidsin sellest õige mitu üsna huvitavat raamatute või laiemalt kirjandusega seotud artiklit: Keräneni Mika sulest laste- ja noortekirjanduse kohta, Larmi Pille-Riinilt "Kalevipoeg 2.0" arvustuse ja, mis lugemisel aina rohkem köitma hakkas, Kausi Jani arvustuse-mõtiskluse Céline'i hiljaaegu ilmunud teose "Reis öö lõppu" kohta. See viimane oli mulle jäänud mujaltki silma, aga kui lugesin kirjatükist autori ja teose kohta selliseid lauseid, nagu "ta kuumavast ajust imbuvad mõtted, mis haisevad nagu sitt ja on läbipaistvad nagu allikavesi" ning "Céline meisterdab õmblustest käriseva lapiteki, mille ta lugejate peale heidab, et nood seal pikalt lämbuksid ja riiet oma orgasmidega niisutaksid. Sarkasm kutsub haletsuse enda kõrvale voodisse", siis tekkis kohe kange kihu seda raamatut lugeda (nojah, niipea kui see vähegi võimalikuks osutub, mõistagi, ütles see juba mitu aastat peas vasardanud hääleke kainelt...).
See mõte süvenes veelgi, kui ma veidi hiljem võtsin ette teise väljamineku, sedakorda Solarise Apollosse, kus korraldati niisugune vahva asi nagu ülemaailmse Tolkieni (ette)lugemise päeva kohalik üritus. Algselt teatatud kahe etleja asemel oli laval neid lausa neli ja isegi natuke rohkem. Jõudnud kohale Tallinna liiklusest tingituna pisukese hilinemisega, ei saanud ma paraku nii head kohta, et ettelugemine oleks päris korralikult kõrva kostnud, seda enam, et lugejate oskused ja võimed olid mõnevõrra erinevad, nii et vaid üks neist oli kindlasti korralikult kuulda kõigile, kes sinna kogunenud olid, aga kuivõrd Bereni ja Lúthieni lugu, mida ette loeti, on ju nagunii hästi teada (ehkki vahest mitte päris sõna-sõnalt peas), siis see väga ei häirinud. Küll aga sain ma ettelugemise lõppedes täielise vapustuse osaliseks - toimus midagi, mida ma ei oleks osanud kohe mitte kuidagi ega mingi hinna eest isegi ette kujutada, veel vähem oodata. Nimelt torgati ettelugemise ajal pihku pisike papitükike, millel peal number. Ettelugemise lõppedes toimetati lugejate ette kastike, kust hakati nende papitükkide teisi pooli välja tõmbama ja maailmaajaloos täiesti ainulaadselt ilmus sealt esimesena välja just sama papitükk, mille teine pool sattus minu käes olema. Sellise enneolematu loosiõnne - oleks siis olnud, et kohalolijaid ja loosivõtjaid oleks olnud kolm, nagu ka auhindu, sellest oleks ma veel aru saanud, kuigi ka sel juhul oleks olnud tegemist äärmise vedamisega... - tulemuseks oli üks Tolkieni nii-ütelda vähematest teostest, nimelt "Roverandom". Kahtlemata teeb raamatu selle minu kätte jõudmise ainulaadse saamisloo kõrval unikaalseks ka ettelugemise korraldanud Keskmaa Ordu päevakohane kleeps-eksliibris.
Ettelugemise järel sirvisin esimest korda ka "Sõrmuste isanda" tõlke uusväljaannet, mida on natuke kohendatud, nagu ma aru olen saanud, peamiselt vastureaktsioonina algsele "maalähedasele" tõlkele. Ma küll raamatutesse sisse õieti rohkem ei vaadanud, kui ainult registrisse ja lisadesse - ehk siis nendesse osadesse, mida mul omal ajal "Tolkieni entsüklopeediat" tõlkides ja eriti sellele omal algatusel lisasid ja muid asju koostades nii hirmhädasti vaja oli ja mis õige mitmel korral sügavasse masendusse viisid (mitte et need üldiselt vearohked oleksid olnud, aga ebakõlasid ja puudusi siiski esines päris tublisti). Tundub, et Sashi väide, et ta nägi sellega kuu aega kurja vaeva, vastab tõele - uusväljaande lisad ja registrid paistavad tõesti olevat tunduvalt paremas korras, võib-olla mitte veel ideaalses, aga juba väga lähedal kindlasti (ma tabasin sealt ühe poolvea, kus registris esineva leheküljenumbri eest oli köitenumber ära jäänud, aga ei märganud enam küll ühtegi ringviidet ega muud sellist, mis üheksa aasta eest harja nii punaseks ajasid). Ilmselt peaks millalgi täiendama oma kodust raamatukogu ka nende väljaannetega.
Üüratust loosiõnnest tiivustatuna ja Sirbist loetut meeles pidades tegin Apollos ka pisikese ostu, omandades lisaks otsekui taevast sülle langenud "Roverandomile" veel kaks raamatut, mis olgu siinkohal ka ära mainitud:
- L.-F. Céline. Reis öö lõppu
- L. Priimägi. Propaganda sõnastik
Tolkieni ettelugemist kuulamas käies jäi paraku küll nägemata Eesti ja Uruguay kohtumine jalgpallimurul (või kuidas iganes seda asja tuleks nimetada, mille peal praegusel aastaajal mängitakse :-) ) - sest jalgpall võib küll olla parem kui õige mitu asja, aga ühest heast raamatust, raamatuga seotud ürituseest ja eriti Tolkieni raamatust ja sellega seotud üritusest ikka naljalt midagi paremat leida ei ole. Aga igal juhul oli koju jõudes vapustus täiesti tasuta omast käest võtta: kuidas ka ei oleks enne mängu arvanud, isegi lähtudes sellest, et tegemist ei olnud sellise mänguga, mis oleks kuskil midagi otsustanud, ei ole kohe mitte kuidagi ega mingil viisil osanud oletadagi, et Eesti võib võita äsjaste maailmameistrivõistluste neljandat meeskonda koguni 2:0! Väravaid veebis üle vaadates ei jätnud need just kõige ilusamat muljet, aga teisalt, võit on võit ja ega mänge siis ainuüksi ilu pärast ka ei mängita. Igal juhul väga võimas saavutus ja tuleb vaid loota, et Eesti meeskond ei kurnanud ennast liialt ära enne mõne päeva pärast ees olevat mängu Serbiaga, mis erinevalt tänasest on juba mäng, milles võit või kaotus tõsiselt loeb.
Loetud: Sirp, 25.03.2011; Tuna 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
25.3.11
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpisin pisut jalutuskäiguga kõrval asuvasse poodi toiduvarude täiendamise käigus, nautides selle vältel ka imeliselt ilusat ilma, kus küll kurvastaval kombel oli välja ilmunud kohutav päike, aga mida õnneks tasakaalustas kenasti korralikult jahutav mahe tuuleke.
Väga huvitav arutelu tekkis Facebookis üht huvitavat või vähemalt mõtlema panevat artiklit linkides, aga ma ei ole praegu valmis sellest siin pikemalt kirjutama (s.t. ei sellest arutelust ega ka muudest nii artikli kui ka selles arutelus kõlanud mõtetega seonduvatest mõtetest).
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kalevi naised (TV3), Kättemaksukontor (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV)
Väga huvitav arutelu tekkis Facebookis üht huvitavat või vähemalt mõtlema panevat artiklit linkides, aga ma ei ole praegu valmis sellest siin pikemalt kirjutama (s.t. ei sellest arutelust ega ka muudest nii artikli kui ka selles arutelus kõlanud mõtetega seonduvatest mõtetest).
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kalevi naised (TV3), Kättemaksukontor (TV3), Jüri Üdi klubi (ETV)
24.3.11
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), IT-planeet (TV3), Stargate Universe (RTL2)
Ilmunud tõlked. Anders Åslund. Mõned suured õppetunnid pisikeselt Eestilt (Postimees, 23.03.2011)
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), IT-planeet (TV3), Stargate Universe (RTL2)
Ilmunud tõlked. Anders Åslund. Mõned suured õppetunnid pisikeselt Eestilt (Postimees, 23.03.2011)
23.3.11
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida küll kärpis omajagu tervelt kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, neist üks veel nii-ütelda kiirtööna.
Enne seda oli aga ka üks meeldivam tilluke katkestus, kui ukse taha (ja ikka ja jälle imestades, et mul fonolukku pole sisse lülitatud) ilmus postikuller, näpu otsas pakike SERK-ist läkitatud raamatutega, mis olgu siinkohal ka ära nimetatud:
Sattusin täna hoopis üht muud asja taga ajades juba õige mitme aja eest ilmunud, aga ikka veel oma lühiduses lööva ning hirmu- ja jubedusvärinaid esilekutsuva artikli peale, mis ilmselt igal tõlkijal peaks olema lausa välja trükitud ja töölaua kohale seina peale kleebitud. Seal toodud jubetõlked on muidugi asjad, mida lehest lugedes võid muiata - ehkki samal ajal tõenäoliselt oigab su enda tõlkeid käes hoides keegi teine...
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), Eureka (TV6)
Enne seda oli aga ka üks meeldivam tilluke katkestus, kui ukse taha (ja ikka ja jälle imestades, et mul fonolukku pole sisse lülitatud) ilmus postikuller, näpu otsas pakike SERK-ist läkitatud raamatutega, mis olgu siinkohal ka ära nimetatud:
- M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
- R. Võsaste. Harald Riipalu lugu
- L. Jürgenstein, L. Rootalu. Peterburi eestlaste lood
- E. Tuomioja. Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus
- V. M. Manfredi. Draakonite impeerium
- C. Miéville. Linn ja linn
Sattusin täna hoopis üht muud asja taga ajades juba õige mitme aja eest ilmunud, aga ikka veel oma lühiduses lööva ning hirmu- ja jubedusvärinaid esilekutsuva artikli peale, mis ilmselt igal tõlkijal peaks olema lausa välja trükitud ja töölaua kohale seina peale kleebitud. Seal toodud jubetõlked on muidugi asjad, mida lehest lugedes võid muiata - ehkki samal ajal tõenäoliselt oigab su enda tõlkeid käes hoides keegi teine...
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), Eureka (TV6)
22.3.11
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Kulges teine taas täielikult KDE tähe all ja seal just arendusharus (sest nii imelik, kui see ka ei pruugi tunduda, ei olnud tõepoolest stabiilses harus nädala jooksul midagi muudetud... :-) ). Muu hulgas sain valmis ka ühe mängu tõlke, mis juba pikemat aega on hingel olnud: selleks oli KrossWordPuzzle, mis, nagu nimigi vihje võib anda, kujutab endast ristsõnade lahendamise (ja muutmise) mängu, olles seeläbi mulle väga hingelähedane. Tõsi, mängu enda olukord pole veel väga hea: ristsõnu lahendada saab, aga esialgu ainult rangelt ingliskeelseid, ja ka muidu on nähtavasti põhjust, miks see ikka veel playgroundis pesitseb (mõningane ebastabiilsus isegi mängimise ajal ning tõlkimise käigus, kus tuli palju asju järele proovida, mida muidu naljalt vaja ei lähe, suutsin ma ikka õige mitmel korral selle üldse kokku jooksutada). Aga autorid on vähemalt lubanud tervet hulka parandusi ja edendusi, muu hulgas ka "tähestikulise baasi" laiendamist ehk siis võimalust lahendada selle abil ka muid kui Briti või Põhja-Ameerika ristsõnu (kuigi ma pean ütlema, et need meeldivadki mulle oluliselt enam kui näituseks Eestis nii hirmsasti levinud "skandinaavlased" - mitte et viimased iseenesest pahad oleksid, aga neid kiputakse pahatihti ikka hirmlihtsatena tegema, nähtavasti läbimüügi huvides...).
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), Välisilm (ETV), Neli tankisti ja koer (ETV2), Fringe (Pro7)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), Välisilm (ETV), Neli tankisti ja koer (ETV2), Fringe (Pro7)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
21.3.11
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Hea oli näha, et Tallinna TV eetris näidatud mälumängu finaalis suutsid kodukandi Türi mehed tulla teisele kohale. Neist ette jäi Rakvere, mis oli ka mõneti mõistetav: Rakvere võistkonnas oli kaks tuntud mälumängurit, Türi omas ainult üks :-) Kokkuvõtteks võib öelda, et päris kunagiste telemälumängude tunnet see sari nüüd ei tekitanud, aga ühe erandiga (ja seegi rohkem isiklik usutavasti) pole sel sajandil kindlasti midagi paremat teleekraanil ka olnud. Loodetavasti täituvad lõpus kõlanud sõnad ja telemälumängu kas samas või mõnes veel paremas formaadis korraldatakse ka edaspidi.
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV), Ajavaod: Seltskondlik maja (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Spioonid (ETV)
Hea oli näha, et Tallinna TV eetris näidatud mälumängu finaalis suutsid kodukandi Türi mehed tulla teisele kohale. Neist ette jäi Rakvere, mis oli ka mõneti mõistetav: Rakvere võistkonnas oli kaks tuntud mälumängurit, Türi omas ainult üks :-) Kokkuvõtteks võib öelda, et päris kunagiste telemälumängude tunnet see sari nüüd ei tekitanud, aga ühe erandiga (ja seegi rohkem isiklik usutavasti) pole sel sajandil kindlasti midagi paremat teleekraanil ka olnud. Loodetavasti täituvad lõpus kõlanud sõnad ja telemälumängu kas samas või mõnes veel paremas formaadis korraldatakse ka edaspidi.
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV), Ajavaod: Seltskondlik maja (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Spioonid (ETV)
20.3.11
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpis veidi sedakorda tänasele langenud ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Lisaks muule heale ja paremale tõi ema kaasa ka paar ristsõna, mis vähendasid nende lahkumise järel veel veidi tööaega. Lisaks oli postkasti täna pandud ka Eesti Päevaleht, milles samuti oli pisike ristsõna (kuigi ma eriti ei armasta neid tänapäeva Eesti ajalehtede ristsõnu - maru lihtsad ja igavad on nad enamasti). Paraku heitsin pilgu ka ülejäänud lehele, mis jättis ikka täiesti masendava mulje (ma ei ole paberil Päevalehte vist oma poolteist aastat näinud), meenutades halvimate aegade Reklaamilehte - sõna otseses mõttes: nägi välja täpselt nagu ajalehepaberisse ja veidi teise formaati valatud Rocca al Mare kaubanduskeskuse vihikuke, kus samuti on reklaamide vahele poetatud mõned veidi rohkem kui hinnalipiku lugemist nõudvad kirjatükid - ainuke erinevus oligi see, et polnud klantspaberil ja tublisti õhem oli ka...
Täna algas siis taas uus sõda, päris elevile ajav sündmus - kulus vaid kaks päeva pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ning lennukeelutsooni "jõustajad" olidki Liibüa rannikul platsis ja asusid tegutsema. Võib-olla oleks isegi eile olnud, kui Gaddafi poleks üritanud tüüpilise äraehmatatud diktaatorina aega võita ja "relvarahu" välja kuulutaud. Eks saab näha, kuidas see "tsiviilelanike julgeoleku tagamise" operatsioon reaalselt välja hakkab nägema, sest osutatud resolutsioon keelab päris sõnaselgelt võõrjõudude Liibüa pinnale astumise, aga ainult õhust soovitud tulemuse saavutamine ei pruugi just lihtne olla (nojah, Kosova puhul ju sisuliselt see nii läks, aga olud on nende kahe juhtumi puhul ikka omajagu erinevad). Samas on ka selge, et pole just kuigi palju neid, kes üldse tahaksid sinna maajõude saata (ja mõned, kes ehk isegi tahaksid, aga keda ei taha jälle keegi teine...). Gaddafil pole muidugi just kuigi palju kas või praeguse vaid mõne riigi koalitsiooni jõudude vastu seada, vähemalt seni, kuni nad õhus püsivad, kuid maa peal on ta valikud ja võimalused siiski mõnevõrra suuremad, ehkki jõudude liigutamine riigisiseseltki võib tal päris keeruliseks minna. Vaevalt ta naljalt ise taanduda tahab (nojah, formaalselt täiesti õigesti on ta ju öelnud, et tal polegi kuskilt tagasi astuda - tõepoolest, ta on ametlikult ainult "revolutsiooni juht ja õpetaja" :-) ), nii et küsimus on pigem selles, kas riigi sees ja just tema seniste poolehoidjate seas leidub jõudu, mis talle vastu astuks. Enamasti võiks ju selliseks jõuks olla sõjavägi või ka politsei, aga need on Liibüas äärmiselt nõrgad, kehvalt varustatud ja logiseva juhtimisstruktuuriga just Gaddafi enda teadliku poliitika tõttu. Ja endale otseselt alluvaid erijõude, kes ühtepidi on ka sõjavägi, aga samas sõjaväe ülemjuhatusele ei allu (njah, absurdne, aga nii ta on...), on ta suutnud ränga raha ja meeleheaga ja mõistagi ka tubli traibalismiannusega päris korralikult lojaalsena hoida. Aga eks näeb, hõimuustavus on mitme otsaga asi...
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Karate koer (TV3), Rückkehr aus anderen Welt (RTL2), Kelgukoerad (Kanal2)
Ilmunud tõlked: V. Juškin. Kohustuslik kirjandus "vana Euroopa" poliitikutele (Postimees, 19.03.2011)
Täna algas siis taas uus sõda, päris elevile ajav sündmus - kulus vaid kaks päeva pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ning lennukeelutsooni "jõustajad" olidki Liibüa rannikul platsis ja asusid tegutsema. Võib-olla oleks isegi eile olnud, kui Gaddafi poleks üritanud tüüpilise äraehmatatud diktaatorina aega võita ja "relvarahu" välja kuulutaud. Eks saab näha, kuidas see "tsiviilelanike julgeoleku tagamise" operatsioon reaalselt välja hakkab nägema, sest osutatud resolutsioon keelab päris sõnaselgelt võõrjõudude Liibüa pinnale astumise, aga ainult õhust soovitud tulemuse saavutamine ei pruugi just lihtne olla (nojah, Kosova puhul ju sisuliselt see nii läks, aga olud on nende kahe juhtumi puhul ikka omajagu erinevad). Samas on ka selge, et pole just kuigi palju neid, kes üldse tahaksid sinna maajõude saata (ja mõned, kes ehk isegi tahaksid, aga keda ei taha jälle keegi teine...). Gaddafil pole muidugi just kuigi palju kas või praeguse vaid mõne riigi koalitsiooni jõudude vastu seada, vähemalt seni, kuni nad õhus püsivad, kuid maa peal on ta valikud ja võimalused siiski mõnevõrra suuremad, ehkki jõudude liigutamine riigisiseseltki võib tal päris keeruliseks minna. Vaevalt ta naljalt ise taanduda tahab (nojah, formaalselt täiesti õigesti on ta ju öelnud, et tal polegi kuskilt tagasi astuda - tõepoolest, ta on ametlikult ainult "revolutsiooni juht ja õpetaja" :-) ), nii et küsimus on pigem selles, kas riigi sees ja just tema seniste poolehoidjate seas leidub jõudu, mis talle vastu astuks. Enamasti võiks ju selliseks jõuks olla sõjavägi või ka politsei, aga need on Liibüas äärmiselt nõrgad, kehvalt varustatud ja logiseva juhtimisstruktuuriga just Gaddafi enda teadliku poliitika tõttu. Ja endale otseselt alluvaid erijõude, kes ühtepidi on ka sõjavägi, aga samas sõjaväe ülemjuhatusele ei allu (njah, absurdne, aga nii ta on...), on ta suutnud ränga raha ja meeleheaga ja mõistagi ka tubli traibalismiannusega päris korralikult lojaalsena hoida. Aga eks näeb, hõimuustavus on mitme otsaga asi...
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Karate koer (TV3), Rückkehr aus anderen Welt (RTL2), Kelgukoerad (Kanal2)
Ilmunud tõlked: V. Juškin. Kohustuslik kirjandus "vana Euroopa" poliitikutele (Postimees, 19.03.2011)
19.3.11
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Tänane Sirp oli suhteliselt huvitav lugeda, valmistades siiski ka ühe ebameeldiva vapustuse. Meeldiv oli mõistagi see, et küll takkajärele, aga siiski oli meeles peetud ka emakeelepäeva, avaldades sel puhul väga mõttetiheda ja -sügava Ilmeti Peebu ettekande teksti, mis kindlasti väärib seda, et sellest üksikuid, mulle eriti südamelähedasi katkeid osundustena ära tuua:
Kui lisada siia Valsi Helju keeleartiklite raamatu kaunis arvustus ja Sirbi vahele torgatud Keele Infoleht, siis lugemist oli küllaga. Seda enam, et ka nõndanimetatud poliitika- või sotsiaalialeheküljed sisaldasid endas päris huvitava Gräzini Igori artikli, mille lühidalt võiks kokku võtta nii: sotsialism on täiega perses, liberalism ka peaaegu ja tulevik on tumedast tumedam - aga seda peab ise lugema, sõltumata sellest, kas nõustuda või mitte, on seal oma terad ja ivad täiesti olemas, ning lausa kaks artiklit, mis lähtusid praegu araabia riikides käivatest ärevatest sündmustest, üks neist väga mõistlik Velmeti Aro sulest ja teine üsna leierdatud ja rohmakalt ning paljude laastude lendamisega juttu välja paiskava Aasmäe Hardo poolt. Aga needsamad avaleheküljed, eriti kontrastis tagapool olnud juba mainitud emakeelepäevapuhuste lugudega, mõneti vapustasid, sest tundus, et nad polegi vist keeletoimetaja käe alt läbi käinud, eriti Gräzini lugu. Mis oli äärmiselt ja üliväga imekspandav, sest Sirp on üldiselt keelelises mõttes alati väga heal tasemel olnud. Aga noh, nagu tänases Postimehes samuti emakeelepäevast tõukuvalt selgitas sealne keeletoimetaja, shit just happens, nii et loodaks, et see oligi ühekordne apsakas...
Täna tuli ka paar uudist Mandriva rindelt. Esiteks see, et nagu ma võisin ka oma nahal ära tunda, oli äsja ilmunud Beta1 32-bitine versioon lausa selline, et ei hakanud vähemalt väga paljudel kohe üldse mitte tööle (64.bitine siiski oli täiesti toimiv) - sestap otsustati ka kiiresti välja anda parandatud versioon, mis peaks lähiajal ka peegelsaitidele jõudma. Teine ja usutavasti üsna vähestele siin Eestis korda minev uudis oli Mandriva uue nii-ütelda ettevõtte- või serveriversiooni Mandriva Enterprise Server (lühendatult MES) väljatulek, mil järjenumbriks 5.2. Selle väljalasketeadet võib lugeda siit ja põhjalikumalt sellest, mis selles uut, siit.
Täna õhtul jäi silma üks Den za Dnjomi artikkel, kust ma sain üllatusega teada, et ka Eestis on oma organiseerunud kasakkond olemas. Veidi ringi vaadates ilmnes, et neil on suisa kodulehekülg ja uhke nimetusega Eesti Kasakate Ühing ja puha. Iseenesest tore, kuigi esimene mõte, mis kasakatega seoses pähe kargab, on - ilmselt ajaloolase hariduse saanud inimese kiiksuna - küll pigem lohutamatu pilt 1905. aasta veristest sündmustest... Need praegused siinsed kasakad siiski ei paista kuigi verejanulised olevat ja nähtavasti ka mitte sellised (vene) šovinistid, nagu mõned nende relvavennad kaugemal kagu pool.
Loetud: Sirp, 18.03.2011
Vaadatud: Revolver (TV6), Kälimehed (TV3), NCIS:Kriminalistid (TV3)
Tänane Sirp oli suhteliselt huvitav lugeda, valmistades siiski ka ühe ebameeldiva vapustuse. Meeldiv oli mõistagi see, et küll takkajärele, aga siiski oli meeles peetud ka emakeelepäeva, avaldades sel puhul väga mõttetiheda ja -sügava Ilmeti Peebu ettekande teksti, mis kindlasti väärib seda, et sellest üksikuid, mulle eriti südamelähedasi katkeid osundustena ära tuua:
Kui Koidula ajal kallis isamaa "lehkas", siis mingil ajal hakkas seesama kallis isamaa "lõhnama". Ei ole võimalik, et isamaa kuskil vahepeal nii põhjalikult muutus, kui sõnade "lehkama" ja "lõhnama" praeguse tähenduse järgi peaks arvama.
...ehkki ma olen terve Eesti idast läände ja lõunast põhja sõna otseses mõttes läbi elanud, pole ma veel kohanud ühtegi nn lihtsat inimest. [...] Vaevalt on nad pead ära keerates oma lihtsust kinnitanud, kui pärast hetkelist pausi tõuseb pea jälle püsti ja, kiirgav pilk silmis, järgneb lause algus: "Aga seda ma ütlen, et..." Ja siis järgnevat pole kuidagi võimalik lihtsaks nimetada.
...esiteks võtaks ma mõne tarbetutest laenudest kubiseva kirjutise ja sodiks selle neoonpunase pliiatsiga võõrsõnade leksikoni abil eesti keelde. [...] Teiseks pistaksin ma autori koos tema teksti ja võõrsõnade leksikoniga luku taha ja enne välja ei laseks, kui ka see autor on oma kirjutise talutavasse eesti keelde tõlkinud. Minu toimetamise tasu maksaks kinni muidugi see autor. Ka majutamise. Söögi eest ei tuleks tal maksta, sest süüa ma talle mingil juhul ei annaks. Karm, aga õiglane.
Lõpuks ka palve. Kui sügavmõttelise luulerea "...kui unustad kirja ja keele, kas mäletad iseend..." autor on vanast peast otsustanud iseennast unustama hakata, siis ärge jumala pärast võtke temast eeskuju sel moel, et eesti keele edendamiseks loobute eesti keeles kirjutamisest. Selline eesti keele edendamise moodus mulle nüüd küll viljakas ei tundu.Äärmiselt huvitav - just mulle kui tõlkijale - oli ka Ristikivi venendaja Simagina Ljudmila lugu sellest, milliseid raskusi tekitab nii osava sõnadega ümberkäija teksti ümberpanemine teise, eesti keelest väga tugevasti erinevasse keelde. Ehkki ma olen ilukirjandust üpris vähe tõlkinud ja aimekirjanduses tuleb sarnaseid probleeme tunduvalt vähem ette, oli tema loos siiski väga palju äratuntavat.
Kui lisada siia Valsi Helju keeleartiklite raamatu kaunis arvustus ja Sirbi vahele torgatud Keele Infoleht, siis lugemist oli küllaga. Seda enam, et ka nõndanimetatud poliitika- või sotsiaalialeheküljed sisaldasid endas päris huvitava Gräzini Igori artikli, mille lühidalt võiks kokku võtta nii: sotsialism on täiega perses, liberalism ka peaaegu ja tulevik on tumedast tumedam - aga seda peab ise lugema, sõltumata sellest, kas nõustuda või mitte, on seal oma terad ja ivad täiesti olemas, ning lausa kaks artiklit, mis lähtusid praegu araabia riikides käivatest ärevatest sündmustest, üks neist väga mõistlik Velmeti Aro sulest ja teine üsna leierdatud ja rohmakalt ning paljude laastude lendamisega juttu välja paiskava Aasmäe Hardo poolt. Aga needsamad avaleheküljed, eriti kontrastis tagapool olnud juba mainitud emakeelepäevapuhuste lugudega, mõneti vapustasid, sest tundus, et nad polegi vist keeletoimetaja käe alt läbi käinud, eriti Gräzini lugu. Mis oli äärmiselt ja üliväga imekspandav, sest Sirp on üldiselt keelelises mõttes alati väga heal tasemel olnud. Aga noh, nagu tänases Postimehes samuti emakeelepäevast tõukuvalt selgitas sealne keeletoimetaja, shit just happens, nii et loodaks, et see oligi ühekordne apsakas...
Täna tuli ka paar uudist Mandriva rindelt. Esiteks see, et nagu ma võisin ka oma nahal ära tunda, oli äsja ilmunud Beta1 32-bitine versioon lausa selline, et ei hakanud vähemalt väga paljudel kohe üldse mitte tööle (64.bitine siiski oli täiesti toimiv) - sestap otsustati ka kiiresti välja anda parandatud versioon, mis peaks lähiajal ka peegelsaitidele jõudma. Teine ja usutavasti üsna vähestele siin Eestis korda minev uudis oli Mandriva uue nii-ütelda ettevõtte- või serveriversiooni Mandriva Enterprise Server (lühendatult MES) väljatulek, mil järjenumbriks 5.2. Selle väljalasketeadet võib lugeda siit ja põhjalikumalt sellest, mis selles uut, siit.
Täna õhtul jäi silma üks Den za Dnjomi artikkel, kust ma sain üllatusega teada, et ka Eestis on oma organiseerunud kasakkond olemas. Veidi ringi vaadates ilmnes, et neil on suisa kodulehekülg ja uhke nimetusega Eesti Kasakate Ühing ja puha. Iseenesest tore, kuigi esimene mõte, mis kasakatega seoses pähe kargab, on - ilmselt ajaloolase hariduse saanud inimese kiiksuna - küll pigem lohutamatu pilt 1905. aasta veristest sündmustest... Need praegused siinsed kasakad siiski ei paista kuigi verejanulised olevat ja nähtavasti ka mitte sellised (vene) šovinistid, nagu mõned nende relvavennad kaugemal kagu pool.
Loetud: Sirp, 18.03.2011
Vaadatud: Revolver (TV6), Kälimehed (TV3), NCIS:Kriminalistid (TV3)
18.3.11
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi väljaskäiguga - taas oma isikliku kultuurikilomeetri läbimisega, mille siht oli tavapäraselt kandekeskus, kus ootas ees raamatupakike. Tänane käik oli päris õudne: esimest korda üle pikkade aastate käis selle teekonna vältel peast läbi mõte "Ma võin kukkuda" - nii paganama libe olid suur osa teest. Ja see ei olnud talvelibedus, selline ehe jää, mille puhul mul tavaliselt pelgust kukkumise ees ei teki, vähemalt mitte siis, kui jalas on ustavad austerlased. Aga sedakorda oli tegemist sellise salakavala kevadise jääga, mis esineb ka seal, kus teda õieti ollagi ei tohiks või kus teda oodata ei oskaks. Siiski suutsin teekonna sinna ja tagasi läbida ilma tegelikult külge ja muid kõrgemal asuvaid kehaosi maa vastu puudutamata. Olgu siin ka ära mainitud, mida sisaldas siis see pakike:
Lugesin täna läbi ka viimase Diplomaatia (nojah, viimast ja pikimat lugu ma muidugi ainult põgusalt silmasin, sest ega enda tõlgitud asjade lugemine nii väga huvitav ju ei ole :-) ), mis oli valdavalt pühendatud tollele hiljutisele, arusaamatul kombel mõnedegi inimeste arvates mingi müstilisuse ja salastatuse looriga kaetud psühhosõja konverentsile. Päris huvitavad ettekanded, vähemalt need, mis avaldati, eriti Ilvese Toomas Hendriku ja Masso Iivi Anna sulest. Kui esimene oli avakõnena üldisem, siis viimane keskendus ühele konkreetsele probleemile, millega ma isegi olen laias maailmas kokku puutunud: sõna "natsionalism" kehvavõitu mainele. Seal artiklis oli küll päris põhjalikult seda teemat käsitletud, aga mu meelest jäetud siiski osutamata paarile asjale, mis seda veelgi ilmestavad. Ma olen vähemalt aru saanud, et suurel määral peitub selle "natsionalismi" halvakspanu taga lisaks osutatud põhjusele üks kurvastav imagoloogiline seik, nimelt kerge sarnasus väljendiga "nazi" ehk pikemalt "national socialist", mis omandas õigustatult eriliselt halva kõla 1960. aastatel, mil hakati põhjalikumalt kõnelema holokaustist. Paraku täpselt samal ajal langes "natsionalism" põlu alla kui vastand korraga nii multikultuursusele kui ka liberalismile ning vähemalt mõne väite kohaselt need kaks tendentsi kippusid nii mõneski peas segi minema ja üksteist tugevdama. Teine ja veidi leevendust pakkuv asjaolu, mida ma artiklis ei näinud, on see, et sisult enam-vähem sama tähendust kannab tänapäeval läänes mõiste "patriotism". Igatahes mul on õnnestunud mõnelegi inimesele selgitada, et see, mida Eestile (või üldse Baltimaadele) kiputakse natsionalismina pähe määrima, on tegelikult sama asi, mida nemad nimetavad patriotismiks - ning mõningase kõhkluse ja täiendavate pärimiste järel on nad sellega ka nõus olnud. Iseasi, et ilmselt eesti keeles oleks üleminek natsionalismilt/rahvusluselt patriotismile/isamaalisusele päris raske, seda enam, et saksa traditsiooni truude järgijatena mõistame me natsionalismi ja natsiooni elik rahvust ka omajagu teisiti, kui see on kombeks valdavas osas tänapäeva maailmas. Aga vähemalt väljapoole suheldes võiks ehk arusaamise hõlbustamise huvides patriotismi natsionalismi asendajana täiesti kasutada.
Tegin täna ära ka ühe vajaku, nimelt Mageia teise alfaväljalaske eestikeelse veebilehekülje ajakohastamise. Nüüd võib seda kenasti ka lugeda siit.
Sattusin täna õhtul esimest korda vaatama sellist väidetavalt kultuurisaadet nagu "Jüri Üdi klubi". Alguses ei saanud ma hästi üldse aru, mis saade see on, ja tegelikult jäi lõpuni natuke selgusetuks, miks sellele selline formaat valitud on (mingid jookide segamine, ühelt poolt nagu kõrtsilik või lokaalilik õhustik, samas jälle nagu mitte päris), aga edasi vaadates osutus saade ise, vähemalt sedakordne, mis eesti keelele pühendatud, küll päris mõistlikuks. Seda ei saa ilmselt kuidagi ümber jutustada, sest jutustamisest ju selline saade koosnebki, aga võimalus on seda muidugi järelvaadata. Igal juhul jättis ääretult võimsa mulje Kangro Maarja luuletus igati kohase pealkirjaga "Keelepuhtuse deklaratsioon" tema enda esituses ja sobiva muusikalise saatega, mis klappis emakeelepäevaga kenasti nagu kirss tordi peal (või ka nagu rusikas silmaaugus, kuidas kellelegi meeldib) - seda isegi mulle, kes ma üldjuhul luulet üldse mõistlikuks eneseväljenduse viisiks ei pea. Usutavasti üritan veel mõnda "klubi" vaadata, võib-olla siis jõuab ka tasapisi kohale, miks selle väline külg on just selline iseäralik nagu ta on...
Õhtune Mageia tõlkemeeskondade esindajate kohtumine käis endiselt nagu kass ümber palava pudru ehk täpsemalt ümber selle Transifexi tõlkekeskkonna. Kõik on justkui valmis, et võiks asja käima panna ja saaks reaalse tööga alustada, aga miski on ikka veel puudu, et see ka reaalselt teoks saaks. Loodetavasti saadakse peagi ikka ka sellest koera saba viimasest tupsukesest üle. Igatahes võib IRC-kohtumise kokkuvõtet lugeda siit ja täielikku logi siit.
Juba hilisõhtul tuli kaugelt ookeani tagant teade, et ÜRO Julgeolekunõukogu on heaks kiitnud Liibüa-vastased sanktsioonid, sealhulgas lennukeelutsooni ja võimalikud "muud sammud". Samal ajal tundus, et kogu maailma roheliste iidol Gaddafi ise on vähemalt ajutiselt võimu riigis taas enda kätte saamas. Saab siis näha, kuidas asjad edasi kulgevad: Balkani ja Iraagi näited on ju hoiatusena silme ees, et isegi JN mandaadi elluviimisega kiputakse venitama piisavalt kaua, et ohvrite arv ja hala ikka Paabeli tornina taeva poole kasvaks...
Loetud: Diplomaatia 3/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), JoPe (ETV2), Jüri Üdi klubi (ETV)
- J. Fforde. The Eyre Affair
- J. Fforde. The Well of Lost Plots
Lugesin täna läbi ka viimase Diplomaatia (nojah, viimast ja pikimat lugu ma muidugi ainult põgusalt silmasin, sest ega enda tõlgitud asjade lugemine nii väga huvitav ju ei ole :-) ), mis oli valdavalt pühendatud tollele hiljutisele, arusaamatul kombel mõnedegi inimeste arvates mingi müstilisuse ja salastatuse looriga kaetud psühhosõja konverentsile. Päris huvitavad ettekanded, vähemalt need, mis avaldati, eriti Ilvese Toomas Hendriku ja Masso Iivi Anna sulest. Kui esimene oli avakõnena üldisem, siis viimane keskendus ühele konkreetsele probleemile, millega ma isegi olen laias maailmas kokku puutunud: sõna "natsionalism" kehvavõitu mainele. Seal artiklis oli küll päris põhjalikult seda teemat käsitletud, aga mu meelest jäetud siiski osutamata paarile asjale, mis seda veelgi ilmestavad. Ma olen vähemalt aru saanud, et suurel määral peitub selle "natsionalismi" halvakspanu taga lisaks osutatud põhjusele üks kurvastav imagoloogiline seik, nimelt kerge sarnasus väljendiga "nazi" ehk pikemalt "national socialist", mis omandas õigustatult eriliselt halva kõla 1960. aastatel, mil hakati põhjalikumalt kõnelema holokaustist. Paraku täpselt samal ajal langes "natsionalism" põlu alla kui vastand korraga nii multikultuursusele kui ka liberalismile ning vähemalt mõne väite kohaselt need kaks tendentsi kippusid nii mõneski peas segi minema ja üksteist tugevdama. Teine ja veidi leevendust pakkuv asjaolu, mida ma artiklis ei näinud, on see, et sisult enam-vähem sama tähendust kannab tänapäeval läänes mõiste "patriotism". Igatahes mul on õnnestunud mõnelegi inimesele selgitada, et see, mida Eestile (või üldse Baltimaadele) kiputakse natsionalismina pähe määrima, on tegelikult sama asi, mida nemad nimetavad patriotismiks - ning mõningase kõhkluse ja täiendavate pärimiste järel on nad sellega ka nõus olnud. Iseasi, et ilmselt eesti keeles oleks üleminek natsionalismilt/rahvusluselt patriotismile/isamaalisusele päris raske, seda enam, et saksa traditsiooni truude järgijatena mõistame me natsionalismi ja natsiooni elik rahvust ka omajagu teisiti, kui see on kombeks valdavas osas tänapäeva maailmas. Aga vähemalt väljapoole suheldes võiks ehk arusaamise hõlbustamise huvides patriotismi natsionalismi asendajana täiesti kasutada.
Tegin täna ära ka ühe vajaku, nimelt Mageia teise alfaväljalaske eestikeelse veebilehekülje ajakohastamise. Nüüd võib seda kenasti ka lugeda siit.
Sattusin täna õhtul esimest korda vaatama sellist väidetavalt kultuurisaadet nagu "Jüri Üdi klubi". Alguses ei saanud ma hästi üldse aru, mis saade see on, ja tegelikult jäi lõpuni natuke selgusetuks, miks sellele selline formaat valitud on (mingid jookide segamine, ühelt poolt nagu kõrtsilik või lokaalilik õhustik, samas jälle nagu mitte päris), aga edasi vaadates osutus saade ise, vähemalt sedakordne, mis eesti keelele pühendatud, küll päris mõistlikuks. Seda ei saa ilmselt kuidagi ümber jutustada, sest jutustamisest ju selline saade koosnebki, aga võimalus on seda muidugi järelvaadata. Igal juhul jättis ääretult võimsa mulje Kangro Maarja luuletus igati kohase pealkirjaga "Keelepuhtuse deklaratsioon" tema enda esituses ja sobiva muusikalise saatega, mis klappis emakeelepäevaga kenasti nagu kirss tordi peal (või ka nagu rusikas silmaaugus, kuidas kellelegi meeldib) - seda isegi mulle, kes ma üldjuhul luulet üldse mõistlikuks eneseväljenduse viisiks ei pea. Usutavasti üritan veel mõnda "klubi" vaadata, võib-olla siis jõuab ka tasapisi kohale, miks selle väline külg on just selline iseäralik nagu ta on...
Õhtune Mageia tõlkemeeskondade esindajate kohtumine käis endiselt nagu kass ümber palava pudru ehk täpsemalt ümber selle Transifexi tõlkekeskkonna. Kõik on justkui valmis, et võiks asja käima panna ja saaks reaalse tööga alustada, aga miski on ikka veel puudu, et see ka reaalselt teoks saaks. Loodetavasti saadakse peagi ikka ka sellest koera saba viimasest tupsukesest üle. Igatahes võib IRC-kohtumise kokkuvõtet lugeda siit ja täielikku logi siit.
Juba hilisõhtul tuli kaugelt ookeani tagant teade, et ÜRO Julgeolekunõukogu on heaks kiitnud Liibüa-vastased sanktsioonid, sealhulgas lennukeelutsooni ja võimalikud "muud sammud". Samal ajal tundus, et kogu maailma roheliste iidol Gaddafi ise on vähemalt ajutiselt võimu riigis taas enda kätte saamas. Saab siis näha, kuidas asjad edasi kulgevad: Balkani ja Iraagi näited on ju hoiatusena silme ees, et isegi JN mandaadi elluviimisega kiputakse venitama piisavalt kaua, et ohvrite arv ja hala ikka Paabeli tornina taeva poole kasvaks...
Loetud: Diplomaatia 3/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), JoPe (ETV2), Jüri Üdi klubi (ETV)
17.3.11
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna nägi mõningase hilinemisega ilmavalgust Mandriva Linux 2011 esimene beetaväljalase, mille kohta ma tegin ka pisikese uudisnupu.
Ja et ikka oma saba kergitada - sest seda hirmrasket ülesannet isegi ei riski ju keegi teine enda peale võtta - , siis nägin täna väikese vihje peale, et nädala eest on Sakalas arvustatud-tutvustatud "Jumala sõda", nii et olgu see siis ka siin ära märgitud.
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: IT-planeet (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Chelsea - FC København (TV6), Stargate Universe (RTL2)
Täna nägi mõningase hilinemisega ilmavalgust Mandriva Linux 2011 esimene beetaväljalase, mille kohta ma tegin ka pisikese uudisnupu.
Ja et ikka oma saba kergitada - sest seda hirmrasket ülesannet isegi ei riski ju keegi teine enda peale võtta - , siis nägin täna väikese vihje peale, et nädala eest on Sakalas arvustatud-tutvustatud "Jumala sõda", nii et olgu see siis ka siin ära märgitud.
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: IT-planeet (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Chelsea - FC København (TV6), Stargate Universe (RTL2)
16.3.11
Mandriva Linux 2011 Beta1 väljas
Ettenähtust veidi hiljem nägi täna ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2011 esimene beetaväljalase. Väga palju rohkem selle kohta öelda pole võrreldes teise alfaväljalaskega, aga midagi siiski.
Nagu eelmiselgi korral, pakutakse ainult üht ISO-tõmmist, mida võib kasutada kui Live-CD plaati, millelt võib distributsiooni kõvakettale paigaldada ja mille võib ka mälupulgale kirjutada, et kanda kaasas midagi pisemat kui CD.
Väljalasketeade Mandriva ajaveebis
Wiki artikkel Beta1 kohta
- Tarkvaraversioonidest võib ära mainida KDE 4.6.1, Firefox 4.0 RC1, systemd 20 ja võib-olla kõige olulisemana TexLive 2010, mis asendab nüüdsest lõplikult TeTeXi.
- KDE vaikimisi teemaks on QtCurve, mida ma ise ei pea küll nii heaks kui KDE enda Oxygeni, aga selle taga seisab soov anda võimalikult ühtne välimus kõigile rakendustele ja seda ülesannet täidab vähemalt arendajate meelest QtCurve kõige paremini.
- Üks uus asi (KDE keskkonnas) on Plasma nõndanimetatud kataloogipinu (stack folders) aplett, mis võimaldab tirida failihaldurist töölauale või ka lausa tegumiribale terveid katalooge ja neid seal kenasti ka kasutada. Neile, kes eelistavad kiirust ja mugavust, kindlasti üks hea lisavõimalus. Lubaduste kohaselt lisatakse see aplett lõppväljalaskesse vaikimisi aplettide sekka.
Nagu eelmiselgi korral, pakutakse ainult üht ISO-tõmmist, mida võib kasutada kui Live-CD plaati, millelt võib distributsiooni kõvakettale paigaldada ja mille võib ka mälupulgale kirjutada, et kanda kaasas midagi pisemat kui CD.
Väljalasketeade Mandriva ajaveebis
Wiki artikkel Beta1 kohta
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida lühendas pisut ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.
Õhtupoole anti kavakohaselt õigeaegselt teada Mageia teise alfaväljalaske ilmumisest, mille kohta ma tegin ka pisukese uudisnupu.
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Bayern München - FC Internazionale Milano (TV6), Eureka (TV6)
Õhtupoole anti kavakohaselt õigeaegselt teada Mageia teise alfaväljalaske ilmumisest, mille kohta ma tegin ka pisukese uudisnupu.
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Bayern München - FC Internazionale Milano (TV6), Eureka (TV6)
Mageia Alpha2 väljas
Eile õhtul ilmus ettenähtud ajal uue distributsiooni Mageia teine alfaväljalase. Kevadiselt Primavera nime kandev väljalase on ametliku kuulutuse kohaselt endiselt mõeldud eelkõige arendajatele ja äärmiselt julgetele katsetajatele, ehkki siinkirjutaja võis veenduda, et see toimib päris kenasti ega tohiks üldiselt midagi eriliselt ohustada (siiski on usutavasti asjakohane hoiatus, et seda ei tasuks veel võtta oma põhisüsteemiks).
Kui kokku võtta asjad, mida Mageia arendajad ise on pidanud vajalikuks ära märkida, siis need oleksid järgmised:
1800 uut tarkvarapaketti (nagu kohane uhiuuele, alles kujunevale distributsioonile)
tarkvarast väärib äramärkimist LibreOffice 3.3, KDE 4.6.1, Firefox 4 RC1
parandatud on rida vigasid, muudetud on mõnevõrra ka väljanägemist
Proovisin ka ise kohe ära, mida see Alpha2 siis endast sisaldab ja pakub. Neljagigase DVD allatõmbamine läks kenasti ja sama kenasti kulges ka selle paigaldamine (küll virtuaalmasinas (VirtualBox), mitte nii-ütelda päriselt). Virtuaalmasina loomisest töötava töölaua ettetulemiseni kulus umbes pool tundi, sellest puhtale paigaldamisele veidi üle 15 minuti - et samal ajal töötas masinas mitmeid teisigi asju, siis ma julgen oletada, olles kuulnud teistelt, et tegemist on üsna kiire distributsiooniga, et see aeg võib muude segavate asjaolude puudumisel olla vähemalt poole lühem.
Vigu on tõesti parandatud, ka neist kõige silmatorkavam: Alpha1 puhul tuli töökeskkonda sisselogimise järel ette sünkmust taust, see tähendab üldse ilma taustapildita töölaud, nüüd on seal aga tagasihoidlik hallikas taustapilt, Mageia logo keskel. Siiski oli samas juurde tekkinud teine viga (millest ma juba ka teada andsin): kuigi paigaldamisel sai valitud eesti keel ning kõik parameetrid (ajavöönd, klaviatuur jne) määrati ka vastavalt sellele ja Mageia juhtimiskeskuski oli kenasti eestikeelne, siis ometi ei paigaldatud kohe automaatselt KDE, LibreOffice'i, Firefoxi ega muu tarkvara eesti keele pakette. Need tuli hiljem ise tarkvara paigaldaja kaudu peale panna, misjärel muutusid töölaud ja rakendused ka valdavalt eestikeelseks. Samuti on seniajani parandamata tarkvara paigaldajas olev viga, mis ei lase korralikult otsida: kirjutades midagi otsinguribale, ei anna klahvi Enter vajutamine mingit tulemust, vaid tuleb hoopis valida menüüst pakettide nimekirja taaslaadimine ja alles siis näeb leitud pakette. Loodetavasti need vead peagi parandatakse. Muidu tundus Mageia olevat - eriti võrreldes Mandrivaga, millest ta ju ongi välja kasvanud - päris kiire ja selline "puhas" (kaunis oleks võib-olla veidi vale tooniga sõna, sest kauniks annab kõike teha, aga just vaikimisi kasutatav välimus, enne kasutajapoolseid muutmisi, jättis veidi sümpaatsema ilme). Meeldiv oli ka see, et kui Alpha1 puhul mul ei õnnestunudki pärast töökeskkonda sisselogimist sealt enam välja logida, arvutile taaskäivitust teha ega mingeid muid "lahkumisoperatsioone" ette võtta, siis Alpha2 laseb seda kõike kenasti teha - tõsi, ma ei riskiks selles süüdistada tingimata Mageiat, sest siis oleks sellest nähtavasti olnud juba palju kisa ja kära, pigem oli tegemist mingi muu ebakõlaga, mis esines vaid minul - aga nagu öeldud, enam seda ei esine.
Uudise allikas: Mageia ajaveebi sissekanne ja Wiki artikkel
Võimalikud vead
Alpha2 veebilehekülg (peatselt ka eesti keeles)
Kui kokku võtta asjad, mida Mageia arendajad ise on pidanud vajalikuks ära märkida, siis need oleksid järgmised:
1800 uut tarkvarapaketti (nagu kohane uhiuuele, alles kujunevale distributsioonile)
tarkvarast väärib äramärkimist LibreOffice 3.3, KDE 4.6.1, Firefox 4 RC1
parandatud on rida vigasid, muudetud on mõnevõrra ka väljanägemist
Proovisin ka ise kohe ära, mida see Alpha2 siis endast sisaldab ja pakub. Neljagigase DVD allatõmbamine läks kenasti ja sama kenasti kulges ka selle paigaldamine (küll virtuaalmasinas (VirtualBox), mitte nii-ütelda päriselt). Virtuaalmasina loomisest töötava töölaua ettetulemiseni kulus umbes pool tundi, sellest puhtale paigaldamisele veidi üle 15 minuti - et samal ajal töötas masinas mitmeid teisigi asju, siis ma julgen oletada, olles kuulnud teistelt, et tegemist on üsna kiire distributsiooniga, et see aeg võib muude segavate asjaolude puudumisel olla vähemalt poole lühem.
Vigu on tõesti parandatud, ka neist kõige silmatorkavam: Alpha1 puhul tuli töökeskkonda sisselogimise järel ette sünkmust taust, see tähendab üldse ilma taustapildita töölaud, nüüd on seal aga tagasihoidlik hallikas taustapilt, Mageia logo keskel. Siiski oli samas juurde tekkinud teine viga (millest ma juba ka teada andsin): kuigi paigaldamisel sai valitud eesti keel ning kõik parameetrid (ajavöönd, klaviatuur jne) määrati ka vastavalt sellele ja Mageia juhtimiskeskuski oli kenasti eestikeelne, siis ometi ei paigaldatud kohe automaatselt KDE, LibreOffice'i, Firefoxi ega muu tarkvara eesti keele pakette. Need tuli hiljem ise tarkvara paigaldaja kaudu peale panna, misjärel muutusid töölaud ja rakendused ka valdavalt eestikeelseks. Samuti on seniajani parandamata tarkvara paigaldajas olev viga, mis ei lase korralikult otsida: kirjutades midagi otsinguribale, ei anna klahvi Enter vajutamine mingit tulemust, vaid tuleb hoopis valida menüüst pakettide nimekirja taaslaadimine ja alles siis näeb leitud pakette. Loodetavasti need vead peagi parandatakse. Muidu tundus Mageia olevat - eriti võrreldes Mandrivaga, millest ta ju ongi välja kasvanud - päris kiire ja selline "puhas" (kaunis oleks võib-olla veidi vale tooniga sõna, sest kauniks annab kõike teha, aga just vaikimisi kasutatav välimus, enne kasutajapoolseid muutmisi, jättis veidi sümpaatsema ilme). Meeldiv oli ka see, et kui Alpha1 puhul mul ei õnnestunudki pärast töökeskkonda sisselogimist sealt enam välja logida, arvutile taaskäivitust teha ega mingeid muid "lahkumisoperatsioone" ette võtta, siis Alpha2 laseb seda kõike kenasti teha - tõsi, ma ei riskiks selles süüdistada tingimata Mageiat, sest siis oleks sellest nähtavasti olnud juba palju kisa ja kära, pigem oli tegemist mingi muu ebakõlaga, mis esines vaid minul - aga nagu öeldud, enam seda ei esine.
 |
| Mageia KDE töölaua vaikimisi välimus pärast paigaldamist |
Uudise allikas: Mageia ajaveebi sissekanne ja Wiki artikkel
Võimalikud vead
Alpha2 veebilehekülg (peatselt ka eesti keeles)
15.3.11
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Ka tänane kulges KDE tähe all, kus põgusalt sai kohendatud stabiilse haru üksikuid vahepeal kohendamisvääriliseks muutunud stringe ning peamine aur välja lastud arendusharu kasutajaliidese poole peale (dokumentatsiooni juurde ei jõudnud ka sel esmaspäeval, aga õnneks ei ole seal hetkel ka midagi väga põlevat, pigem oleks nagunii tegemist nii-ütelda vanade võlgadega, selliste käsiraamatutega, mis kuuluvad suhteliselt vähelevinud rakenduste juurde või siis lausa rakenduste juurde, mida polegi veel tõlgitud).
Täna tehti telefonitsi ja hiljem ka e-postitsi ettepanek hakata "meediastaariks", mis oli lausa nii ahvatlev, et ma ei suutnud sellelle pakkumisele kuidagi ära öelda :-) Aga lähemalt sellest siis, kui see meedia vastse staari ka kogu maailma, kõigi nende seitsme miljardi staarijanuse inimese ette välja käib :-)
Täna oli ka emakeelepäev ja erinevalt möödunudreedesest Sirbist, mis vaid esikaanel õrritas selle visuaalse äramärkimisega, jagus tänasele päevale rohkelt üritusi ja muid ettevõtmisi ja tegemisi, mis kas või viivuks tõstsid ka eesti keele neisse kõrgustesse, kus selle päevaga seotud juubilar teda nii kangesti näha oleks tahtnud... Mis muidugi ei tähenda, et tänasel päeval halba keelekasutust poleks kuskil täheldada olnud, võib-olla isegi selle võrra kontrastsemana, aga olgu peale, meekiht oli korraks tõrvatünnil vähemalt peal ja sai keele magusaks küll! :-)
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: ajavaod: Hüpe tundmatusse (ETV2), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Armadillo (ETV), Fringe (Pro7)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Täna tehti telefonitsi ja hiljem ka e-postitsi ettepanek hakata "meediastaariks", mis oli lausa nii ahvatlev, et ma ei suutnud sellelle pakkumisele kuidagi ära öelda :-) Aga lähemalt sellest siis, kui see meedia vastse staari ka kogu maailma, kõigi nende seitsme miljardi staarijanuse inimese ette välja käib :-)
Täna oli ka emakeelepäev ja erinevalt möödunudreedesest Sirbist, mis vaid esikaanel õrritas selle visuaalse äramärkimisega, jagus tänasele päevale rohkelt üritusi ja muid ettevõtmisi ja tegemisi, mis kas või viivuks tõstsid ka eesti keele neisse kõrgustesse, kus selle päevaga seotud juubilar teda nii kangesti näha oleks tahtnud... Mis muidugi ei tähenda, et tänasel päeval halba keelekasutust poleks kuskil täheldada olnud, võib-olla isegi selle võrra kontrastsemana, aga olgu peale, meekiht oli korraks tõrvatünnil vähemalt peal ja sai keele magusaks küll! :-)
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: ajavaod: Hüpe tundmatusse (ETV2), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Armadillo (ETV), Fringe (Pro7)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
14.3.11
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi katkestas ühelt poolt üks ootamatu, aga siiski üpris pisike tõlketöö Postimehe hüvanguks (kuigi sedakorda üsna iseäralik, vähemalt oma kasutusviisilt...) ning teiselt poolt ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Ema toodud külakost pojaraasukese füüsilise eluvaimu turgutamiseks oli sedakorda huvitav, aga väga meeldiv: kui tavaliselt tehakse toitu umbes nii, et võetakse hulk kartuleid ja siis poetatakse paar lihatükki sekka, siis täna oli ema otsustanud vastupidi teha - hulga täitsa ärahakitud või ka tihedamalt kokkusurutud liha sekka oli poetatud paar tükikest kartulit ja mõned oad... Eks ta ilmselt teab, et mul on alati jõulude või muude suuremate ürituste ajal see probleem, et kui palju ka tema või mõne teise korraldaja arvates ka liha poleks, on seda ikka vähe, vähemalt mu meelest :-) Igal juhul väga maitsev ja kosutav.
Nagu ka ristsõnavihiku lahendamine, mille lõpetamise ema suuremeelselt mulle jättis ja mis võttis pärast tema lahkumist veel veidi tööaega pisemaks. Lisaks sellele suutsin ka ära ja lõpuni teha Horisondi nuputamisülesanded, mis ei olnudki väga rasked, kui nad juba tehtud olid - aga selle ärategemiseni jõudmine võttis ikka päris tükk aega juba ka varasematest päevadest (ja mõistagi oli ikka nii, et pilku peale visates tundusid mõned lihtsamad kui teised - ja just need lihtsamad nõudsidki nii neetult palju nuputamist ja proovimist...).
Sattusin täna Memokraadist lugema Vaariku Danieli päris huvitavat mõttearendust, nojah, formaalselt rumalamaks muutumise, sisuliselt aga nõndanimetatud avaliku sfääri kokkutõmbumise üle, kui sellest tõmbuvad eemale või suisa lahkuvad inimesed, kes tema arvates võiksid selles osaleda või lausa peaksid seda tegema (üsna läbinähtav osutus "teatud linnapeale"). See ei ole tegelikult äga uus mõte, ma olen samasugust muret sattunud lugema mujaltki, see tähendab, mujalt maailmast, ja peamiselt just sama suunitlusega - rõhuga arvamusel, et avalik sfäär sisuliselt võrdub ajakirjandusega. Miska on üritatud ajakirjanduse elik avaliku sfääri hulka, tõsi, pigem ebaõnnestunult, arvata ka blogosfääri ja mida teab veel. Põhimõtteliselt võib kirjutaja murega muidugi nõus olla - see oleks tõesti halb, kui inimesed, kellel potentsiaalselt on midagi öelda, jätaksid selle ütlemata. Samas ma tugevalt kahtlen, et nad tegelikult selle millegi, selle särava mõtte ka ütlemata jätavad, kui neil ikka on tahe seda välja öelda, ainult et nad ei pruugi seda teha selles "avalikus sfääris", millest antud juhul jutt käib.
Õieti on ju see "avalik sfäär" üsna uus nähtus ja sellisena, nagu teda kiputakse väga sageli (ka antud juhul) mõistma, pigem mööduv nähtus, seotud ühe etapiga inimkonna ajaloos, mil võis täheldada riigivõimu totaliseerumist alates (Prantsuse) rahvusriigist kuni vasakideoloogiate (sotsialism, kommunism ja fašism) võidukäiguni 20. sajandi keskel. Selline "ühiskonna" tekitamine tõi paratamatult kaasa nähtuse, mida nimetatakse demokraatiaks (milline konkreetne sisu ka sellele mõistele ei antaks), sest ühiskonna mõiste on paratamatult seotud demokraatia mõistega, esimesel pole ilma teiseta õieti mingit sisu. Riigivõimu totaalsus on juba mõnda aega murenenud, eriti suure tõuke andis sellele muidugi suurnäidise NSVLi kokkuvarisemine, aga selle kõrval ja koos sellega on murenenud ka sellega tihedalt seotud demokraatia. (Või, noh, kui täpsem olla, siis murenenud demokraatia selles mõttes, mis puudutab seda -kraatia ehk võimu osa - nagu öeldud, sõltub asi suuresti definitsioonist ja kui defineerida demokraatiat kui kogu ühiskonna osavõttu valitsemisest ehk võimu teostamisest, siis on ka selge, et kui pole ühiskonda, ei saa ka olla demokraatiat - ehkki samast definitsioonist võib hea tahtmise korral muidugi ka tuletada, et kui kõik inimesed valitsevad iseenda üle, siis on ka see demokraatia...).
Ja ühes sellega, tublisti nõndanimetatud inforevolutsiooni toel, on tekkinud senise ühtse "avaliku sfääri" asemele õige palju "avalikke sfääre". Ehk oleks vale öelda, et juba praegu on olemas nii ligemale seitse miljardit "avalikku sfääri", mis peaaegu kõik üks- ja teineteisega kuskilt otsast kokku puutuvad, aga sinnapoole on mu meelest asi küll tüürimas. Õigupoolest pole ju "meediale" alternatiivsed vähem või rohkem avaliku debati kanalid kunagi kuhugi kadunud, ikka on olemas olnud nii klubid, sõpruskonnad, seltsid ja ühingud, isegi tänavajutlustajad ja kes ja mis kõik veel, kes ja mis tekitavad enda ümber oma "avaliku sfääri", olgu selle suuruseks siis üks või üks miljard inimest (siinset ajaveebi näiteks jälgib ametlikult üks inimene, tõenäoliselt loevad vähemalt aegajalt veel mõned, nii et see osa mu isiklikust "avalikust sfäärist" pole just väga suur - ega kasva ka kuigi palju suuremaks siis, kui arvestada juurde teised osad, olgu veebis või muul moel).
Aeg, mil tundus, et "meedia" ehk ajakirjandus võtab nende eelmainitud kanalite rolli täiesti üle, on olnud ju õieti päris lühike, vaevalt pikem kui inimpõlve jagu (ehkki see põlvgi on seoses keskmise vanuse kasvamisega natuke pikenenud...). Nojah, ka siin sõltub muidugi jälle asi sellest, kuidas ajakirjandust defineerida, aga vähemalt traditsioonilise ajakirjanduse (paber, raadio, tele, ka internetiportaalid, olgu siis esimeste pikendused või iseseisvad, aga siiski neist malli võtvad) pürg "avaliku sfääri" ainukandja olla on nii või teisiti läbikukkumisele määratud juba algusest peale - parimal juhul võib see olla efektiivne kommunikatsioonivahend, aga mitte see sfäär ise: teatav debatt võib ju käia ka ajakirjanduse vahel, valdav osa ent käib ikkagi mitte vahendatult, vaid otse (no olgu, tänapäeva siderevolutsiooni najal võib-olla mitte enam füüsiliselt otse, aga e-kiri või Skype või mis iganes on siiski kindlasti midagi muud kui "ajakirjandus", kuidas seda viimast ka ei tõlgendataks), kõigi nende pisikeste "avalike sfääride" kaudu, mida nii kunstlikult on püütud koondada ühise "avaliku sfääri" mõiste alla.
(Ahjaa, lasksin uitmõtetel ennast kanda tolle aluseks olnud kirjutise ühest olulisest komponendist päris kaugele - selleks oli (anonüümsete) kommentaaride potentsiaalne ohtlikkus. Ei ole ju seegi midagi väga uut, kas või juba tolles loos osutatud plangukiri "Mari on lits" ulatub ilmselt tagasi aegadesse, mil üldse kirjutama õpiti :-) Ja ilmselt jääb see kestma ka aegade või vähemalt väljendusvõimeliste inimeste lõpuni... Iseasi, et anonüümsus on ju pigem näiline: nii nagu küla või ka linna plangul oleva kirja autor oli ja on suhteliselt täpselt teada, ei ole lõpuni anonüümsed ja jälitamatud ka internetikommentaarid. Ma ise olen arvamusel, et kui midagi öelda, siis öelda seda ikka oma nime all, sest kui juba ütelda midagi, siis tuleb ka oma sõnade eest vastust kanda - muidu ei ole ju mõtet hakata ütlemagi. Ja mulle tundub, et nõndanimetatud ühiskonna ja avaliku sfääri lagunemisega jõuab see tõdemus kohale üha rohkematele inimestele - loeb just minu arvamus ja see ei pea sugugi kattuma kellegi teise arvamusega, olema mingi kollektiivse väljenduse osa, vaid just ja ainult see, mis moodustab ja annab kuju minale, sellele "väikese" avaliku sfääri kesksele kujule.)
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: 30 aastat hiljem (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Venuse õlal (Kanal2), Spioonid (ETV), Surmapilv (Kanal2)
Nagu ka ristsõnavihiku lahendamine, mille lõpetamise ema suuremeelselt mulle jättis ja mis võttis pärast tema lahkumist veel veidi tööaega pisemaks. Lisaks sellele suutsin ka ära ja lõpuni teha Horisondi nuputamisülesanded, mis ei olnudki väga rasked, kui nad juba tehtud olid - aga selle ärategemiseni jõudmine võttis ikka päris tükk aega juba ka varasematest päevadest (ja mõistagi oli ikka nii, et pilku peale visates tundusid mõned lihtsamad kui teised - ja just need lihtsamad nõudsidki nii neetult palju nuputamist ja proovimist...).
Sattusin täna Memokraadist lugema Vaariku Danieli päris huvitavat mõttearendust, nojah, formaalselt rumalamaks muutumise, sisuliselt aga nõndanimetatud avaliku sfääri kokkutõmbumise üle, kui sellest tõmbuvad eemale või suisa lahkuvad inimesed, kes tema arvates võiksid selles osaleda või lausa peaksid seda tegema (üsna läbinähtav osutus "teatud linnapeale"). See ei ole tegelikult äga uus mõte, ma olen samasugust muret sattunud lugema mujaltki, see tähendab, mujalt maailmast, ja peamiselt just sama suunitlusega - rõhuga arvamusel, et avalik sfäär sisuliselt võrdub ajakirjandusega. Miska on üritatud ajakirjanduse elik avaliku sfääri hulka, tõsi, pigem ebaõnnestunult, arvata ka blogosfääri ja mida teab veel. Põhimõtteliselt võib kirjutaja murega muidugi nõus olla - see oleks tõesti halb, kui inimesed, kellel potentsiaalselt on midagi öelda, jätaksid selle ütlemata. Samas ma tugevalt kahtlen, et nad tegelikult selle millegi, selle särava mõtte ka ütlemata jätavad, kui neil ikka on tahe seda välja öelda, ainult et nad ei pruugi seda teha selles "avalikus sfääris", millest antud juhul jutt käib.
Õieti on ju see "avalik sfäär" üsna uus nähtus ja sellisena, nagu teda kiputakse väga sageli (ka antud juhul) mõistma, pigem mööduv nähtus, seotud ühe etapiga inimkonna ajaloos, mil võis täheldada riigivõimu totaliseerumist alates (Prantsuse) rahvusriigist kuni vasakideoloogiate (sotsialism, kommunism ja fašism) võidukäiguni 20. sajandi keskel. Selline "ühiskonna" tekitamine tõi paratamatult kaasa nähtuse, mida nimetatakse demokraatiaks (milline konkreetne sisu ka sellele mõistele ei antaks), sest ühiskonna mõiste on paratamatult seotud demokraatia mõistega, esimesel pole ilma teiseta õieti mingit sisu. Riigivõimu totaalsus on juba mõnda aega murenenud, eriti suure tõuke andis sellele muidugi suurnäidise NSVLi kokkuvarisemine, aga selle kõrval ja koos sellega on murenenud ka sellega tihedalt seotud demokraatia. (Või, noh, kui täpsem olla, siis murenenud demokraatia selles mõttes, mis puudutab seda -kraatia ehk võimu osa - nagu öeldud, sõltub asi suuresti definitsioonist ja kui defineerida demokraatiat kui kogu ühiskonna osavõttu valitsemisest ehk võimu teostamisest, siis on ka selge, et kui pole ühiskonda, ei saa ka olla demokraatiat - ehkki samast definitsioonist võib hea tahtmise korral muidugi ka tuletada, et kui kõik inimesed valitsevad iseenda üle, siis on ka see demokraatia...).
Ja ühes sellega, tublisti nõndanimetatud inforevolutsiooni toel, on tekkinud senise ühtse "avaliku sfääri" asemele õige palju "avalikke sfääre". Ehk oleks vale öelda, et juba praegu on olemas nii ligemale seitse miljardit "avalikku sfääri", mis peaaegu kõik üks- ja teineteisega kuskilt otsast kokku puutuvad, aga sinnapoole on mu meelest asi küll tüürimas. Õigupoolest pole ju "meediale" alternatiivsed vähem või rohkem avaliku debati kanalid kunagi kuhugi kadunud, ikka on olemas olnud nii klubid, sõpruskonnad, seltsid ja ühingud, isegi tänavajutlustajad ja kes ja mis kõik veel, kes ja mis tekitavad enda ümber oma "avaliku sfääri", olgu selle suuruseks siis üks või üks miljard inimest (siinset ajaveebi näiteks jälgib ametlikult üks inimene, tõenäoliselt loevad vähemalt aegajalt veel mõned, nii et see osa mu isiklikust "avalikust sfäärist" pole just väga suur - ega kasva ka kuigi palju suuremaks siis, kui arvestada juurde teised osad, olgu veebis või muul moel).
Aeg, mil tundus, et "meedia" ehk ajakirjandus võtab nende eelmainitud kanalite rolli täiesti üle, on olnud ju õieti päris lühike, vaevalt pikem kui inimpõlve jagu (ehkki see põlvgi on seoses keskmise vanuse kasvamisega natuke pikenenud...). Nojah, ka siin sõltub muidugi jälle asi sellest, kuidas ajakirjandust defineerida, aga vähemalt traditsioonilise ajakirjanduse (paber, raadio, tele, ka internetiportaalid, olgu siis esimeste pikendused või iseseisvad, aga siiski neist malli võtvad) pürg "avaliku sfääri" ainukandja olla on nii või teisiti läbikukkumisele määratud juba algusest peale - parimal juhul võib see olla efektiivne kommunikatsioonivahend, aga mitte see sfäär ise: teatav debatt võib ju käia ka ajakirjanduse vahel, valdav osa ent käib ikkagi mitte vahendatult, vaid otse (no olgu, tänapäeva siderevolutsiooni najal võib-olla mitte enam füüsiliselt otse, aga e-kiri või Skype või mis iganes on siiski kindlasti midagi muud kui "ajakirjandus", kuidas seda viimast ka ei tõlgendataks), kõigi nende pisikeste "avalike sfääride" kaudu, mida nii kunstlikult on püütud koondada ühise "avaliku sfääri" mõiste alla.
(Ahjaa, lasksin uitmõtetel ennast kanda tolle aluseks olnud kirjutise ühest olulisest komponendist päris kaugele - selleks oli (anonüümsete) kommentaaride potentsiaalne ohtlikkus. Ei ole ju seegi midagi väga uut, kas või juba tolles loos osutatud plangukiri "Mari on lits" ulatub ilmselt tagasi aegadesse, mil üldse kirjutama õpiti :-) Ja ilmselt jääb see kestma ka aegade või vähemalt väljendusvõimeliste inimeste lõpuni... Iseasi, et anonüümsus on ju pigem näiline: nii nagu küla või ka linna plangul oleva kirja autor oli ja on suhteliselt täpselt teada, ei ole lõpuni anonüümsed ja jälitamatud ka internetikommentaarid. Ma ise olen arvamusel, et kui midagi öelda, siis öelda seda ikka oma nime all, sest kui juba ütelda midagi, siis tuleb ka oma sõnade eest vastust kanda - muidu ei ole ju mõtet hakata ütlemagi. Ja mulle tundub, et nõndanimetatud ühiskonna ja avaliku sfääri lagunemisega jõuab see tõdemus kohale üha rohkematele inimestele - loeb just minu arvamus ja see ei pea sugugi kattuma kellegi teise arvamusega, olema mingi kollektiivse väljenduse osa, vaid just ja ainult see, mis moodustab ja annab kuju minale, sellele "väikese" avaliku sfääri kesksele kujule.)
Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: 30 aastat hiljem (ETV), Ärapanija (Kanal2), Heeringas Venuse õlal (Kanal2), Spioonid (ETV), Surmapilv (Kanal2)
13.3.11
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna võis lugeda järjekordselt väidet, et kadunud Atlantis olla üles leitud, sedakorda Hispaania lõunarannikult. Kust muidugi on Atlantist varemgi otsitud ja ka leitud... Seekordsete uurijate väited tunduvad vähemalt olevat nutikad ja võib-olla isegi usutavad, ehkki selle uudisnupu põhjal ei saa muidugi väga hästi otsustada, vaja oleks ikka ära oodata vähemalt loos lubatud saade, veel parem publikatsioon... Intrigeeriv igatahes.
Päevalehest (mille saatus mõnel väitel pidada lahtine olema - kuigi ma ei tahaks seda hästi uskuda, saati veel loota) võis täna lugeda kena intervjuud Saluääre Anuga, kes mainis tagasihoidlikult, aga üpris õigustatult, et "tõlkijad ja toimetajad ei ole mingid „kuulsused”, vaid vaiksed töötegijad". Siiski on hea tõdeda, et viimasel ajal on veidigi rohkem hakatud rääkima vähemalt tõlkijatest, ehk jõuab kunagi aeg ka toimetajate kätte... Aga intervjuu oli ka muidu hea ja nauditav lugeda.
Tänane päev tõi ka kaks filmielamust. Esimene neist tuli kanalilt, kust poleks hästi oodanud osatagi (nimelt Showtime, mis reeglina näitab suhteliselt vanu, aga sellest hoolimata rohkem kõntsfilmide kui millegi muu sekka kuuluvaid ekraaniteoseid), aga filmi tutvustus tundus paljutõotav ja nii ma seda vaatama sattusingi - ega kahetsenud põrmugi. Film ise kandis nime "Inimene Maalt" (Man from Earth) ja lühidalt öeldes sisaldas ühe mehe paljastust sõprade ees, et tegelikult on ta elanud juba 14 000 aastat, algul "koopainimesena", nüüd siis lugupeetava professorina... Üsna huvitav "surematu" teema käsitlemine, kindlasti oluliselt põnevam kui sellenimelises seriaalis. Õieti jagus põnevust muidu üsna staatilises filmis peaaegu lõpuni välja, just sellist psühholoogilist, reaktsiooni ootamatule paljastusele. Mitmed momendid, mida ei tahaks paljastada neile, kes ei ole juhtunud filmi nägema, andsid kogu loole päris suure usutavuse, nihestades või selgitades ajalugu sellise nurga alt, mida võib ilmselt olla raske aktsepteerida, kui see otseselt su ette valatakse, aga mis vähemalt teleekraani vahendusel, kus ju aega reageerida pisut rohkem kui vahetu suhtlemise puhul, jätsid hea mulje. Lõpplahendus oli võib-olla liiga labaselt otsene ja ehk jättis veidi soovida ka kohatine "ülemängimine" juba varem, aga igal juhul võib öelda, et see film oli kindlasti elamus (mida usutavasti tõendavad ka sellele filmile osaks langenud üsna rohked auhinnad).
Nagu oli elamus ka õhtul nähtud "May", mis esindas paremast küljest õudusfilmide žanrit. Seda on isegi raske sõnadesse panna, aga mulle meenus selle vaatamise ajal kunagi nähtud saade Nukuteatrist, kus kõneldi ja näidati samuti nukkude valmistamist - ja ma võiks lausa öelda, et nõrgema närvikavaga inimene või liiga noor inimene võib pärast seda nukkudest täiega ja kauge kaarega eemale hoida, rääkimata juba mõttest, et ise nukk valmis teha :-) Algus oli ehk veidi aeglane ja liiga pikale veniv, aga samas mitte tappev, ning üleminek action'ile täiesti loogiline ja, hmm, vapustav. Ja lõpplahendus vahest mitte just ootamatu, aga siiski selline, mida päris ei oleks osanud oodata (alles parima ja suurima elik tagantjärele tarkusega võib öelda, et see "püss", mis lõpuks paugu tegi, oli ju algusest saadik "laval"...).
Loetud: Horisont 2/2011
Vaadatud: Inimene Maalt (Showtime), May (TV6)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar püüab mõistatada Eesti eurolaulu tähendust (Postimees, 12.03.2011)
Täna võis lugeda järjekordselt väidet, et kadunud Atlantis olla üles leitud, sedakorda Hispaania lõunarannikult. Kust muidugi on Atlantist varemgi otsitud ja ka leitud... Seekordsete uurijate väited tunduvad vähemalt olevat nutikad ja võib-olla isegi usutavad, ehkki selle uudisnupu põhjal ei saa muidugi väga hästi otsustada, vaja oleks ikka ära oodata vähemalt loos lubatud saade, veel parem publikatsioon... Intrigeeriv igatahes.
Päevalehest (mille saatus mõnel väitel pidada lahtine olema - kuigi ma ei tahaks seda hästi uskuda, saati veel loota) võis täna lugeda kena intervjuud Saluääre Anuga, kes mainis tagasihoidlikult, aga üpris õigustatult, et "tõlkijad ja toimetajad ei ole mingid „kuulsused”, vaid vaiksed töötegijad". Siiski on hea tõdeda, et viimasel ajal on veidigi rohkem hakatud rääkima vähemalt tõlkijatest, ehk jõuab kunagi aeg ka toimetajate kätte... Aga intervjuu oli ka muidu hea ja nauditav lugeda.
Tänane päev tõi ka kaks filmielamust. Esimene neist tuli kanalilt, kust poleks hästi oodanud osatagi (nimelt Showtime, mis reeglina näitab suhteliselt vanu, aga sellest hoolimata rohkem kõntsfilmide kui millegi muu sekka kuuluvaid ekraaniteoseid), aga filmi tutvustus tundus paljutõotav ja nii ma seda vaatama sattusingi - ega kahetsenud põrmugi. Film ise kandis nime "Inimene Maalt" (Man from Earth) ja lühidalt öeldes sisaldas ühe mehe paljastust sõprade ees, et tegelikult on ta elanud juba 14 000 aastat, algul "koopainimesena", nüüd siis lugupeetava professorina... Üsna huvitav "surematu" teema käsitlemine, kindlasti oluliselt põnevam kui sellenimelises seriaalis. Õieti jagus põnevust muidu üsna staatilises filmis peaaegu lõpuni välja, just sellist psühholoogilist, reaktsiooni ootamatule paljastusele. Mitmed momendid, mida ei tahaks paljastada neile, kes ei ole juhtunud filmi nägema, andsid kogu loole päris suure usutavuse, nihestades või selgitades ajalugu sellise nurga alt, mida võib ilmselt olla raske aktsepteerida, kui see otseselt su ette valatakse, aga mis vähemalt teleekraani vahendusel, kus ju aega reageerida pisut rohkem kui vahetu suhtlemise puhul, jätsid hea mulje. Lõpplahendus oli võib-olla liiga labaselt otsene ja ehk jättis veidi soovida ka kohatine "ülemängimine" juba varem, aga igal juhul võib öelda, et see film oli kindlasti elamus (mida usutavasti tõendavad ka sellele filmile osaks langenud üsna rohked auhinnad).
Nagu oli elamus ka õhtul nähtud "May", mis esindas paremast küljest õudusfilmide žanrit. Seda on isegi raske sõnadesse panna, aga mulle meenus selle vaatamise ajal kunagi nähtud saade Nukuteatrist, kus kõneldi ja näidati samuti nukkude valmistamist - ja ma võiks lausa öelda, et nõrgema närvikavaga inimene või liiga noor inimene võib pärast seda nukkudest täiega ja kauge kaarega eemale hoida, rääkimata juba mõttest, et ise nukk valmis teha :-) Algus oli ehk veidi aeglane ja liiga pikale veniv, aga samas mitte tappev, ning üleminek action'ile täiesti loogiline ja, hmm, vapustav. Ja lõpplahendus vahest mitte just ootamatu, aga siiski selline, mida päris ei oleks osanud oodata (alles parima ja suurima elik tagantjärele tarkusega võib öelda, et see "püss", mis lõpuks paugu tegi, oli ju algusest saadik "laval"...).
Loetud: Horisont 2/2011
Vaadatud: Inimene Maalt (Showtime), May (TV6)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar püüab mõistatada Eesti eurolaulu tähendust (Postimees, 12.03.2011)
12.3.11
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpisin pisut kaupluse väisamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil. Õnnekombel langes see nähtavasti päeva kõige ilusamale ajale, kus parajasti puhus mahe tuul ja taevast langes mingeid räitsakaid, mis polnud just päris lumi, aga ka mitte puhas vesi. Õieti akna taga nende räitsakate nägemine mind välja minema ajendaski, sest pilk töölauatermomeetrile kinnitas, et seal peaks olema paar plusskraadi. Kraadide ja räitsakate kaksisoim ent nõudis mõistagi kiiret lahendust - igatahes oli see meeldiv lahendus, hoolimata sellest, et võis näha ka kurvastavaid märke selle kohta, et talv hakkab taanduma ja kevad ja kõik see jubedus, mis sellele paratamatult järgneb, tasapisi saabuma, näiteks teel kauplusse muidu autodele kasutamiseks eraldatud hallika kõva kattega maastikuosadele lasunud paks veekiht...
Tänane Sirp valmistas räige pettumuse: esikaanel oli kenasti ära märgitud peatne emakeelepäev, mis tekitas juba äreva ootuse - ja siis selgus, et see oligi ainuke asi, mis emakeelele või üldse keelele oli kogu lehes pühendet! Valimised on ju küll juba läbi, aga ikka oli vaja tagantjärgi rusikatega või vähemalt sõnamulinarelvaga vehkida ja tervelt neli (või õieti isegi viis, kuigi see viies polnud päris otseselt enam valimistega seotud) lehekülge poliitjamale pühendada. Mõnevõrra tasakaalustasid seda järgnenud kolm lehekülge kirjandusele, täpsemalt Kultuurkapitali kirjandusauhindadele, aga pettumus just selle palju tõotanud esikülje pärast jäi ikkagi kripeldama.
Loetud: Sirp, 11.03.2011; Horisont 2/2011
Vaadatud: Jürgen Veberi trikituur (Kanal2), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Surmavaikus (TV3), Kelgukoerad (Kanal2)
Ilmunud tõlked: K. C. Ulrichsen, D. Held, A. Brahimi. Araabia 1989. aasta? (Diplomaatia 3/2011)
Tänane Sirp valmistas räige pettumuse: esikaanel oli kenasti ära märgitud peatne emakeelepäev, mis tekitas juba äreva ootuse - ja siis selgus, et see oligi ainuke asi, mis emakeelele või üldse keelele oli kogu lehes pühendet! Valimised on ju küll juba läbi, aga ikka oli vaja tagantjärgi rusikatega või vähemalt sõnamulinarelvaga vehkida ja tervelt neli (või õieti isegi viis, kuigi see viies polnud päris otseselt enam valimistega seotud) lehekülge poliitjamale pühendada. Mõnevõrra tasakaalustasid seda järgnenud kolm lehekülge kirjandusele, täpsemalt Kultuurkapitali kirjandusauhindadele, aga pettumus just selle palju tõotanud esikülje pärast jäi ikkagi kripeldama.
Loetud: Sirp, 11.03.2011; Horisont 2/2011
Vaadatud: Jürgen Veberi trikituur (Kanal2), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Surmavaikus (TV3), Kelgukoerad (Kanal2)
Ilmunud tõlked: K. C. Ulrichsen, D. Held, A. Brahimi. Araabia 1989. aasta? (Diplomaatia 3/2011)
11.3.11
Neljabased mõtted
Pooleldi tavaline tööpäev, kuigi see nii kavandatud ei olnud. Tegelikult ma mõtlesin, et jalutan Toompeale lihtsalt selleks, et visata oma pookstavid alla paberitele, mille alusel seejärel kullakoormad pangaarvele kanditakse. Aga siis esitati saatuslik küsimus "Mida sa õhtul teed?" ja nii ma jäingi RKK-sse pikemaks, et nende korraldatud filmiõhtul ära vaadata paarikümne aasta tagune film "Red Web", mida väidetavalt pärast esilinastust BBC-s polegi rohkem näidatud. Mul on küll tunne, et see on siiski olnud mõnevõrra levinud, võib-olla interneti vahendusel, sest mõned intervjuud seal filmis olid kuidagi tuttavad. Samas tervikuna vististi siiski näinud ei olnud ja kuigi samal teemal on filme hiljemgi tehtud, oli see kahtlemata huvitav.
Tõsi, et ma paberitele allakirjutamiseks jõudsin kohale juba õige mitu tundi enne seda, kui film käivitati, siis käisin vahepeal ka linnas ringi. Ilm oli küll maru kuumaks läinud, aga õnneks oli vähemalt korralik jahutav tuuleke linnatänavatel kondamas, nii et kõige hullem ei olnudki. No ja mida ma muidugi tegin, oli läbiastumine raamatupoest. Natuke mõelnud, leidsin, et võiks hankida raamatuid, mida ma muidu nii naljalt võib-olla ei hangikski, vähemalt mitte esmajärjekorras. Laias laastus võib neid ühe erandiga ilmselt esoteerika alla liigitada, aga olgu nad siis siin ka ära mainitud:
Filmiõhtu tõttu jäi mul sedakorda vahele Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine, mis oli paraku üpris sisuline. Aga õnneks ei ole sellest suurt midagi, kenasti protokolliv robot võimaldab järge hoida ja vajalikud toimingud hiljem ära teha. Põhimõtteliselt peaks siis nädala või kahe jooksul Mageia tõlkekeskkond korda saama, nii et võib hakata mõtlema ka reaalse tõlkimise peale (ja kohandamise peale, mis tuleneb asjade ümberkantimisest Mandrivast). Aga eks näeb, kuidas sellega kulgeb, sest nii mulle kui ka teistele on Transifex veel selline natuke võõras asi, mistõttu ilmselt ongi sellega nii kaua aega läinud... Igatahes kohtumise kokkuvõte on siin ja täielik logi siin.
Sattusin täna juhuslikult peale ühele väga kenale joonisele, millel on kokku võetud ulmekirjanduse ajalugu - nii kenasti joonistatud, et uurimist jagub tükiks ajaks.
Veel üks tänane hea lugemine oli taas Postimehe veergudele pääsenud keeletoimetaja, kes sedakorda võttis ette need iseäralikud pealkirjad - mille lühikokkuvõtte leiab loo pealkirjast "Lennuk tappis reisijad".
Loetud: Horisont 2/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Kes siis teab (ETV2), Viimane vale (ETV2), Luukerevõti (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: miks maailm valimistest vaikib (Postimees, 10.03.2011)
Tõsi, et ma paberitele allakirjutamiseks jõudsin kohale juba õige mitu tundi enne seda, kui film käivitati, siis käisin vahepeal ka linnas ringi. Ilm oli küll maru kuumaks läinud, aga õnneks oli vähemalt korralik jahutav tuuleke linnatänavatel kondamas, nii et kõige hullem ei olnudki. No ja mida ma muidugi tegin, oli läbiastumine raamatupoest. Natuke mõelnud, leidsin, et võiks hankida raamatuid, mida ma muidu nii naljalt võib-olla ei hangikski, vähemalt mitte esmajärjekorras. Laias laastus võib neid ühe erandiga ilmselt esoteerika alla liigitada, aga olgu nad siis siin ka ära mainitud:
- Necronomicon
- V. Joala. Egiptuse vaaraode lühikroonika
- M. Weber. Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus
- A. Djukov. Deporteerimised Eestis. Kuidas see toimus tegelikult
Filmiõhtu tõttu jäi mul sedakorda vahele Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine, mis oli paraku üpris sisuline. Aga õnneks ei ole sellest suurt midagi, kenasti protokolliv robot võimaldab järge hoida ja vajalikud toimingud hiljem ära teha. Põhimõtteliselt peaks siis nädala või kahe jooksul Mageia tõlkekeskkond korda saama, nii et võib hakata mõtlema ka reaalse tõlkimise peale (ja kohandamise peale, mis tuleneb asjade ümberkantimisest Mandrivast). Aga eks näeb, kuidas sellega kulgeb, sest nii mulle kui ka teistele on Transifex veel selline natuke võõras asi, mistõttu ilmselt ongi sellega nii kaua aega läinud... Igatahes kohtumise kokkuvõte on siin ja täielik logi siin.
Sattusin täna juhuslikult peale ühele väga kenale joonisele, millel on kokku võetud ulmekirjanduse ajalugu - nii kenasti joonistatud, et uurimist jagub tükiks ajaks.
Veel üks tänane hea lugemine oli taas Postimehe veergudele pääsenud keeletoimetaja, kes sedakorda võttis ette need iseäralikud pealkirjad - mille lühikokkuvõtte leiab loo pealkirjast "Lennuk tappis reisijad".
Loetud: Horisont 2/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Kes siis teab (ETV2), Viimane vale (ETV2), Luukerevõti (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: miks maailm valimistest vaikib (Postimees, 10.03.2011)
10.3.11
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Sattusin täna nägema teadet ühe huvitava doktoritöö kaitsmise kohta, milles käsitletakse Venemaa, Eesti, Ukraina ja Gruusia ajaloonägemust (või nagu uhkelt öeldakse: ajaloonarratiivi) ja võrreldakse neid. Tundus olevat huvitav töö, kuigi ma jõudsin ainult eestikeelse kokkuvõtte läbi lugeda, Igatahes kinnitas see nii autori kui ka ilmselt muidu levinud arvamust, et Venemaa ajaloonägemus on tugevas vastuolus eriti oma naabrite omaga, millest johtuvad ka poliitilised vastuolud - ei pea tingimata kõnelema erilisest russo- või ka estofoobiast, see on juba noo-ütelda emapiimaga sisse imetud :-) ja mõistagi äärmiselt raskesti ületatav.
Loetud: TM Kodu ja ehitus 2/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Schalke 04 - Valencia CF (TV6)
Sattusin täna nägema teadet ühe huvitava doktoritöö kaitsmise kohta, milles käsitletakse Venemaa, Eesti, Ukraina ja Gruusia ajaloonägemust (või nagu uhkelt öeldakse: ajaloonarratiivi) ja võrreldakse neid. Tundus olevat huvitav töö, kuigi ma jõudsin ainult eestikeelse kokkuvõtte läbi lugeda, Igatahes kinnitas see nii autori kui ka ilmselt muidu levinud arvamust, et Venemaa ajaloonägemus on tugevas vastuolus eriti oma naabrite omaga, millest johtuvad ka poliitilised vastuolud - ei pea tingimata kõnelema erilisest russo- või ka estofoobiast, see on juba noo-ütelda emapiimaga sisse imetud :-) ja mõistagi äärmiselt raskesti ületatav.
Loetud: TM Kodu ja ehitus 2/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Schalke 04 - Valencia CF (TV6)
9.3.11
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011, Arvutimaailm 3/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Barcelona-Arsenal FC (TV6), Eureka (TV6)
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011, Arvutimaailm 3/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Barcelona-Arsenal FC (TV6), Eureka (TV6)
8.3.11
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis ei tulnud küll väga pikk välja, sest kuigi ma hommikul vara üles ärkasin, leidsin siiski, et on veel liiga vara, ja siis ärkasin ma uuesti juba, no ütleme, et hilja :-) , aga see-eest üle mõne aja jälle väga värskena, mis teiselt poolt andis igasugusele tegevusele ainult hoogu juurde. Igatahes kulges tarkvara tõlkimine taas, nagu enamasti, KDE tähe all. Natuke tuli vaeva näha stabiilse haruga, kuhu oli tagasi porditud KTorrenti uus stabiilne väljalase, aga mingil põhjusel tõlked portimata jäetud (kuigi ma oletan, et sellel on oma põhjused). Valdav osa aurust läks aga mõistagi arendusharu peale, kus ma sedakorda dokumentatsiooni juurde ei jõudnudki, sest ka kasutajaliidese poole peal oli päris palju uut juurde tulnud, seda küll mitte KDE SC osas, vaid eelkõige extrageari rakendustes (digiKamis mõned uued asjad, nagu valiku- ja värvimärgised (vastavalt pick labels ja color labels), samuti Kipi pluginate sekka lisandunud Yandex.Fotki ekspordiplugin ja veel nii mõndagi).
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011
Vaadatud: Ajavaod: Loodud, lõhutud, taastatud (ETV), Välisilm esitleb: Võim (ETV), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: P. Le Corre. Hiina sarmirünnaku eesmärk jääb segaseks (Postimees, 07.03.2011)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011
Vaadatud: Ajavaod: Loodud, lõhutud, taastatud (ETV), Välisilm esitleb: Võim (ETV), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: P. Le Corre. Hiina sarmirünnaku eesmärk jääb segaseks (Postimees, 07.03.2011)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
7.3.11
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ja millesse tõi meeldivat vaheldust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik kalli pojukese poputamise eesmärgil. Ja poputamisega oli tõepoolest tegemist, sest see külakost, mida ema kaasa tõi, oli imehea ja igati kohane ja sobiv. Saab muidugi ka õunte abil tekitada tuppa sooja ja mõnusalt lõhnava keskkonna, aga märksa kindlam ja kiirem viis on seda teha hernesupiga, mida ma siis tänu ema lahkusele täna tublisti vitsutada sain - nojah, vastlad on ju õieti veel ees, aga samas, kes see ikka on öelnud, et neid peab just siis tähistama - ja mitte näituseks täna? Kui lisada sellele veel raudselt maailma parimate toitude sekka kuuluv omlett ning tagatipuks vahukoorekuklid, mis olid tehtud just mu maitse järgi, see tähendab kukli ja vahukoore vahekorras nii umbes üks kolmele, siis oli see tõeliselt nauditav hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, igati ontlik tänase, käesoleva aasta 65. päeva tähistamiseks! Lisades siia veel paar ristsõna, mille ema mulle lõpetamiseks tõi ja mis tööaega küll veelgi kärpides ometi naudingut pakkusid, võib tänast päeva pidada nii kordaläinuks ja õnnestavaks, nagu ei ühtegi teist päeva üle päris tüki aja (mõned ööd on ehk siiski silmad ette andnud, aga see on ka mu puhul loomulik muidugi, et päevad peavad pongestama, et vähegi ööde väärilised olla...).
Lisaks sellele laekus koos emaga ka mu viimane jõulukink, milleks oli TEA välja antud kaheköiteline inglise-eesti seletav sõnaraamat. Kindlasti vajalik ja lausa tujutõstev raamat: esimese hooga lahti lüües langes pilk kohe sõna day peale, mille esimene näitelause tundus kuidagi seletamatul kombel äärmiselt asja- ja enesekohasena: your days are numbered...
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: Barbaruse lahkumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), U-900 (RTL), Spioonid (ETV)
Lisaks sellele laekus koos emaga ka mu viimane jõulukink, milleks oli TEA välja antud kaheköiteline inglise-eesti seletav sõnaraamat. Kindlasti vajalik ja lausa tujutõstev raamat: esimese hooga lahti lüües langes pilk kohe sõna day peale, mille esimene näitelause tundus kuidagi seletamatul kombel äärmiselt asja- ja enesekohasena: your days are numbered...
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: Barbaruse lahkumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), U-900 (RTL), Spioonid (ETV)
6.3.11
Laubased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev, mille lõpuosa võttis enda alla väljaskäik külaskäigu eesmärgil. Enne sihile jõudmist otsustasin läbi astuda Mustika keskuse hüpermegasupergigasuurest Prismast, mis osutus mitte just kõige mõistlikumaks otsuseks, sest selgus, et kella kaheksa paiku õhtul oli küll tööl potentsiaalselt piisav hulk kassiire, aga mingil mulle arusaamatuks jäänud põhjusel oli toimunud poodi tõeline tarbijate invasioon, nii et kassajärjekorrad olid veninud ikka vähemalt oma paarikümnepealiseks - midagi, mida ei oskaks sellisel päeval ja kellaajal kuidagi oodata. Aga sellest takistusest hoolimata jõudsin kohale ja võisin edasistel tundidel nautida meeldivat seltskonda, mis läks aja möödudes aina meeldivamaks... ja veel meeldivamaks... ja veel meeldivamaks...
Enne meeldivuse oaasi jõudmist sattus siiski silma ette üks artikkel muidu heal tasemel ajakirjandusväljaandes FAZ, mis oli pühendatud Eesti valimistele, aga teatava nurga alt - korrespondent oli käinud Narvas ja kõnelnud seal mitmete inimestega ning jõudnud nendega sarnasele järeldusele, et Eesti keelepoliitika on ikka üks vägadema paha asi, mis ei lase lihtsatel või ka mittelihtsatel inimestel rahulikult elada... Jäi küll rohkem tunne, et selline artikkel võib olla pigem panus Saksamaal käivasse vähemuste kohtlemise ja tollesse kuulsasse multi-kulti debatti, aga mõnevõrra kallutatud paistis see sellegipoolest olevat - mitte et Eestis poleks vähemusprobleeme olemas või et mõnelgi juhul arusaamad niimoodi ei põrkuks, et vähemalt ühel põrkujal on põhjust kõnelda "keelegestapost", aga päris selline see pilt nüüd ka ei ole, nagu sellest artiklist võib lugeda.
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
Enne meeldivuse oaasi jõudmist sattus siiski silma ette üks artikkel muidu heal tasemel ajakirjandusväljaandes FAZ, mis oli pühendatud Eesti valimistele, aga teatava nurga alt - korrespondent oli käinud Narvas ja kõnelnud seal mitmete inimestega ning jõudnud nendega sarnasele järeldusele, et Eesti keelepoliitika on ikka üks vägadema paha asi, mis ei lase lihtsatel või ka mittelihtsatel inimestel rahulikult elada... Jäi küll rohkem tunne, et selline artikkel võib olla pigem panus Saksamaal käivasse vähemuste kohtlemise ja tollesse kuulsasse multi-kulti debatti, aga mõnevõrra kallutatud paistis see sellegipoolest olevat - mitte et Eestis poleks vähemusprobleeme olemas või et mõnelgi juhul arusaamad niimoodi ei põrkuks, et vähemalt ühel põrkujal on põhjust kõnelda "keelegestapost", aga päris selline see pilt nüüd ka ei ole, nagu sellest artiklist võib lugeda.
Loetud: Tehnikamaailm 3/2011
Vaadatud: mitte muhvigi
5.3.11
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida ma juba kolmandat päeva ühtejutti kärpisin väikese väljaskäiguga, mille sihtkoht ja täpne sisu jäägu siinkohal nimetamata, aga mille kohta võib siiski öelda, et märkimisväärsest finantskulust hoolimata täitis see täpselt oma eesmärgi.
Tänane Sirp oli üllataval kombel lausa pungil lugemist - nähtavasti on valimised nii lähedal, et tarku sõnu sel teemal enam pole mõtet teha :-)
Äärmiselt asjalik ja võiks lausa öelda, et definiitne arvamus riikidevaheliste ajalookomisjonide (millise mõtte käis mäletatavasti mõne aja eest Eesti poole suunatuna välja siinne Venemaa suursaadik) osas oli pärit Mertelsmanni Olafi sulest. Lühidalt võib selle kokku võtta tema enda sõnadega: "Ärge jamage ajalookomisjonidega, tehke reaalset uurimis- ja publitseerimistööd." Sellele võib ainult kõigi jäsemetega alla kirjutada - mitte et sellist komisjoni luua ei võiks, kui keegi (loe: mõlemad pooled) selle järele tungivat vajadust tunnevad, aga eelkõige on oluline see, et olgu komisjon või mitte, tehtaks reaalset tööd ja uuritaks ajalugu ja mitte ainult ei uuritaks, vaid ka avaldataks uurimise tulemusi.
Väga huvitava intervjuu oli Kaaristo Maarja teinud Krulli Hassoga. Pealkiri "Ajalooline aeg on üks vimma ja vihavaenu pesa" võib ju viia mõtted teab millele, aga kui arvestada, et ajaloolise aja vastaspool on antud juhul müütiline aeg ehk aeg enne igasugust ajalugu, aga ka selle kõrval, taga, ees, peal ja all, siis oma tugev uba selles kindlasti on. Teisegi tema mõttega võib igati nõustuda. ehkki rahvuslus ja rahvusriik olid kindlasti omas ajas olulised ja vahest edumeelsedki ideologeemid, on nad oma aja üsna ära elanud. Vähemalt minu jaoks kindlasti: ma tunnistan küll end kindlalt eestlaseks selles mõttes, et ma kõnelen eesti keeles ja kirjutan selles ja enamasti isegi mõtlen, aga ma ei tunne erilist kokkupuutetunnet teistega, kes ennast samuti eestlaseks nimetavad ja sellel hoopis mingeid muid aluseid näevad kui keel; no ja riikluse mõiste on musugusele anarhistile üldse selline vähevastuvõetav nähtus... See ei olnud muidugi selle intervjuu läbiv teema, nii et mõtlemapanevat on seal küllaga muudki.
Päris hea oli lugeda ka esimest rubriiki küsimusega "Mida ootate?", mis oli mõistagi suunatud valimistele, aga millele vähemalt avalöögi teinud kolm keeleinimest, võiks öelda, täiesti apoliitiliselt, tõstes esile rohkem probleeme, mis on olnud ja mis ilmselt ka jäävad, sõltumata sellest, kas on mingid valimised või mitte ja kas need toovad kaasa mingeid muutusi riigivalitsemises või mitte.
Lausa põnev ja oma ajaloolise tausta poolest väga huvitav oli Peterburi Jaani kiriku taasavamisest tõukunud Michelsoni Helle pikk lugu, mis rohkem kui kirikust kõneles Peterburi ja eestlaste seostest. Sealt võis leida ka huvitava tõlgenduse Matissovi saare kui Madise saare kohta. Ajalooliselt olla see küll pigem tulenenud mingist kohalikust soome päritolu veskiomanikust Matiasest, aga noh, eestilik tõlgendus kõlbab ju ka :-) Naljakas oli ka nii-ütelda kultuuridevaheline kommunikatsioon: kui kiriku taastamiseks korraldati talgud, siis vene keeles kutsuti inimesi "laupäevakule" (subbotnik). Aga nende mistsellide kõrval sisaldab lugu rohkelt huvitavat lugemist.
Samamoodi äärmiselt huvitav oli Kangro Maarja kirjeldus sellest, kuidas ta Udmurdimaal etlemis- ja muidureisil käis ja mida kõike ta seal nägi ja koges. Sellised sissevaated on lausa hindamatu väärtusega, eriti kui ise ei ole pikemat aega kohapeal käinud - ja muidugi ei tasu unustada, et kirjandusinimesena oskab autor ka väga hästi kirjutada!
Lausa hämmastav oli avastada, et isegi kunstilehekülgedel jagus sedakorda lugemist. Muidu on seal enamasti rohkem või vähem tarkade sõnadega juttu kõikvõimalikest näitustest, mis mulle väga pinget enamasti ei paku, silm vaid libiseb üle, aga sedakorda oli käsile võetud mu meelest kunstitegemise üks põhialuseid (kuigi läbi kõlas ka mõte, et enam see nii väga ei pruugi nii ollagi), nimelt joonistamine, see kõige tavalisem joonistamine. (Õieti oli lausa kaks artiklit, üks rohkem joonistamise õpetamise probleemidest, teine, küll taas näitusest tõukudes, aga seda vaid põgusalt mainides, veidi laiemalt)
Kui mõne aja eest tekitas Nokia ja Microsofti koostöö mõningaid muremõtteid selles osas, mis saab edasi mõne aasta eest Nokia alluvusse läinud Qt-st (mis on lisaks uuele ja alles pooleldi ilmavalgust näinud Meego platvormile muu hulgas aluseks ka näiteks KDE-le), siis nüüd paistab, et tunded on rahunenud ja ei Qt ega KDE tunne ennast kuigi ohustatuna. Nojah, Nokia toetus võib ju küll väheneda või isegi kaduda, aga nende vanker on varemgi ilma selleta veerenud ja võib veereda ka edaspidi, kui vaja peaks olema. Vähemalt nii võib välja lugeda KDE, kui nii võib öelda, ametlikust seisukohavõtust, mille on väljastanud KDE-d haldava ühingu juhatuse esimees.
Loetud: Sirp, 04.03.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Starship Troopers 3: Marauder (Pro7)
Tänane Sirp oli üllataval kombel lausa pungil lugemist - nähtavasti on valimised nii lähedal, et tarku sõnu sel teemal enam pole mõtet teha :-)
Äärmiselt asjalik ja võiks lausa öelda, et definiitne arvamus riikidevaheliste ajalookomisjonide (millise mõtte käis mäletatavasti mõne aja eest Eesti poole suunatuna välja siinne Venemaa suursaadik) osas oli pärit Mertelsmanni Olafi sulest. Lühidalt võib selle kokku võtta tema enda sõnadega: "Ärge jamage ajalookomisjonidega, tehke reaalset uurimis- ja publitseerimistööd." Sellele võib ainult kõigi jäsemetega alla kirjutada - mitte et sellist komisjoni luua ei võiks, kui keegi (loe: mõlemad pooled) selle järele tungivat vajadust tunnevad, aga eelkõige on oluline see, et olgu komisjon või mitte, tehtaks reaalset tööd ja uuritaks ajalugu ja mitte ainult ei uuritaks, vaid ka avaldataks uurimise tulemusi.
Väga huvitava intervjuu oli Kaaristo Maarja teinud Krulli Hassoga. Pealkiri "Ajalooline aeg on üks vimma ja vihavaenu pesa" võib ju viia mõtted teab millele, aga kui arvestada, et ajaloolise aja vastaspool on antud juhul müütiline aeg ehk aeg enne igasugust ajalugu, aga ka selle kõrval, taga, ees, peal ja all, siis oma tugev uba selles kindlasti on. Teisegi tema mõttega võib igati nõustuda. ehkki rahvuslus ja rahvusriik olid kindlasti omas ajas olulised ja vahest edumeelsedki ideologeemid, on nad oma aja üsna ära elanud. Vähemalt minu jaoks kindlasti: ma tunnistan küll end kindlalt eestlaseks selles mõttes, et ma kõnelen eesti keeles ja kirjutan selles ja enamasti isegi mõtlen, aga ma ei tunne erilist kokkupuutetunnet teistega, kes ennast samuti eestlaseks nimetavad ja sellel hoopis mingeid muid aluseid näevad kui keel; no ja riikluse mõiste on musugusele anarhistile üldse selline vähevastuvõetav nähtus... See ei olnud muidugi selle intervjuu läbiv teema, nii et mõtlemapanevat on seal küllaga muudki.
Päris hea oli lugeda ka esimest rubriiki küsimusega "Mida ootate?", mis oli mõistagi suunatud valimistele, aga millele vähemalt avalöögi teinud kolm keeleinimest, võiks öelda, täiesti apoliitiliselt, tõstes esile rohkem probleeme, mis on olnud ja mis ilmselt ka jäävad, sõltumata sellest, kas on mingid valimised või mitte ja kas need toovad kaasa mingeid muutusi riigivalitsemises või mitte.
Lausa põnev ja oma ajaloolise tausta poolest väga huvitav oli Peterburi Jaani kiriku taasavamisest tõukunud Michelsoni Helle pikk lugu, mis rohkem kui kirikust kõneles Peterburi ja eestlaste seostest. Sealt võis leida ka huvitava tõlgenduse Matissovi saare kui Madise saare kohta. Ajalooliselt olla see küll pigem tulenenud mingist kohalikust soome päritolu veskiomanikust Matiasest, aga noh, eestilik tõlgendus kõlbab ju ka :-) Naljakas oli ka nii-ütelda kultuuridevaheline kommunikatsioon: kui kiriku taastamiseks korraldati talgud, siis vene keeles kutsuti inimesi "laupäevakule" (subbotnik). Aga nende mistsellide kõrval sisaldab lugu rohkelt huvitavat lugemist.
Samamoodi äärmiselt huvitav oli Kangro Maarja kirjeldus sellest, kuidas ta Udmurdimaal etlemis- ja muidureisil käis ja mida kõike ta seal nägi ja koges. Sellised sissevaated on lausa hindamatu väärtusega, eriti kui ise ei ole pikemat aega kohapeal käinud - ja muidugi ei tasu unustada, et kirjandusinimesena oskab autor ka väga hästi kirjutada!
Lausa hämmastav oli avastada, et isegi kunstilehekülgedel jagus sedakorda lugemist. Muidu on seal enamasti rohkem või vähem tarkade sõnadega juttu kõikvõimalikest näitustest, mis mulle väga pinget enamasti ei paku, silm vaid libiseb üle, aga sedakorda oli käsile võetud mu meelest kunstitegemise üks põhialuseid (kuigi läbi kõlas ka mõte, et enam see nii väga ei pruugi nii ollagi), nimelt joonistamine, see kõige tavalisem joonistamine. (Õieti oli lausa kaks artiklit, üks rohkem joonistamise õpetamise probleemidest, teine, küll taas näitusest tõukudes, aga seda vaid põgusalt mainides, veidi laiemalt)
Kui mõne aja eest tekitas Nokia ja Microsofti koostöö mõningaid muremõtteid selles osas, mis saab edasi mõne aasta eest Nokia alluvusse läinud Qt-st (mis on lisaks uuele ja alles pooleldi ilmavalgust näinud Meego platvormile muu hulgas aluseks ka näiteks KDE-le), siis nüüd paistab, et tunded on rahunenud ja ei Qt ega KDE tunne ennast kuigi ohustatuna. Nojah, Nokia toetus võib ju küll väheneda või isegi kaduda, aga nende vanker on varemgi ilma selleta veerenud ja võib veereda ka edaspidi, kui vaja peaks olema. Vähemalt nii võib välja lugeda KDE, kui nii võib öelda, ametlikust seisukohavõtust, mille on väljastanud KDE-d haldava ühingu juhatuse esimees.
Loetud: Sirp, 04.03.2011
Vaadatud: Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Starship Troopers 3: Marauder (Pro7)
4.3.11
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida ma kärpisin pisukese väljaskäiguga naabruses asuvasse kauplusse toiduvarude täiendamise eesmärgil. Ilm oli märgatavalt parem kui eile vähemalt selles mõttes, et päikest eriti polnud näha, aga vastikult soojaks on ikka küll läinud - karta on, et kevad ja seejärel see kõikse kohutavam aastaaeg on kohe-kohe saabumas...
See ei olnud aga esimene tänane kokkupuude (tavaliselt hirmuäratava) välismaailmaga - juba enne seda seadis sammud mu ukse taha postikuller, kandes hellalt kätel SERK-i raamatupakikest, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
Sattusin täna lugema üht raamatuarvustust või midagi sellist, kust selgus, et suurel ja laial Venemaal leidub ikka igasuguseid imeinimesi, kellest üks, vaadeldes 1937. aastal sadade tuhandete inimeste elu nõudnud terrorilainet, suutis jõuda järeldusele, et selles polnudki õieti keegi süüdi - see lihtsalt juhtus nii! Aga noh, revisioniste leidub muidugi kõikjal, enam-vähem igal üksikult võetaval maal, ja enamasti ei anna nad kuigivõrd tooni. Iseküsimus on muidugi see, et Venemaal on lisaks sellistele "teaduslikele käsitlustele" mõnedki revisionistlikud (Venemaa enda kõnepruugis võiks ju lausa öelda "ajaloovõltsijaslikud", kuigi seda antud juhtudel kindlasti ei kasutata) seisukohad jõudnud lausa õpikutesse (millest ma olen mõnelgi korral varem juba kirjutanud).
Loetud: [digi] märts 2011
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Sosin (Tallinna TV)
See ei olnud aga esimene tänane kokkupuude (tavaliselt hirmuäratava) välismaailmaga - juba enne seda seadis sammud mu ukse taha postikuller, kandes hellalt kätel SERK-i raamatupakikest, mille sisu olgu ka siin ära mainitud:
- B. Jangfeldt. Vladimir Majakovski ja tema lähikond
- A. Brown. Kommunismi tõus ja langus
Sattusin täna lugema üht raamatuarvustust või midagi sellist, kust selgus, et suurel ja laial Venemaal leidub ikka igasuguseid imeinimesi, kellest üks, vaadeldes 1937. aastal sadade tuhandete inimeste elu nõudnud terrorilainet, suutis jõuda järeldusele, et selles polnudki õieti keegi süüdi - see lihtsalt juhtus nii! Aga noh, revisioniste leidub muidugi kõikjal, enam-vähem igal üksikult võetaval maal, ja enamasti ei anna nad kuigivõrd tooni. Iseküsimus on muidugi see, et Venemaal on lisaks sellistele "teaduslikele käsitlustele" mõnedki revisionistlikud (Venemaa enda kõnepruugis võiks ju lausa öelda "ajaloovõltsijaslikud", kuigi seda antud juhtudel kindlasti ei kasutata) seisukohad jõudnud lausa õpikutesse (millest ma olen mõnelgi korral varem juba kirjutanud).
Loetud: [digi] märts 2011
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Sosin (Tallinna TV)
3.3.11
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi taas isikliku kultuurikilomeetri läbimisega elik kandekeskusest paari raamatupakikese äratoomisega. Ilm oli erakordselt vastik: ere päike, mida isegi prillid ei suutnud palju leevendada, juba mõningane vastik löga maas, temperatuur neetult kõrge - küll olid tsikuraadid kõnniteedelt juba kadunud ja asendunud mõnusate kõrgete valevate vallide vahelise kaevikurajaga, millest hõngus siiski veel külma, mis andis veidigi turvalisemat tunnet. Aga see selleks, igatahes kandekeskusse ma jõudsin ja tagasi ka ning olgu siin siis ära öeldud pakikeste sisu:
Täna võis lugeda, et järgmisel nädalal algab siis lõpuks see kauaoodatud raketikilbi praktiline rajamine Euroopas, kui vastav radaritest pungil laevuke Vahemerre seilab. Püüdurrakettide päralejõudmiseni on muidugi veel aastaid aega, aga hea teada, et vähemalt algus on tehtud. Huvitav saab olema jälgida, kuidas sellele reageerib Venemaa: ehkki neil endal head ja korralikku ja tänapäevast raketitõrjesüsteemi ei ole (noh, Moskva ilmselt suudetakse praeguste ressurssidega ära kaitsta, aga sellega ka asi enam-vähem piirdub), on nad väga kirgliselt taodelnud ühistegevust NATO/USAga, ilmselge sihiga leida ka endale kindlam raketikilp (no ja muidugi ka vähemalt enda silmis prestiiži tõsta). Seni on, nii nagu ma aru olen saanud, peamiseks praktiliseks takistuseks (jättes poliitilised takistused kõrvale) see, et Venemaa ja NATO/USA süsteemid ei ole kas üldse ühildatavad või on see väga raskesti teostatav. Aga ei saa muidugi välistada, et see muutub, sest juba õige mitu aastat on NATO-ohtu ja muud sellist Venemaal kasutatud veel ainult retoorilise võttena, mille sisusse ei usu enam õieti keegi, kõik mõistavad, et see on vaid "diplomaatia" osa ja et vähegi hea võimaluse korral tehtaks NATOga koostööd nii mis mühiseb (nagu õieti mitmeski vallas juba tehakse).
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi
- D. Rumsfeld. Known and Unknown
- P. L. Bergen. The Longest War
- J. Fforde. Something Rotten
Täna võis lugeda, et järgmisel nädalal algab siis lõpuks see kauaoodatud raketikilbi praktiline rajamine Euroopas, kui vastav radaritest pungil laevuke Vahemerre seilab. Püüdurrakettide päralejõudmiseni on muidugi veel aastaid aega, aga hea teada, et vähemalt algus on tehtud. Huvitav saab olema jälgida, kuidas sellele reageerib Venemaa: ehkki neil endal head ja korralikku ja tänapäevast raketitõrjesüsteemi ei ole (noh, Moskva ilmselt suudetakse praeguste ressurssidega ära kaitsta, aga sellega ka asi enam-vähem piirdub), on nad väga kirgliselt taodelnud ühistegevust NATO/USAga, ilmselge sihiga leida ka endale kindlam raketikilp (no ja muidugi ka vähemalt enda silmis prestiiži tõsta). Seni on, nii nagu ma aru olen saanud, peamiseks praktiliseks takistuseks (jättes poliitilised takistused kõrvale) see, et Venemaa ja NATO/USA süsteemid ei ole kas üldse ühildatavad või on see väga raskesti teostatav. Aga ei saa muidugi välistada, et see muutub, sest juba õige mitu aastat on NATO-ohtu ja muud sellist Venemaal kasutatud veel ainult retoorilise võttena, mille sisusse ei usu enam õieti keegi, kõik mõistavad, et see on vaid "diplomaatia" osa ja et vähegi hea võimaluse korral tehtaks NATOga koostööd nii mis mühiseb (nagu õieti mitmeski vallas juba tehakse).
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: mitte muhvigi
2.3.11
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, kuigi eilse päeva pikkusest tingituna küllaltki magamisrohke ja sestap mitte nii väga pikk. Selle poolest küll ka eriline, et alustasin uue raamatuga. Njah, eelmine ei ole küll veel valmis, aga ilmselt on parem lasta selle tähtajast ülejooksmine veel pikemaks kui riskida tähtaja ületamisega nüüd alustatu puhul, mis on märksa pakilisem...
Leidsin täna, et vahepeal on ilmunud välisministeeriumi aastaraamat, kuhu taas ka mul paluti mõne artikli tõlkimisega oma tilluke panus anda. Raamat ise sisaldab mõistagi palju enamat ja ikka lugemisväärset.
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6), Orbudekodu (Tallinna TV)
Ilmunud artiklid:
M. Kolga. Väike riik, suur laud - NATO välisministrite kohtumisest Tallinnas (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
H. Tiirmaa-Klaar. Küberruumi kaitse eri tasanditel: nõrkused ja reageerimine (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
K. Uustal. Vastutuult - Eesti tee euroni (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
R. Tammsaar. Koostööst meie idanaabritega idapartnerluseni (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
M. Laanemäe. Põhjamaisem kui arvata võiks: Saksa-Eesti transaktsioonilised suhted (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
Leidsin täna, et vahepeal on ilmunud välisministeeriumi aastaraamat, kuhu taas ka mul paluti mõne artikli tõlkimisega oma tilluke panus anda. Raamat ise sisaldab mõistagi palju enamat ja ikka lugemisväärset.
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6), Orbudekodu (Tallinna TV)
Ilmunud artiklid:
M. Kolga. Väike riik, suur laud - NATO välisministrite kohtumisest Tallinnas (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
H. Tiirmaa-Klaar. Küberruumi kaitse eri tasanditel: nõrkused ja reageerimine (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
K. Uustal. Vastutuult - Eesti tee euroni (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
R. Tammsaar. Koostööst meie idanaabritega idapartnerluseni (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
M. Laanemäe. Põhjamaisem kui arvata võiks: Saksa-Eesti transaktsioonilised suhted (Välisministeeriumi aastaraamat 2011)
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, kuigi sedakorda venis üpris pikale. Aga sellest oli igal juhul ka kasu. Päev kulus tervenisti KDE peale ning lõpuks võis öelda, et lausa kolm käsiraamatut sai lõpuni ära tõlgitud, sealhulgas ka muusikamängija Amarok uus käsiraamat - kui ma ei eksi, siis just parajaks ajaks, et olla valmis peatselt ilmuvaks väljalaskeks. Natuke liikus edasi ka arendusharu kasutajaliidese pool, kuigi sinna oli taas tekkinud üks paganama suur ja rohkelt vaeva nõudev asi, nood tolle uue kontoritöökomplekti Calligra skeemidega tegeleva rakenduse Flow nõndanimetatud trafaretid (stencils) ehk jooniste komponendid. Neid on nii paganama palju ja mu teadmised selle kohta, kuidas igasugustel erialadel nimetatakse asju, mida saab skeemile kanda, ei ole just kõige suuremad... (need trafaretid katavad tõepoolest maru palju valdkondi alates tööprotsessi korraldamisest kuni ehituse ja keemialabori sisustuseni - ja pahatihti on seal kasutatud mõisteid kuidagi nii, et tuleb tükk aega enne otsida, kui saad aru, et tegemist on millegagi, mida muidu nimetatakse veidi teisiti...)
Hilisõhtul nägi ilmavalgust ka Mandriva Linux 2011 järjekorras teine alfaväljalase, mille kohta ma tegin ka pisikese uudisnupu.
Enda saba kergitamise raske, kuid meeltülendava töö jätkuna võib öelda, et sattusin peale veel ühele raadiosaatele, milles kõneldakse pikemalt Tyermani "Jumala sõjast". Ja kõnelejad (Aleksejevi Tiit, Helme Peeter ja Kausi Jan) räägivad seal tõesti väga palju ja väga targalt nii raamatust kui ka kõigest, mis selle ümber, nii et seda tasub kindlasti kuulata, kui teema vähegi huvi pakub.
Vaatasin üle ka eile väga sügavat muljet avaldanud Toomi Taneli (lühi)filmi "Pihtimus". Ilmselt peaks vahe pikem olema, praegu võis küll mõningaid detaile paremini tähele panna, aga nähtavasti peaks see film veidi rohkem seeduma, enne kui seda uuesti vaadata ja põhjalikumalt sellest aru saada. Igatahes võib vaid korrata, et film on tõesti tugev ja sügav ja mõjuv.
Õhtupoolikul võis täheldada täielist segadust telekanalil TV3. Ma ei sattunud küll ise nägema uudistesaadet (ma lihtsalt ei vaata neid), aga võis lugeda, et nende Seitsmeste uudiste ajal oli ekraanile paisatud päris vale teave. Küll aga võisin veidi hiljem näha, kuidas "100 sekundit" ei olnud mitte uus saade, nagu oli igati alust oodata, vaid eetrisse sattus hoopis ühe juba näidatud saate kordus... Ilmselt oli äsja uuendusi ette võtnud telekanalil lihtsalt väga paha päev...
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV), Pihtimus (ETV), Fringe (Pro7), Välisilm esitleb: Minu kultuurirevolutsioon (ETV)
Ilmunud tõlked: Richard Youngs: Euroopa peab inertsist üle saama (Postimees, 28.02.2011)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon
Hilisõhtul nägi ilmavalgust ka Mandriva Linux 2011 järjekorras teine alfaväljalase, mille kohta ma tegin ka pisikese uudisnupu.
Enda saba kergitamise raske, kuid meeltülendava töö jätkuna võib öelda, et sattusin peale veel ühele raadiosaatele, milles kõneldakse pikemalt Tyermani "Jumala sõjast". Ja kõnelejad (Aleksejevi Tiit, Helme Peeter ja Kausi Jan) räägivad seal tõesti väga palju ja väga targalt nii raamatust kui ka kõigest, mis selle ümber, nii et seda tasub kindlasti kuulata, kui teema vähegi huvi pakub.
Vaatasin üle ka eile väga sügavat muljet avaldanud Toomi Taneli (lühi)filmi "Pihtimus". Ilmselt peaks vahe pikem olema, praegu võis küll mõningaid detaile paremini tähele panna, aga nähtavasti peaks see film veidi rohkem seeduma, enne kui seda uuesti vaadata ja põhjalikumalt sellest aru saada. Igatahes võib vaid korrata, et film on tõesti tugev ja sügav ja mõjuv.
Õhtupoolikul võis täheldada täielist segadust telekanalil TV3. Ma ei sattunud küll ise nägema uudistesaadet (ma lihtsalt ei vaata neid), aga võis lugeda, et nende Seitsmeste uudiste ajal oli ekraanile paisatud päris vale teave. Küll aga võisin veidi hiljem näha, kuidas "100 sekundit" ei olnud mitte uus saade, nagu oli igati alust oodata, vaid eetrisse sattus hoopis ühe juba näidatud saate kordus... Ilmselt oli äsja uuendusi ette võtnud telekanalil lihtsalt väga paha päev...
Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV), Pihtimus (ETV), Fringe (Pro7), Välisilm esitleb: Minu kultuurirevolutsioon (ETV)
Ilmunud tõlked: Richard Youngs: Euroopa peab inertsist üle saama (Postimees, 28.02.2011)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu kasutajaliides
KDE arendusharu dokumentatsioon
1.3.11
Mandriva Linux 2011 Alpha2 väljas
Täna nägi ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2011 teine alfaväljalase. Võrreldes eelmisega ei ole selles väga palju muutunud - vähemalt nii, nagu mina olen aru saanud, on suur osa aurust ja vaevast kulunud nende ebakohtade silumisele, mis selgusid esimese alfaväljalaskega.
Olulisematest uuendustest võib ära mainida
Uudise allikas: Mandriva ajaveebi sissekanne
Olulisematest uuendustest võib ära mainida
- paigaldamissammude lihtsustamist (ma ei ole ise veel proovinud ega ka näinud ekraanipilte, sestap ei oska öelda, milles täpselt see väljendub),
- uut kernelit (2.6.37.2; muidugi on ka muu tarkvara uuendatud, näiteks KDE peaks olema versiooniga 4.6.1 ning muudest asjadest võib mainida pärast mitmeaastast pausi lõpuks ette võetud TeXi uuendamist texlive 2010 peale),
- alglaadimisel süsteemi käivitamisega tegeleva systemd (mis asendab varasema initscript'i) paremat lõimimist,
- võrguhalduses senisest veel tihedamat NetworkManageri kasutamist - nüüd peaks olema võimalik kasutada seda täielikult Mandriva enda võrguhalduri asendajana (mida mõned peavad heaks, mõned aga halvaks võimaluseks - ilmselt tuleb kasutajal endal otsustada, kumba eelistada).
Uudise allikas: Mandriva ajaveebi sissekanne
Subscribe to:
Posts (Atom)