Laubased mõtted

Osaliselt tavaline tööpäev, millest tubli tüki aga hõivas ema poiss-sõbra sünnipäeva tähistamine. Nagu ema endagi sünnipäev, peeti see Löwenruh' restoranis. Erinevalt toonasest istusime seekord väljas ja õnneks oli ka suure osa ajast ilm enam-vähem talutav, selline pilvine ja puha, kuigi muidugi marupalav. Samuti erinevalt toonasest ei olnud sedakorda teenindamine päris nii hea. Noormeest, kes meie laua enda peale võttis, ajas võib-olla segadusse meie rohkus või siis ei mõistnud ta lihtsalt nii hästi eesti keelt (kuigi väga suuri raskusi tal ka ei tundunud just olevat), igatahes mitmed meist said näiteks ahjukartulite asemel friikartuleid. Aga me ei lasknud end sellistest pisiviperustest suurt segada, seda enam, et toidud ise olid endiselt head ja maitsvad. Pärast liikusime veel veidi pargis ringi ja korraldasime seal omamoodi after-party või pikniku või midagi. Mul oli see esimene kord selles pargis ringi käia pärast seda, kui see korda tehti, ja igatahes jättis see päris hea mulje. Ei olnud ka nii hirmus klanitud, vaid just selline, et on näha, et hoolt kantakse, aga ei hakata päris tehiskeskkonda rajama siiski.

Need meeldivalt kulunud ja märkamatult möödunud tunnid seljataga, pikendasin päeva nautlemisosa kodus Horisondi loogikaülesandeid ette võttes. Need olid sellised armsad - üks näide: "Neli teletupsu (Dipsy, Laa-Laa, Po ja Tinky Winky) on igaüks ise värvi, igaüks teistest erineva pikkusega ja igaühel neist on teistest erinev lemmimänguasi. Järjesta teletupsud pikkuse järgi, määra kindlaks, mis värvi on iga teletups, ja tee kindlaks igaühe lemmikmänguasi, kui on teada, et" - ja sellele järgnesid siis mõned laused/andmed. Mulle tuli meelde, et lapsepõlves hoolikalt läbi töötatud Kaasiku Ülo "Lihtsaid ja keerulisi", kus leidus samalaadseid ülesandeid. Paraku on sellest juba üle kolmekümne aasta möödas ja ma ei suutnudki enam hästi meelde tuletada, kuidas tuleks joonistada ja täita toda kena kolmnurkset mudelit, mis sellised ülesanded hõlpsasti või vähemalt hõlpsamini lahendatavaks muudab. Aga Horisondi ülesanded olid suhteliselt lihtsad, nii et need sai ka lihtsa tabeli kujul ära lahendatud (või nii ma vähemalt loodan - tulemused saab ju teada alles mõne kuu pärast).

Päevalehes oli täna avaldatud väga huvitav intervjuu Lotmani Mihhailiga, mille teemaks oli eriti intellektuaalide, aga ka üldse parem- ja vasakpoolsus. See oli igas mõttes väga huvipakkuv intervjuu, mida oleks paljudel mõistlik lugeda ja läbi seedida (kuigi, et Lotman asus seal "vasakpoolsete intellektuaalide" suhtes kriitilisele seisukohale, võib julgelt oodata nendepoolset ägedat reageerimist - see tuleb ikka, nagu võis hiljaaegu näha Sirbi näitel, kus torked nendesamuste pihta kutsusid kohe esile valuliku reaktsiooni). Pole sugugi kuigi tavaline, et mõni nimekas isik tunnistab end ise libertariaaniks, mida Lotman selles intervjuus samuti tegi. Tõsi, ma suhtuksin kahtlusega tema jagamisse, mille kohaselt anarhism on "vasakpoolne individualism" ja libertariaanlus "parempoolne individualism". Mu enda maailmavaadet on kõige enam vorminud Stirneri Maxi vaated ja ma peaks teda, nagu ilmselt valdav osa teisigi, ikka anarhistiks; aga kui teda vasak-paremskaalal kuhugi paigutada, siis on ta kindlasti äärmusparempoolne. Ning libertariaanlus ja anarhism on mu arusaamist mööda kui mitte täielikult kokku langevad mõisted, siis vähemalt väga suure ühisosaga (õieti vist mõnelgi pool kasutatakse neid kas otse sünonüümidena või siis on ajaloolistel põhjustel mõlema kohta kasutusel üks neist). Aga noh, see on üldiselt pisiasi ja rohkem terminite kasutamise kui nende sisu küsimus, mis nähtub ka intervjuust endast - mida, ma kordan, oli äärmiselt huvitav lugeda.


Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Roisk (TV6), Smallville (ETV)

Ilmunud tõlked:
Morten Lund: Eesti Skype'i programmeerijad on planeedi nutikaimad inimesed (Postimees,15.05.2010)
A. Fatica. Miks vähirakud valet viisi mängivad? (Postimees, 15.05.2010)