Mandriva Linux 2010.1 Beta2 väljas

Ettenähtud ajal ehk aprillikuu viimsel päeval nägi ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2010.1 ehk Springi teine beetaväljalase. Et RC-sid on ette näha ainult üks, siis on käesolev väljalase juba üsna paljus selle moodi, milline kevadväljalase tegelikult välja hakkab nägema (ehk mitte küll puhtalt välimuse poolest, sest teemade ja muu sellisega tegeldakse tavaliselt viimase hetkeni - ka innukatele taustapildiloojatele mõeldud võistlus kestab veel kuni 9. maini). Allpool siis olulisemad erinevused, mida võib välja tuua võrreldes esimese beetaväljalaskega.

Kõigepealt Mandriva tööriistadega seotud muudatused:

1. Kettahalduri diskdrake ja paigaldamisprogrammi juures on täiustatud partitsioonide krüptimise toetust. Tähtsamad uuendused on järgmised: a) krüptitud partitsioonil võib olla mis tahes failisüsteem, mitte ainult ext3/ext4; b) /boot ei ole krüptitav, nii et kui tekib soov krüptida juursüsteem (/), siis tuleb /boot jaoks luua eraldi partitsioon. Kõige selle juures on veel siiski ka probleeme, mis loodetakse kõrvaldada RC ajaks, neist märkimisväärseim see, et alglaadimissüsteem Plymouth ei suuda veel kuvada krüptitud partitsioonidega seotud teateid, mistõttu mitme krüptitud partitsiooni olemasolul oleks mõttekas neile anda üks ja sama salasõna.
2. Mõnevõrra on muudetud andmekandjatega ümberkäimist. Juhul kui valida Free väljalase, ei ole mittevabad (non-free) andmekandjad enam automaatselt aktiivsed - see puudutab eelkõige suletud lähtekoodiga (kommerts)videodraivereid ja mõningaid muid asju. Mõeldud on see selleks, et Free tähendaks tõepoolest ka "vaba" tarkvara. Loomulikult saab non-free andmekandjad tarkvarahalduris käsitsi ise aktiivseks muuta ja vastavat tarkvara paigaldada ning kasutada.
3.  Lastelukul drakguard on nüüd võimalus blokeerida ka teatavate rakenduste kasutamist.
4. Turbetööriistas msec on nüüd toetatud ka ACL-ide ehk pääsuloendite kasutamine, mis võimaldab näiteks õigusi kasutajaid pidi kindlaks määrata.
5. Võrguprofiilide puhul on nüüd võimalik igatmoodi määrata, millised teenused milliste profiilidega toimivad ja millised mitte.
6. Lisaks kõigele on uuendatud ka asja, mis kannab nime Mandriva Directory Server. Minu jaoks on see võõras asi, aga paistab olevat tarvilik asi ettevõtetes või üldse rohkemate kasutajatega keskkondades.
7. Veel üks otsapidi Mandriva tööriistu puudutav uus asi on võrguhaldurile tehtud NetworkManageri plugin. Mandriva üldiselt väga heaks peetav võrguhaldur on endiselt täies ilus alles ning see on ka vaikimisi kasutatav, aga neile, kes on eelnevalt harjunud NetworkManageri kasutama, on nüüd see võimalus olemas ning boonuseks asjaolu, et plugin võimaldab kasutada kogu Mandriva võrguhalduri võimekust.

Kolmanda poole tarkvaras väärivad äramärkimist järgmised asjad:

• kernel 2.6.33.2
• hal'i toetus on eemaldatud trükkimissüsteemist ja suurelt jaolt ka mujalt - ML 2011 ajaks peaks see sarnaselt mitmele teisele distributsioonile juba täielikult välja lendama, praegu on see säilitatud mitmete rakenduste ja programmide tõttu, mis seda riistvaraga suhtlemiseks veel kasutavad
• eemaldatud on varem hiirte, puuteplaatide ja muu sellisega opereerimiseks kasutatud, kuid arvukalt vigu sisaldanud imwheel; kõiki vajalikke funktsioone täidab või vähemalt peaks täitma X'i sisendseadmete draiver evdev
• huvilistele, kes otsivad midagi, millega asendada MS Exchange Serverit, on pakkuda Zarafa nime kandev grupitöölahendus
• üks suur uuendus, mida ma ei oska õieti liigitada, puudutab nn sümbolite kärpimist (stripping symbols), mis põhimõtteliselt peaks eemaldama mitmesugust üldiselt ülearust teavet ning mille üks selge tulemus on tarkvarapakettide mahu märgatav vähenemine - minu enda viimane uuendus näitas, et umbes 10% võrra

• GNOME 2.30.1
• Ia-Ora GTK+ teema sisaldab mitmeid parandusi, mis loodetavasti muudavad selle tunduvalt kenamaks; sama tuleb öelda Ia-Ora KDE teema kohta
• KDE poole pealt väärib äramärkimist alglaadimisega tegeleva Plymouthi ja töökeskkonda sisselogimisega tegeleva KDM-i parem koostöö
• Üks asi, mida ma pole saanud ise järele proovida, puudutab samuti sisselogimisekraani (vähemalt KDM-i): kui X mingil põhjusel ei taha tööle minna, siis ei visata kasutajat enam lihtsalt konsooli tagasi, vaid avatakse kohe graafikaliidese haldur XFdrake, kus saab vähemalt proovida asju korda seada

• Firefox 3.6.3, millele on lisatud ka lõimimine KDE-ga ehk teisisõnu, KDE töökeskkonda kasutades kasutatakse ka KDE failidialooge näiteks salvestamisel ja nii edasi

Kindlasti tasub hoolikalt tutvuda ka teadaolevate vigade ja puudustega, mille seast vahest kõige enam võivad kasutajatele peavalu valmistada probleemid Flashiga. Firefoxis raskuste esinemise korral on kõige lihtsam lahendus esmalt paigaldada Flashi plugin Adobe leheküljelt ja kui see tulemusi ei anna, siis tarkvarahaldurist üle vaadata, kas on paigaldatud selline pakett nagu swfdec-mozilla (arvatavasti on), ja see eemaldada, mis peaks lahendama kui mitte kõik, siis suurema osa probleeme (enda naha peal järele proovitud).


Väljalasketeade: Mandriva ajaveebi sissekanne
Uudise allikas: Mandriva wiki artikkel