Esmabased mõtted

Esmaspäevale iseloomulikult kulges tänane päev tarkvara tõlkimise tähe all. Ja sedakorda ei piirdunud ainult KDE-ga. Hommikul sai veidi uuendatud Mandriva tõlkeid, kus turberakendusse Msec oli üht-teist juurde tekkinud ning üks Jaanuse ettepanek ootas lahendamist. Aga seejärel tuli juba KDE. Stabiilses harus olid ka paar stringi vahepeal ilmunud, mis läksid muidugi kiiresti. Ja siis üle hulga aja taas KDE arendusharu. Ega ma seal väga palju ei jõudnud, aga et aega on veel küll ja küllalt, siis pole see ka kuigi tähtis. Seal on mõned suured asjad juurde tekkinud, üks isegi topelt (seni, kuni asi pole n-ö kõrgemale tasandile viidud, on üht ja sama asja mitmel pool kasutatud ning vastavalt on ka tõlkefaile rohkem kui normaalne üks... aga eks see ajutine asi ole), mida ma ei hakanudki puutuma, jättes need nautlemiseks mõneks järgmiseks korras ja piirdudes praegu üldiselt väiksemate asjade korrastamisega. Järgmine nädal tuleb üldse ilmselt KDE põhipakettidelt tähelepanu hoopis extrageari asjadele pöörata, sest nii digiKam kui ka Amarok (ja veel mõnedki asjad) on üsna oma arendustsükli käesoleva järgu lõpposas ja digiKamil on dokumentatsiooni ka päris suurel määral uuendatud.

Segavaid tegureid oli täna muidugi eriti palju ja ilmselt segavad nad veel nii mõnegi päeva. Küttesüsteemi rekonstrueerijad on taas ähvardavalt lähedale jõudnud oma teise ringiga ning otse akna taga pesitsevad sel nädalal fassaadilihvijad, nii et mõnusat müra ja kära tuleb igast mõeldavast nurgast ja servast.

Lisaks on praegu Venemaa ajaloo-ofensiiv (millest ma eile pikemalt kirjutasin) seoses II maailmasõja alguse mälestamisega endiselt hoogsalt käimas, mis nõuab ka tubli tüki aega süüvimiseks. Tänase päeva "nael" oli muidugi Venemaa peaministri Vladimir Putini artikkel Poola ajalehes Gazeta Wyborcza (poolakeelne ja venekeelne versioon). Enamik selle kajastusi pööras tähelepanu sellele, et Putin nimetas Molotovi-Ribbentropi pakti amoraalseks ja igal juhul hukkamõistu väärivaks. See on muidugi mehe suust, kes Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on pidanud XX sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks, väga suur ja kahtlemata märkimist vääriv nending. Paraku on vist ikka vähe loota, et see tähendaks kahetsust, sest kohe samas jutis jätkas ta selgitamisega, miks seda oli vaja ikka sõlmida ja kui kasulik see Nõukogude Liidule oli. Et artikkel oli poolakatele suunatud, mõjus see eriliselt küünilisena, ehkki kohe järgi tuli taas mett Nõukogude-Poola relvavendluse rõhutamise kujul. Selge see, et möödunud on küllaldaselt aega, et kõike halba ei pea alati meelde tuletama (kas või sellesama relvavendlusega seoses, kus sugugi mitte kõik natsismi vastu võitlevad poolakad ei olnud just "vennad"), eriti niisugustel pidulikel juhtudel, aga samamoodi võiks ju ikka piiri pidada ajaloo revideerimisega, mida MRP positiivses valguses nägemine kahtlemata endast kujutab (õigemini, MRP ise võib ju ka olla positiivne, aga vaat need salaprotokollid, mis ju just Nõukogude Liidu algatusel sellele lisandusid...)

Päeval helistas ema ja teatas võidukalt, et seisab parajasti Eiffeli torni tipus. Sellega ta kõne piirduski - noh, eks see välismaalt helistamine ole ka suht kallis lõbu. Aga igatahes tundus ta olevat äärmiselt rõõmus ja reibas ning ilmselt saan ma veel kuulda Pariisi-vaimustust tükk aega...

Loetud: Tuna 3/2007, T. Erelt "Eesti ortograafia"
Vaadatud: Välisilm (ETV), Nõukogude lugu (ETV)