Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Sain täna Krisostomuselt vastuse küsimusele, mis mul tekkis nende e-raamatute müüki vaadates (lähemalt oli sellest juttu reedeses sissekandes). Nagu karta oli, ongi selline narr olukord, et ehkki päris palju e-raamatuid puudutab näiteks Linuxit, ei ole neid Linuxi keskkonnas õieti võimalik lugeda. Aga ilmselt ei tee paha see vastus siin ka täies ilus ära tuua:

Kahjuks saab jah meie raamatuid lugeda ainult Adobe Digital Edition'iga, mille linuxi versiooni pole veel välja lastud.
Samas on saab seda kasutada linuxi WINE utiliidiga.
Fedora all:
yum install wine
Seejärel tõmmata Adobe veebist Digital Editions:
http://kb2.adobe.com/cps/403/kb403051/attachments/setup.exe
Tegu on Windowsi installeriga, mis avaneb automaatselt Wine'iga.
Pärast installimisprotsessi läbimist on võimalik Adobe Digital
Editions käivitada tavalise programmina
http://fedoraforum.org/forum/showthread.php?t=233425

Tervitades,
Margus Pau

Täpsustuseks võib öelda, et tegelikult oli Adobe'il algselt kavas ka ADE Linuxi versioon, aga siis nad sellest loobusid ja mu teada pole seniajani midagi kuulda olnud, et nad kavatseksid selle kallal edasi tegutseda... Igatahes veidi kentsakas olukord, aga nojah, ega pole midagi teha - kui ikka keegi ei taha kogu võimalikku turgu hõivata, siis ei saa teda ju selleks ka otse sundida... No ja muidugi saab lisaks Wine'ile kasutada ka virtuaalmasina võimalusi, aga ka see on ikka selline poolik lahendus.

Sattusin täna tänu Kaarli viitele lugema venekeelse Newsweeki huvitavat artiklit Venemaa uuest nii-ütelda välispoliitilisest kontseptsioonist. Artikkel oli väga huvitav ja intrigeeriv ning seda sõltumata sellest, kas või kui palju selles tõele vastab (tuginemine "ametialaseks kasutamiseks" mõeldud dokumentidele ja anonüümsetele ametnikele on asi, mis tekitab alati kahtlusi, kuigi muidugi vähegi väärika väljaande puhul, ja seda Newsweek ju on, on enamasti ka sellised artiklid igati usaldusväärsed). Kõige enam köitis muidugi tähelepanu "Pribaltikale" pühendatud lõik, mis ajakirja tõlgenduse kohaselt näeb ette piirkonna majanduslikku hõivamist:

ПРИБАЛТИКА (Транспорт, Капитал, Энергетика)

1) Добиваться использования территории и транспортной инфраструктуры для транзита грузов в ЕС. 

2) Расширять российское экономическое присутствие с учетом резкого падения инвестиционной привлекательности для стран ЕС и удешевления национальных активов.

3) Рассмотреть вопрос о приобретении предприятий реального сектора в области энергетики, информтехнологий, логистики и транспорта. 

See tekitas muidugi elevust ka Eesti ajakirjanduses, kuid hoolikamal lugemisel (õieti alles teistkordsel ülelugemisel) torkas mulle silma üks pisiasi, mis toda hõivamise-sihti võib-olla veidi vähendab. Nimelt oli artikli lõpus ära toodud samasugused suhete arendamise plaanid ka teiste riikidega ja valdavalt olid need päris üksikasjalikud, konkreetsete projektide ja muu sellisega. "Pribaltika" oli selles mõttes pea ainus erand, kus olid kirjas ainult üldised punktid, ilma vähimagi spetsiifikata, sealjuures see esimene punkt mõneti vastuolus Venemaa enda teatavate sammudega (näiteks kas või see Eestis palju mainimist leidnud oma sadama väljaehitamine, mis kardetavasti vähendab Muuga või ka teiste Eesti sadamate osatähtsust).

 

Ja mis võimalikku "hõivamisse" veel puutub, siis ma tugevalt kahtleks, et Venemaa on võimeline seda praegusel ajal tegema. Või õigemini, kindlasti oleks see võimalik, aga vaevalt vähegi otstarbekas. Kogu selle uue välispoliitikagi taustki on ju adumine, et Venemaal on hädasti teisi vaja, eelkõige just raha elik investeeringute ligimeelitamiseks, sest enda jõududega kuidagi välja ei vea. Mis on ka üsna loogiline, sest riigieelarve defitsiit on Venemaal juba mõnda aega kurb reaalsus pärast kõiki neid suurejoonelisi aastaid, mil nafta- ja gaasihind kõrgel püsis ja aina kõrgemale keris. Põhimõtteliselt sellal kogutud rasva ehk reservide najal praegu elataksegi ja sellest hoolimata defitsiit kipub kasvama, sest juhtkond nägi täiesti õigesti, et kriis tuleb (nojah, see ettenägemisvõime on võib-olla vaieldav ja põhjusi võib leida ka muudes asjaoludes), ning suurendas suuresti sellest tingituna kõikvõimalikke sotsiaalseid hüvesid, et vältida võimalikku rahulolematuse süvenemist. Küllap nad loodavad praegu väga, et kriis võimalikult kiiresti lõpeb ja maailmas hakkab raha rohkem liikuma, mis ka osaliselt Venemaale taas jõuaks.

 

Õieti on see muidugi asi, mida loodavad kõik, ja mis Venemaasse puutub, siis tasub kahtlemata Eestis loota ka seda, et Venemaa lootused täituvad. Sest vastupidine oleks palju hullem: majanduslik vajumine süvendaks kohe kindlasti inimeste rahulolematust ja sel on kombeks ka üle riigipiiride kanduda... Võib kõlada küüniliselt, aga naabrite puhul on hea, kui sinuga samas kaalus naabril (Eesti puhul näiteks Läti või ka Soome) läheb enam-vähem sama hästi kui sul endal, sest siis ei teki kummalgi pool erilist kadedust ja liigseid pingeid, ning kui naaber juhtub olema väga teistsuguses kaalus, siis omajagu halvemini, sest muidu võiks hea või väga hea käekäik tekitada sealtpoolt liigset suurustlemist, aga mitte väga halvasti, sest siis asenduks suurustlemine rabelemise ja kaosega, mis on vaat et veel halvem.

Eelöeldu ei tähenda muidugi, et Venemaa poleks valmis ära kasutama häid juhuseid, et ka "Pribaltikas" enda (majanduslikke, aga seeläbi vähemalt teataval määral ka poliitilisi) positsioone tugevdada. Võib täiesti uskuda, et kohalikud teadlikud või ka "pragmaatilised" mõjuagendid hakkavad veel häälekamalt kinnitama Venemaa kapitali ligimeelitamise hädavajalikkust. Kuid vähemalt Newsweeki artikli põhjal tundub, et Venemaal endal pole Balti suunal peale üldise eesmärgi midagi väga konkreetset silmas - või siis pole seda mis tahes põhjusel kirja pandud.

Täna jäin ühe veidi juhuslikult puhkenud mõttevahetuse tõttu taas mõtlema selle peale, kui paganama oluline on tegelikult olla võimalikult täpne mõistete kasutamisel. Konkreetne juhtum puudutas mõisteid konservatism ja traditsionalism (ja veel konkreetsemalt rakendatuna Talibani kohta). Eks neil kahel mõistel on oma kokkupuutepind täiesti olemas, olgu tavakasutuses või spetsiifilisemalt poliitika vallas, aga päris samad nad ikka ei ole. Millele õieti viitab juba kahe eri mõiste kasutamine koos kõigi nende sõnadega seostuvate ideedega: konservatism kui "säilitamine" ja traditsionalism kui tavadest kinnipidamine. Esimene on enamasti lihtsalt umbusklik suhtumine uuendustesse ja idee, et see, mis on, on parem, kui see, mis võiks olla. Teine vähemalt poliitikas enamasti umbusuga ei piirdu, vaid taotleb aktiivselt mingi varasema seisundi taasloomist, eemaldades ka sellest, mis on, võimalikult kõik, mis tolle varasema seisundiga kokku ei sobi (ja piirates tunduvalt kõige kasutamist, mida pole väga lihtsalt võimalik eemaldada). Tegelikult on muidugi ka konservatismi leeris olemas tiib, keda võib õigustatult traditsionalismiga seostada, aga see ei ole siiski väga tooniandev. Õieti ei oleks ma sellele ehk nii palju tähelepanu pööranudki, aga mul oli just äsja paar juhust, kus selline mõistete ebatäpne kasutamine tekitas või oleks võinud tekitada piinlikkust. Ühel juhul sain ma ise kirja pandud sõnal sabast veel õigel ajal kinni ja teine jäi õnneks ainult mu venna teada (kes selgitas, et ma olen kogu oma eluaja asju küll õigesti teadnud, ainult et täiesti mööda ja valede nimedega... :-) ), aga piinlik oli siiski...

Täna võis lugeda ka esialgu küll üsna kuulujutu tasemel uudist (originaal prantsuse keeles ja inglise keele oskajatele Google Translate'i tõlge), nagu oleks Mandriva (firma siis, mitte distributsioon) müügis. Et firma majanduslik käekäik kõige parem pole olnud, ei ole iseenesest suur uudis, seda võib järeldada ka aktsia väärtuse pidevast ja järjekindlast kahanemisest. Aga eks näeb, kas müük ka teoks saab ja kes siis kosilaseks võetakse. Mandrivale kui distributsioonile see vaevalt väga suuri muutusi kaasa toob: väga tõenäoliselt ei hakka ka ülevõtmise korral keegi päris pikalt turul olnud kaubamärki niisama ära kaotama, küll võib oletada, et suuremat rõhku hakatakse asetama n-ö kommertsile ehk siis Enterprise-versioonile, mis Mandrival endal seni pole väga edukalt õnnestunud.

 

Vaatasin ka täna üht elamusterohket filmi, millel nimeks "Shoot 'em up" (IMDB ja Wikipedia). Ma ei olnud enam tükk aega midagi nii verist näinud (kui jätta välja õudusfilmid - nojah, väga sobivalt oligi see järjestatud filmiga "Saw 2" :- ) ): isegi body count paistab olevat selle filmi põhjal raskendatud, eri allikad annavad 106 või 141. Igal juhul peaks see platseeruma laibakoguselt üsna etteotsa ega jää palju alla isegi sellistele filmidele, kus mängus sõda ja armeed... Nii-ütelda jõhkruselt ja tempolt meenutas vahest kõige enam Stathami filme, aga neis paraku nii palju laipu ei kohta... Kõige selle juures oli kõige lahedam, et tegemist oli komöödiaga! Juba oma igapäevast porgandit vaatasin ma täna enne närima hakkamist jupp jagu teise pilguga - see oli üks selle filmi peakangelasi :-) Üks meeldiv joon selle filmi juures oli see, et režissöör ei olnud ennast lasknud eriti kammitseda mingitest välistest ega sisemistest piirangutest. Tihtipeale, kui filmis esineb kuri senaator või mõni muu kõrge riigitegelane, lastakse tal ikka oma plaane punuda ja nii edasi, aga selles filmis käis asi kähku: pahale senaatorile esitati paar suunavat küsimust ja ebarahuldava vastuse saamise peale lasti lihtsalt kuul potsti otsaette... Ja muidugi huvitavaid inimese kõrvaldamise viise oli ka näha lisaks tavalisele laskeriistast kuulikeste väljapaiskamisele: näiteks korralik jäme porgand silma või siis tulistamisviis, mis võttis tõsiselt kukalt sügama - padrunid sõrmede vahele pigistatud ja siis käsi kaminatule ette - ja lendasidki teised õiges suunas ja õigele kaugusele... Huvipakkuv oli ka viis, kuidas kukkuda kõrgelt auto peale ja terveks jääda: selleks tuleb lihtsalt õhus lendamise ajal tulistada auto katusest tükk välja ja siis maanduda pehme istme peale ja minema sõita :-) Sõnaga, film, mida tasuks ilmselt veel õige mitu korda vaadata, naudingu saab nii- või teistpidi.

Loetud: Akadeemia 5/2010

Vaadatud: Shoot 'em up (Pro7), Aardekütt (TV11), Ühikarotid (Kanal2), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Fringe (Pro7)