18.5.10

Esmabased mõtted

Üle tüki aja tegin tänase (esmas)päeva traditsioonilise, see tähendab pühendatuna tarkvara tõlkimisele. Järg oli tasapisi kogunema hakanud ja kuigi august võib ju tunduda esialgu veel kaugel, siis tegelikult pole seda aega sugugi nii palju. Igatahes tegin taas korda Mandriva tõlked, nii vähe kui neid ka oli, samuti Fedora hallatava system-config-printeri, mida Mandriva samuti kasutab (kuigi ma pole kindel, kas need tõlked mõne nädala pärast ilmuvasse Mandriva kevadväljalaskesse ikka sisse jõuavad: ma ei ole hästi aru saanud, kuidas ja millise intervalliga neid asju sealt Fedorast üle võetakse, ning nii mõnigi kord avastanud, et mõni asi on Mandrivas tõlkimata, mis ometi peaks olema tõlgitud; aga ma ei ole ka väga selle üle muretsenud, sest pea eranditeta on need tõlkimata asjad kuskil väga kaugel sügavustes, kus nad reeglina kasutajale silma ei jää, kui pole just väga erilist põhjust midagi spetsiaalset torkima asuda).

Traditsiooniliselt võttis muidugi suurema osa päevast enda alla KDE. Eilse Jaanuse "irisemise" peale muutsin veidi seda, kuidas aku tühjenemisest teada antakse. Loodetavasti on see nüüd siis selgem. Aga muidu ma selle päris-KDE ehk KDE SC kallale ei jõudnudki, suutsin vaid valdava osa extrageari rakenduste tõlgetest korda teha. Nendega ongi tegelikult suurem kiire, sest neil ju oma ilmumisgraafik ja üsna mitmel varsti uus väljalase ees. KDE SC-s on kõige suurema tõlkimata või pooleli stringide arvuga X'i ekraanisäästjate seadistused (mis suuremalt jaolt lahenevad üsna kiiresti ja vähese vaevaga) ning KDE-PIM. Viimasega aga nähtavasti ei ole väga kiiret, sest äsja võis lugeda, et eelkõige KMaili mittevalmisoleku tõttu KDE SC 4.5 midagi uut kaasa ei too: kogu KDE-PIM moodul jäetakse KMaili tõttu 4.4 tasemele ja nad loodavad, et 4.5.1 ajaks jõutakse nii kaugele, et ka "personaalse teabe" rakenduste uus põlvkond kaasa panna...

Oma osa päevast võttis ka nii-ütelda maailmapoliitika, sest just täna ilmus kaks tähelepanuväärset aruannet. Esimene oli NATO "tarkade kogu" pika töö tulemus, mille põhjal aasta lõpupoole võetakse vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon. See oli mitmes mõttes päris huvitav lugemine, ehkki muidugi, nagu suhteliselt vanale ja väärikale organisatsioonile iseloomulik, sisaldas rohkelt senise kordamist. Aga mõningaid asju oli siiski rõhutatud teisiti või tugevamalt. Eriti tasub vahest märkida seda, et väga selgelt rõhutati NATO kui piirkondliku organisatsiooni tähendust, mis ilmselgelt oli vastuseks mõningates ringkondades levinud seisukohale, et NATO on või vähemalt peaks olema "maailmarusikas". Samuti leidis mitmel korral toonitamist, et 4. artikli konsultatsioonide punkt väärib tähtsustamist, kuivõrd see kuulus 5. artikkel ju sõltub tugevasti just eelnevast (sellega haakub muidugi ka terve alliansi halduslik ümberkorraldamine, aga nagu bürokraatia puhul ikka, on see ilmselt nii vaevaline tegevus, et vaevalt ka mingi kontseptsioon suudab siin midagi palju muuta...). Aga ka 5. artiklit ennast mainiti mitmel korral aruandes ära ning rõhutati, et vastastikune kollektiivkaitse peab endiselt olema esmatähtis põhimõte. Loomulikult olid olulisel kohal ka Afganistan ja Venemaa, aga nende osas mu meelest midagi väga uut võrreldes viimasel ajal nagunii väljaöelduga seal polnud. Vahest huvitavam oli see, et aruanne tõi välja vajaduse võtta raketitõrje NATO üheks oluliseks ülesandeks. Raske öelda, kas see on eurooplaste soov rohkem kaasa rääkida või ameeriklaste soov vähemalt osa vastutust teiste õlule lükata, aga tähelepanu see igatahes väärib. Kindel on aga see, et järgneval poolel aastal enne Lissaboni tippkohtumist jõutakse seda aruannet ning selle soovitusi veel arutada päris palju ja arvata on, et nii mõnedki rõhuasetused võivad veel muutuda.

Selle arutelu esimene märk oli samuti täna ilmunud Euroopa Reformi Keskuse aruanne, mille sisu võib võtta kokku lühidalt nii: NATO ei ole suutnud kuigi palju ära teha oma uute liikmete tegelikuks kaitsmiseks, mis jätab 5. artikli kui mitte otse õhku rippuma, siis vähemalt tekitab tugeva kahtluse, kas reaalse konflikti korral see ikka toimib. Kui ma ei eksi, siis sai see aruanne Eesti ajakirjanduses väga vähest tähelepanu (ja osa sellest oli absurdselt naljakas: Delfi näiteks oskas selle eelmainitud "tarkade kogu" aruandega lausa segi ajada :-) ), kuigi vahest väärinuks seda. Igatahes sisaldas see mitmeid märksa radikaalsemaid mõtteid kui strateegilise kontseptsiooni aruanne: lisaks tasapisi edasi liikuvate eriolukordade plaanide koostamise tunduvale kiirendamisele ka näiteks mõningate baaside rajamist Ida-Euroopasse ning püsivalt tegutseva "olukorra hindamise" komitee, komisjoni või muu sellise loomist, mis sisuliselt siis täidaks 4. artikli konsultatsioonide ettevalmistaja rolli, et neid oleks võimalik kiiresti ära pidada ning vajadusel sama kiiresti jõuda 5. artikli rakendamiseni. Nii või teisiti, need mõlemad aruanded väärivad kahtlemata tõsist uurimist (ka "tarkade kogu" aruandes toonitati vajadust tuua nii kavandatav strateegiline kontseptsioon kui ka NATO tervikuna inimestele lähemale, nii et võib ehk isegi oodata NATO-teemaliste artiklite, saadete jms sagenemist - mis meediale oleks kahtlemata suvisel ajal väga teretulnud lisandus :-) ).

Kõige selle kõrval laekus täna mu ukse taha Varraku/SERK-i postikuller, kes toimetas kätte tellitud raamatupaki. Olgu siin ära toodud ka selle sisu:

Ja viimasena, aga mitte just tähtsusetuimana: täna sain järjekordselt kõvasti muiata (kuigi oleks võinud ka nutta ja halada...) teletõlke üle: "Aardekütis" seigeldi Peruus mochica kultuuri aladel, kuid usin tõlkija oli miskipärast arvamusel, et kogu asi keerleb mohikaanlaste ümber... ;-)


Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Ühikarotid (Kanal2), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Fringe (Pro7)

No comments:

Post a Comment