Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Ilm oli endiselt väga ebameeldiv: niimoodi ei tohiks nüüd üks suvi ka ikka alata, et ühel päeval on nii enam-vähem normaalne ja siis tuleb korraga nagu luuavarrest metsik palavus ja päike ja muud jubedused.

Kuigi juba eile oleks pidanud, jäi siiski alles täna silma Euroopa Keskpanga niinimetatud lähenemisaruanne, mis puudutas oluliselt Eestit (seoses mõistagi euroga). Selles jäi mulle silma üks asi, mis pani tükiks ajaks kukalt sügama ja teksti mitu korda üle lugema. Nimelt nentis EKP (hmm, milline nostalgiahõnguline lühend :-) ), et Eesti "lähenemise jätkusuutlikkuse" hindamise muudab väga keeruliseks pikaajaliste riigivõlakirjade kesisus, mistõttu Eesti finantsturge olnud vaja eriti põhjalikult analüüsida. Kui ma nüüd selle enda jaoks ära tõlkisin, tähendas see, et kuna Eesti riik pole laenu eriti võtnud, on raske mõista, mida ta võib edasi teha. Oma loogika selles muidugi on: kui oled ikka laenuga koormatud, siis muudkui pead maksma ja maksma, midagi muud polegi teha. Kui laenu pole, siis võid laenuvabalt edasi elada või ka laenata - ehk teisisõnu kindlust pole. Samas tundus mulle see väga äraspidise loogikana, sest arusaam, et "võlg on võõra oma" ning seeläbi ahistav, piirav ja orjastavgi, ei ole nüüd kohe kuidagi ainult eestlastele omane. Mu meelest peaks olema pigem vastupidi: kui riigil võlgu pole, siis polegi vaja eriti uurida, kui "jätkusuutlik" ta ikka on, sest enamasti ju ikka on, kuna muidu oleks ju juba varem laenu võetud :-) ; uurida tuleks tõsiselt hoopis siis, kui neidsamuseid (riigi)võlakirju lademetes vedeleb, sest sel juhul tekib õigustatult küsimus, kas ja kuidas neid ikka tasuda suudetakse. Aga küllap kehtib finantsturgudel mingi äraspidine loogika... (no ja majandusasjades olen ma muidugi ka võhik kuubis)

Täna jäi silma, et Eesti raamatukogude e-kataloog Ester on saanud mõningaid vahvaid täiendusi. Nimelt on paljude raamatukirjete juurde ilmunud kenad kaanepildid, millele klõpsates jõuab hoobilt Google Booksi, kus saab ka enamasti kohe raamatut lugema asuda. Nojah, mõistagi käib see eelkõige välismaakeelsete raamatute kohta, sest eestikeelseid ju Google Booksis peaaegu ei olegi, ja paljude uuemate raamatute puhul ei saa ka Google Booksis raamatut ennast lugeda, vaid ainult ülevaadet, arvustusi ja muud sellist (sealhulgas ka viiteid raamatupoodidele, kust teos ka kohe hankida). Teine huvitav uuendus oli mõeldud neile, kes end Esterisse sisse logivad: neil on nüüd võimalus lisada kataloogi trükistele omalt poolt lühike kommentaar. Ma ei kohanud küll veel ühtegi kommentaari, isegi kui neid peaks juba olema, aga põhimõtteliselt on see väga teretulnud uuendus - ise internetis mõne raamatu kohta teavet otsides olen alati püüdnud läbi lugeda näituseks Amazoni lugejate arvamused; ka mõned kirjastused võimaldavad lugejatel arvamust avaldada ja väga sageli on neist rohkem abi kui kirjastuste enda tutvustustest, mis täiesti enesestmõistetavalt on suunatud ju peaasjalikult sellele, et raamatut ostetaks, ega saagi juba loomu poolest olla näiteks mahategevad (ehkki äärmiselt harvadel juhtudel on küll ka sellist "negatiivset reklaami" rakendatud, aga see on tõesti väga erandlik).


Loetud: Akadeemia 5/2010, Horisont 3/2010
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Kättemaksukontor (TV3), Zimmer 1408 (RTL)