Reedesed mõtted

Tavaline, hmm, poolik tööpäev, millest võttis hulk aega ära tegevus, mille lähem kirjeldamine ei jääb siinkohal tegemata. See lükkas edasi ka suurkoristuse niiske poole, aga pole viga, jõuabki seda viiendat agregaatolekut jälle ei kuskilt veidi rohkem juurde tekkida...

Tänases Sirbis oli lausa paar huvitavat asja. Esiteks Toomas Alatalu arutelu MRP teemal, kus ta meenutas, et tegemist ei olnud mitte ainult kolme Balti riiki puudutava salakokkuleppega, vaid et tegelikult oli riike, mis sobingusse kaasati, tervelt kuus, ehkki eriti Soome ja Rumeenia kiputakse kergesti selles seoses ära unustama ja ka Poola puhul jääb see suhteliselt varju (või õigemini, varju jääb see, et tegemist oli sama protsessiga, mis rakendus ka kolmes Balti riigis, ainult et veidi hiljem: okupeerimine, sotsialistliku vabariigi moodustamine ja selle "vastuvõtmine" NSVL ridadesse). Alatalu esitab ka mõneti provotseeriva küsimuse: kui järgmine aasta seisab ees Baltikumi okupeerimise 70. aastapäev, siis kas oleks võimalik selline mälestustseremoonia, nagu toimus alles äsja II maailmasõja alguse puhul Gdańskis - ja mitte ainult, et kas selliseks vähemalt mingil määral kahetsust avaldavaks sammuks oleks valmis Venemaa, vaid kas selleks oleks valmis ka meie ise? See oli õieti ka Poolas näha, et poolakates kipub eriti itta suunatud vimm endiselt püsima ja seal ida pool ei tunta mingit soovi midagi tõsiselt kahetseda, kõige enam ollakse valmis üldsõnaliselt möönma, et minevik oli üks kole asi.

Teine isegi üllatav artikkel oli Jüri Adamsi sulest, kes kirjutas, et Eestis ilmub "salaraamatuid" elik raamatuid, mida annab välja avalik võim ehk põhimõtteliselt rahvas ise oma valitud esindajate kaudu, aga mis ometi on sellesamuse rahva jaoks mitte lihtsalt teadmata ja tundmata, vaid isegi teadmise korral üsna raskesti kättesaadavad - näiteks Riigikogu Toimetised, mis tegelikult sisaldavad vähemalt poliitikahuvilisele täiesti arvestatavaid artikleid. Eks selliseid "salaraamatuid" ole palju rohkemgi, ma olen ise avastanud ikka päris imeasju, kui olen bibliograafiaid lapanud. Aga need on enamasti kas autori enda kirjastatud asjad või mõne aastas parimal juhul paar trükist välja anda pisikirjastuse toodang. Adamsi osutatud asjade puhul on tegemist siiski n-ö kõigi kodanike toodanguga, vähemalt teoreetiliselt, ja sestap ei peaks nad olema nii salajased. Igatahes mõtteainet see lugu andis.

Nagu andis ka õhtune pommuudis: Edgar Savisaar olevat Moskvas viibides kinnitanud, et ajaloo ja eriti II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamine on äärmiselt taunitav. See tundus veidi uskumatu ja tagasi Eestisse jõudes lükkaski ta selle väite ümber või vähemalt selgitas seda piisavalt, et see omandas mõistliku tähenduse. Arvata võib, et eriti vihase kriitika osaliseks langenud väide, nagu oleks hukka mõistetud ka natsistliku ja kommunistliku režiimi samastamine, on midagi, mis isegi (praeguse) Savisaare suust naljalt ei kõlaks, küll aga sobib mõistagi hästi tema vestluspartneri, Venemaa võimupartei esindaja suhu. Nii või teisiti tundub see eelkõige olevat järjekordne infosõja käik, milles on täiesti usutav, et Savisaart kasutati lihtsalt ära mugava etturina, kelle abil külvata segadust ja süvendada lõhesid. Aga no eks ta ise ole selles süüdi, et laseb end nii hõlpsasti ära kasutada - kui juba jutt sellistele teemadele läheb, kus eri poolte esindajate selja taga olevates riikides valitsevad üldiselt pea diametraalselt vastandlikud arusaamad, tuleks äärmiselt ettevaatlik olla, sest on selge, et sel juhul öeldust püütakse välja pigistada nii palju omakasu, kui üldse vähegi võimalik.

Huvitav arutelu puhkes Mandriva arenduslistis. Juba tükk aega on päevakorral olnud küsimus, kas ja kuidas oleks OpenOffice.org-is kasutada KDE failidialooge, ka ma ise olen sel teemal kaasa löönud - on ju KDE failidialoogidel mitmeid häid omadusi, näiteks külgpaneel ise määratavate kataloogide valikuga, mida OOo enda failidialoog ei paku. Arutelu läks uuesti käima seepärast, et Ubuntus olevat mingi OOo lõimimine KDE-ga teoks tehtud. Mandrivas OOo-ga tegelev mees võttis seda uurida ja jõudis järeldusele, et see lahendus on veel liiga vearohke, et seda otse üle võtta. Küll olevat selle baasil võimalik edasi töötada, et korralik lahendus jõuaks lõpuks ka OOo enda sisse, mitte ei jääks ainult eri distributsioonide katsetusteks. Tema seletust võib lugeda siit (kus on ka viidad varasema arutelu juurde), aga oluline on vahest see, et praegu veel valitseb lootus, et OOo ja KDE lõimimine võiks teoks saada isegi juba Mandriva 2010 ilmumise ajaks ehk siis nii oktoobri lõpuks.

Loetud: Tuna 1/2008, Sirp 11.09.2009
Vaadatud: Rob-B-Hood (Pro7), NCIS: Kriminalistid (TV3)