Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millest palju pole rääkida.

Täna oli endiselt palju materjali USA äsjase otsuse kohta raketitõrkesüsteemi prioriteetide ümberseadmisest. Newsweek avaldas paar lugu (see ja see), mis andsid vahest parima ülevaate sellest, mida asi endast kujutab ja miks selle tähendus pole päris see, mida Ida-Euroopas, eriti muidugi Poolas ja Tšehhis automaatselt kiputi arvama. Päris huvitava lisamaigu andsid paar Asia Timesi artiklit, mis muu hulgas viitasid sellele, et USA otsus seab Iraani mõneti raskesse olukorda, kuivõrd tõdemine, et Iraanil pole ega lähiaastatel ka tule kaugmaarakette, kahandab omajagu seda aupaistet, mida Iraan oli oma vastasseisuga USA-ga saavutanud või üritanud saavutada (vastavad artiklid siin ja siin).

Võib-olla leidis lahenduse ka mu eilne jahmatus, kui Obama sõnavõtuga kaasnenud factsheet'ist võis välja lugeda sõnumi, et raketitõrjesüsteemi komponendid paigaldatakse ka Põhja-Euroopasse. Eestis tundus see otsekui kahe silma vahele jäävat (ma ei taha hästi uskuda, et ükski ajakirjanik või ajakirjandusega suhtlev isik ei vaevunud tutvuma, mida Obama tegelikult ütles ja milliseid materjale tema avaldusele lisati - see on loomulik kõikvõimalike "kommentaatorite" puhul, aga üldiselt on ajakirjanikud siiski veidi paremal tasemel kui oma kinnismõtete käes vaevlevad "internetitargad"), aga Soomes pöörati sellele siiski tähelepanu ning Helsingin Sanomat väitis, et arvatavasti on tegemist AEGIS-laeva Läänemerre paigutamisega, võimalik, et püsivalt, veel võimalikum, et vajaduse tekkimisel (ingliskeelne artikkel on siin, soomekeelne siin, kuid see nõuab ligipääsuõigust). See on muidugi ka märksa loogilisem, sest nagu eile mainitud, oleks maismaale paigaldamisel pea ainuke loogiline koht Eesti, mis tekitaks aga kindlasti Moskvas veel palju suurema vastureaktsiooni kui Poola/Tšehhi, või siis äärmisel juhul Norra. Sellele viitab ka eespool osutatud teine Newsweeki artikkel, kus mainitakse ära nähtud skeemi, millel olevatki Läänemerele paigutatud üks AEGIS-laev.

Tänasele päevale langes ka NATO uue peasekretäri Rasmusseni sõnavõtt, mis oli suurelt osalt suunatud Venemaale. Muu hulgas tegi ta sisuliselt ka ettepaneku arendada ühist raketitõrjesüsteemi. Eelmine katse Qabala radarijaamaga kukkus küll haledalt läbi, kui selgus, et Venemaa (kuigi tänapäeval Aserbaidžaani territooriumil asuva) radarijaama tehnilised tingimused on nii nigelad, et seda ei saa kohe kuidagi kasutada. Igatahes on nüüd paari päevaga löödud Venemaa ja Iraani väravasse nii palju palle korraga, et jääb ainult oodata, milline on nende reageering. Seni on ilmne ainult see, et need USA ja NATO sammud tulid neile päris ootamatult ja esimesed reaktsioonid olid kas mittemidagiütlevad või lausa paanilised. Aga viisakalt on jäetud Venemaale nii nädala jagu aega ja Iraanile isegi veidi rohkemgi ennast koguda ja midagi vastuseks välja mõelda :-) Nii et huvitavad nädalad ootavad ees.

Tänasele päevale langes ka Mandriva Linux 2010 RC1 ehk esimese väljalaskekandidaadi ilmumine, millest ma tegin väikese nupu ka Pingviini ning peegeldasin ka oma veebipäevikus. Kui nüüd selle vähese ajaga, mis on möödunud viimasest korrast, mil ma oma süsteemi uuendasin, ei ole midagi tõsiselt muutunud, võib see RC1 olla juba päris korralik, ilma suuremate tõrgeteta.

Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: tsensuuri üleilmastumine (Postimees, 18.09.2009)