Tavaline tööpäev jälle üle mõningase aja. Paganama aeglaselt tegelikult edeneb, mida paraku on ka kirjastus tähele pannud... :-( Ma ei ole päris kindel, kuidas ma oma töötempot tõsta saan, aga kuidagi peab seda tegema... Nagunii on ju seegi raamat tähtajast räigelt üle - õnneks küll viimasena, sest järgmiste osas pole veel tähtaega paberile pandud. No loodetavasti õnnestub enda sisemine töömasin kuidagi taas normaalse kiirusega käima saada.
Eilse raamatuajakirjast ilmumise teadasaamise peale sattusin täiendavalt lugema sellega mõneti haakuvat sissekannet kirjastuse Tänapäev ajaveebis, kus oli juttu raamatuturule paisatud "hiinlastest" ehk siis (odavalt) Hiinas trükitud raamatutest. Lappasin ka ise kolme interneti-raamatumüüja (Raamatukoi, Rahva Raamat ja Apollo) uudiskirjanduse lehekülgi, milles oli väike paus tekkinud, ning tõepoolest, raamatuid ilmub palju (kuigi jah, omajagu masendav oli vaadata nii umbes viimase kuu aja jooksul ilmunud kirjandust - olgu peale, lastekirjanduse vastu ei ole mul midagi, aga ikka neetult palju on sellist "lapselikku", infantiilset kirjandust, mis on ilmselgelt kas puhtaks rahateenimiseks mõeldud või siis "ühelt hullult teisele"...) ja selline ajakiri on sestap väga tervitatav. Kuigi mul on paraku tõsised kahtlused, kas ei kipu see taas muutuma umbes selliseks, nagu on praegugi SERKi/Varraku raamatuklubi või ka sellesamuse Apollo ajakirja moodi kokku köidetud väljaanded, mis pea eranditult koosnevad raamatute ühe-kahelauselistest lühitutvustustest. Kuigi palju parem pole ju tegelikult ka kirjastajate üllitatav ajaleht Raamat. Mitte et see iseenesest halb oleks, aitab ju seegi veidi orienteeruda, aga laias laastus sama võib leida ka mainitud veebisaitidelt.
Ajakiri lubab muidugi sissevaateid, ülevaateid ja isegi arvustusi, aga eriti viimaste suhtes on mul küll suur umbusk. Ma lausa kaifin arvustusi või laiendatud arvustusi või kuidas neid peakski nimetama, mis ilmuvad näiteks New York või London Review of Booksis. Mäletan ka asjatundlikke sissevaateid, mõnikord samamoodi esseeni kasvanud järelsõnu eriti Loomingu Raamatukogu vihikutes. Ei saa öelda, et sellised asjad oleks tänapäeval täiesti ära kadunud, aga kohe kindlasti leidub tekste, mida võiks puhta südamega arvustuseks või raamatu(te)st tõukuvaks esseeks nimetada, oluliselt vähem, lausa hirmvähe.
Põhjus on muidugi selge: ainuüksi selliste asjade kirjutamisega ära ei ela, kuid nende kirjutamine nõuab siiski aega ja süvenemist, mida aga tänapäeva märksa kiiremas elutempos üha vähem alles jääb, mis omakorda kipub piirama võimalike kirjutajate ringi nendega, kellele lugemine ühel või teisel põhjusel tööülesandeks on (kirjandusteadlased, raamatukogutöötajad, parimal juhul (kultuuri)ajakirjanikud). Teistel on enamasti heal juhul aega, et anda ülevaade või põgus sissevaade loetust, aga mitte enam aega, et asetada teksti/tekste laiemasse konteksti, siduda seda mineviku ja olevikuga ja nii edasi. Muidugi puudub ka eriline stiimul seda teha, sest pole ju õieti kohtagi, kus selliseid asju avaldada (päevalehed naljalt selliseid asju ei avalda, isegi nädalalehed suurt mitte ning sellesisulisi ajakirjugi on päris napilt (kuigi samas tuleb kohe meelde ka Horisondi veerg "Lugesin üht raamatut", mis enamasti on nauditavad lugeda)). Jääb üle loota, et vahest suudab siis see peagi ilmavalgust nägev ajakiri tekitada niisuguse keskkonna, mis stimuleeriks inimesi raamatutest kirjutama.
Raamatutega seoses sattus täna ette ka uudis esimeste Euroopa Liidu kirjanduspreemiate jagamisest. See on õieti iseäralik preemia: nii-öelda kolmeaastase tsükliga, kus ühel aastal jagatakse auhinda 12 ja kahel 11 riigi kirjanikele. Eesti selle aasta valikusse ei sattunud, nii et mõnel siinsel kirjamehel/naisel tuleb 5000 eurot oodata järgmise sügiseni :-) Veidi üllatav oli näha nimekirjas ka üht ulmekirjanikku, poolakat Jacek Dukajd - naljalt ju ulmeautorid selliste üldkirjanduslike auhindade jagamisel pjedestaalile ei jõua (mida näitavad ilmekalt ka teised auhinna pälvinud teosed
Loetud: Tuna 3/2008
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Fido (TV1000)
30.9.09
29.9.09
Esmabased mõtted
Nädalavahetus ja suurüritus üle elatud ja läbi põetud, võis täna alustada tavalist esmaspäeva ehk teisisõnu tarkvara tõlkimisele pühendatud päeva. Tegelesin ainult KDE-ga ja seal ka mõistagi peamiselt arendusharuga (elik tulevase KDE 4.4-ga). Mõistagi eelmise esmaspäeva supersaavutust tõlkeühikute osas enam kätte saada ei õnnestunud, sest nii lihtsaid asju, millega statistikat eduliselt parandada, paraku rohkem pole. Aga ka tuhatkond stringi juurde on päris hea tulemus tegelikult ja annab kenasti lootust, et järgmise väljalaske ajaks võib taas sajaprotsendine tõlgituse tase igati realistlik olla. Igal juhul suutsin mitu moodulit n-ö puhtaks teha, eriti just kdebase, mis ongi ju vahest kõige olulisem, sest sellega puutub iga KDE kasutaja nagunii üht- või teistpidi kokku. Tõlkijana vaadates tundub, et KDE 4.4 toob kaasa mitmeid, kuigi mitte just väga palju uusi ja huvitavaid asju või õigemini mitte asju, vaid omadusi oleks vist täpsem öelda (täpsemalt annab neist aru kavandatavate uuenduste plaan, mis küll kindlasti täies mahus ei täitu), küll aga on päris palju uuendusi veateadete ja muude selliste diagnostiliste asjade osas, mis, kui ma ei eksi, saab tähendada ainult seda, et suurt vaeva on nähtud KDE muutmisega senisest veel töökindlamaks.
Kusjuures töötada oli täna mõnus: ilm oli üldiselt kena, vähemalt toas viibides :-) ja et ma laupäevasel suurüritusel pidin veidi mõru maitsega pilli alla neelama võimetuse ja võimatuse tõttu kuulata head vana (eriti saksa) punkmuusikat, siis lasksin sel täna terve päeva kõrvu hellitada.
Päeval sattusin veidi juhuslikult peale ühele uuele huvitavale asjale Eesti ajakirjandusmaastikul, nimelt nii meeldivale nähtusele nagu raamatuajakiri (õieti oli ema sellele juba mõne aja eest vihjanud, aga mingil põhjusel jätsin ma selle vihje tol korral tähele panemata, alles nüüd meenus...). Kannab see nime Lugu ja on ilmselt seotud kuidagi Apollo raamatupoodide ketiga, vähemalt lubab seda arvata asjaolu, et nende saidil seda reklaamitakse. Reklaamis öeldakse, et tegemist on Eesti esimese raamatuajakirjaga, mis on vahest veidi vaieldav ja tõlgendatav, aga igal juhul on sellise spetsialiseeritud väljaande ilmaletulek ääretult kena ja minusuguse raamatuhullu südant soojendav sündmus.
Loetud: Tuna 3/2008
Vaadatud. Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Kusjuures töötada oli täna mõnus: ilm oli üldiselt kena, vähemalt toas viibides :-) ja et ma laupäevasel suurüritusel pidin veidi mõru maitsega pilli alla neelama võimetuse ja võimatuse tõttu kuulata head vana (eriti saksa) punkmuusikat, siis lasksin sel täna terve päeva kõrvu hellitada.
Päeval sattusin veidi juhuslikult peale ühele uuele huvitavale asjale Eesti ajakirjandusmaastikul, nimelt nii meeldivale nähtusele nagu raamatuajakiri (õieti oli ema sellele juba mõne aja eest vihjanud, aga mingil põhjusel jätsin ma selle vihje tol korral tähele panemata, alles nüüd meenus...). Kannab see nime Lugu ja on ilmselt seotud kuidagi Apollo raamatupoodide ketiga, vähemalt lubab seda arvata asjaolu, et nende saidil seda reklaamitakse. Reklaamis öeldakse, et tegemist on Eesti esimese raamatuajakirjaga, mis on vahest veidi vaieldav ja tõlgendatav, aga igal juhul on sellise spetsialiseeritud väljaande ilmaletulek ääretult kena ja minusuguse raamatuhullu südant soojendav sündmus.
Loetud: Tuna 3/2008
Vaadatud. Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2)
28.9.09
Pühabased mõtted
Tänase päeva võib samuti arvata ilmselt eriliste päevade hulka. Pärast eilset sündimise mälestamisüritust oli selline kudemise päev mõistagi oodata. Hommikuse ärkamise ja mõningase mälutuvastustegevuse järel selgus, et asjad on siiski kulgenud enam-vähem korralikult ja ontlikult ning suuremat kahju maailmale ega kellelegi isiklikult pole nähtavasti üritusest ja kõigest sellega kaasnenust tekkinud.
Päeval käis ema külas, kelle hoole alla ma eile olin usaldanud igasugused annetused ja muud kingitused, mida ma ise või mu külalised olid suurüritusele kaasa toonud. Kerge lõunasöök parandas tublisti enesetunnet - ilmselt võib eelneva kudenud tunde osaliselt panna ka selle arvele, et ma polnud paar päeva suurt midagi söönud. Õnneks tõi ema kaasa ka ristsõna ja mitte lihtsalt ristsõna, vaid Meistriristiku. Selline asi on alati hea kudenud olekust ülesaamiseks, sundides mõistust aktiivselt tegutsema - ja ega kehal siis muud üle ei jää, kui vaimse puhangu lainega kaasa loksuda.
Päris töö kallale ma paraku siiski ei jõudnud. Õieti proovisin lehekülje jagu ka tõlkida, aga leidsin, et see on siiski veel veidi üle jõu käiv tegevus (ja ilmselt vajab see lehekülg hiljem päris hoolikat ülelugemist). Siiski oli õhtuks enesetunne ja -kindlus juba nii hea, et Diplomaatia ettepaneku peale kibekähku üks artikkel maakeelde panna võisin positiivselt reageerida. Niisiis, äralahendatud Meistriristik ja äratõlgitud artikkel Diplomaatiale oligi produktiivne päevasaak - tegelikult päris hea tulemus kudemise päeva kohta :-)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Star Wars: Episode III - Die Rache der Sith (Pro7), Starship Troopers 2 - Held der Föderation (Pro7)
Päeval käis ema külas, kelle hoole alla ma eile olin usaldanud igasugused annetused ja muud kingitused, mida ma ise või mu külalised olid suurüritusele kaasa toonud. Kerge lõunasöök parandas tublisti enesetunnet - ilmselt võib eelneva kudenud tunde osaliselt panna ka selle arvele, et ma polnud paar päeva suurt midagi söönud. Õnneks tõi ema kaasa ka ristsõna ja mitte lihtsalt ristsõna, vaid Meistriristiku. Selline asi on alati hea kudenud olekust ülesaamiseks, sundides mõistust aktiivselt tegutsema - ja ega kehal siis muud üle ei jää, kui vaimse puhangu lainega kaasa loksuda.
Päris töö kallale ma paraku siiski ei jõudnud. Õieti proovisin lehekülje jagu ka tõlkida, aga leidsin, et see on siiski veel veidi üle jõu käiv tegevus (ja ilmselt vajab see lehekülg hiljem päris hoolikat ülelugemist). Siiski oli õhtuks enesetunne ja -kindlus juba nii hea, et Diplomaatia ettepaneku peale kibekähku üks artikkel maakeelde panna võisin positiivselt reageerida. Niisiis, äralahendatud Meistriristik ja äratõlgitud artikkel Diplomaatiale oligi produktiivne päevasaak - tegelikult päris hea tulemus kudemise päeva kohta :-)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Star Wars: Episode III - Die Rache der Sith (Pro7), Starship Troopers 2 - Held der Föderation (Pro7)
Laubased mõtted
Taas üks eriline päev, milles tööle erilist kohta ei jagunud, kui mitte arvestada paari ärkamisjärgset tundi. Sellele lisandusid ettevalmistused päevale peamist tooni andnud õhtuseks suurürituseks ehk sündimise aastapäeva tähistamiseks. Sealhulgas ka päev varem pestud rõivastuselementide triikimine. Ehh, kuidas mulle see tegevus ei meeldi! Nojah, esemed omandavad selle käigus küll meeldivama ja siledama kuju ning kui end sundida üle veerand tunni triikrauda käes hoidma, tekib eneseküllane rutiin, aga siiski...
Nojah, see selleks. Õhtu algas paraku väikese pettumisega. Mul oli kavas iseenda rahuloluks ja ühtlasi siis ka kõigi peokülaliste rõõmuks (või meelehärmiks, mine tea :-) ) tekitada üritusele kena muusikaline taust, lastes last.fm-ist head vana punkmuusikat, eriti saksa oma, mis mulle endale päris meeldib, aga mida enamasti üpris vähe kuulda on. Aga nagu nimme oli tegemist õhtuga, mil WiFi-ühendus kõhutäitmisasutuses oli otsad andnud: suurivaevu ja pika ootamise peale õnnestus ühendus luua eestimaiste saitidega, kuid välismaised jäidki ette tulemata, muidugi siis ka last.fm... Õnneks oli peremees selle peale vastutulelik ja et Talukõrtsi nime kandvale kohale omaselt mängitakse seal muidu üldjuhul eesti muusikat, leidis oma CD-kogust mingeid kuidagimoodigi "temaatilisi" asju (mitte küll punki, aga ütleme sellist ägedamat rock'i :-) ).
Teine mõnevõrra pettumust valmistanud asjaolu oli osalusprotsent. Aga ega midagi pole teha, demokraatlikule ajastule ongi ju iseloomulik "valijate huvi" kahanemine :-) Pea pooled kutsututest olid siiski kohal (osalusprotsent üle 40 pidada ju hea olema, kas pole?) ja eks ülejäänud ise teavad, millest ilma jäid. Kohaletulnud loodetavasti jäid asjaga rahule ja olid rõõmsad - see kehtib kindlasti mu enda kohta. Peost endast pole suurt midagi rääkida, põhimõtteliselt tavaline restoskäigu ja muidujõmisemise segu, nagu ikka :-) Tõsi, lõpp kipub mu enda jaoks hämarusse jääma, nagu ikka võib juhtuda, kui ohtralt joovastavaid vedelikke tarbida... Igatahes kestis üritus Talukõrtsis päris pikalt ja sellele järgnes isegi mingi after-party, nii et võib öelda, et päev kulges edukalt ja vahvalt öhe.
Niisiis, kokkuvõtteks võib kinnitada, et vähemalt mu enda arvates läks üritus, kui see viperus muusikaga välja arvata, kenasti korda. Ühtlasi kandis see Talukõrtsi nime kandva kõhutäitmisasutuse kindlasti mu isiklikule radarile kui koha, kuhu võib ka edaspidi minna: interjöör mõnus, teenindus mu meelest kena, toidud (mida ma ise küll suurest elevusest maitsmata jätsin) mõningase tagasiside põhjal maitsvad ja portsjonid kopsakad, isegi hinnatase üsna mõistlik.
(Üritusest on olemas ka mõningad fotosüüdistused, aga kuigi need on avalikult kättesaadavad, jätan ma siinkohal aadressi mainimata - eks huvilised oskavad need ise üles leida või vähemalt teavet hankida, kuidas leida...)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: telkimas koos Koržetsiga (Postimees 26.09.2009)
Nojah, see selleks. Õhtu algas paraku väikese pettumisega. Mul oli kavas iseenda rahuloluks ja ühtlasi siis ka kõigi peokülaliste rõõmuks (või meelehärmiks, mine tea :-) ) tekitada üritusele kena muusikaline taust, lastes last.fm-ist head vana punkmuusikat, eriti saksa oma, mis mulle endale päris meeldib, aga mida enamasti üpris vähe kuulda on. Aga nagu nimme oli tegemist õhtuga, mil WiFi-ühendus kõhutäitmisasutuses oli otsad andnud: suurivaevu ja pika ootamise peale õnnestus ühendus luua eestimaiste saitidega, kuid välismaised jäidki ette tulemata, muidugi siis ka last.fm... Õnneks oli peremees selle peale vastutulelik ja et Talukõrtsi nime kandvale kohale omaselt mängitakse seal muidu üldjuhul eesti muusikat, leidis oma CD-kogust mingeid kuidagimoodigi "temaatilisi" asju (mitte küll punki, aga ütleme sellist ägedamat rock'i :-) ).
Teine mõnevõrra pettumust valmistanud asjaolu oli osalusprotsent. Aga ega midagi pole teha, demokraatlikule ajastule ongi ju iseloomulik "valijate huvi" kahanemine :-) Pea pooled kutsututest olid siiski kohal (osalusprotsent üle 40 pidada ju hea olema, kas pole?) ja eks ülejäänud ise teavad, millest ilma jäid. Kohaletulnud loodetavasti jäid asjaga rahule ja olid rõõmsad - see kehtib kindlasti mu enda kohta. Peost endast pole suurt midagi rääkida, põhimõtteliselt tavaline restoskäigu ja muidujõmisemise segu, nagu ikka :-) Tõsi, lõpp kipub mu enda jaoks hämarusse jääma, nagu ikka võib juhtuda, kui ohtralt joovastavaid vedelikke tarbida... Igatahes kestis üritus Talukõrtsis päris pikalt ja sellele järgnes isegi mingi after-party, nii et võib öelda, et päev kulges edukalt ja vahvalt öhe.
Niisiis, kokkuvõtteks võib kinnitada, et vähemalt mu enda arvates läks üritus, kui see viperus muusikaga välja arvata, kenasti korda. Ühtlasi kandis see Talukõrtsi nime kandva kõhutäitmisasutuse kindlasti mu isiklikule radarile kui koha, kuhu võib ka edaspidi minna: interjöör mõnus, teenindus mu meelest kena, toidud (mida ma ise küll suurest elevusest maitsmata jätsin) mõningase tagasiside põhjal maitsvad ja portsjonid kopsakad, isegi hinnatase üsna mõistlik.
(Üritusest on olemas ka mõningad fotosüüdistused, aga kuigi need on avalikult kättesaadavad, jätan ma siinkohal aadressi mainimata - eks huvilised oskavad need ise üles leida või vähemalt teavet hankida, kuidas leida...)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: telkimas koos Koržetsiga (Postimees 26.09.2009)
26.9.09
Reedesed mõtted
Muidu tavaline tööpäev, aga mitme välja- ja sisseastega :-)
Sisseastete eest hoolitsesid noodsamused küttesüsteemi rekonstrueerijad, kes ikka veel majas tegutsevad (õnneks enam mitte väga aktiivse ja kõrvu hellitava puurimisega). Juba varahommikul ehk nii kella 13 paiku koputati uksele ja avaldati soovi siseneda. Tegevuse osas, mida nad ette võtsid, ma päris täpselt sotti ei saanud, aga igatahes nimetasid nad seda mu meelest survestamiseks. Minu napp aru lubas seda mõista umbes nii nagu tuntud hullarianekdoodis, et nüüd lasti basseini vesi ka sisse...
Möödus õige mitu tundi, kui taas kõlas koputus ja taas sooviti sisse tungida. Need olid mehed, keda ma õieti alles laupäevaks ootasin, aga kes olevat kiiremini oma asjadega teistes trepikodades valmis saanud ja otsustanud aina edasi tegutseda. Nende tegevuseks oli "küttekulujaoturi". Ka nende meeste töö oli kiire ja korralik. Ma esitasin küsimuse, mis jullad need õieti on, mis radiaatorite külge kinnitati, ja sain mõningase üllatusega mitmeminutilise äärmiselt põhjaliku vastuse, millest välja selitus peamiselt mõte, et need mõõdavad iga radiaatori küttekulu eraldi, mis peaks andma tubli rahalise kokkuhoiu, vähemalt siis, kui näiteks mõneks ajaks kodunt ära minna ja temperatuur maha keerata. Kui ma nüüd tõsiusklik vandenõuteoreetik oleks või vähemalt siiralt ja jäägitult mainitud teooriatesse usuks, siis ma muidugi arvaks, et juutide ülemaailmne vandenõu on järjega minuni jõudnud ja püüab mind salakavalalt mõjutades tasalülitada, sest andurid pidavat andmeid edastama raadiolainetega, need aga on ju tuntud viis mõistuse allutamiseks...
Nende kahe visiidi vahel võtsin veel ette pesumasina käitamise. Juba teist korda sel aastal - ilmselt olen ma tõesti vanaks jäänud, et nii palju pesemist vajavaid musti riideesemeid tekib... või siis vaeseks, et ei jõua endale enam nii palju rõivaid hankida, et saaks ainult kord aastas või paari aasta tagant pesemisega hakkama...
Pesumasina müttamise ajal sattusin lugema üht pikka, aga huvitavat artiklit raketitõrjesüsteemidest, mis peamiselt koondas tähelepanu selle minevikule, aga puudutas teataval määral ka praegust seisu. Seal oli muu hulgas huvitav fakt, mida ma varem polnud kuulnud või vähemalt tähele pannud: kui Bush-noorema ajal RTS taaselustati, kavandati see algselt Hiina vastu. Sellest pidi avalikkusele teatama Condoleezza Rice. Kõne oli ajastatud 2001. aasta 11. septembri õhtule... ja jäi mõistagi ära ning RTS-i suunitluski muutus oluliselt, pöördudes "paariariikide" vastu. Igatahes oli tegemist väga huvitava lugemisega.
Loetud: Tuna 1/2008, Vikerkaar 9/2009, Sirp 25.09.2009, Tuna 2/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Kampf der Maschinen (RTL2)
Sisseastete eest hoolitsesid noodsamused küttesüsteemi rekonstrueerijad, kes ikka veel majas tegutsevad (õnneks enam mitte väga aktiivse ja kõrvu hellitava puurimisega). Juba varahommikul ehk nii kella 13 paiku koputati uksele ja avaldati soovi siseneda. Tegevuse osas, mida nad ette võtsid, ma päris täpselt sotti ei saanud, aga igatahes nimetasid nad seda mu meelest survestamiseks. Minu napp aru lubas seda mõista umbes nii nagu tuntud hullarianekdoodis, et nüüd lasti basseini vesi ka sisse...
Möödus õige mitu tundi, kui taas kõlas koputus ja taas sooviti sisse tungida. Need olid mehed, keda ma õieti alles laupäevaks ootasin, aga kes olevat kiiremini oma asjadega teistes trepikodades valmis saanud ja otsustanud aina edasi tegutseda. Nende tegevuseks oli "küttekulujaoturi". Ka nende meeste töö oli kiire ja korralik. Ma esitasin küsimuse, mis jullad need õieti on, mis radiaatorite külge kinnitati, ja sain mõningase üllatusega mitmeminutilise äärmiselt põhjaliku vastuse, millest välja selitus peamiselt mõte, et need mõõdavad iga radiaatori küttekulu eraldi, mis peaks andma tubli rahalise kokkuhoiu, vähemalt siis, kui näiteks mõneks ajaks kodunt ära minna ja temperatuur maha keerata. Kui ma nüüd tõsiusklik vandenõuteoreetik oleks või vähemalt siiralt ja jäägitult mainitud teooriatesse usuks, siis ma muidugi arvaks, et juutide ülemaailmne vandenõu on järjega minuni jõudnud ja püüab mind salakavalalt mõjutades tasalülitada, sest andurid pidavat andmeid edastama raadiolainetega, need aga on ju tuntud viis mõistuse allutamiseks...
Nende kahe visiidi vahel võtsin veel ette pesumasina käitamise. Juba teist korda sel aastal - ilmselt olen ma tõesti vanaks jäänud, et nii palju pesemist vajavaid musti riideesemeid tekib... või siis vaeseks, et ei jõua endale enam nii palju rõivaid hankida, et saaks ainult kord aastas või paari aasta tagant pesemisega hakkama...
Pesumasina müttamise ajal sattusin lugema üht pikka, aga huvitavat artiklit raketitõrjesüsteemidest, mis peamiselt koondas tähelepanu selle minevikule, aga puudutas teataval määral ka praegust seisu. Seal oli muu hulgas huvitav fakt, mida ma varem polnud kuulnud või vähemalt tähele pannud: kui Bush-noorema ajal RTS taaselustati, kavandati see algselt Hiina vastu. Sellest pidi avalikkusele teatama Condoleezza Rice. Kõne oli ajastatud 2001. aasta 11. septembri õhtule... ja jäi mõistagi ära ning RTS-i suunitluski muutus oluliselt, pöördudes "paariariikide" vastu. Igatahes oli tegemist väga huvitava lugemisega.
Loetud: Tuna 1/2008, Vikerkaar 9/2009, Sirp 25.09.2009, Tuna 2/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Kampf der Maschinen (RTL2)
25.9.09
Neljabased mõtted
Üsna tavaline tööpäev, mida katkestas küll korraks väljaskäik. Sedakorda ilm küll nii ilus enam polnud, päike paraku paistis, aga vähemalt oli temperatuur normaalne. Käik ise kuulus selliste hulka, mis mulle üldiselt väga ei meeldi. Maailmas on muidugi terve hulk inimesi, kelle elutööks ongi asjade korraldamine ja kes lõbuga aina korraldavad ja korraldavad mida tahes. Mulle aga meeldib rohkem tegelda asjade tegeliku tegemisega, valmistamisega ja lasta neil nii palju kui võimalik isevoolu kulgeda; õnneks leidub ikka alati ka neid, kes vajaduse korral igasugused korralduslikud pooled ja küljed enda kanda võtavad, aga mõnikord tuleb paraku ka endal sellega tegelda... Sedakorda küll sujusid asjad libedalt või vähemalt nii mulle tundub, lisaks sain ka esmakordse kogemuse WiFi-ühenduse kasutamise osas. Tallinn tundub neid pakkujaid ikka meeletult täis olevat, naljalt kohta ei leia, kus neid alla kahe oleks.
Sain täna teada veel ühest, hmm, "sünnipäevakingist", mis sedakorda tuli kirjastuselt, kes oli honorari esimese osa kenasti üle kandnud. See iseenesest polnud üllatus, olingi ju palunud, et vahest saaks just sel nädalal, aga kas juhuse läbi või teadlikult olid nad ülekande ajastanud just kolmapäevale. See tegi igatahes südame soojaks ja meele rõõmsaks.
Täna jõudis mu pilgu ette ka teade, et lõpuks on ilmunud eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Õigemini, vihkudena ilmus ta ju varemgi, aga nüüd on ta siis kõvade kaante vahele pandud ja väidetavalt ka ajakohastatud. Hind paistab olevat suhteliselt kirves, üle 2000 krooni, aga samas on seda ka kuus köidet, nii et väga kallis see tegelikult polegi. Peab ilmselt endale ka ikka hankima, kuigi veel rohkem igatseks üht korralikku etümoloogiasõnaraamatut... Mingil kujul on ju viimane elektrooniliselt isegi olemas, aga see on ikka väga, väga, väga tagasihoidlik. Seletussõnaraamat sisaldab muidugi ka etümoloogiat, aga ainult teataval määral ja muidugi polegi see ju selle esmane eesmärk. Etümoloogiasõnaraamatuga küll vist ka tegeldakse, aga eks ta ole, sellised suured asjad ei liigu kiiresti. Loodaks siiski, et õhku visatud lubadus see peagi valmis saada ka tõepoolest teostub.
Loetud: Dirigent, Tuna 1/2008
Vaadatud: Räpane seksikas raha (TV3)
Sain täna teada veel ühest, hmm, "sünnipäevakingist", mis sedakorda tuli kirjastuselt, kes oli honorari esimese osa kenasti üle kandnud. See iseenesest polnud üllatus, olingi ju palunud, et vahest saaks just sel nädalal, aga kas juhuse läbi või teadlikult olid nad ülekande ajastanud just kolmapäevale. See tegi igatahes südame soojaks ja meele rõõmsaks.
Täna jõudis mu pilgu ette ka teade, et lõpuks on ilmunud eesti kirjakeele seletussõnaraamat. Õigemini, vihkudena ilmus ta ju varemgi, aga nüüd on ta siis kõvade kaante vahele pandud ja väidetavalt ka ajakohastatud. Hind paistab olevat suhteliselt kirves, üle 2000 krooni, aga samas on seda ka kuus köidet, nii et väga kallis see tegelikult polegi. Peab ilmselt endale ka ikka hankima, kuigi veel rohkem igatseks üht korralikku etümoloogiasõnaraamatut... Mingil kujul on ju viimane elektrooniliselt isegi olemas, aga see on ikka väga, väga, väga tagasihoidlik. Seletussõnaraamat sisaldab muidugi ka etümoloogiat, aga ainult teataval määral ja muidugi polegi see ju selle esmane eesmärk. Etümoloogiasõnaraamatuga küll vist ka tegeldakse, aga eks ta ole, sellised suured asjad ei liigu kiiresti. Loodaks siiski, et õhku visatud lubadus see peagi valmis saada ka tõepoolest teostub.
Loetud: Dirigent, Tuna 1/2008
Vaadatud: Räpane seksikas raha (TV3)
24.9.09
Kolmabased mõtted
Täna jätkus eriliste päevade rida - formaalselt, kuupäeva järgi on see ju mu sünnipäev. Mida tõestas nii see, et ehkki ma panin mobiili helisema kella üheks, ärkasin ikkagi 12 ehk punktipealt ajal, mil ma väidetavalt olevat esmakordselt pea välja pistnud ja maailma uudistama asunud. Ei tulnud kaua oodata, kui kõlas ka esimene telefonikõlin ja õnnitlused. Õnneks suurem osa inimesi ei vaevunud telefonitoru võtma ja piirdusid kirjaliku pöördumisega. Aga päris palju oli neid - sotsiaalvõrgustikes osalemisel on oma plussid :-)
Võtsin täna ette ka ühe asja, mille üle ma olin tükk aega mõtelnud ja mille osas isegi veel praegu teatavad kahtlused valitsevad. Aga igatahes on tegu nüüd tehtud, nii et kahetseda pole enam miskit. Tegu ise oli siis sellise riistapuu hankimine, mida võiks hõlpsalt igale poole kaasa võtta ja mis võimaldaks vajaduse korral ka tööd teha. Mõtted igasuguste nutitelefonide ja pihuarvutite ja muu sellise poole likvideerisin ma eos, sest need on mu meelest äärmiselt ebamugavad asjad. Mulle ei meeldi isegi SMS-e kirjutada ja isegi kui need tillukesed asjad pakuvad n-ö täisklaviatuuri või miskit, siis on nad ikka kohutavalt kehvasti käsitsetavad, vähemalt nii kõlab minu arvamus. Klassikalist sülearvutit ma ka väga ei tahtnud, see on selline suur kobakas kaasas tassida, Aga õnneks on tänapäeval olemas ka sellised asjad, mida kutsutakse pisisülearvutiteks või netbookideks või veel mõne toreda nimega. Ja sellise ma siis täna hankisingi.
Eelkõige klaviatuurile mõeldes (ma olen ju ikka läbi ja lõhki kirjainimene :-) ) langes valik Lenovo Ideapad S10e peale. Natuke sai teist kohe ka proovida. Põhimõtteliselt nagu sülearvuti ikka, ainult et oluliselt väiksem, võib võrrelda ütleme tsipa suuremas formaadis raamatuga, seda nii mõõtmetelt kui raskuselt. Eks see väiksus natuke problemaatiline on, aga esimesed proovimised näitasid, et üldiselt tuleb toime küll: klahvid on siiski piisavalt suured, mu meelest enam-vähem sama, mis tavalisel autonoomsel klaviatuuril, ainult et tihedamalt paigutatud, nii et hoolikam tuleb olla nende klõbistamisel. Üldiselt paistab, et nii riist- kui tarkvara on asine (muidugi omade täiendustega, mida ma kohe peale lasksin) ja loodetavasti täidab ta juba lähipäevil need ülesanded, mille täitmise huvides ma ostu just praegusele ajahetkele ajastasin.
Kõigele lisaks suurendas optimismi ka see, et mu väljaskäigu ajal valitses imehea ilm. Õieti, kui ma ärkasin, paistis päike (ehkki mulle kinnitati ja võis ka hiljem vaatluse põhjal oletada, et enne seda oli olnud ilm samuti süngema ja niiskema tooniga), mis tuletas kangesti meelde juttu, mida mu sündimise kohta räägitakse: nimelt olevat lisaks sellele, et koos minuga sündis sügis, ka samal hetkel, pärast tormist ja pimedat hommikut, välja ilmunud päike. Tõenäoliselt see oligi põhjus, miks ma tookord karjuma hakkasin, kui meeldivast pimedusest järsku kohutava valguse kätte paisati... :-) Igatahes üle tüki aja õnnestus nii väljas käia, et ilm oli igati hea ja tore. No eks peabki olema, käes on ju sügis, mis on minu aastaaeg, ja nüüd peab päike peitu kobima, kui mina liikvel olen - erinevalt suvest ehk päikese valitsemisajast, kui pakkupugejaks olen mina...
Kõige selle kõrval jõudsin ka veidi tööd teha, nii et päev läks ka selles mõttes täie ette. Samuti võtsin sel ajal, kui ma uut nupstükki uurisin, ette oma põhiarvuti tarkvara uuendamise. Selle käigus tuli ette ka üks radikaalsem samm: nüüd on siis lõpuks KDE3 täielikult arvutist kadunud. Ega sellest õieti kahju ei oskagi tunda, ainuke asi, mida ma veel teataval määral kasutasin, oli tõlkimisrakendus KBabel, sedagi peamiselt selleks, et seal oli üsna mugav võimalus sooritada "toorest" tõlkimist, samuti tehtud asju otsekohe SVN- või CVS-hoidlasse sisse kanda. Esimene on ka KDE4 tõlkimisrakenduses Lokalize olemas, ehkki võib-olla mitte nii hästi teostatud ja mu meelest veidi lonkav ikka veel, aga see teine, jah, seda mu meelest ei ole või vähemalt ma ei ole osanud seda leida. Aga saab ju ka käsitsi uusi/muudetud faile sisse kanda, nii et väga hull see puudujääk ei ole - ma enamasti teen sissekandeid ju ühekorraga, mitte eraldi, nii et see väike lisaliigutus pole kuigi mainimisväärne. Ja puhtalt töötamise mõttes on Lokalize mu meelest etem. Nii et hüvasti KDE3!
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Võtsin täna ette ka ühe asja, mille üle ma olin tükk aega mõtelnud ja mille osas isegi veel praegu teatavad kahtlused valitsevad. Aga igatahes on tegu nüüd tehtud, nii et kahetseda pole enam miskit. Tegu ise oli siis sellise riistapuu hankimine, mida võiks hõlpsalt igale poole kaasa võtta ja mis võimaldaks vajaduse korral ka tööd teha. Mõtted igasuguste nutitelefonide ja pihuarvutite ja muu sellise poole likvideerisin ma eos, sest need on mu meelest äärmiselt ebamugavad asjad. Mulle ei meeldi isegi SMS-e kirjutada ja isegi kui need tillukesed asjad pakuvad n-ö täisklaviatuuri või miskit, siis on nad ikka kohutavalt kehvasti käsitsetavad, vähemalt nii kõlab minu arvamus. Klassikalist sülearvutit ma ka väga ei tahtnud, see on selline suur kobakas kaasas tassida, Aga õnneks on tänapäeval olemas ka sellised asjad, mida kutsutakse pisisülearvutiteks või netbookideks või veel mõne toreda nimega. Ja sellise ma siis täna hankisingi.
Eelkõige klaviatuurile mõeldes (ma olen ju ikka läbi ja lõhki kirjainimene :-) ) langes valik Lenovo Ideapad S10e peale. Natuke sai teist kohe ka proovida. Põhimõtteliselt nagu sülearvuti ikka, ainult et oluliselt väiksem, võib võrrelda ütleme tsipa suuremas formaadis raamatuga, seda nii mõõtmetelt kui raskuselt. Eks see väiksus natuke problemaatiline on, aga esimesed proovimised näitasid, et üldiselt tuleb toime küll: klahvid on siiski piisavalt suured, mu meelest enam-vähem sama, mis tavalisel autonoomsel klaviatuuril, ainult et tihedamalt paigutatud, nii et hoolikam tuleb olla nende klõbistamisel. Üldiselt paistab, et nii riist- kui tarkvara on asine (muidugi omade täiendustega, mida ma kohe peale lasksin) ja loodetavasti täidab ta juba lähipäevil need ülesanded, mille täitmise huvides ma ostu just praegusele ajahetkele ajastasin.
Kõigele lisaks suurendas optimismi ka see, et mu väljaskäigu ajal valitses imehea ilm. Õieti, kui ma ärkasin, paistis päike (ehkki mulle kinnitati ja võis ka hiljem vaatluse põhjal oletada, et enne seda oli olnud ilm samuti süngema ja niiskema tooniga), mis tuletas kangesti meelde juttu, mida mu sündimise kohta räägitakse: nimelt olevat lisaks sellele, et koos minuga sündis sügis, ka samal hetkel, pärast tormist ja pimedat hommikut, välja ilmunud päike. Tõenäoliselt see oligi põhjus, miks ma tookord karjuma hakkasin, kui meeldivast pimedusest järsku kohutava valguse kätte paisati... :-) Igatahes üle tüki aja õnnestus nii väljas käia, et ilm oli igati hea ja tore. No eks peabki olema, käes on ju sügis, mis on minu aastaaeg, ja nüüd peab päike peitu kobima, kui mina liikvel olen - erinevalt suvest ehk päikese valitsemisajast, kui pakkupugejaks olen mina...
Kõige selle kõrval jõudsin ka veidi tööd teha, nii et päev läks ka selles mõttes täie ette. Samuti võtsin sel ajal, kui ma uut nupstükki uurisin, ette oma põhiarvuti tarkvara uuendamise. Selle käigus tuli ette ka üks radikaalsem samm: nüüd on siis lõpuks KDE3 täielikult arvutist kadunud. Ega sellest õieti kahju ei oskagi tunda, ainuke asi, mida ma veel teataval määral kasutasin, oli tõlkimisrakendus KBabel, sedagi peamiselt selleks, et seal oli üsna mugav võimalus sooritada "toorest" tõlkimist, samuti tehtud asju otsekohe SVN- või CVS-hoidlasse sisse kanda. Esimene on ka KDE4 tõlkimisrakenduses Lokalize olemas, ehkki võib-olla mitte nii hästi teostatud ja mu meelest veidi lonkav ikka veel, aga see teine, jah, seda mu meelest ei ole või vähemalt ma ei ole osanud seda leida. Aga saab ju ka käsitsi uusi/muudetud faile sisse kanda, nii et väga hull see puudujääk ei ole - ma enamasti teen sissekandeid ju ühekorraga, mitte eraldi, nii et see väike lisaliigutus pole kuigi mainimisväärne. Ja puhtalt töötamise mõttes on Lokalize mu meelest etem. Nii et hüvasti KDE3!
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
23.9.09
Teisibased mõtted
Täna ei olnud päris tavaline tööpäev, vaid üks eriline päev! Eriliseks muutis selle muidugi sügise algus, mis seetõttu, et ma sündisin koos sügisega - või, jäädes ikka enesekeskseks, oleks õigem öelda, et sügis sündis koos minuga ja minu kaudu ja minu tõttu ja minust :-) -, tähendab ka minu algust. Niisiis, 40 aasta eest oli minu (ja samuse sügise) sündimise aeg täpselt keskpäev, täna aga 00:18.
Kas sellepärast või mingil muul kaalutlusel otsustas ema täna külla tulla. Üritasin anda endast parima ja katsin veidi pidulikuma laua, mis äraseletatult tähendas seda, et ühekordsete nõude asemel olid savist valmistatud kauakestvad anumad ja muu selline värk. Ema omalt poolt oli teinud imehea lehttaignast koogi, sellise, mida ainult tema oskab teha, imemaitsva ja suus sulava. No ja kõike muud head-paremat ikka ka, et pojuke näljasurma otsa ei lõpeks... :-)
Aga see polnud kõik: väidetavalt alles esimene sats kingitusi sisaldas muu hulgas midagi, mille ihalusest ma mõni aeg tagasi kirjutasin, nimelt küüslaugušokolaadi! See oli tõeline elamus ja imehea elamus! Tume šokolaad, maitseb enam-vähem nii, nagu üks korralik tume šokolaad ikka maitsma peab (et tume on mu lemmik, siis võib öelda, et hästi maitses, väga hästi!), aga mis selle eriliseks tegi, oli see, et pärast magusa maitse hajumist suust jäi sinna tuntavalt küüslaugumaitse. See oli nii imelik, lausa uskumatu, aga tõsi - šokolaadi süües küüslauku õieti ei tunnegi, vaid nõrk lõhn ja imepisike kõrvalmaitse, aga pärast on mõnus küüslaugumaitse suus! Igatahes on see üks väga hästi välja mõeldud asi. Nojah, paraku ka üsna kallis, tahvel maksvat vist 50 krooni... Aga eks eriliselt head ja luksuslikud asjad peavadki kallid olema.
Kõige selle kõrval jõudsin siiski ka veidi igapäevatööd teha ning lisaks sellele veel ühe artikli Postimehe tarbeks tõlkida. Samuti veidi lugeda. Tänu Markole jõudis silme ette üks päris huvitav ja põhjalik ukrainlaste koostatud analüüs, mis kirjeldab üpris hästi ja keerutamata Venemaa praegust olukorda ning Ukraina ja Venemaa suhete seisu, jagades samuti soovitusi, milline peaks välja nägema Ukraina poliitika Venemaa suhtes ning kodumaal, et maa ikka püsiks iseseisva ja sõltumatuna, mitte ei langeks idanaabrist sõltuvusse.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Snaiper 3 (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6)
Kas sellepärast või mingil muul kaalutlusel otsustas ema täna külla tulla. Üritasin anda endast parima ja katsin veidi pidulikuma laua, mis äraseletatult tähendas seda, et ühekordsete nõude asemel olid savist valmistatud kauakestvad anumad ja muu selline värk. Ema omalt poolt oli teinud imehea lehttaignast koogi, sellise, mida ainult tema oskab teha, imemaitsva ja suus sulava. No ja kõike muud head-paremat ikka ka, et pojuke näljasurma otsa ei lõpeks... :-)
Aga see polnud kõik: väidetavalt alles esimene sats kingitusi sisaldas muu hulgas midagi, mille ihalusest ma mõni aeg tagasi kirjutasin, nimelt küüslaugušokolaadi! See oli tõeline elamus ja imehea elamus! Tume šokolaad, maitseb enam-vähem nii, nagu üks korralik tume šokolaad ikka maitsma peab (et tume on mu lemmik, siis võib öelda, et hästi maitses, väga hästi!), aga mis selle eriliseks tegi, oli see, et pärast magusa maitse hajumist suust jäi sinna tuntavalt küüslaugumaitse. See oli nii imelik, lausa uskumatu, aga tõsi - šokolaadi süües küüslauku õieti ei tunnegi, vaid nõrk lõhn ja imepisike kõrvalmaitse, aga pärast on mõnus küüslaugumaitse suus! Igatahes on see üks väga hästi välja mõeldud asi. Nojah, paraku ka üsna kallis, tahvel maksvat vist 50 krooni... Aga eks eriliselt head ja luksuslikud asjad peavadki kallid olema.
Kõige selle kõrval jõudsin siiski ka veidi igapäevatööd teha ning lisaks sellele veel ühe artikli Postimehe tarbeks tõlkida. Samuti veidi lugeda. Tänu Markole jõudis silme ette üks päris huvitav ja põhjalik ukrainlaste koostatud analüüs, mis kirjeldab üpris hästi ja keerutamata Venemaa praegust olukorda ning Ukraina ja Venemaa suhete seisu, jagades samuti soovitusi, milline peaks välja nägema Ukraina poliitika Venemaa suhtes ning kodumaal, et maa ikka püsiks iseseisva ja sõltumatuna, mitte ei langeks idanaabrist sõltuvusse.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Snaiper 3 (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6)
22.9.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Esmalt tegin Mandriva korda, mis seisnes ühe stringi pisikeses muutmises, seejärel asusin KDE kallale. Tänane toodang oli formaalselt kohutavalt suur, ma usun, et ligemale 5000 stringi, aga suuremalt jaolt on see statistika huvides :-) Nii oma 4000 stringi sellest moodustasid KStarsi linnade, observatooriumide ja muude asukohtade nimed, mis olid muutunud "kahtlaseks", sest otsustati lisada kõigile nimedele kommentaariks ka riik/osariik. Eestinduse seisukohalt tähendas see seda, et paar linna USA-s on nüüd Paris, mitte enam Pariis jms, aga peamiselt kujutas see vaid tuima klõpsamist nupule "Heakskiidetud", et kahtlane staatus eemaldada.
Nojah, aga teisest küljest oleks see töö tulnud kunagi nagunii ära teha, nii et kui see ka statistikas kena tulemuse annab, siis on ju kahekordne kasu :-) Samuti tegin ära peagi uut versiooni üllitava Konversationi tõlke ning ka KPlato tõlke (ehkki KOffice'i ilmumiseni on veel aega, aga nii KPlatos kui ka teistes rakendustes on veel mõningaid raskemaid asju sees, mis nõuavad mõtlemist ja uurimist, sestap oli mõttekas ära teha asjad, mis seda ei nõua). Pluss veel hulk tõlkefaile, kus oli vähe teha, mõned üksikud muudetud/uued stringid. Valdavalt on nüüd alles niisiis sellised veidi mahukamate uuendustega asjad, nii et tänasega võrreldavat "edu" enam naljalt ei saavuta...
Üks Facebookis välgatanud lausung pani päeval veidi jälle mõtisklema selle viimastel päevadel nii palju kõneainet andnud raketitõrjesüsteemi, õieti küll selle üle, mida otsus loobuda selle komponentide paigutamisest Ida-Euroopasse näitab. Mu meelest on üsna selge, et siin ei ole tegemist mingi kokkuleppega Venemaaga, veel vähem kellegi teisega - seda näitab n-ö põhipuudutatute, ühelt poolt Poola ja Tšehhi, teiselt poolt Iraani ja Venemaa reaktsioon. Esimeste negatiivne reaktsioon oli igati ennustatav, teiste reaktsioon aga näitas ilmselget peataolekut, millest Venemaa vahest on, võib-olla sunnitultki, toibuma hakanud ja üritanud USA-le mõningate kobamisi astutud Iraani-vastaste sammukestega heameelt teha, et ootamatu olukorraga kohaneda, Iraan aga seniajani vähemalt avalikult vaiki.
Küll aga näitab see otsus üldjoontes enamasti ohtlikuks osutuvat tendentsi USA uues administratsioonis (ja eelkõige presidendis endas), kes ilmselgelt ei soovi, ei taha või ei suuda tegelda sõjaliste probleemidega. Raketitõrjesüsteem on ju algusest peale sõjaväelastele vastumeelt olnud ja paar korda on nad suutnud seda edukalt torpedeerida, aga ikka on see poliitilise tasandi kaudu tagasi tulnud. Obama administratsioon aga paistab olevat jätnud sõjalised küsimused pea puhtalt sõjaväelaste otsustada. Mitte et see täiesti vale oleks - liigne poliitiline kontroll on samuti kahjulik -, aga Afganistani näide ja nüüd see otsus ei tõota just head. Mõlemal juhul on sõjaväelaste survel langetatud otsuseid, mis sõjaliselt on kenasti põhjendatud, aga paraku ei ole sellega kaasnenud poliitilist tahet sõjalistele lahendustele pinda ette valmistada, neid teostamise ajal toetada ja lõppemise järel otsustavalt poliitilisel tasandil edasi arendada.
Sõjaväelased võivad ju Afganistanis "platsi puhtaks lüüa", mida nad ka edukalt teevad, aga kui sellele ei järgne (ja üldiselt peaks juba eelnevalt olema ette valmistatud) poliitilist "pealetungi", mis aitab luua tõhusalt toimivad ühiskondlikud ja majanduslikud struktuurid, mis välistaksid sõjaliselt purustatud vastase taastugevnemise, siis ei ole midagi parata - samune vastane tõstab taas pead. Just see kipub praegu puudu jääma ja sestap ka need appihüüded sõjaväelastelt "andke rohkem mehi" - aga sellest sajapealiseks kasvavast lohest saab tõhusalt jagu vaid kombineeritult, ainuüksi korduvast sõjalisest purustamisest lihtsalt ei piisa. See tuletab lähiajaloost kangesti meelde Clintoni algusaega ja Somaaliat, kus samuti USA juhtimisel viidi läbi väga edukas sõjaline operatsioon, millele aga järgnes poliitiline mökutamine nii ÜRO kui ka USA tasandil - ja Somaalia on tänaseks päevaks seal, kus ta on...
Samad lood on raketitõrjesüsteemiga. Jah, on päris usutav, et Iraani tõkestamine on märksa tõhusam olemasolevate ja läbi proovitud relvadega ning palju lähemal Iraanile kui Kesk-Euroopas. Kuid radari ja tõrjerakettide paigutamine Poolasse ja Tšehhi oli algusest peale ka poliitiline samm, mille siht oli demonstreerida USA sügavat huvi piirkonna vastu. Ehkki ka uus plaan näeb sama ette, küll ligi kümme aastat hiljem, oli praegune poliitiline signaal päris negatiivne. Ja tasub tõsiselt kahelda, kas Obama administratsioonil jagub rammu ja tahtmistki võtta ette midagi, mis seda suurt huvi laseksid edasi näidata. Nojah, Obama ja sellele järgnenud Rasmusseni avaldus olid muidugi suurel määral mõeldud ka Venemaa tasalülitamiseks, aga mulle tundub siiski, et Ida-Euroopas soovitakse pigem USA tugevat ja jõulist kohalolekut kui Venemaa mittekohalolekut. Mis on ka mõistetav: kaugelt kohale tulla on raskem kui lähedalt ja Venemaa on nii või teisiti lähedal ning isegi kui USA/NATO praeguse poliitilise ofensiiviga suudetakse Venemaa läänesuunaline aktiivsus tasalülitada, ei saa ju keegi välistada, et see mingil hetkel taas ei tärka. Ja kui nii peaks juhtuma, siis on Venemaa endiselt siinsamas kõrval ning talle oleks hädasti vaja vastukaalu, milleks tänases maailmas ja ka nähtavas tulevikus saab olla eelkõige just USA.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Nojah, aga teisest küljest oleks see töö tulnud kunagi nagunii ära teha, nii et kui see ka statistikas kena tulemuse annab, siis on ju kahekordne kasu :-) Samuti tegin ära peagi uut versiooni üllitava Konversationi tõlke ning ka KPlato tõlke (ehkki KOffice'i ilmumiseni on veel aega, aga nii KPlatos kui ka teistes rakendustes on veel mõningaid raskemaid asju sees, mis nõuavad mõtlemist ja uurimist, sestap oli mõttekas ära teha asjad, mis seda ei nõua). Pluss veel hulk tõlkefaile, kus oli vähe teha, mõned üksikud muudetud/uued stringid. Valdavalt on nüüd alles niisiis sellised veidi mahukamate uuendustega asjad, nii et tänasega võrreldavat "edu" enam naljalt ei saavuta...
Üks Facebookis välgatanud lausung pani päeval veidi jälle mõtisklema selle viimastel päevadel nii palju kõneainet andnud raketitõrjesüsteemi, õieti küll selle üle, mida otsus loobuda selle komponentide paigutamisest Ida-Euroopasse näitab. Mu meelest on üsna selge, et siin ei ole tegemist mingi kokkuleppega Venemaaga, veel vähem kellegi teisega - seda näitab n-ö põhipuudutatute, ühelt poolt Poola ja Tšehhi, teiselt poolt Iraani ja Venemaa reaktsioon. Esimeste negatiivne reaktsioon oli igati ennustatav, teiste reaktsioon aga näitas ilmselget peataolekut, millest Venemaa vahest on, võib-olla sunnitultki, toibuma hakanud ja üritanud USA-le mõningate kobamisi astutud Iraani-vastaste sammukestega heameelt teha, et ootamatu olukorraga kohaneda, Iraan aga seniajani vähemalt avalikult vaiki.
Küll aga näitab see otsus üldjoontes enamasti ohtlikuks osutuvat tendentsi USA uues administratsioonis (ja eelkõige presidendis endas), kes ilmselgelt ei soovi, ei taha või ei suuda tegelda sõjaliste probleemidega. Raketitõrjesüsteem on ju algusest peale sõjaväelastele vastumeelt olnud ja paar korda on nad suutnud seda edukalt torpedeerida, aga ikka on see poliitilise tasandi kaudu tagasi tulnud. Obama administratsioon aga paistab olevat jätnud sõjalised küsimused pea puhtalt sõjaväelaste otsustada. Mitte et see täiesti vale oleks - liigne poliitiline kontroll on samuti kahjulik -, aga Afganistani näide ja nüüd see otsus ei tõota just head. Mõlemal juhul on sõjaväelaste survel langetatud otsuseid, mis sõjaliselt on kenasti põhjendatud, aga paraku ei ole sellega kaasnenud poliitilist tahet sõjalistele lahendustele pinda ette valmistada, neid teostamise ajal toetada ja lõppemise järel otsustavalt poliitilisel tasandil edasi arendada.
Sõjaväelased võivad ju Afganistanis "platsi puhtaks lüüa", mida nad ka edukalt teevad, aga kui sellele ei järgne (ja üldiselt peaks juba eelnevalt olema ette valmistatud) poliitilist "pealetungi", mis aitab luua tõhusalt toimivad ühiskondlikud ja majanduslikud struktuurid, mis välistaksid sõjaliselt purustatud vastase taastugevnemise, siis ei ole midagi parata - samune vastane tõstab taas pead. Just see kipub praegu puudu jääma ja sestap ka need appihüüded sõjaväelastelt "andke rohkem mehi" - aga sellest sajapealiseks kasvavast lohest saab tõhusalt jagu vaid kombineeritult, ainuüksi korduvast sõjalisest purustamisest lihtsalt ei piisa. See tuletab lähiajaloost kangesti meelde Clintoni algusaega ja Somaaliat, kus samuti USA juhtimisel viidi läbi väga edukas sõjaline operatsioon, millele aga järgnes poliitiline mökutamine nii ÜRO kui ka USA tasandil - ja Somaalia on tänaseks päevaks seal, kus ta on...
Samad lood on raketitõrjesüsteemiga. Jah, on päris usutav, et Iraani tõkestamine on märksa tõhusam olemasolevate ja läbi proovitud relvadega ning palju lähemal Iraanile kui Kesk-Euroopas. Kuid radari ja tõrjerakettide paigutamine Poolasse ja Tšehhi oli algusest peale ka poliitiline samm, mille siht oli demonstreerida USA sügavat huvi piirkonna vastu. Ehkki ka uus plaan näeb sama ette, küll ligi kümme aastat hiljem, oli praegune poliitiline signaal päris negatiivne. Ja tasub tõsiselt kahelda, kas Obama administratsioonil jagub rammu ja tahtmistki võtta ette midagi, mis seda suurt huvi laseksid edasi näidata. Nojah, Obama ja sellele järgnenud Rasmusseni avaldus olid muidugi suurel määral mõeldud ka Venemaa tasalülitamiseks, aga mulle tundub siiski, et Ida-Euroopas soovitakse pigem USA tugevat ja jõulist kohalolekut kui Venemaa mittekohalolekut. Mis on ka mõistetav: kaugelt kohale tulla on raskem kui lähedalt ja Venemaa on nii või teisiti lähedal ning isegi kui USA/NATO praeguse poliitilise ofensiiviga suudetakse Venemaa läänesuunaline aktiivsus tasalülitada, ei saa ju keegi välistada, et see mingil hetkel taas ei tärka. Ja kui nii peaks juhtuma, siis on Venemaa endiselt siinsamas kõrval ning talle oleks hädasti vaja vastukaalu, milleks tänases maailmas ja ka nähtavas tulevikus saab olla eelkõige just USA.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2)
21.9.09
Pühabased mõtted
Täiesti tavaline tööpäev, ilma igasuguste mõteteta, ainult produktiivse tööga.
Loetud: Arvutimaailm 9/2009
Vaadatud. Dicki ja Jane'i trikid (Kanal2)
Loetud: Arvutimaailm 9/2009
Vaadatud. Dicki ja Jane'i trikid (Kanal2)
20.9.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneti erakorraliselt ema külaskäik. Ta küttis täna mingil Kristiine laadal ringi ja otsustas seejärel pojukesele külla tulla. Pojuke aga oli kaval ja kasutas vanainimesi omakasupüüdlikult ära kandekeskuses postipaki järel käimiseks. Olgu asja huvides mainitud ka paki sisu:
- M. Laar. Eesti sõdur II maailmasõjas
- Kadunud linnade atlas
- C. Ponting. Uus maailma roheline ajalugu
- M. Aitsam. Hiiu lossist - Siberisse
Lisaks sai elukogenud ja tarkade inimeste nõu, teadmisi ja muidu head maitset ära kasutada väikesel ostlemisretkel kõrval asuvasse Magistrali. Sellest oli ka tublisti abi. Ostlemise käigus, muide, selgus tõsiasi, et ka ma ise olen ikka ehtne fossiil... Kui mina veel noor olin ja rohi oli ja päike oli ja nii edasi, siis nimetati neid pehme otsaga värvilisi jooni tegevaid asju kõiki viltpliiatsiteks või vildikateks, vähemalt nii on mul meeles ja mällu sööbinud. Aga nüüd selgus, et osa neist, need jämedama otsaga, on hakanud kandma nime markerid ja vildikateks on jäänud ainult need peene otsaga asjad. Et aga vahetegemine veel segasem oleks, on vildikate nime all müügil ka sellised pulgad, mille üks ots on peen ja teine jäme... Oo tempora, oo moorid, tahaks hüüda...
Eilses Sirbis oli terve lehekülg pühendatud ühele mu tõlgitud raamatule, Niall Fergusoni "Maailmasõjale", autoriks Kaarel Piirimäe. See on vist seni ilmunud vastukajadest kõige parem (need eelmised, mida selles looski on mainitud, olid sellised, nojah, ma ei tea, iseäralikud rohkem). Igatahes on üsna hästi õnnestunud kõigest ühel ajalehe-leheküljel kokku võtta sadade lehekülgede pikkune raamat ja sealjuures osutada nii sellele, mis selles väärtuslikku, kui ka sellele, mis seal mõneti lonkab.
Eile tuli ka üks kurb uudis: suri mindki üsna palju mõjutanud mõtleja Irving Kristol (üks järelehüüe siin). Kas õigusega või mitte, on teda nimetatud neokonservatismi "ristiisaks" ja kuigi erinevalt minust, kelle lähtealuseks on kõige enam stirneriaanlik anarhism, on ta selgelt riigikeskse mõtlemise esindaja, on ta ideed olnud ja on praegugi üpris mõjukad ning üldiselt mulle kõige sümpaatsemad, vähemalt võrreldes teiste tooniandvamate mõttevooludega.
Huvitav artikkel, mis täna silma jäi, oli pärit kunagise töökaaslase ja nüüdse, hm, võiks öelda, et tööandja :-) Kaarel Kaasi sulest ja ilmus Postimehe veergudel, selgitades populaarsemas vormis idapiiri taga käivate võimsate sõjaväemanöövrite sisu ja mõtet. Tõsisemale poliitika- või sõjandushuvilisele seal ilmselt midagi väga erilist, uut ja huvitavat ei leidunud, aga veidi vähem teadlikele inimestele olid asjad kenasti ära ja lahti seletatud.
Loetud: Sirp 18.09.2009
Vaadatud. Vilde tee (TV3), Võhivõõrad (TV3), Surmav impulss (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: maailm päästab headuse (Postimees, 19.09.2009)
- M. Laar. Eesti sõdur II maailmasõjas
- Kadunud linnade atlas
- C. Ponting. Uus maailma roheline ajalugu
- M. Aitsam. Hiiu lossist - Siberisse
Lisaks sai elukogenud ja tarkade inimeste nõu, teadmisi ja muidu head maitset ära kasutada väikesel ostlemisretkel kõrval asuvasse Magistrali. Sellest oli ka tublisti abi. Ostlemise käigus, muide, selgus tõsiasi, et ka ma ise olen ikka ehtne fossiil... Kui mina veel noor olin ja rohi oli ja päike oli ja nii edasi, siis nimetati neid pehme otsaga värvilisi jooni tegevaid asju kõiki viltpliiatsiteks või vildikateks, vähemalt nii on mul meeles ja mällu sööbinud. Aga nüüd selgus, et osa neist, need jämedama otsaga, on hakanud kandma nime markerid ja vildikateks on jäänud ainult need peene otsaga asjad. Et aga vahetegemine veel segasem oleks, on vildikate nime all müügil ka sellised pulgad, mille üks ots on peen ja teine jäme... Oo tempora, oo moorid, tahaks hüüda...
Eilses Sirbis oli terve lehekülg pühendatud ühele mu tõlgitud raamatule, Niall Fergusoni "Maailmasõjale", autoriks Kaarel Piirimäe. See on vist seni ilmunud vastukajadest kõige parem (need eelmised, mida selles looski on mainitud, olid sellised, nojah, ma ei tea, iseäralikud rohkem). Igatahes on üsna hästi õnnestunud kõigest ühel ajalehe-leheküljel kokku võtta sadade lehekülgede pikkune raamat ja sealjuures osutada nii sellele, mis selles väärtuslikku, kui ka sellele, mis seal mõneti lonkab.
Eile tuli ka üks kurb uudis: suri mindki üsna palju mõjutanud mõtleja Irving Kristol (üks järelehüüe siin). Kas õigusega või mitte, on teda nimetatud neokonservatismi "ristiisaks" ja kuigi erinevalt minust, kelle lähtealuseks on kõige enam stirneriaanlik anarhism, on ta selgelt riigikeskse mõtlemise esindaja, on ta ideed olnud ja on praegugi üpris mõjukad ning üldiselt mulle kõige sümpaatsemad, vähemalt võrreldes teiste tooniandvamate mõttevooludega.
Huvitav artikkel, mis täna silma jäi, oli pärit kunagise töökaaslase ja nüüdse, hm, võiks öelda, et tööandja :-) Kaarel Kaasi sulest ja ilmus Postimehe veergudel, selgitades populaarsemas vormis idapiiri taga käivate võimsate sõjaväemanöövrite sisu ja mõtet. Tõsisemale poliitika- või sõjandushuvilisele seal ilmselt midagi väga erilist, uut ja huvitavat ei leidunud, aga veidi vähem teadlikele inimestele olid asjad kenasti ära ja lahti seletatud.
Loetud: Sirp 18.09.2009
Vaadatud. Vilde tee (TV3), Võhivõõrad (TV3), Surmav impulss (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: maailm päästab headuse (Postimees, 19.09.2009)
19.9.09
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millest palju pole rääkida.
Täna oli endiselt palju materjali USA äsjase otsuse kohta raketitõrkesüsteemi prioriteetide ümberseadmisest. Newsweek avaldas paar lugu (see ja see), mis andsid vahest parima ülevaate sellest, mida asi endast kujutab ja miks selle tähendus pole päris see, mida Ida-Euroopas, eriti muidugi Poolas ja Tšehhis automaatselt kiputi arvama. Päris huvitava lisamaigu andsid paar Asia Timesi artiklit, mis muu hulgas viitasid sellele, et USA otsus seab Iraani mõneti raskesse olukorda, kuivõrd tõdemine, et Iraanil pole ega lähiaastatel ka tule kaugmaarakette, kahandab omajagu seda aupaistet, mida Iraan oli oma vastasseisuga USA-ga saavutanud või üritanud saavutada (vastavad artiklid siin ja siin).
Võib-olla leidis lahenduse ka mu eilne jahmatus, kui Obama sõnavõtuga kaasnenud factsheet'ist võis välja lugeda sõnumi, et raketitõrjesüsteemi komponendid paigaldatakse ka Põhja-Euroopasse. Eestis tundus see otsekui kahe silma vahele jäävat (ma ei taha hästi uskuda, et ükski ajakirjanik või ajakirjandusega suhtlev isik ei vaevunud tutvuma, mida Obama tegelikult ütles ja milliseid materjale tema avaldusele lisati - see on loomulik kõikvõimalike "kommentaatorite" puhul, aga üldiselt on ajakirjanikud siiski veidi paremal tasemel kui oma kinnismõtete käes vaevlevad "internetitargad"), aga Soomes pöörati sellele siiski tähelepanu ning Helsingin Sanomat väitis, et arvatavasti on tegemist AEGIS-laeva Läänemerre paigutamisega, võimalik, et püsivalt, veel võimalikum, et vajaduse tekkimisel (ingliskeelne artikkel on siin, soomekeelne siin, kuid see nõuab ligipääsuõigust). See on muidugi ka märksa loogilisem, sest nagu eile mainitud, oleks maismaale paigaldamisel pea ainuke loogiline koht Eesti, mis tekitaks aga kindlasti Moskvas veel palju suurema vastureaktsiooni kui Poola/Tšehhi, või siis äärmisel juhul Norra. Sellele viitab ka eespool osutatud teine Newsweeki artikkel, kus mainitakse ära nähtud skeemi, millel olevatki Läänemerele paigutatud üks AEGIS-laev.
Tänasele päevale langes ka NATO uue peasekretäri Rasmusseni sõnavõtt, mis oli suurelt osalt suunatud Venemaale. Muu hulgas tegi ta sisuliselt ka ettepaneku arendada ühist raketitõrjesüsteemi. Eelmine katse Qabala radarijaamaga kukkus küll haledalt läbi, kui selgus, et Venemaa (kuigi tänapäeval Aserbaidžaani territooriumil asuva) radarijaama tehnilised tingimused on nii nigelad, et seda ei saa kohe kuidagi kasutada. Igatahes on nüüd paari päevaga löödud Venemaa ja Iraani väravasse nii palju palle korraga, et jääb ainult oodata, milline on nende reageering. Seni on ilmne ainult see, et need USA ja NATO sammud tulid neile päris ootamatult ja esimesed reaktsioonid olid kas mittemidagiütlevad või lausa paanilised. Aga viisakalt on jäetud Venemaale nii nädala jagu aega ja Iraanile isegi veidi rohkemgi ennast koguda ja midagi vastuseks välja mõelda :-) Nii et huvitavad nädalad ootavad ees.
Tänasele päevale langes ka Mandriva Linux 2010 RC1 ehk esimese väljalaskekandidaadi ilmumine, millest ma tegin väikese nupu ka Pingviini ning peegeldasin ka oma veebipäevikus. Kui nüüd selle vähese ajaga, mis on möödunud viimasest korrast, mil ma oma süsteemi uuendasin, ei ole midagi tõsiselt muutunud, võib see RC1 olla juba päris korralik, ilma suuremate tõrgeteta.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: tsensuuri üleilmastumine (Postimees, 18.09.2009)
Täna oli endiselt palju materjali USA äsjase otsuse kohta raketitõrkesüsteemi prioriteetide ümberseadmisest. Newsweek avaldas paar lugu (see ja see), mis andsid vahest parima ülevaate sellest, mida asi endast kujutab ja miks selle tähendus pole päris see, mida Ida-Euroopas, eriti muidugi Poolas ja Tšehhis automaatselt kiputi arvama. Päris huvitava lisamaigu andsid paar Asia Timesi artiklit, mis muu hulgas viitasid sellele, et USA otsus seab Iraani mõneti raskesse olukorda, kuivõrd tõdemine, et Iraanil pole ega lähiaastatel ka tule kaugmaarakette, kahandab omajagu seda aupaistet, mida Iraan oli oma vastasseisuga USA-ga saavutanud või üritanud saavutada (vastavad artiklid siin ja siin).
Võib-olla leidis lahenduse ka mu eilne jahmatus, kui Obama sõnavõtuga kaasnenud factsheet'ist võis välja lugeda sõnumi, et raketitõrjesüsteemi komponendid paigaldatakse ka Põhja-Euroopasse. Eestis tundus see otsekui kahe silma vahele jäävat (ma ei taha hästi uskuda, et ükski ajakirjanik või ajakirjandusega suhtlev isik ei vaevunud tutvuma, mida Obama tegelikult ütles ja milliseid materjale tema avaldusele lisati - see on loomulik kõikvõimalike "kommentaatorite" puhul, aga üldiselt on ajakirjanikud siiski veidi paremal tasemel kui oma kinnismõtete käes vaevlevad "internetitargad"), aga Soomes pöörati sellele siiski tähelepanu ning Helsingin Sanomat väitis, et arvatavasti on tegemist AEGIS-laeva Läänemerre paigutamisega, võimalik, et püsivalt, veel võimalikum, et vajaduse tekkimisel (ingliskeelne artikkel on siin, soomekeelne siin, kuid see nõuab ligipääsuõigust). See on muidugi ka märksa loogilisem, sest nagu eile mainitud, oleks maismaale paigaldamisel pea ainuke loogiline koht Eesti, mis tekitaks aga kindlasti Moskvas veel palju suurema vastureaktsiooni kui Poola/Tšehhi, või siis äärmisel juhul Norra. Sellele viitab ka eespool osutatud teine Newsweeki artikkel, kus mainitakse ära nähtud skeemi, millel olevatki Läänemerele paigutatud üks AEGIS-laev.
Tänasele päevale langes ka NATO uue peasekretäri Rasmusseni sõnavõtt, mis oli suurelt osalt suunatud Venemaale. Muu hulgas tegi ta sisuliselt ka ettepaneku arendada ühist raketitõrjesüsteemi. Eelmine katse Qabala radarijaamaga kukkus küll haledalt läbi, kui selgus, et Venemaa (kuigi tänapäeval Aserbaidžaani territooriumil asuva) radarijaama tehnilised tingimused on nii nigelad, et seda ei saa kohe kuidagi kasutada. Igatahes on nüüd paari päevaga löödud Venemaa ja Iraani väravasse nii palju palle korraga, et jääb ainult oodata, milline on nende reageering. Seni on ilmne ainult see, et need USA ja NATO sammud tulid neile päris ootamatult ja esimesed reaktsioonid olid kas mittemidagiütlevad või lausa paanilised. Aga viisakalt on jäetud Venemaale nii nädala jagu aega ja Iraanile isegi veidi rohkemgi ennast koguda ja midagi vastuseks välja mõelda :-) Nii et huvitavad nädalad ootavad ees.
Tänasele päevale langes ka Mandriva Linux 2010 RC1 ehk esimese väljalaskekandidaadi ilmumine, millest ma tegin väikese nupu ka Pingviini ning peegeldasin ka oma veebipäevikus. Kui nüüd selle vähese ajaga, mis on möödunud viimasest korrast, mil ma oma süsteemi uuendasin, ei ole midagi tõsiselt muutunud, võib see RC1 olla juba päris korralik, ilma suuremate tõrgeteta.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: tsensuuri üleilmastumine (Postimees, 18.09.2009)
Mandriva Linux 2010 RC1 väljas
| Ettenähtud ajal nägi (või näeb - sõltuvalt peeglite uuendamisest) ilmavalgust tulevase Mandriva Linux 2010 esimene väljalaskekandidaat. Tähtsamad muudatused võrreldes beetaväljalaskega: * Hulk parandusi uue graafilise alglaadimise süsteemi Plymouth juures, mis peaks nüüd töötama üldjuhul korralikult ja tõrgeteta. Isikliku kogemuse põhjal on küll tavakasutajal ilmselt raske adudagi, et midagi eelnevast erineb, seda enam et 2010 graafiline viimistlus, sh võimalikud uued logod ja muud sellised asjad, pole veel valmis. * Nähaolevatest uuendustest on ilmselt esimene, millega süsteemi paigaldamisel kokku tuleb puutuda, parooli tugevuse hindaja: kas seda loetakse liiga lihtsaks ründajale ära arvata, piisavaks tavalistele rünnetele vastupanemiseks või korralikult turvaliseks. Ma ei tea täpset algoritmi, mida selleks kasutatakse, aga loodetavasti on sellest mõningat abi süsteemi turbetaseme suurendamisel. * Teine nähtavam uuendus on XFdrake'is ehk graafikasüsteemi halduris võimalus valida, kas klahvikombinatsioon Ctrl+Alt+Backspace peaks X-serverile taaskäivituse tegema või mitte. X'i arendajad ise lülitasid selle võimaluse vaikimisi välja juba mõne aja eest, aga et paljud kasutajad on sellega siiski harjunud, on nüüd võimalik ise määrata, kas seda soovitakse kasutada või mitte. * Väiksemaid parandusi ja uuendusi on ka teistes Mandriva tööriistades, aga need on valdavalt n-ö telgitagused asjad, mis peaksid töökindlust ja -tõhusust parandama, niisiis iseenesest tagama selle, et kasutaja neist midagi ei tea  * Lõimitud on uus monitor-edid ehk niisuguse rakenduse versioon, mis hangib teavet monitoride kohta. Väidetavalt peaks see tagama senisest parema monitoride ja graafikakaartide tuvastamise ning seeläbi ka mitmete probleemide kõrvaldamise, mis tekkisid võimalikult väärast või ebatäielikust teabest, ajades draivereid ja mõistagi ka kasutajaid segadusse. * Tarkvara osas võib ära mainida järgmisi uusi asju: kernel 2.6.31 X.org Server 1.6.3 GNOME 2.27.90 Amarok 2.2 Beta 2 (mis väidetavalt peaks nüüd lõpuks ometi toetama ka CD-de esitamist - aga vähemalt mul see ei õnnestunud (CD-d näeb küll, aga ei mängi), ent mul on ka cookeri versioon, võib-olla RC1 variandis see töötab) VirtualBox 3 (mis peaks ka olema endisest palju parem ja nii edasi) Sage Math 4.1 (mis samuti peaks olema senisest etem, aga see on asi, millest ma tean ainult seda, et see on olemas...) * KDE3 peaks nüüd olema täielikult kadunud. * KDE-ga seoses on nüüd rakendatud täielik lõimimine nn semantilise töölauaga ehk Nepomukiga. Kasutaja märkab selle olemasolu esimest korda arvatavasti töökeskkonna käivitamisel, kui käib mõningane ragistamine ehk olemasolevate failide läbiuurimine. Pärast seda võimaldab see süsteem faile sildistada ja hinnata ja teha muud huvitavat, millega täpsemalt on võimalik tutvuda siin. RC1 on otsekohe saadaval kahe Free DVD ISO-na (32- ja 64-bitine) ja ühe CD ISO-na (mõlemale arhitektuurile). Samuti peaks saadaval olema VirtualBoxi tõmmised. Live CD ehk One'i ISO-d peaksid valmima esmaspäevaks. Uudise allikas: http://wiki.mandriva.com/en/2010.0_RC_1 | |
18.9.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Täna ja osaliselt juba eile said veidi selgemaks mõned asjad eelseisva "suurüritusega", kuigi seal on veel mõningaid lahtisi otsi, mida loodetavasti õnnestub kokku sõlmida järgmise nädala algul.
Täna tuli siis lõpuks Ühendriikidest ametlik kinnitus, et Kesk-Euroopasse raketitõrjesüsteemi elementide rajamine lükatakse mõne aasta võrra edasi. Seda oli muidugi ka oodata, sest vajadus eelarvet kärpida ja kulusid vähendada on USA-s praegu ikka väga akuutne ning mõistagi on raketitõrjesüsteem Euroopas, mis eelkõige teenib liitlaste, mitte USA enda huve, asi, mille kallale kõige kergema südamega minna. Saksa, Briti ja ilmselt ka veel nii mõnegi Lääne-Euroopa riigi, kelle kaitseks need eelpostid olid ju mõeldud, ajakirjandus ei suhtunud mõistagi sellesse just optimismiga, aga paistis, et siiski suhteliselt mõistvalt. Veidi närvilisem oli asi riikides, kuhu need eelpostid oli kavas rajada, Tšehhis ja Poolas, mille julgeolek selle otsuse tõttu puhtsõjaliselt võib-olla isegi veidi suurenes (on ju selge, et juhul, kui raketitõrjesüsteemi oleks reaalselt vaja läinud, oleks eelnevalt sattunud need eelpostid rünnaku alla, et järgnev raketirünnak ikka kindla peale edu tooks), aga poliitiliselt kahtlemata kahanes, sest eriti Venemaa, aga ka teised paariariigid tõlgendasid seda enda võiduna.
Muidugi, kui lugeda Obama avaldust ja uurida sellega kaasnevat factsheet'i, on selge, et see rõõm on ajutine ja üürike: raketitõrjesüsteemi ei ole ameeriklased kaugeltki maha kandnud, lausa vastupidi, uus kava on senisest põhjalikumgi ning kas just seni kavas olnud kohtadesse, aga igal juhul tulevad ka Euroopa pinnale selle eelpostid.
Veel üllatavam oli asi, mida minu meelest varasemates kavades sees ei ole olnud või mida ma vähemalt ei olnud tähele pannud, nimelt plaan paigutada süsteemi teatavad osad ka Põhja-Euroopasse. Kas tõesti Eesti? oli esimene mõte. Sest ega siin Põhja-Euroopas neid kohti nii palju ei olegi, kuhu sellist süsteemi paigaldada. Soome ja Rootsi on äärmiselt väheusutavad kohad, Taani oleks mõeldav, aga paikneb liiga lõunas, sisuliselt juba ikka Kesk-Euroopas, nii et kui Kesk-Euroopasse tulevad mingid osad, siis võiks seal pigem paikneda "teine vöönd", aga kahtlane, kas selle peale hakatakse kulutusi tegema. Sama käib Leedu ja võib-olla isegi Läti kohta (Skrunda on ju paraku maatasa tehtud, muidu oleks lätlastel õige hea argument vähemalt radarijaama kasuks). Veidi kaugemal asub veel Norra, mis vahest ongi kõige usutavam koht Põhja-Euroopas, kuhu raketitõrjesüsteemi osad võidakse paigutada. Aga eks näeb, see seisab plaanis natuke kaugemal, mitte esimeses faasis.
Teine huvitav teadasaamine oli seotud KOffice'iga: selgus, et Nokia kavatseb edaspidi hakata Maemo5 põhistele seadmetele ehk siis peamiselt neile nutitelefonidele või kuidas nende kohta öeldaksegi pakkuma dokumendinäitajat, mille aluseks on KOffice'i komponendid. Esimene pääsuke, mis selle võimaluse saab, on N900. Iseenesest üsna loogiline: mõne aja eest ostis ju Nokia ära norrakate Trolltechi, mille toodanguks oli tööriistakomplekt Qt, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile. Ma ise küll selliseid telefon-arvuteid ei kasuta ega usutavasti ka hakka, aga asja teine külg on see, et kui seni valitses KOffice'i arendajate seas seisukoht, et nad püüavad eelkõige arendada ühilduvust OpenDocumenti vorminguga ning kõige muuga tegelevad siis, kui aega on või kellelgi tahtmist tekib, siis see Nokia käik toob ja on juba toonud kaasa ka selle, et KOffice'i rakendused mõistavad paremini Microsoft Office'i vorminguid. Arvestades viimaste seniajani väga suurt levikut, on see iseenesest mõistlik ja aitab võib-olla kaasa ka KOffice'i levimisele.
Loetud: Arvutimaailm 9/2009
Vaadatud: Generatsioon 0 (ETV2), Delta Farce (Kanal2), Räpane seksikas raha (TV3)
Täna tuli siis lõpuks Ühendriikidest ametlik kinnitus, et Kesk-Euroopasse raketitõrjesüsteemi elementide rajamine lükatakse mõne aasta võrra edasi. Seda oli muidugi ka oodata, sest vajadus eelarvet kärpida ja kulusid vähendada on USA-s praegu ikka väga akuutne ning mõistagi on raketitõrjesüsteem Euroopas, mis eelkõige teenib liitlaste, mitte USA enda huve, asi, mille kallale kõige kergema südamega minna. Saksa, Briti ja ilmselt ka veel nii mõnegi Lääne-Euroopa riigi, kelle kaitseks need eelpostid olid ju mõeldud, ajakirjandus ei suhtunud mõistagi sellesse just optimismiga, aga paistis, et siiski suhteliselt mõistvalt. Veidi närvilisem oli asi riikides, kuhu need eelpostid oli kavas rajada, Tšehhis ja Poolas, mille julgeolek selle otsuse tõttu puhtsõjaliselt võib-olla isegi veidi suurenes (on ju selge, et juhul, kui raketitõrjesüsteemi oleks reaalselt vaja läinud, oleks eelnevalt sattunud need eelpostid rünnaku alla, et järgnev raketirünnak ikka kindla peale edu tooks), aga poliitiliselt kahtlemata kahanes, sest eriti Venemaa, aga ka teised paariariigid tõlgendasid seda enda võiduna.
Muidugi, kui lugeda Obama avaldust ja uurida sellega kaasnevat factsheet'i, on selge, et see rõõm on ajutine ja üürike: raketitõrjesüsteemi ei ole ameeriklased kaugeltki maha kandnud, lausa vastupidi, uus kava on senisest põhjalikumgi ning kas just seni kavas olnud kohtadesse, aga igal juhul tulevad ka Euroopa pinnale selle eelpostid.
Veel üllatavam oli asi, mida minu meelest varasemates kavades sees ei ole olnud või mida ma vähemalt ei olnud tähele pannud, nimelt plaan paigutada süsteemi teatavad osad ka Põhja-Euroopasse. Kas tõesti Eesti? oli esimene mõte. Sest ega siin Põhja-Euroopas neid kohti nii palju ei olegi, kuhu sellist süsteemi paigaldada. Soome ja Rootsi on äärmiselt väheusutavad kohad, Taani oleks mõeldav, aga paikneb liiga lõunas, sisuliselt juba ikka Kesk-Euroopas, nii et kui Kesk-Euroopasse tulevad mingid osad, siis võiks seal pigem paikneda "teine vöönd", aga kahtlane, kas selle peale hakatakse kulutusi tegema. Sama käib Leedu ja võib-olla isegi Läti kohta (Skrunda on ju paraku maatasa tehtud, muidu oleks lätlastel õige hea argument vähemalt radarijaama kasuks). Veidi kaugemal asub veel Norra, mis vahest ongi kõige usutavam koht Põhja-Euroopas, kuhu raketitõrjesüsteemi osad võidakse paigutada. Aga eks näeb, see seisab plaanis natuke kaugemal, mitte esimeses faasis.
Teine huvitav teadasaamine oli seotud KOffice'iga: selgus, et Nokia kavatseb edaspidi hakata Maemo5 põhistele seadmetele ehk siis peamiselt neile nutitelefonidele või kuidas nende kohta öeldaksegi pakkuma dokumendinäitajat, mille aluseks on KOffice'i komponendid. Esimene pääsuke, mis selle võimaluse saab, on N900. Iseenesest üsna loogiline: mõne aja eest ostis ju Nokia ära norrakate Trolltechi, mille toodanguks oli tööriistakomplekt Qt, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile. Ma ise küll selliseid telefon-arvuteid ei kasuta ega usutavasti ka hakka, aga asja teine külg on see, et kui seni valitses KOffice'i arendajate seas seisukoht, et nad püüavad eelkõige arendada ühilduvust OpenDocumenti vorminguga ning kõige muuga tegelevad siis, kui aega on või kellelgi tahtmist tekib, siis see Nokia käik toob ja on juba toonud kaasa ka selle, et KOffice'i rakendused mõistavad paremini Microsoft Office'i vorminguid. Arvestades viimaste seniajani väga suurt levikut, on see iseenesest mõistlik ja aitab võib-olla kaasa ka KOffice'i levimisele.
Loetud: Arvutimaailm 9/2009
Vaadatud: Generatsioon 0 (ETV2), Delta Farce (Kanal2), Räpane seksikas raha (TV3)
17.9.09
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest pole suurt midagi rääkida.
Mul oli juba eelmine nädal lootus, et kuna küttesüsteemi rekonstrueerimine ja fassaaditööd paistavad olevat üldiselt lõppenud või vähemalt nende vinguv etapp läbi, muutub ka magamine hõlpsamaks. Paraku oli mul ajaarvestus segi läinud ning just nüüd algas naabrite juures igakvartaline põrandavahetus või midagi sellist. Ja mõistagi alustatakse puurimist, kopsimist ja muud vaimuergutavat tegevust ikka üheksa-kümne paiku hommikul... Nii et see nädal on mind õnnistatud keskeltläbi nii kolme-nelja unetunniga ööpäeva kohta, mida minu kõrges vanuses kipub tegelikult natuke väheks jääma. Aga loodetavasti õnnestub neil oma remonttöödega veel sel nädalal lõpule jõuda, siis oleks jälle nii kolmeks kuuks veidi rahu, enne kui neil taas põrand ära kulub või vajadus tekib seinu sirgendada või midagi muud...
Samas ei anna usinate naabrite korteriilustamistööde arvelt juurde võidetud ärkveloleku tunnid just palju juurde töötegemise tõhususele - kuidagi uimane olek valitseb ja raskused mõtete tõhusa koondamisega. Seepärast võtsin pärast hommikuste protseduuride sooritamist ette teistmoodi ergastava tegevuse, nimelt arvuti tarkvara uuendamise, sealhulgas uue kerneli paigaldamise. Väike hirm küll oli, sest mõnel teatel olevat sellega mingeid probleeme tekkinud, aga mul läks õnneks kõik õnneks - süsteem töötab nagu kellavärk. Ainuke probleem tekkis järjekordselt heliga, ikka see PulseAudio kamm, mis kord töötab ja kord jälle mitte. Aga selle mahavõtmine ja puhta Alsa peale üle/tagasiminek aitas taas. Loodetavasti ei laiene see probleem lähipäevil ilmuvale Mandriva Linux 2010 RC1-le, vaid oli tingitud lihtsalt mingist uuendamisega seotud hädast.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Kondid (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2)
Mul oli juba eelmine nädal lootus, et kuna küttesüsteemi rekonstrueerimine ja fassaaditööd paistavad olevat üldiselt lõppenud või vähemalt nende vinguv etapp läbi, muutub ka magamine hõlpsamaks. Paraku oli mul ajaarvestus segi läinud ning just nüüd algas naabrite juures igakvartaline põrandavahetus või midagi sellist. Ja mõistagi alustatakse puurimist, kopsimist ja muud vaimuergutavat tegevust ikka üheksa-kümne paiku hommikul... Nii et see nädal on mind õnnistatud keskeltläbi nii kolme-nelja unetunniga ööpäeva kohta, mida minu kõrges vanuses kipub tegelikult natuke väheks jääma. Aga loodetavasti õnnestub neil oma remonttöödega veel sel nädalal lõpule jõuda, siis oleks jälle nii kolmeks kuuks veidi rahu, enne kui neil taas põrand ära kulub või vajadus tekib seinu sirgendada või midagi muud...
Samas ei anna usinate naabrite korteriilustamistööde arvelt juurde võidetud ärkveloleku tunnid just palju juurde töötegemise tõhususele - kuidagi uimane olek valitseb ja raskused mõtete tõhusa koondamisega. Seepärast võtsin pärast hommikuste protseduuride sooritamist ette teistmoodi ergastava tegevuse, nimelt arvuti tarkvara uuendamise, sealhulgas uue kerneli paigaldamise. Väike hirm küll oli, sest mõnel teatel olevat sellega mingeid probleeme tekkinud, aga mul läks õnneks kõik õnneks - süsteem töötab nagu kellavärk. Ainuke probleem tekkis järjekordselt heliga, ikka see PulseAudio kamm, mis kord töötab ja kord jälle mitte. Aga selle mahavõtmine ja puhta Alsa peale üle/tagasiminek aitas taas. Loodetavasti ei laiene see probleem lähipäevil ilmuvale Mandriva Linux 2010 RC1-le, vaid oli tingitud lihtsalt mingist uuendamisega seotud hädast.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Kondid (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2)
16.9.09
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev jälle, küll mõnevõrra lühem poes- ja linnaskäigu tõttu. Nagu juba peaaegu tavaks, satuvad mu väljasliikumised ikka alati päevale või vähemalt päevaosale, kus valitseb metsik kuumus ja päike ja muud koledused. Nii tänagi, ehkki sügist on juba kergelt tunda, nii tappev enam väljas ei ole. Samas olid mõlemad käigud produktiivsed, nii et tuleb rahul olla: külmik ja muud kohad said toidukraami taas täis ning linnas õnnestus ka leida peatsele "suurüritusele" loodetavasti kenasti sobivaks osutuv koht.
Patseerimine linnasüdame tänavatel on õigupoolest üsna omaette ettevõtmine: ikka veel on enamikus kohtades maru kitsas nende "suvekohvikute" tõttu, mis jätavad liikumiseks kas kitsa kõnnitee või sama kitsa riba keset n-ö sõiduteed. Samas on ka tänavaid, kus selliseid asju pole - sattusin ka neile ja kuigi olin ju ikka päris linnasüdames, siis ometi oli tunne, et ikka päris paljud hooned on veidi või rohkem käest ära. Päris varemeid just pole, aga sellised räämas või kulunud. Huvitav, kui need praegu vaadet varjavad suvekohvikud ära võtta, millised näeks siis need päris-päris südame hooned välja? Samas muidugi see suur ja uhke ja tühjust täis plats, mis Vabadusristi kõrvale tekitati, on ikka veel kena ja lagastamata ja silmale ilus ja hingele hea...
Lisaks võttis põhitööst veidi ajalist matti ka ühe artikli tõlge Postimehele, aga nagu ikka, on need ju üpris lühikesed ja rohkem sellised lõõgastavad vahepalad keldi mütoloogia tekstimassiivile :-)
Paar huvitavat raamatuarvustust jäi täna silma. Nezavisimaja Gazetas oli suhteliselt lühike ülevaade Ramzan Kadõrovist kirjutatud raamatust lööva pealkirjaga "Рамзан Кадыров: российский политик кавказской национальности". Palju pikem ja huvitavam oli Ahmed Rashidi, nojah, nimetame seda raamatuarvustuseks, New York Review of Books'is, mis käsitles Afganistani viimase aja arenguid. NYRoBi sellised lood on tihtipeale hea näide, kuidas on võimalik ühe või mõne raamatu pealt kirjutada enda mõtete avaldus niimoodi, et "arvustatavad" raamatud ka selles põgusat mainimist leiavad :-) Õieti on selliseid asju vahest valegi raamatuarvustuseks nimetada, pigem on need mingitest raamatutest tõukuvad esseed või midagi sinnapoole.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Herilasepesa (Kanal2)
Patseerimine linnasüdame tänavatel on õigupoolest üsna omaette ettevõtmine: ikka veel on enamikus kohtades maru kitsas nende "suvekohvikute" tõttu, mis jätavad liikumiseks kas kitsa kõnnitee või sama kitsa riba keset n-ö sõiduteed. Samas on ka tänavaid, kus selliseid asju pole - sattusin ka neile ja kuigi olin ju ikka päris linnasüdames, siis ometi oli tunne, et ikka päris paljud hooned on veidi või rohkem käest ära. Päris varemeid just pole, aga sellised räämas või kulunud. Huvitav, kui need praegu vaadet varjavad suvekohvikud ära võtta, millised näeks siis need päris-päris südame hooned välja? Samas muidugi see suur ja uhke ja tühjust täis plats, mis Vabadusristi kõrvale tekitati, on ikka veel kena ja lagastamata ja silmale ilus ja hingele hea...
Lisaks võttis põhitööst veidi ajalist matti ka ühe artikli tõlge Postimehele, aga nagu ikka, on need ju üpris lühikesed ja rohkem sellised lõõgastavad vahepalad keldi mütoloogia tekstimassiivile :-)
Paar huvitavat raamatuarvustust jäi täna silma. Nezavisimaja Gazetas oli suhteliselt lühike ülevaade Ramzan Kadõrovist kirjutatud raamatust lööva pealkirjaga "Рамзан Кадыров: российский политик кавказской национальности". Palju pikem ja huvitavam oli Ahmed Rashidi, nojah, nimetame seda raamatuarvustuseks, New York Review of Books'is, mis käsitles Afganistani viimase aja arenguid. NYRoBi sellised lood on tihtipeale hea näide, kuidas on võimalik ühe või mõne raamatu pealt kirjutada enda mõtete avaldus niimoodi, et "arvustatavad" raamatud ka selles põgusat mainimist leiavad :-) Õieti on selliseid asju vahest valegi raamatuarvustuseks nimetada, pigem on need mingitest raamatutest tõukuvad esseed või midagi sinnapoole.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6), Herilasepesa (Kanal2)
15.9.09
Esmabased mõtted
Mõtlesin küll veidi teisiti, aga välja kukkus nagu ikka, niisiis oli tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev.
Esiteks võtsin ette Mandriva, et likvideerida vahepeal tekkinud uued või muudetud stringid, mida oli aga üpris vähe. Seejärel kaalusin veidi, aga leidsin siiski, et tarkvarapakettide kirjeldused on piisavalt vähetähtsad, et nende peale ülejäänud päeva kulutada. Sestap võtsin sujuvalt ette KDE, kus stabiilsesse harru (4.3) oli ilmunud ka paar uut/muudetud stringi, aga eelkõige seepärast, et üsna pea on välja tulemas mitu extrageari asja, mis vajasid hädasti uuendamist. Nii saigi Amaroki tõlge taas 100% peale viidud ning Tellico oma ka sinna lähedale; viimases on siiski mõned stringid, mis ilmselt nõuaksid lausa välist konsulteerimist (no ei tea ma mitte, kas üldse on olemas ja kui on, siis kuidas kõlavad müntide, kuidas öelda, värskusastmed, kõik need "rahapajast tulnud" ja nii edasi). Ka KOffice on üsna varsti uue versiooniga välja tulemas, nii tegin sealgi asju veidi paremaks, kuigi omajagu jäi veel teha ka.
Palju rohkem paraku ei jõudnudki, millesse oma panuse andis hiline ärkamine, aga muidugi ka tõlke maht. Arendusharus on ikka neetult palju vaja veel ära teha, isegi n-ö põhikomplekti osas, kus KDE 4.4 jaoks on päris palju uut sisse tulnud, rääkimata siis extrageari ja playgroundi asjadest, kus käib, nagu ikka, lausa pulbitsev tegevus. Eks vaatab, kuidas järgmine esmaspäev kujuneb: praegu jäi küll tunne, et mõttekas oleks vahest taas KDE-le pühenduda, teha veel paar extrageari asja korda (näiteks digiKam on ka ilmselt suhteliselt varsti, kuigi õnneks veel mitte väga ruttu, uue versiooniga välja tulemas) ja üritada põhikomplektis ka asju etemaks saada.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Esiteks võtsin ette Mandriva, et likvideerida vahepeal tekkinud uued või muudetud stringid, mida oli aga üpris vähe. Seejärel kaalusin veidi, aga leidsin siiski, et tarkvarapakettide kirjeldused on piisavalt vähetähtsad, et nende peale ülejäänud päeva kulutada. Sestap võtsin sujuvalt ette KDE, kus stabiilsesse harru (4.3) oli ilmunud ka paar uut/muudetud stringi, aga eelkõige seepärast, et üsna pea on välja tulemas mitu extrageari asja, mis vajasid hädasti uuendamist. Nii saigi Amaroki tõlge taas 100% peale viidud ning Tellico oma ka sinna lähedale; viimases on siiski mõned stringid, mis ilmselt nõuaksid lausa välist konsulteerimist (no ei tea ma mitte, kas üldse on olemas ja kui on, siis kuidas kõlavad müntide, kuidas öelda, värskusastmed, kõik need "rahapajast tulnud" ja nii edasi). Ka KOffice on üsna varsti uue versiooniga välja tulemas, nii tegin sealgi asju veidi paremaks, kuigi omajagu jäi veel teha ka.
Palju rohkem paraku ei jõudnudki, millesse oma panuse andis hiline ärkamine, aga muidugi ka tõlke maht. Arendusharus on ikka neetult palju vaja veel ära teha, isegi n-ö põhikomplekti osas, kus KDE 4.4 jaoks on päris palju uut sisse tulnud, rääkimata siis extrageari ja playgroundi asjadest, kus käib, nagu ikka, lausa pulbitsev tegevus. Eks vaatab, kuidas järgmine esmaspäev kujuneb: praegu jäi küll tunne, et mõttekas oleks vahest taas KDE-le pühenduda, teha veel paar extrageari asja korda (näiteks digiKam on ka ilmselt suhteliselt varsti, kuigi õnneks veel mitte väga ruttu, uue versiooniga välja tulemas) ja üritada põhikomplektis ka asju etemaks saada.
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2)
14.9.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest palju ei ole taas kõnelda.
Lugesin Akadeemia septembrinumbri lõpuni läbi. See on üle õige tüki aja esimene kord, kus ma nii paksu ajakirja kõigest kahe päevaga olen suutnud ammendada: muidu loen ma ajalehti-ajakirju tõlketöö ajal ainult igatunniste pauside ajal, mis kestavad nii viis kuni kümme minutit ehk siis ühe Akadeemia mahus ajakirja läbimiseks kulub ikka õige mitu päeva. See number oli aga oma sisu poolest (millest oli veidi juttu eilses sissekandes) nii huvipakkuv, et tegin erandi. Kõik artiklid ei olnud muidugi ühtmoodi huvitavad, mõned olid rohkem kuivavõitu teooria, aga samas mõned siiski ka mulle kui ajaloolase haridust nuusutanud inimesele nii-öelda erialaselt köitvamad. Nii et kokkuvõttes oli see kindlasti väga hea terviknumber, mida riigikaitse- või laiemalt julgeolekuküsimustest huvituvatel inimestel tasuks kindlasti lugeda.
Sattusin veidi kaudseid teid pidi lugema ülevaadet üle-eelmisel nädalal peetud Plasma ehk KDE töökeskkonna keskse elemendi arendajate kohtumisest, milles tutvustati uuemaid asju, mis kui mitte kõik, siis vähemalt suurel määral jõuavad juba jaanuaris ilmuva KDE 4.4 sisse. Mitme huvitava lahenduse või edasiarenduse kõrval on vahest tähtsaim probleemi lahendamine, mis on tekitanud tublisti paksu verd ja arusaamatusi: nimelt on juba tükk aega puudu olnud võimalus eriti Süsteemi seadistustes, aga ka mõnel pool mujal võtta kasutajal vajaduse korral administraatori õigusi, et teha mingeid asju, milleks muidu tavakasutajal õigust pole. Nüüd on asi põhimõtteliselt ära tehtud ja Süsteemi seadistuste esimestes moodulites ka rakendatud. Loodetavasti jõuavad ka teiste moodulite ja üldse teiste asjade arendajad nii kaugele, et rakendavad - kui seda muidugi vaja peaks olema - samasugust lahendust ka enda hoole all olevas tarkvaras. Seni on distributsioonid pidanud välja töötama hädalahendusi, et mitte kasutajaid täiesti masendusse ajada, nüüd siis usutavasti on see aeg möödas.
Loetud: Akadeemia 9/2009
Vaadatud: Supernoova - tapja avakosmoses (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2)
Lugesin Akadeemia septembrinumbri lõpuni läbi. See on üle õige tüki aja esimene kord, kus ma nii paksu ajakirja kõigest kahe päevaga olen suutnud ammendada: muidu loen ma ajalehti-ajakirju tõlketöö ajal ainult igatunniste pauside ajal, mis kestavad nii viis kuni kümme minutit ehk siis ühe Akadeemia mahus ajakirja läbimiseks kulub ikka õige mitu päeva. See number oli aga oma sisu poolest (millest oli veidi juttu eilses sissekandes) nii huvipakkuv, et tegin erandi. Kõik artiklid ei olnud muidugi ühtmoodi huvitavad, mõned olid rohkem kuivavõitu teooria, aga samas mõned siiski ka mulle kui ajaloolase haridust nuusutanud inimesele nii-öelda erialaselt köitvamad. Nii et kokkuvõttes oli see kindlasti väga hea terviknumber, mida riigikaitse- või laiemalt julgeolekuküsimustest huvituvatel inimestel tasuks kindlasti lugeda.
Sattusin veidi kaudseid teid pidi lugema ülevaadet üle-eelmisel nädalal peetud Plasma ehk KDE töökeskkonna keskse elemendi arendajate kohtumisest, milles tutvustati uuemaid asju, mis kui mitte kõik, siis vähemalt suurel määral jõuavad juba jaanuaris ilmuva KDE 4.4 sisse. Mitme huvitava lahenduse või edasiarenduse kõrval on vahest tähtsaim probleemi lahendamine, mis on tekitanud tublisti paksu verd ja arusaamatusi: nimelt on juba tükk aega puudu olnud võimalus eriti Süsteemi seadistustes, aga ka mõnel pool mujal võtta kasutajal vajaduse korral administraatori õigusi, et teha mingeid asju, milleks muidu tavakasutajal õigust pole. Nüüd on asi põhimõtteliselt ära tehtud ja Süsteemi seadistuste esimestes moodulites ka rakendatud. Loodetavasti jõuavad ka teiste moodulite ja üldse teiste asjade arendajad nii kaugele, et rakendavad - kui seda muidugi vaja peaks olema - samasugust lahendust ka enda hoole all olevas tarkvaras. Seni on distributsioonid pidanud välja töötama hädalahendusi, et mitte kasutajaid täiesti masendusse ajada, nüüd siis usutavasti on see aeg möödas.
Loetud: Akadeemia 9/2009
Vaadatud: Supernoova - tapja avakosmoses (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2)
13.9.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millest pole palju kõnelda.
Iseäralikult kummastav oli näha Akadeemia uut numbrit kaitselaigulises "mundris". Tõsi, ajakirjas on varemgi ilmunud sõja- ja julgeolekuküsimustele pühendatud artikleid, aga mul ei tule meelde, et neile oleks pühendatud terve number. Nüüd on see siis teoks saanud. Ma ei leidnud ka kuskilt märget, et see oleks kellegi tellitud erinumber, nii et ju siis kultuuriinimesed on võtnud heaks anda nii ohtralt ruumi "julgeolekukultuurile". Mõningase erandina ei piirdunud ma seekord ainult puhkepauside ajal lugemisega, vaid tegin ka ühe veidi pikema kirjasõnna süüvimise, jõudes enam-vähem poole numbri peale välja. Üldiselt oli lugemist väärivaid artikleid küll (hmm, pealegi on osa kirjutajaid koolivennad või muidu tuttavad inimesed, mis kindlasti soodustab asja head vastuvõttu minu silmis :-) ). Eriti hea oli muidugi kuulsa ateenlaste ja meloslaste dialoogi tõlke ilmumine. Sellele tekstile on korduvalt ka eestikeelsetes sõnavõttudes ja kirjutistes viidatud, hea, et see siis ka ise lõpuks eesti keelde jõudis.
Mõningat tuska tekitas Delfis ühe loo kommentaaridest loetud nending "Olen aastaid kasutanuid Open Office ja loobusin eestikeelsest variandist mõni nädal peale selle installeerimist. Nii vigane ja totakas!" Neetud, ma olen lugenud OOo tõlkele teataval määral korrektuuri (ja isegi imetillukese osa tõlkinud) ja kasutan ka ise seda, nii et nukraks tegi sellise arvamuse kohtamine kindlasti. Jääb vaid loota, et see ei ole laialdaselt levinud arvamus, aga mine tea... (tegelikult oleks vahest kõrvu jõudnud, kui nurin väga laialdane oleks)
Loetud: Akadeemia 9/2009
Vaadatud: Maski poeg (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar. Värsked lubadused. Postimees, 12.09.2009
Iseäralikult kummastav oli näha Akadeemia uut numbrit kaitselaigulises "mundris". Tõsi, ajakirjas on varemgi ilmunud sõja- ja julgeolekuküsimustele pühendatud artikleid, aga mul ei tule meelde, et neile oleks pühendatud terve number. Nüüd on see siis teoks saanud. Ma ei leidnud ka kuskilt märget, et see oleks kellegi tellitud erinumber, nii et ju siis kultuuriinimesed on võtnud heaks anda nii ohtralt ruumi "julgeolekukultuurile". Mõningase erandina ei piirdunud ma seekord ainult puhkepauside ajal lugemisega, vaid tegin ka ühe veidi pikema kirjasõnna süüvimise, jõudes enam-vähem poole numbri peale välja. Üldiselt oli lugemist väärivaid artikleid küll (hmm, pealegi on osa kirjutajaid koolivennad või muidu tuttavad inimesed, mis kindlasti soodustab asja head vastuvõttu minu silmis :-) ). Eriti hea oli muidugi kuulsa ateenlaste ja meloslaste dialoogi tõlke ilmumine. Sellele tekstile on korduvalt ka eestikeelsetes sõnavõttudes ja kirjutistes viidatud, hea, et see siis ka ise lõpuks eesti keelde jõudis.
Mõningat tuska tekitas Delfis ühe loo kommentaaridest loetud nending "Olen aastaid kasutanuid Open Office ja loobusin eestikeelsest variandist mõni nädal peale selle installeerimist. Nii vigane ja totakas!" Neetud, ma olen lugenud OOo tõlkele teataval määral korrektuuri (ja isegi imetillukese osa tõlkinud) ja kasutan ka ise seda, nii et nukraks tegi sellise arvamuse kohtamine kindlasti. Jääb vaid loota, et see ei ole laialdaselt levinud arvamus, aga mine tea... (tegelikult oleks vahest kõrvu jõudnud, kui nurin väga laialdane oleks)
Loetud: Akadeemia 9/2009
Vaadatud: Maski poeg (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar. Värsked lubadused. Postimees, 12.09.2009
12.9.09
Reedesed mõtted
Tavaline, hmm, poolik tööpäev, millest võttis hulk aega ära tegevus, mille lähem kirjeldamine ei jääb siinkohal tegemata. See lükkas edasi ka suurkoristuse niiske poole, aga pole viga, jõuabki seda viiendat agregaatolekut jälle ei kuskilt veidi rohkem juurde tekkida...
Tänases Sirbis oli lausa paar huvitavat asja. Esiteks Toomas Alatalu arutelu MRP teemal, kus ta meenutas, et tegemist ei olnud mitte ainult kolme Balti riiki puudutava salakokkuleppega, vaid et tegelikult oli riike, mis sobingusse kaasati, tervelt kuus, ehkki eriti Soome ja Rumeenia kiputakse kergesti selles seoses ära unustama ja ka Poola puhul jääb see suhteliselt varju (või õigemini, varju jääb see, et tegemist oli sama protsessiga, mis rakendus ka kolmes Balti riigis, ainult et veidi hiljem: okupeerimine, sotsialistliku vabariigi moodustamine ja selle "vastuvõtmine" NSVL ridadesse). Alatalu esitab ka mõneti provotseeriva küsimuse: kui järgmine aasta seisab ees Baltikumi okupeerimise 70. aastapäev, siis kas oleks võimalik selline mälestustseremoonia, nagu toimus alles äsja II maailmasõja alguse puhul Gdańskis - ja mitte ainult, et kas selliseks vähemalt mingil määral kahetsust avaldavaks sammuks oleks valmis Venemaa, vaid kas selleks oleks valmis ka meie ise? See oli õieti ka Poolas näha, et poolakates kipub eriti itta suunatud vimm endiselt püsima ja seal ida pool ei tunta mingit soovi midagi tõsiselt kahetseda, kõige enam ollakse valmis üldsõnaliselt möönma, et minevik oli üks kole asi.
Teine isegi üllatav artikkel oli Jüri Adamsi sulest, kes kirjutas, et Eestis ilmub "salaraamatuid" elik raamatuid, mida annab välja avalik võim ehk põhimõtteliselt rahvas ise oma valitud esindajate kaudu, aga mis ometi on sellesamuse rahva jaoks mitte lihtsalt teadmata ja tundmata, vaid isegi teadmise korral üsna raskesti kättesaadavad - näiteks Riigikogu Toimetised, mis tegelikult sisaldavad vähemalt poliitikahuvilisele täiesti arvestatavaid artikleid. Eks selliseid "salaraamatuid" ole palju rohkemgi, ma olen ise avastanud ikka päris imeasju, kui olen bibliograafiaid lapanud. Aga need on enamasti kas autori enda kirjastatud asjad või mõne aastas parimal juhul paar trükist välja anda pisikirjastuse toodang. Adamsi osutatud asjade puhul on tegemist siiski n-ö kõigi kodanike toodanguga, vähemalt teoreetiliselt, ja sestap ei peaks nad olema nii salajased. Igatahes mõtteainet see lugu andis.
Nagu andis ka õhtune pommuudis: Edgar Savisaar olevat Moskvas viibides kinnitanud, et ajaloo ja eriti II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamine on äärmiselt taunitav. See tundus veidi uskumatu ja tagasi Eestisse jõudes lükkaski ta selle väite ümber või vähemalt selgitas seda piisavalt, et see omandas mõistliku tähenduse. Arvata võib, et eriti vihase kriitika osaliseks langenud väide, nagu oleks hukka mõistetud ka natsistliku ja kommunistliku režiimi samastamine, on midagi, mis isegi (praeguse) Savisaare suust naljalt ei kõlaks, küll aga sobib mõistagi hästi tema vestluspartneri, Venemaa võimupartei esindaja suhu. Nii või teisiti tundub see eelkõige olevat järjekordne infosõja käik, milles on täiesti usutav, et Savisaart kasutati lihtsalt ära mugava etturina, kelle abil külvata segadust ja süvendada lõhesid. Aga no eks ta ise ole selles süüdi, et laseb end nii hõlpsasti ära kasutada - kui juba jutt sellistele teemadele läheb, kus eri poolte esindajate selja taga olevates riikides valitsevad üldiselt pea diametraalselt vastandlikud arusaamad, tuleks äärmiselt ettevaatlik olla, sest on selge, et sel juhul öeldust püütakse välja pigistada nii palju omakasu, kui üldse vähegi võimalik.
Huvitav arutelu puhkes Mandriva arenduslistis. Juba tükk aega on päevakorral olnud küsimus, kas ja kuidas oleks OpenOffice.org-is kasutada KDE failidialooge, ka ma ise olen sel teemal kaasa löönud - on ju KDE failidialoogidel mitmeid häid omadusi, näiteks külgpaneel ise määratavate kataloogide valikuga, mida OOo enda failidialoog ei paku. Arutelu läks uuesti käima seepärast, et Ubuntus olevat mingi OOo lõimimine KDE-ga teoks tehtud. Mandrivas OOo-ga tegelev mees võttis seda uurida ja jõudis järeldusele, et see lahendus on veel liiga vearohke, et seda otse üle võtta. Küll olevat selle baasil võimalik edasi töötada, et korralik lahendus jõuaks lõpuks ka OOo enda sisse, mitte ei jääks ainult eri distributsioonide katsetusteks. Tema seletust võib lugeda siit (kus on ka viidad varasema arutelu juurde), aga oluline on vahest see, et praegu veel valitseb lootus, et OOo ja KDE lõimimine võiks teoks saada isegi juba Mandriva 2010 ilmumise ajaks ehk siis nii oktoobri lõpuks.
Loetud: Tuna 1/2008, Sirp 11.09.2009
Vaadatud: Rob-B-Hood (Pro7), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Tänases Sirbis oli lausa paar huvitavat asja. Esiteks Toomas Alatalu arutelu MRP teemal, kus ta meenutas, et tegemist ei olnud mitte ainult kolme Balti riiki puudutava salakokkuleppega, vaid et tegelikult oli riike, mis sobingusse kaasati, tervelt kuus, ehkki eriti Soome ja Rumeenia kiputakse kergesti selles seoses ära unustama ja ka Poola puhul jääb see suhteliselt varju (või õigemini, varju jääb see, et tegemist oli sama protsessiga, mis rakendus ka kolmes Balti riigis, ainult et veidi hiljem: okupeerimine, sotsialistliku vabariigi moodustamine ja selle "vastuvõtmine" NSVL ridadesse). Alatalu esitab ka mõneti provotseeriva küsimuse: kui järgmine aasta seisab ees Baltikumi okupeerimise 70. aastapäev, siis kas oleks võimalik selline mälestustseremoonia, nagu toimus alles äsja II maailmasõja alguse puhul Gdańskis - ja mitte ainult, et kas selliseks vähemalt mingil määral kahetsust avaldavaks sammuks oleks valmis Venemaa, vaid kas selleks oleks valmis ka meie ise? See oli õieti ka Poolas näha, et poolakates kipub eriti itta suunatud vimm endiselt püsima ja seal ida pool ei tunta mingit soovi midagi tõsiselt kahetseda, kõige enam ollakse valmis üldsõnaliselt möönma, et minevik oli üks kole asi.
Teine isegi üllatav artikkel oli Jüri Adamsi sulest, kes kirjutas, et Eestis ilmub "salaraamatuid" elik raamatuid, mida annab välja avalik võim ehk põhimõtteliselt rahvas ise oma valitud esindajate kaudu, aga mis ometi on sellesamuse rahva jaoks mitte lihtsalt teadmata ja tundmata, vaid isegi teadmise korral üsna raskesti kättesaadavad - näiteks Riigikogu Toimetised, mis tegelikult sisaldavad vähemalt poliitikahuvilisele täiesti arvestatavaid artikleid. Eks selliseid "salaraamatuid" ole palju rohkemgi, ma olen ise avastanud ikka päris imeasju, kui olen bibliograafiaid lapanud. Aga need on enamasti kas autori enda kirjastatud asjad või mõne aastas parimal juhul paar trükist välja anda pisikirjastuse toodang. Adamsi osutatud asjade puhul on tegemist siiski n-ö kõigi kodanike toodanguga, vähemalt teoreetiliselt, ja sestap ei peaks nad olema nii salajased. Igatahes mõtteainet see lugu andis.
Nagu andis ka õhtune pommuudis: Edgar Savisaar olevat Moskvas viibides kinnitanud, et ajaloo ja eriti II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamine on äärmiselt taunitav. See tundus veidi uskumatu ja tagasi Eestisse jõudes lükkaski ta selle väite ümber või vähemalt selgitas seda piisavalt, et see omandas mõistliku tähenduse. Arvata võib, et eriti vihase kriitika osaliseks langenud väide, nagu oleks hukka mõistetud ka natsistliku ja kommunistliku režiimi samastamine, on midagi, mis isegi (praeguse) Savisaare suust naljalt ei kõlaks, küll aga sobib mõistagi hästi tema vestluspartneri, Venemaa võimupartei esindaja suhu. Nii või teisiti tundub see eelkõige olevat järjekordne infosõja käik, milles on täiesti usutav, et Savisaart kasutati lihtsalt ära mugava etturina, kelle abil külvata segadust ja süvendada lõhesid. Aga no eks ta ise ole selles süüdi, et laseb end nii hõlpsasti ära kasutada - kui juba jutt sellistele teemadele läheb, kus eri poolte esindajate selja taga olevates riikides valitsevad üldiselt pea diametraalselt vastandlikud arusaamad, tuleks äärmiselt ettevaatlik olla, sest on selge, et sel juhul öeldust püütakse välja pigistada nii palju omakasu, kui üldse vähegi võimalik.
Huvitav arutelu puhkes Mandriva arenduslistis. Juba tükk aega on päevakorral olnud küsimus, kas ja kuidas oleks OpenOffice.org-is kasutada KDE failidialooge, ka ma ise olen sel teemal kaasa löönud - on ju KDE failidialoogidel mitmeid häid omadusi, näiteks külgpaneel ise määratavate kataloogide valikuga, mida OOo enda failidialoog ei paku. Arutelu läks uuesti käima seepärast, et Ubuntus olevat mingi OOo lõimimine KDE-ga teoks tehtud. Mandrivas OOo-ga tegelev mees võttis seda uurida ja jõudis järeldusele, et see lahendus on veel liiga vearohke, et seda otse üle võtta. Küll olevat selle baasil võimalik edasi töötada, et korralik lahendus jõuaks lõpuks ka OOo enda sisse, mitte ei jääks ainult eri distributsioonide katsetusteks. Tema seletust võib lugeda siit (kus on ka viidad varasema arutelu juurde), aga oluline on vahest see, et praegu veel valitseb lootus, et OOo ja KDE lõimimine võiks teoks saada isegi juba Mandriva 2010 ilmumise ajaks ehk siis nii oktoobri lõpuks.
Loetud: Tuna 1/2008, Sirp 11.09.2009
Vaadatud: Rob-B-Hood (Pro7), NCIS: Kriminalistid (TV3)
11.9.09
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, kuigi paari asjaolu tõttu normaalsest veidi vähem tootlikum. Esiteks võtsin nüüd, kus küttesüsteemi rekonstrueerijad on õnnelikult piisavalt kaugele eemaldunud ja puuride kõrvu paitav vilin ei ärata enam punkti pealt kell üheksa, ette lõpuks suurkoristuse. Tõsi, tänase päevaga jõudsin vaid pool ära teha, selle kuiva trenni elik harja ja kühvli osa - teine pool elik niiskuse kandmine mitmesugustele pindadele ja selle koos külgejäänud jamaga eemaldamine jääb homse päeva ülesandeks.
Taas kord pidin veenduma, et tänapäeva füüsika ei kõlba kassi hänna alla ka mitte. No aru ma ei saa, räägivad nad aine neljast olekust - tahke, vedel, gaasiline ja plasma -, aga raudselt on olemas ka viies olek, nimelt tolmuline. Seda ei ole võimalik ühegi teise olekuga segi ajada ja pealegi iseloomustab seda veel tekkimine eikuskilt ja eimiskist... (lihtne katse: koristage piinliku hoolega ruum ära ja pange pooleks aastaks aknad kinni, uksed lukku ja nii edasi - aga kui pool aastat hiljem vaatad, on täiesti iseenesest sinna tolm tekkinud kohe kindlasti...) Hakka või uskuma füüsikute vandenõud, ainult see jääb arusaamatuks, miks ometi on vaja sellist kõigile mõistetavat ja igaühe silmaga nähtavat asja vaka all hoida... Igatahes kogunes tänase koristamise käigus kühvlile sedasamust viiendat agregaatolekut nii et vähe polnud - kusjuures alles mõne päeva eest sai kahes toas tehtud korralik koristamine ja ometi oli sealgi saagis päris kopsakas...
Teine aega maha võttev sündmus oli ema külaskäik, kes pakatas Prantsusmaa ja Pariisi muljetest ning mitmesugusest nännist, mis ta kaugelt maalt või ka Kungla aiamaalt oli oma armsa pojukese jaoks kokku krahmanud. Igatahes tundub, et nad mõlemad olid tohutult rahul selle sõiduga, isegi kui nad ei jõudnud kõikjale, kuhu olid soovinud. Aga eks Pariis ole ka piisavalt suur alev, et seda naljalt nii kolme päevaga ei ammendagi...
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Räpane seksikas raha (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
Taas kord pidin veenduma, et tänapäeva füüsika ei kõlba kassi hänna alla ka mitte. No aru ma ei saa, räägivad nad aine neljast olekust - tahke, vedel, gaasiline ja plasma -, aga raudselt on olemas ka viies olek, nimelt tolmuline. Seda ei ole võimalik ühegi teise olekuga segi ajada ja pealegi iseloomustab seda veel tekkimine eikuskilt ja eimiskist... (lihtne katse: koristage piinliku hoolega ruum ära ja pange pooleks aastaks aknad kinni, uksed lukku ja nii edasi - aga kui pool aastat hiljem vaatad, on täiesti iseenesest sinna tolm tekkinud kohe kindlasti...) Hakka või uskuma füüsikute vandenõud, ainult see jääb arusaamatuks, miks ometi on vaja sellist kõigile mõistetavat ja igaühe silmaga nähtavat asja vaka all hoida... Igatahes kogunes tänase koristamise käigus kühvlile sedasamust viiendat agregaatolekut nii et vähe polnud - kusjuures alles mõne päeva eest sai kahes toas tehtud korralik koristamine ja ometi oli sealgi saagis päris kopsakas...
Teine aega maha võttev sündmus oli ema külaskäik, kes pakatas Prantsusmaa ja Pariisi muljetest ning mitmesugusest nännist, mis ta kaugelt maalt või ka Kungla aiamaalt oli oma armsa pojukese jaoks kokku krahmanud. Igatahes tundub, et nad mõlemad olid tohutult rahul selle sõiduga, isegi kui nad ei jõudnud kõikjale, kuhu olid soovinud. Aga eks Pariis ole ka piisavalt suur alev, et seda naljalt nii kolme päevaga ei ammendagi...
Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Räpane seksikas raha (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
10.9.09
Kolmabased mõtted
Tänast päeva ei saa vist tööpäevaks lugeda, kuigi paar tundi ma isegi raamatu tõlkimisega tegelesin. Aga valdav osa kulus igasugustele muudele asjadele.
Kõigepealt seisis ees käik postkontorisse, sest tasapisi oli taas kogunenud kolm kviitungit, mis ootasid väljalunastamist ehk siis käiku põrgupalavuses kandekeskusse. Kuidagi see siiski õnnestus ja armsad raamatupakid kaenlas sai samasuguses põrgupalavuses tagasi marsitud. Pakkide sisu oli siis järgmine:
- T. Rid, M. Hecker. War 2.0. Irregular Warfare in the Information Age
- B. A. Laska. Ein heimlicher hit. 150 Jahre Stirners "Einziger". Eine kurze Editionsgeschichte
EPL-i "Eesti loo" sarja viimane pakk:
- E. Tode. Piiririik
- K. Kender. Iseseisvuspäev
- M. Mutt. Rahvusvaheline mees
- A. Kivirähk. Vargamäe vanad ja noored
- Koost. K. Pruul. Isamaa suvi
Tagasiteel astusin ka Magistralist läbi, kus muidu Rimis sai kenasti vajalikud ostud ära tehtud, aga nagu ikka, mingi tõrvatilk peab ju ometi olema - niipea kui tuli mõte, et astuks nüüd ka R-kioskist läbi ja uuriks seisu uuemate ajakirjade rindel, ilmus mu ette kena müüjatädi, kes lukustas ruumikese ukse ja suundus enda vatsa täiendama või midagi muud sellist tegema, mis välistas igatahes huviliste sisseastumise...
Varahommikused toimetused tehtud, saigi paar tundi tõlkimisele pühendada, aga siis seisis ees kella 18.20-ks kokku lepitud kohtumine ukraina trahteris Bogdan. Ma mõne aja eest uurisin veidi Tallinna söögikohtasid, siis jäi see silma ja kui üks tuttav tegi ettepaneku kokku saada ja mõned õlled võtta, pakkusin selle meile mõlemale suhteliselt lähedal asuva kohakese välja, soovides ühtlasi ära proovida, kuidas seal on. Lühidalt öeldes, hea oli. Teenindus oli üle prahi, meid teenindanud neiu, kelle nimi, kui ma ei eksi, oli Pille, oli väga kena ja viisakas ja kiire ja kõik muud head sõnad, mida vähegi leida. Toit oli ka hea (minu valik oli: "Diplomaat" sealiha seentega juustukatte all) ja polnud mu meelest sugugi väga kallis.
Aga kohale jõudes selgus siiski, et kutsuja ei olnud ainuke - ta tuli just ühelt Linuxi ürituselt ja oli nii mõnegi inimese kaasa võtnud. Tagatipuks selgus, et tal oli veel ka sünnipäev :-) Nii me siis kõnelesimegi peamiselt Linuxi teemadel, mõistagi kaldudes igale poole mujale ka, mida soodustas mõistagi kõrvale tarbitud tubli õllekogus. Majaõlu nimetusega Bogdan (oh üllatust! :-) ) oli täiesti talutav jook ja aitas kenasti juttu üleval hoida, nii et me lahkusime sealt omajagu aega pärast seda, kui trahter ametlikult kinni pandi. Ma ei ole kindel, kas see on viimase aja trend, aga juba neid söögikohti uurides torkas silma, et paljud, kohe väga paljud kohad sulgevad ukse 22-23 paiku. Mulle miskipärast tundub, et vanasti oli neid kohti, mis olid lahti ikka tublisti üle südaöö, mõnevõrra rohkem, aga võib-olla on see ka ainult tunne. Igatahes kokku võttes võib öelda, et selle trahteri valik ja seal trehvanud seltskond läksid igati täie ette ja andsid ühtekokku kena õhtupooliku.
Koju tagasi jõudes võtsin õppust vanarahvast, kes teadis selgelt, et "viin võtab tõlkija meele" ja "joobnud tõlkija aru nagu vana kasukanäru". Sestap piirdusin Eesti - Hispaania jalgpallikohtumise teise poolaja vaatamisega, mis paraku küll polnud just tujutõstev. Kaotus oli ju loogiline ja kuigi ma esimest poolaega ei näinud, võis isegi teise poolaja alguse järgi loota, et vahest jääb isegi 0:1 püsima. Aga läks nagu läks ja 0:3 oli reaalsus...
Teine uudis, mis ees ootas, oli seotud päeval loetud Nezavisimaja Gazeta kena ülevaatega Venemaa kavade kohta anda presidendile õigus põhimõtteliselt pea omatahtsi rakendada sõjaväge ka välismaal. Selge see, et asi tõukus eelmise aasta sõjast Gruusia vastu, aga ettepandud kujul annab see lausa võimaluse sõdida kus tahes ja millal tahes, niivõrd laialt ja umbmääraselt on see sõnastatud. Koju tagasi jõudes ootaski ees uudis, et Riigiduuma on muudatuse esimesel lugemisel heaks kiitnud. Vaevalt oleks ka midagi muud võinud loota, selleks on Venemaa esinduskogu (parlament oleks ka hea sõna, aga mulle tundub, et selle kasutamine tekitaks seoseid, mis praeguse Riigiduuma korral kuidagi ei klapi...) liiga riigitruu... Muidugi, on äärmiselt väheusutav, et seda rakendataks näiteks Eesti vastu - kuulume me ju ikkagi NATOsse ja NATO liikmesriigi ründamine ajaks kindlasti Venemaa suhted Läänega tervikuna sellisesse ummikusse, mida seal vaevalt praegu või ka nähtavas tulevikus soovitakse. Aga näiteks Ukrainal on küll põhjust väga umbusklik olla (eriti seoses Krimmiga), rääkimata juba väiksematest Venemaa naabritest.
Loetud: Horisont 5/2009
Vaadatud: Jalgpalli MM valikmäng Hispaania - Eesti II poolaeg (ETV)
Kõigepealt seisis ees käik postkontorisse, sest tasapisi oli taas kogunenud kolm kviitungit, mis ootasid väljalunastamist ehk siis käiku põrgupalavuses kandekeskusse. Kuidagi see siiski õnnestus ja armsad raamatupakid kaenlas sai samasuguses põrgupalavuses tagasi marsitud. Pakkide sisu oli siis järgmine:
- T. Rid, M. Hecker. War 2.0. Irregular Warfare in the Information Age
- B. A. Laska. Ein heimlicher hit. 150 Jahre Stirners "Einziger". Eine kurze Editionsgeschichte
EPL-i "Eesti loo" sarja viimane pakk:
- E. Tode. Piiririik
- K. Kender. Iseseisvuspäev
- M. Mutt. Rahvusvaheline mees
- A. Kivirähk. Vargamäe vanad ja noored
- Koost. K. Pruul. Isamaa suvi
Tagasiteel astusin ka Magistralist läbi, kus muidu Rimis sai kenasti vajalikud ostud ära tehtud, aga nagu ikka, mingi tõrvatilk peab ju ometi olema - niipea kui tuli mõte, et astuks nüüd ka R-kioskist läbi ja uuriks seisu uuemate ajakirjade rindel, ilmus mu ette kena müüjatädi, kes lukustas ruumikese ukse ja suundus enda vatsa täiendama või midagi muud sellist tegema, mis välistas igatahes huviliste sisseastumise...
Varahommikused toimetused tehtud, saigi paar tundi tõlkimisele pühendada, aga siis seisis ees kella 18.20-ks kokku lepitud kohtumine ukraina trahteris Bogdan. Ma mõne aja eest uurisin veidi Tallinna söögikohtasid, siis jäi see silma ja kui üks tuttav tegi ettepaneku kokku saada ja mõned õlled võtta, pakkusin selle meile mõlemale suhteliselt lähedal asuva kohakese välja, soovides ühtlasi ära proovida, kuidas seal on. Lühidalt öeldes, hea oli. Teenindus oli üle prahi, meid teenindanud neiu, kelle nimi, kui ma ei eksi, oli Pille, oli väga kena ja viisakas ja kiire ja kõik muud head sõnad, mida vähegi leida. Toit oli ka hea (minu valik oli: "Diplomaat" sealiha seentega juustukatte all) ja polnud mu meelest sugugi väga kallis.
Aga kohale jõudes selgus siiski, et kutsuja ei olnud ainuke - ta tuli just ühelt Linuxi ürituselt ja oli nii mõnegi inimese kaasa võtnud. Tagatipuks selgus, et tal oli veel ka sünnipäev :-) Nii me siis kõnelesimegi peamiselt Linuxi teemadel, mõistagi kaldudes igale poole mujale ka, mida soodustas mõistagi kõrvale tarbitud tubli õllekogus. Majaõlu nimetusega Bogdan (oh üllatust! :-) ) oli täiesti talutav jook ja aitas kenasti juttu üleval hoida, nii et me lahkusime sealt omajagu aega pärast seda, kui trahter ametlikult kinni pandi. Ma ei ole kindel, kas see on viimase aja trend, aga juba neid söögikohti uurides torkas silma, et paljud, kohe väga paljud kohad sulgevad ukse 22-23 paiku. Mulle miskipärast tundub, et vanasti oli neid kohti, mis olid lahti ikka tublisti üle südaöö, mõnevõrra rohkem, aga võib-olla on see ka ainult tunne. Igatahes kokku võttes võib öelda, et selle trahteri valik ja seal trehvanud seltskond läksid igati täie ette ja andsid ühtekokku kena õhtupooliku.
Koju tagasi jõudes võtsin õppust vanarahvast, kes teadis selgelt, et "viin võtab tõlkija meele" ja "joobnud tõlkija aru nagu vana kasukanäru". Sestap piirdusin Eesti - Hispaania jalgpallikohtumise teise poolaja vaatamisega, mis paraku küll polnud just tujutõstev. Kaotus oli ju loogiline ja kuigi ma esimest poolaega ei näinud, võis isegi teise poolaja alguse järgi loota, et vahest jääb isegi 0:1 püsima. Aga läks nagu läks ja 0:3 oli reaalsus...
Teine uudis, mis ees ootas, oli seotud päeval loetud Nezavisimaja Gazeta kena ülevaatega Venemaa kavade kohta anda presidendile õigus põhimõtteliselt pea omatahtsi rakendada sõjaväge ka välismaal. Selge see, et asi tõukus eelmise aasta sõjast Gruusia vastu, aga ettepandud kujul annab see lausa võimaluse sõdida kus tahes ja millal tahes, niivõrd laialt ja umbmääraselt on see sõnastatud. Koju tagasi jõudes ootaski ees uudis, et Riigiduuma on muudatuse esimesel lugemisel heaks kiitnud. Vaevalt oleks ka midagi muud võinud loota, selleks on Venemaa esinduskogu (parlament oleks ka hea sõna, aga mulle tundub, et selle kasutamine tekitaks seoseid, mis praeguse Riigiduuma korral kuidagi ei klapi...) liiga riigitruu... Muidugi, on äärmiselt väheusutav, et seda rakendataks näiteks Eesti vastu - kuulume me ju ikkagi NATOsse ja NATO liikmesriigi ründamine ajaks kindlasti Venemaa suhted Läänega tervikuna sellisesse ummikusse, mida seal vaevalt praegu või ka nähtavas tulevikus soovitakse. Aga näiteks Ukrainal on küll põhjust väga umbusklik olla (eriti seoses Krimmiga), rääkimata juba väiksematest Venemaa naabritest.
Loetud: Horisont 5/2009
Vaadatud: Jalgpalli MM valikmäng Hispaania - Eesti II poolaeg (ETV)
9.9.09
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, kuigi mitmel põhjusel mitte kõige tootlikum. Aga igatahes langes tänasele suur sündmus - üks mitu aastat vaevanud probleem leidis lõpuks soodsa lahenduse. Siin ei ole koht sellest lähemalt kõnelda, aga rõõmupuhang on igatahes võimas ja andis tubli positiivse toonuse kogu päevaks.
Varraku raamatublogis oli Marek Tammelt huvitav mõtisklus järelsõnade teemal. Laias laastus on tal täiesti õigus, et Läänes enamasti, eriti ilukirjanduse puhul, reeglina järelsõnu naljalt ei leia (erandid muidugi antoloogiad või juubelikogumikud või muud millegi poolest erilisemad väljaanded). Tegelikult on ka meil hakanud asi selles suunas liikuma, et tekstil lastakse pigem ise kõnelda. See käib mõistagi eriti algupärandite kohta, et aga eestikeelses kirjasõnas ilmselt paratamatult on tõlkekirjanduse osakaal suurem kui nii-ütelda suurte keelte puhul, siis on väheusutav, et järelsõnade traditsioon kaoks. Mareki mõte esseistlike järelsõnade (või üldisemalt saatesõnade - võivad nad ju tegelikult olla ka eessõnad hoopis, kuigi see on vahest vähem levinud - ikka ilmselt sellestsamusest teksti enda kõnelemise põhimõttest lähtudes) väärtustamise vajadusest on väga kena, kuigi selle teostamine võib olla keeruline.
Loetud: Horisont 5/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6)
Varraku raamatublogis oli Marek Tammelt huvitav mõtisklus järelsõnade teemal. Laias laastus on tal täiesti õigus, et Läänes enamasti, eriti ilukirjanduse puhul, reeglina järelsõnu naljalt ei leia (erandid muidugi antoloogiad või juubelikogumikud või muud millegi poolest erilisemad väljaanded). Tegelikult on ka meil hakanud asi selles suunas liikuma, et tekstil lastakse pigem ise kõnelda. See käib mõistagi eriti algupärandite kohta, et aga eestikeelses kirjasõnas ilmselt paratamatult on tõlkekirjanduse osakaal suurem kui nii-ütelda suurte keelte puhul, siis on väheusutav, et järelsõnade traditsioon kaoks. Mareki mõte esseistlike järelsõnade (või üldisemalt saatesõnade - võivad nad ju tegelikult olla ka eessõnad hoopis, kuigi see on vahest vähem levinud - ikka ilmselt sellestsamusest teksti enda kõnelemise põhimõttest lähtudes) väärtustamise vajadusest on väga kena, kuigi selle teostamine võib olla keeruline.
Loetud: Horisont 5/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6)
8.9.09
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Ka täna ärkasin väga vara, nii poole öö ajal, et olla valmis vastu võtma küttesüsteemi rekonstrueerijate viimset väisangut. Majas olid nad kenasti kell 9 kohal, nagu kõrvu paitav puurimisvilin ja muud toredad helid märku andsid, aga minu juurde jõudsid nad siiski alles mõni tund hiljem. Nad paistsid olevat imestunud, et kapp oli juba paigast nihkunud - mul jäi mulje, et nad olid arvanud, et ma ainult tühjendan selle ja siis nemad ise lükkavad - mis oleks ka tore olnud, ainult et siis oleks olnud korteris liikumine oluliselt raskendatud... Igatahes pool tundi suristamist ja valmis nad olidki. Kappi ma vist tagasi lükkama ei hakkagi, see suur kobakas, mis eelmistest korteriomanikest "päranduseks" jäi, peab ikka millalgi välja lendama ja et ta on nüüd natuke nihkunud asendis, ärgitab see vahest mind muutust kiiremini ette võtma (no loota ju selle peale ikka võib, eks ole? :-) )
Taas oli KDE stabiilsesse harru (4.3.1 siis) tekkinud juurde pooleli ja tõlkimata stringe, peamiselt dokumentatsiooni tagasiportimise tõttu arendusharust. Mõne tunniga oli siiski stabiilne haru taas täistõlgituks aetud. Millegipärast ei tahtnud sünkroniseerimine sedakorda töötada ja nii tuleb ilmselt arendusharuga tegelema asudes lihtsalt samad stringid taas käsitsi sisestada (õnneks on Lokalizel tõlkemälu, mille abil seda saab hõlpsasti teha, aga muidugi võtab see rohkem aega). Kas selle või veel mingi muu aje tõukel pidasin paremaks ülejäänud päeva kulutada hoopis Mandrivale. Seal on küll n-ö põhiasjad samuti 100% peal, aga on üks asi, mis on väga nukras seisus - nimelt tarkvarapakettide kirjeldused, mida näeb näiteks tarkvarahalduris. Neid on kokku üle 18 000 stringi ning seni oli tõlgitud pelgalt veidi üle 1500. See on muidugi suhteliselt väiksema tähtsusega tegevus, võrreldes näiteks kasutajaliidese tõlgetega, aga siiski midagi, mis vajaks ärategemist. Kohati on neid lihtne teha, kui järjest tuleb mitukümmend "Firefoxi x-keelne liides" või "Aspelli x keele failid", aga samas tuleb vahele selliseid asju, mille selgitamise peale kulub ikka õige mitukümmend minutit ja ka siis võib jääda kõhelus, kas ikka sai õigesti aru, mida see programm üldse teeb ja mida see tutvustus/kirjeldus ikka tähendab. Igatahes nii 500 stringi sai juurde tõlgitud ja põhitarkvara hoidlas (main) on nüüd pakettide algustähtedega A kuni G kirjeldused eestikeelsed.
Eeldusel, et KDE stabiilses harus suuremaid uuendusi ei tule (mis on ka üsna usutav) ja arvestades, et KDE-ga on üldiselt rohkem aega, võtangi võib-olla järgmine nädal need tarkvarapakettide kirjeldused põhjalikumalt ette, et vähemalt main-hoidla paketid (oma 4000 stringi veel) ära teha; contrib- ja devel- paketid on vahest veel veidi vähema tähtsusega. Teine mõte oleks muidugi Mandriva käsiraamatute kallale minna, aga selle tõlkimise süsteem on mulle seniajani nii arusaamatu, et mul kuidagi puudub julgus alustada või õieti isegi arusaam, kuidas täpselt peaks alustama. Ja karta on muidugi, et käsiraamatuid uuritakse veel vähem kui tarkvarapakettide kirjeldusi - vähemalt KDE põhjal on mul küll jäänud mulje, et käsiraamatuid keegi ei vaata - foorumites küsitakse mõnikord selliseid küsimusi, mida oleks lihtne ise järgi vaadata ja guugeldamisel saadava võõrkeelse vastuse asemel lausa emakeelne seletus leida, aga ju siis ei ole inimestel harjumust käsiraamatusse pilku heita (huvitav, ma ei mäleta ega tea, kuidas on lood Windowsi maailmas - kas see abimaterjalide mittekasutamise komme on kuidagi seotud sealse dokumentatsiooni kvaliteedi või tõlgituse või millegagi? Vähemalt veebis on dokumentatsioon mingis osas Windowsil kindlasti olemas, ma olen ise ka seda mõnikord silmanud - aga arvutis? hmm, ei tea).
Õhtul sain teada, et ema on ikka Prantsusmaalt elu ja tervisega tagasi jõudnud (olles küll tagasiteel elavalt ja lausa kahel korral kogenud, mida õieti tähendab üks korralik tundidepikkune Stau :-) ). Aga muidugi pani ta tulistvalu kohe Kunglasse, aiamaalt viimaseid saadusi üles võtma - ära korjama. Ilmselt tahtis suurlinna Pariisi hõngust kiiresti lahti saada sõrmi sügavale musta mulda torgates... :-) Elamusi paistis nii tal kui tema poiss-sõbral igatahes kõvasti olevat ja ilmselt langeb mulle juba homme-ülehomme osaks õnn neist põhjalikult teada saada.
Loetud: Tuna 4/2007, Tuna 1/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6)
Taas oli KDE stabiilsesse harru (4.3.1 siis) tekkinud juurde pooleli ja tõlkimata stringe, peamiselt dokumentatsiooni tagasiportimise tõttu arendusharust. Mõne tunniga oli siiski stabiilne haru taas täistõlgituks aetud. Millegipärast ei tahtnud sünkroniseerimine sedakorda töötada ja nii tuleb ilmselt arendusharuga tegelema asudes lihtsalt samad stringid taas käsitsi sisestada (õnneks on Lokalizel tõlkemälu, mille abil seda saab hõlpsasti teha, aga muidugi võtab see rohkem aega). Kas selle või veel mingi muu aje tõukel pidasin paremaks ülejäänud päeva kulutada hoopis Mandrivale. Seal on küll n-ö põhiasjad samuti 100% peal, aga on üks asi, mis on väga nukras seisus - nimelt tarkvarapakettide kirjeldused, mida näeb näiteks tarkvarahalduris. Neid on kokku üle 18 000 stringi ning seni oli tõlgitud pelgalt veidi üle 1500. See on muidugi suhteliselt väiksema tähtsusega tegevus, võrreldes näiteks kasutajaliidese tõlgetega, aga siiski midagi, mis vajaks ärategemist. Kohati on neid lihtne teha, kui järjest tuleb mitukümmend "Firefoxi x-keelne liides" või "Aspelli x keele failid", aga samas tuleb vahele selliseid asju, mille selgitamise peale kulub ikka õige mitukümmend minutit ja ka siis võib jääda kõhelus, kas ikka sai õigesti aru, mida see programm üldse teeb ja mida see tutvustus/kirjeldus ikka tähendab. Igatahes nii 500 stringi sai juurde tõlgitud ja põhitarkvara hoidlas (main) on nüüd pakettide algustähtedega A kuni G kirjeldused eestikeelsed.
Eeldusel, et KDE stabiilses harus suuremaid uuendusi ei tule (mis on ka üsna usutav) ja arvestades, et KDE-ga on üldiselt rohkem aega, võtangi võib-olla järgmine nädal need tarkvarapakettide kirjeldused põhjalikumalt ette, et vähemalt main-hoidla paketid (oma 4000 stringi veel) ära teha; contrib- ja devel- paketid on vahest veel veidi vähema tähtsusega. Teine mõte oleks muidugi Mandriva käsiraamatute kallale minna, aga selle tõlkimise süsteem on mulle seniajani nii arusaamatu, et mul kuidagi puudub julgus alustada või õieti isegi arusaam, kuidas täpselt peaks alustama. Ja karta on muidugi, et käsiraamatuid uuritakse veel vähem kui tarkvarapakettide kirjeldusi - vähemalt KDE põhjal on mul küll jäänud mulje, et käsiraamatuid keegi ei vaata - foorumites küsitakse mõnikord selliseid küsimusi, mida oleks lihtne ise järgi vaadata ja guugeldamisel saadava võõrkeelse vastuse asemel lausa emakeelne seletus leida, aga ju siis ei ole inimestel harjumust käsiraamatusse pilku heita (huvitav, ma ei mäleta ega tea, kuidas on lood Windowsi maailmas - kas see abimaterjalide mittekasutamise komme on kuidagi seotud sealse dokumentatsiooni kvaliteedi või tõlgituse või millegagi? Vähemalt veebis on dokumentatsioon mingis osas Windowsil kindlasti olemas, ma olen ise ka seda mõnikord silmanud - aga arvutis? hmm, ei tea).
Õhtul sain teada, et ema on ikka Prantsusmaalt elu ja tervisega tagasi jõudnud (olles küll tagasiteel elavalt ja lausa kahel korral kogenud, mida õieti tähendab üks korralik tundidepikkune Stau :-) ). Aga muidugi pani ta tulistvalu kohe Kunglasse, aiamaalt viimaseid saadusi üles võtma - ära korjama. Ilmselt tahtis suurlinna Pariisi hõngust kiiresti lahti saada sõrmi sügavale musta mulda torgates... :-) Elamusi paistis nii tal kui tema poiss-sõbral igatahes kõvasti olevat ja ilmselt langeb mulle juba homme-ülehomme osaks õnn neist põhjalikult teada saada.
Loetud: Tuna 4/2007, Tuna 1/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6)
7.9.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev ühe pisikese erandiga - tänasele päevale langesid jõu- ja ilunumbrid sektsioonkapi liigutamisega. Täieliku üllatusega avastasin, et kõik lihased ei olegi istuvast eluviisist veel täielikult atrofeerunud: esimese ponnistusega tundus, et asi on lootusetu, ja hakkasin juba kapist raskemaid asju välja lohistama, aga siis, mingi hetkeuidu ajel, otsustasin veel kord proovida ja etskae, vastu tahtmist, punnides ja põigeldes, hakkaski teine paigast nihkuma. Ja lõpuks nihkus sinna, kuhu vaja. Ma muidugi kadestan neid tõelisi vägimehi, kes nagu muuseas hammastega veoautosid veavad ja muid vägitükke teevad - minul oli vaja kogu kehaga lükata, et midagi ikka paigast nihkuks. Aga rõõmus olen ikka, et nii hästi õnneks läks!
Keeleküsimused on viimasel ajal Eestis palju tähelepanu saanud ja minugi veebipäevikus põgusalt kajastamist leidnud. Täna oli taas üks näide selle kohta, kuidas olukord ei ole kohe mitte hea. Asi ei puuduta otseselt mind, vaid üht suuremat vaba tarkvara projekti, mille eestinduse juht sai järgmise sisuga kirja: "Ma oleks ka huvitatud selle programmi tõlkimisest ja kui saan Teid aidata siis andge mulle teada." Tema loomulik vastus oli (osa sellest): "Paraku tuleb meeles pidada, et tõlkimise juures on lisaks inglise keelele hädasti vaja osata ka eesti keelt, millest see kiri küll eriti tunnistust ei anna (seal on üks raske keeleviga, üks komaviga ja üks selline sõna, mille selline vorm on küll lubatud, kuid kirjakeeles pole see lihtsalt hea stiil)."
Mul endal (praeguseks kaks aastat KDE ja kuus aastat Mandriva tõlkimise koordinaatorina) on vaid paaril korral olnud kokkupuutumist selliste kaheldava väärtusega abipakkujatega, mille taga on usutavasti vähemalt osaliselt ka asjaolu, et mõlemad projektid on kui mitte täielikult, siis peaaegu täielikult eestindatud ja sestap olen ma, kui see on kuidagi jutuks tulnud, ka sõnanud, et vaja oleks tõlkijate asemel pigem korrektoreid või neid, kes aitaksid mõne programmi juures vajaliku lokaliseerimisega (masina/arvutikirja õppetekstid, anagrammimängu sõnavara jms). Ilmselt on see võimalikke abipakkujaid eemale peletanud, sest on ju selge, et see nõuab kindlasti veidi rohkem teadmisi kui on neil, kes on käinud kaks nädalat Londonis pummeldamas või kaks kuud Iirimaal kalkuneid kitkumas ja tagasi tulles arvavad, et mis see James Joyce'i tõlkimine siis ikka ära ei ole, neil ju nagunii inglise keel vabalt suus... Unustades paraku, et tõlkijale on eelkõige tähtis sihtkeele hea oskamine - mitte et lähtekeelt ei peaks oskama (kuigi on kindlasti ka selliseid geniaalseid inimesi, kes kas või sõnaraamatust näpuga järge ajades võivad pea tundmatust keelest vähemalt korraliku, kui mitte lausa hiilgava tõlke teha), aga sellest üksi, et tõlkija originaali mõttest aru saab, ei piisa, on vaja osata see ka edasi anda.
Hilisõhtul lugesin Kommersandist väga head kokkuvõtet Venemaa viimase aja ajaloo-ofensiivist, milles jõuti üsna mõistlikule järeldusele, et on küll selge, miks võimukandjad tahavad seda pidada, aga pole sugugi selge, miks seda ikkagi peetakse - Lääne silmis on musta valgeks rääkida pea võimatu, ehkki vahest mõni "kaasamineja" vahest suudetaksegi hankida, kodumaal aga ei ole valgeks räägitud musta veel suudetud hakata taas mustana ette kujutama. Niisiis sihtgrupp on nagu segane - aga võitlus käib endise hooga edasi... Kas tõesti ainult selle sihiga, et, nagu mainib kokkuvõtte autor, vältida iga hinna eest vähimatki võimalust, et peaks kellegi ees millegi pärast vabandama?
Loetud: [digi] 9/2009
Vaadatud: Lissi und der wilde Kaiser (Pro7)
Keeleküsimused on viimasel ajal Eestis palju tähelepanu saanud ja minugi veebipäevikus põgusalt kajastamist leidnud. Täna oli taas üks näide selle kohta, kuidas olukord ei ole kohe mitte hea. Asi ei puuduta otseselt mind, vaid üht suuremat vaba tarkvara projekti, mille eestinduse juht sai järgmise sisuga kirja: "Ma oleks ka huvitatud selle programmi tõlkimisest ja kui saan Teid aidata siis andge mulle teada." Tema loomulik vastus oli (osa sellest): "Paraku tuleb meeles pidada, et tõlkimise juures on lisaks inglise keelele hädasti vaja osata ka eesti keelt, millest see kiri küll eriti tunnistust ei anna (seal on üks raske keeleviga, üks komaviga ja üks selline sõna, mille selline vorm on küll lubatud, kuid kirjakeeles pole see lihtsalt hea stiil)."
Mul endal (praeguseks kaks aastat KDE ja kuus aastat Mandriva tõlkimise koordinaatorina) on vaid paaril korral olnud kokkupuutumist selliste kaheldava väärtusega abipakkujatega, mille taga on usutavasti vähemalt osaliselt ka asjaolu, et mõlemad projektid on kui mitte täielikult, siis peaaegu täielikult eestindatud ja sestap olen ma, kui see on kuidagi jutuks tulnud, ka sõnanud, et vaja oleks tõlkijate asemel pigem korrektoreid või neid, kes aitaksid mõne programmi juures vajaliku lokaliseerimisega (masina/arvutikirja õppetekstid, anagrammimängu sõnavara jms). Ilmselt on see võimalikke abipakkujaid eemale peletanud, sest on ju selge, et see nõuab kindlasti veidi rohkem teadmisi kui on neil, kes on käinud kaks nädalat Londonis pummeldamas või kaks kuud Iirimaal kalkuneid kitkumas ja tagasi tulles arvavad, et mis see James Joyce'i tõlkimine siis ikka ära ei ole, neil ju nagunii inglise keel vabalt suus... Unustades paraku, et tõlkijale on eelkõige tähtis sihtkeele hea oskamine - mitte et lähtekeelt ei peaks oskama (kuigi on kindlasti ka selliseid geniaalseid inimesi, kes kas või sõnaraamatust näpuga järge ajades võivad pea tundmatust keelest vähemalt korraliku, kui mitte lausa hiilgava tõlke teha), aga sellest üksi, et tõlkija originaali mõttest aru saab, ei piisa, on vaja osata see ka edasi anda.
Hilisõhtul lugesin Kommersandist väga head kokkuvõtet Venemaa viimase aja ajaloo-ofensiivist, milles jõuti üsna mõistlikule järeldusele, et on küll selge, miks võimukandjad tahavad seda pidada, aga pole sugugi selge, miks seda ikkagi peetakse - Lääne silmis on musta valgeks rääkida pea võimatu, ehkki vahest mõni "kaasamineja" vahest suudetaksegi hankida, kodumaal aga ei ole valgeks räägitud musta veel suudetud hakata taas mustana ette kujutama. Niisiis sihtgrupp on nagu segane - aga võitlus käib endise hooga edasi... Kas tõesti ainult selle sihiga, et, nagu mainib kokkuvõtte autor, vältida iga hinna eest vähimatki võimalust, et peaks kellegi ees millegi pärast vabandama?
Loetud: [digi] 9/2009
Vaadatud: Lissi und der wilde Kaiser (Pro7)
6.9.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millest küll oma tubli osa võttis päris korralik koristamine. Õnneks eilne migreenihakatis edasi ei arenenud - sai magatud mehemoodi oma tubli kuus tundi või isegi veidi rohkem ja enesetunne oli taas hea. Köök näeb nüüd veidi võõrastav välja, kui külmkapp teises seinas asub, aga omamoodi huvitav ka. Ilmselt ei kulu küll kuigi kaua sellega harjumiseks. Ja koristamine on tegelikult vahva tegevus, kui oled sellega juba alustanud - vaat see alustamine on asi, mis raskelt kätte tuleb :-)
Lugesin täna Sirpi, kus oli pikalt, lausa kolmel leheküljel juttu Donald Sassooni "Euroopa kultuuri ajaloost". See raamat paraku on mul endiselt horisontaalses asendis :-( Dämd, jõuaks selle ja kaks järgmist raamatut rutem juba tõlgitud - siis on mul kavas kindlalt oma paar kuud vabaks võtta, et peamiselt lugeda, lugeda ja veel kord lugeda. Tõlkimise kõrvalt jõuab ju lugeda ajakirju või mõningaid raamatuid, kus on lühikesed, omavahel vähe seotud tekstid, rohkem sellised entsüklopeedilised teosed või artiklikogumikud, aga vähegi sidusam tekst nõuab ikka minimaalselt mitmetunnist süvenemist - ja seda aega kuidagi ei jagu. See kahe tõlke vahele ühe või parimal juhul kahe raamatu läbilugemine pole ka nagu see, rohkem nagu higitilgake eredalt hõõguvale kerisele... Rääkimata sellest, et raamatud näevad vertikaalses asendis ja kenasti riiulil reas palju etemad välja :-)
Loetud: Sirp 04.09.2009, [digi] 9/2009
Vaadatud: Hr Põrgu (TV6), Inimesteta maailm (TV3)
Lugesin täna Sirpi, kus oli pikalt, lausa kolmel leheküljel juttu Donald Sassooni "Euroopa kultuuri ajaloost". See raamat paraku on mul endiselt horisontaalses asendis :-( Dämd, jõuaks selle ja kaks järgmist raamatut rutem juba tõlgitud - siis on mul kavas kindlalt oma paar kuud vabaks võtta, et peamiselt lugeda, lugeda ja veel kord lugeda. Tõlkimise kõrvalt jõuab ju lugeda ajakirju või mõningaid raamatuid, kus on lühikesed, omavahel vähe seotud tekstid, rohkem sellised entsüklopeedilised teosed või artiklikogumikud, aga vähegi sidusam tekst nõuab ikka minimaalselt mitmetunnist süvenemist - ja seda aega kuidagi ei jagu. See kahe tõlke vahele ühe või parimal juhul kahe raamatu läbilugemine pole ka nagu see, rohkem nagu higitilgake eredalt hõõguvale kerisele... Rääkimata sellest, et raamatud näevad vertikaalses asendis ja kenasti riiulil reas palju etemad välja :-)
Loetud: Sirp 04.09.2009, [digi] 9/2009
Vaadatud: Hr Põrgu (TV6), Inimesteta maailm (TV3)
5.9.09
Reedesed mõtted
Täna oli taas varase ärkamise päev. Eile pandi radiaatorid küll paika, aga torude paigaldamine oli ette nähtud järgmiseks päevaks. Nii ma siis taas hirmvara, võiks öelda, et veel sügaval ööl, kella 9 paiku, end üles ajasingi - et siis oodata küttesüsteemi rekonstrueerijad - kuni ma taipasin, et nende graafik käib nii: hommikul radiaatorite paigaldamine, pärast seda torude. Aga kella kolme ajaks olid nad ka minu juures lõpuks ja asusid usinalt tegutsema. Paraku selgus, et kui enne ei olnud mu hirmkobakas sektsioonkapp neid takistanud, siis nüüd osutus see probleemiks ja nii jäi üks toru panemata, mida lubati teha järgmine nädal, kui ma olen suutnud selle paigast nihutada. Peab hakkama jõu- ja ilunumbreid näitama... koos homse suurkoristusega ülejäänud kahes toas :-) Aga vähemalt on nüüd korteris palju ilusaid valgeid asju juures :-)
Muidu oli üsna tavaline tööpäev, millest suurt miskit pole kõnelda. Selle varase ärkamise tõttu sai suhteliselt palju ära tehtud, aga tulemuseks on praegu, sissekande kirjutamise ajal, kena väike migreenihakatis - vanainimese asi, tahaks ikka vahepeal magada ka, kaks ööd järjest alamagamisega (kuigi mõlemal ööl tegelikult tuli uneaega oma neli tundi, mis peaks ju olema ka minimaalselt piisav... või vähemalt oli, siis kui rohi oli rohelisem ja pilved hallimad ja...) hakkab juba mõjuma...
Sattusin lugema lausa masendavaid arve kirjastuste langusest - väidetavalt on suvekuudel olnud trend järsult alla, nii et nimetuste arv olla vähenenud augustis suisa 30%. Suvel vist küll ilmubki ka muidu vähem raamatuid, loodame siis, et vahest sügise ja talvega suudavad kirjastused end taas kosutada. Mis on muidugi omakasupüüdlik lootus, sest kirjastuste massiline kiratsemine või lausa pankrotistumine võiks hakata juba ka minu elujärge mõjutama...
Ahjaa, mis puutub eile mainitud "isemõtetesse" eesti keele kohta, siis juhtusin täna silmama pilti, mis näitab kenasti ära eesti keele tulevikusuundumised ja annab ikka kindlat lootust, et arenguruumi ja -potentsiaali on veel kõvasti. Pilt ise on siis siin.
Loetud: tuna 3/2007, Tuna 4/2007
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Piilusilmaga (TV3)
Muidu oli üsna tavaline tööpäev, millest suurt miskit pole kõnelda. Selle varase ärkamise tõttu sai suhteliselt palju ära tehtud, aga tulemuseks on praegu, sissekande kirjutamise ajal, kena väike migreenihakatis - vanainimese asi, tahaks ikka vahepeal magada ka, kaks ööd järjest alamagamisega (kuigi mõlemal ööl tegelikult tuli uneaega oma neli tundi, mis peaks ju olema ka minimaalselt piisav... või vähemalt oli, siis kui rohi oli rohelisem ja pilved hallimad ja...) hakkab juba mõjuma...
Sattusin lugema lausa masendavaid arve kirjastuste langusest - väidetavalt on suvekuudel olnud trend järsult alla, nii et nimetuste arv olla vähenenud augustis suisa 30%. Suvel vist küll ilmubki ka muidu vähem raamatuid, loodame siis, et vahest sügise ja talvega suudavad kirjastused end taas kosutada. Mis on muidugi omakasupüüdlik lootus, sest kirjastuste massiline kiratsemine või lausa pankrotistumine võiks hakata juba ka minu elujärge mõjutama...
Ahjaa, mis puutub eile mainitud "isemõtetesse" eesti keele kohta, siis juhtusin täna silmama pilti, mis näitab kenasti ära eesti keele tulevikusuundumised ja annab ikka kindlat lootust, et arenguruumi ja -potentsiaali on veel kõvasti. Pilt ise on siis siin.
Loetud: tuna 3/2007, Tuna 4/2007
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Piilusilmaga (TV3)
4.9.09
Neljabased mõtted
Muidu tavaline tööpäev, aga maru varase ärkamisega. Selle põhjuseks olid muidugi need küttesüsteemi rekonstrueerijad, kelle tööpäev mingil täiesti arusaamatul põhjusel algab normaalsete inimeste sügavaimal uneajal ehk kell 9. Ja sel kellaajal nad ukse taga olidki. Tund aega puuride vilinat ja muud sellist ning radiaatorid olidki kenasti seinas. Ilusad, massiivsed, valged ja mida kõike veel. Veidi ebameeldiv üllatus oli, et köögi jaoks oli ette nähtud küll teistest oluliselt õhem (ilmselt siis ka vähem soojust välja andev?), aga sama lai radiaator, mis vanast on ent tublisti laiem. See tähendab, et mul tuleb köögis ümberkorraldusi teha, eelkõige külmkapp teise seina paigutada, sest senises kohas jääks ta otse nii kolmandiku radiaatori peale ja see ei ole vist kasulik kumbkile... Aga teisest küljest ei muuda see ka midagi ebamugavamaks, ongi jälle midagi uut, millega ära harjuda :-)
Nende lahkumise järel kaalusin korraks mõtet uuesti magama jääda, aga leidsin siis, et neli tundi peaks siiski olema piisav küll ja nii kujuneski eilne tööpäev üsna pikaks, väikese katkestusega päeval, kui otsustasin korraks väljas käia toiduvarusid täiendamas. Õnneks oli vähemalt ilm hea, ei mingit jubedat päikest ega midagi, maru palav oli küll endiselt, aga ilma päikeseta on see talutavam.
Sattusin Delfist lugema kellegi isemõtleja Enn Oja arvamusi eesti keelest. Noh, ütleme nii, et "isemõtted" on toredad asjad, aga mitte alati ei peaks neid kogu maailmaga jagama :-)
Palju paremad ja teistega jagatavamad mõtted olid Edward Lucasel, kes oli kirja pannud kõne, mida Vladimir Putin võinuks Gdańskis esitada. Paraku pole sellist kõnet praeguselt Venemaa juhtkonnalt ilmselt mingit põhjust oodata - kuigi "ajaloo ületamiseks" oleks seda hädasti vaja, mitte teistele, vaid just Venemaale endale. Aga eks ta ole, iga maa ja inimene saab ajaloost erinevalt üle: mõni vaatab sellega tõtt, tunnistab vigu, näeb võimaliku hea kõrval selgelt ka seda, mis mitte hea ei olnud, ja läheb edasi, teine peab selleks ära surema, et ta ise ja teised võiksid selle ajaloo asetada sinna, kuhu ta kuulub, nimelt ajalooraamatusse...
Loetud: Go 4/2009
Vaadatud: Pöörased Eesti retro-reklaamid (Kanal2), Räpane seksikas raha (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
Nende lahkumise järel kaalusin korraks mõtet uuesti magama jääda, aga leidsin siis, et neli tundi peaks siiski olema piisav küll ja nii kujuneski eilne tööpäev üsna pikaks, väikese katkestusega päeval, kui otsustasin korraks väljas käia toiduvarusid täiendamas. Õnneks oli vähemalt ilm hea, ei mingit jubedat päikest ega midagi, maru palav oli küll endiselt, aga ilma päikeseta on see talutavam.
Sattusin Delfist lugema kellegi isemõtleja Enn Oja arvamusi eesti keelest. Noh, ütleme nii, et "isemõtted" on toredad asjad, aga mitte alati ei peaks neid kogu maailmaga jagama :-)
Palju paremad ja teistega jagatavamad mõtted olid Edward Lucasel, kes oli kirja pannud kõne, mida Vladimir Putin võinuks Gdańskis esitada. Paraku pole sellist kõnet praeguselt Venemaa juhtkonnalt ilmselt mingit põhjust oodata - kuigi "ajaloo ületamiseks" oleks seda hädasti vaja, mitte teistele, vaid just Venemaale endale. Aga eks ta ole, iga maa ja inimene saab ajaloost erinevalt üle: mõni vaatab sellega tõtt, tunnistab vigu, näeb võimaliku hea kõrval selgelt ka seda, mis mitte hea ei olnud, ja läheb edasi, teine peab selleks ära surema, et ta ise ja teised võiksid selle ajaloo asetada sinna, kuhu ta kuulub, nimelt ajalooraamatusse...
Loetud: Go 4/2009
Vaadatud: Pöörased Eesti retro-reklaamid (Kanal2), Räpane seksikas raha (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
3.9.09
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest midagi suurt pole rääkida. Sissekanne tuleb küll tunduvalt hiljem kui tavaliselt, juba järgmisel päeval, millel on kaks, osaliselt omavahel seotud põhjust. Esiteks oli öösel planeeritud internetikatkestus, pärast mida Starmani kinnitusel peaks saabuma üleüldine õnn ja rahu maa peale ehk ülikiire internetiühendus. Eks näeb, millal ja kuidas see teostub. Et sellega pidada kaasnema uued paketid, siis võib arvata, mis on vähemalt üks kaasnev asjaolu :-) Ja teiseks, mida mainitud ühenduse puudumine vaid soodustas, tuli varem magama minna, et olla valmis hommikul saabuvateks küttesüsteemi rekonstrueerijateks, kes mingil arusaamatul põhjusel alustavad tööd normaalsete inimesete parimal uneajal, kella 9 paiku...
Loetud: Tehnikamaailm 9/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Loetud: Tehnikamaailm 9/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
2.9.09
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev.
Hommikul küll tegelesin pisut, aga tõesti õige pisut tarkvaraga edasi - nimelt tegin täiesti tõlkimata või suuremate tõlkimata stringide arvuga failidele nn toortõlget. See on suhteliselt hea meetod, eriti kui leidub korduvaid elemente, aga ma pean selleks kasutama vana KBabelit, sest Lokalizes ei ole ma veel päris hästi aru saanud, kuidas sama tulemust saavutada (võimalik peaks see olema, olen ma aru saanud). Muidugi, põhimõtteliselt ei ole Lokalizes väga korraliku tõlkemälu tõttu seda enam eriti vajagi, aga KBabeli toortõlke kasutamise eeliseks on ka see, et seal saab kohe ka failid SVN-hoidlasse sisse kanda - see on mu teada asi, milleks Lokalize veel suuteline ei ole, ja käsitsi on mõnikord üsna tülikas seda teha, eriti kui tõlkefailide nimed on pikemad, alakriipsudega ja nii edasi.
Seejärel otsustasin ka tarkvara uuendada, seda enam et äsja oli tarkvarahoidlasse sisse kantud uus KDE 4.3.1. See läks kõik valutult nagu ikka ja ega õieti midagi palju uut ei olnudki, sest mul on ju nagunii arendusversioon, mistõttu varasem KDE versioon oli viimane RC, mis ametlikust väljalaskest nagunii pea üldse ei erine. Igatahes üht vastikut viga, mis on juba neli ja pool aastat (!!) üleval, ei lahendanud ka see uuendus - millest kurtmise peale KDE tõlkijate postiloendis tuli tõlkekoordinaatorilt vastus, et temal nii ei ole ja korrata ta seda ka ei suuda... Nojah, eks ta ole. Küll pandi sedakorda uuesti KDE-sse tagasi sisse logides tööle failide indekseerija, mis müttas räigelt mälu võttes (mis üllataval kombel ei avaldanud arvuti kasutamisele õieti mingit mõju!) tubli tükk aega, aga tegi oma töö ära. Peab millalgi üle kontrollima, kui eduliselt see indekseerimine nüüd töötab - kui ma seda nii aasta eest tegin, siis see Beagle samalaadse teenusega veel kuigi hästi võistelda ei suutnud.
Päeval oli huvitav jälgida 1. septembri kui II maailmasõja aastapäevaga seotud sündmusi, eriti muidugi seoses samuse Venemaa ajaloo-ofensiiviga. Ega see ka täna suurt vaibunud, aga seda huvitavam oli täheldada, et Putini kõne ametlikul tseremoonial oli äärmiselt väljapeetud, ei mingit vihjet sellele ennastõigustavale propagandale, mis ilmnes tema päev varasemas ajaleheartiklis. Küll aga purskasid tunded välja Putini ja Poola peaministri Tuski pressikonverentsil, kus algul suudeti end vaos hoida, aga siis hakkasid vastastikused süüdistused lendama nii et vähe polnud - hea ülevaate on sellest teinud Kommersant pea tõlkimatu pealkirjaga loos "Вторую мировую разделили на отечественные" (umbes "Teine maailmasõda jagati isamaasõdadeks"). Aga noh, eks ta ole, ajalugu ei ole veel ajalooks saanud...
Õhtul käisin üle tüki aja keldris ja vahetasin lõpuks boksil luku ära. Eelmise oli keegi "huviline" pooleks hammustanud ja ühtlasi täiendanud mu muidu üsna tühja boksi mingite oma asjadega, mille ma nüüd viisaka inimesena välja tõstsin. Eks siis mõne kuu või aasta pärast, kui taas peaks keldrisse sattuma, näeb, kuidas on reageeritud :-)
Loetud: T. Erelt "Eesti ortograafia"
Vaadatud: Flash Gordon (TV6), Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6)
Hommikul küll tegelesin pisut, aga tõesti õige pisut tarkvaraga edasi - nimelt tegin täiesti tõlkimata või suuremate tõlkimata stringide arvuga failidele nn toortõlget. See on suhteliselt hea meetod, eriti kui leidub korduvaid elemente, aga ma pean selleks kasutama vana KBabelit, sest Lokalizes ei ole ma veel päris hästi aru saanud, kuidas sama tulemust saavutada (võimalik peaks see olema, olen ma aru saanud). Muidugi, põhimõtteliselt ei ole Lokalizes väga korraliku tõlkemälu tõttu seda enam eriti vajagi, aga KBabeli toortõlke kasutamise eeliseks on ka see, et seal saab kohe ka failid SVN-hoidlasse sisse kanda - see on mu teada asi, milleks Lokalize veel suuteline ei ole, ja käsitsi on mõnikord üsna tülikas seda teha, eriti kui tõlkefailide nimed on pikemad, alakriipsudega ja nii edasi.
Seejärel otsustasin ka tarkvara uuendada, seda enam et äsja oli tarkvarahoidlasse sisse kantud uus KDE 4.3.1. See läks kõik valutult nagu ikka ja ega õieti midagi palju uut ei olnudki, sest mul on ju nagunii arendusversioon, mistõttu varasem KDE versioon oli viimane RC, mis ametlikust väljalaskest nagunii pea üldse ei erine. Igatahes üht vastikut viga, mis on juba neli ja pool aastat (!!) üleval, ei lahendanud ka see uuendus - millest kurtmise peale KDE tõlkijate postiloendis tuli tõlkekoordinaatorilt vastus, et temal nii ei ole ja korrata ta seda ka ei suuda... Nojah, eks ta ole. Küll pandi sedakorda uuesti KDE-sse tagasi sisse logides tööle failide indekseerija, mis müttas räigelt mälu võttes (mis üllataval kombel ei avaldanud arvuti kasutamisele õieti mingit mõju!) tubli tükk aega, aga tegi oma töö ära. Peab millalgi üle kontrollima, kui eduliselt see indekseerimine nüüd töötab - kui ma seda nii aasta eest tegin, siis see Beagle samalaadse teenusega veel kuigi hästi võistelda ei suutnud.
Päeval oli huvitav jälgida 1. septembri kui II maailmasõja aastapäevaga seotud sündmusi, eriti muidugi seoses samuse Venemaa ajaloo-ofensiiviga. Ega see ka täna suurt vaibunud, aga seda huvitavam oli täheldada, et Putini kõne ametlikul tseremoonial oli äärmiselt väljapeetud, ei mingit vihjet sellele ennastõigustavale propagandale, mis ilmnes tema päev varasemas ajaleheartiklis. Küll aga purskasid tunded välja Putini ja Poola peaministri Tuski pressikonverentsil, kus algul suudeti end vaos hoida, aga siis hakkasid vastastikused süüdistused lendama nii et vähe polnud - hea ülevaate on sellest teinud Kommersant pea tõlkimatu pealkirjaga loos "Вторую мировую разделили на отечественные" (umbes "Teine maailmasõda jagati isamaasõdadeks"). Aga noh, eks ta ole, ajalugu ei ole veel ajalooks saanud...
Õhtul käisin üle tüki aja keldris ja vahetasin lõpuks boksil luku ära. Eelmise oli keegi "huviline" pooleks hammustanud ja ühtlasi täiendanud mu muidu üsna tühja boksi mingite oma asjadega, mille ma nüüd viisaka inimesena välja tõstsin. Eks siis mõne kuu või aasta pärast, kui taas peaks keldrisse sattuma, näeb, kuidas on reageeritud :-)
Loetud: T. Erelt "Eesti ortograafia"
Vaadatud: Flash Gordon (TV6), Teadmata kadunud (Kanal2), Lahingulaev Galaktika (TV6)
1.9.09
Esmabased mõtted
Esmaspäevale iseloomulikult kulges tänane päev tarkvara tõlkimise tähe all. Ja sedakorda ei piirdunud ainult KDE-ga. Hommikul sai veidi uuendatud Mandriva tõlkeid, kus turberakendusse Msec oli üht-teist juurde tekkinud ning üks Jaanuse ettepanek ootas lahendamist. Aga seejärel tuli juba KDE. Stabiilses harus olid ka paar stringi vahepeal ilmunud, mis läksid muidugi kiiresti. Ja siis üle hulga aja taas KDE arendusharu. Ega ma seal väga palju ei jõudnud, aga et aega on veel küll ja küllalt, siis pole see ka kuigi tähtis. Seal on mõned suured asjad juurde tekkinud, üks isegi topelt (seni, kuni asi pole n-ö kõrgemale tasandile viidud, on üht ja sama asja mitmel pool kasutatud ning vastavalt on ka tõlkefaile rohkem kui normaalne üks... aga eks see ajutine asi ole), mida ma ei hakanudki puutuma, jättes need nautlemiseks mõneks järgmiseks korras ja piirdudes praegu üldiselt väiksemate asjade korrastamisega. Järgmine nädal tuleb üldse ilmselt KDE põhipakettidelt tähelepanu hoopis extrageari asjadele pöörata, sest nii digiKam kui ka Amarok (ja veel mõnedki asjad) on üsna oma arendustsükli käesoleva järgu lõpposas ja digiKamil on dokumentatsiooni ka päris suurel määral uuendatud.
Segavaid tegureid oli täna muidugi eriti palju ja ilmselt segavad nad veel nii mõnegi päeva. Küttesüsteemi rekonstrueerijad on taas ähvardavalt lähedale jõudnud oma teise ringiga ning otse akna taga pesitsevad sel nädalal fassaadilihvijad, nii et mõnusat müra ja kära tuleb igast mõeldavast nurgast ja servast.
Lisaks on praegu Venemaa ajaloo-ofensiiv (millest ma eile pikemalt kirjutasin) seoses II maailmasõja alguse mälestamisega endiselt hoogsalt käimas, mis nõuab ka tubli tüki aega süüvimiseks. Tänase päeva "nael" oli muidugi Venemaa peaministri Vladimir Putini artikkel Poola ajalehes Gazeta Wyborcza (poolakeelne ja venekeelne versioon). Enamik selle kajastusi pööras tähelepanu sellele, et Putin nimetas Molotovi-Ribbentropi pakti amoraalseks ja igal juhul hukkamõistu väärivaks. See on muidugi mehe suust, kes Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on pidanud XX sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks, väga suur ja kahtlemata märkimist vääriv nending. Paraku on vist ikka vähe loota, et see tähendaks kahetsust, sest kohe samas jutis jätkas ta selgitamisega, miks seda oli vaja ikka sõlmida ja kui kasulik see Nõukogude Liidule oli. Et artikkel oli poolakatele suunatud, mõjus see eriliselt küünilisena, ehkki kohe järgi tuli taas mett Nõukogude-Poola relvavendluse rõhutamise kujul. Selge see, et möödunud on küllaldaselt aega, et kõike halba ei pea alati meelde tuletama (kas või sellesama relvavendlusega seoses, kus sugugi mitte kõik natsismi vastu võitlevad poolakad ei olnud just "vennad"), eriti niisugustel pidulikel juhtudel, aga samamoodi võiks ju ikka piiri pidada ajaloo revideerimisega, mida MRP positiivses valguses nägemine kahtlemata endast kujutab (õigemini, MRP ise võib ju ka olla positiivne, aga vaat need salaprotokollid, mis ju just Nõukogude Liidu algatusel sellele lisandusid...)
Päeval helistas ema ja teatas võidukalt, et seisab parajasti Eiffeli torni tipus. Sellega ta kõne piirduski - noh, eks see välismaalt helistamine ole ka suht kallis lõbu. Aga igatahes tundus ta olevat äärmiselt rõõmus ja reibas ning ilmselt saan ma veel kuulda Pariisi-vaimustust tükk aega...
Loetud: Tuna 3/2007, T. Erelt "Eesti ortograafia"
Vaadatud: Välisilm (ETV), Nõukogude lugu (ETV)
Segavaid tegureid oli täna muidugi eriti palju ja ilmselt segavad nad veel nii mõnegi päeva. Küttesüsteemi rekonstrueerijad on taas ähvardavalt lähedale jõudnud oma teise ringiga ning otse akna taga pesitsevad sel nädalal fassaadilihvijad, nii et mõnusat müra ja kära tuleb igast mõeldavast nurgast ja servast.
Lisaks on praegu Venemaa ajaloo-ofensiiv (millest ma eile pikemalt kirjutasin) seoses II maailmasõja alguse mälestamisega endiselt hoogsalt käimas, mis nõuab ka tubli tüki aega süüvimiseks. Tänase päeva "nael" oli muidugi Venemaa peaministri Vladimir Putini artikkel Poola ajalehes Gazeta Wyborcza (poolakeelne ja venekeelne versioon). Enamik selle kajastusi pööras tähelepanu sellele, et Putin nimetas Molotovi-Ribbentropi pakti amoraalseks ja igal juhul hukkamõistu väärivaks. See on muidugi mehe suust, kes Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on pidanud XX sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks, väga suur ja kahtlemata märkimist vääriv nending. Paraku on vist ikka vähe loota, et see tähendaks kahetsust, sest kohe samas jutis jätkas ta selgitamisega, miks seda oli vaja ikka sõlmida ja kui kasulik see Nõukogude Liidule oli. Et artikkel oli poolakatele suunatud, mõjus see eriliselt küünilisena, ehkki kohe järgi tuli taas mett Nõukogude-Poola relvavendluse rõhutamise kujul. Selge see, et möödunud on küllaldaselt aega, et kõike halba ei pea alati meelde tuletama (kas või sellesama relvavendlusega seoses, kus sugugi mitte kõik natsismi vastu võitlevad poolakad ei olnud just "vennad"), eriti niisugustel pidulikel juhtudel, aga samamoodi võiks ju ikka piiri pidada ajaloo revideerimisega, mida MRP positiivses valguses nägemine kahtlemata endast kujutab (õigemini, MRP ise võib ju ka olla positiivne, aga vaat need salaprotokollid, mis ju just Nõukogude Liidu algatusel sellele lisandusid...)
Päeval helistas ema ja teatas võidukalt, et seisab parajasti Eiffeli torni tipus. Sellega ta kõne piirduski - noh, eks see välismaalt helistamine ole ka suht kallis lõbu. Aga igatahes tundus ta olevat äärmiselt rõõmus ja reibas ning ilmselt saan ma veel kuulda Pariisi-vaimustust tükk aega...
Loetud: Tuna 3/2007, T. Erelt "Eesti ortograafia"
Vaadatud: Välisilm (ETV), Nõukogude lugu (ETV)
Subscribe to:
Posts (Atom)