Esmabased mõtted

Võiks ehk öelda, et oli tavaline esmaspäev selles vanas, traditsioonilises mõttes ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev - nojah, mõned eelnevad möödusid ka selle tähe all ja natuke pühendun ma sellele veel, aga ikkagi. Lisaks kontoritööpaketi Calligra dokumentatsiooni lõplikule lõpetamisele oli täna siis see päev, kus vaatasin esimest korda tõsiselt tõlkijapilguga otsa "isiklike rahaasjade haldurile" KMyMoneyle. Kohutavalt raske ei tundunudki, aga vaeva on sellega ohtralt, sest nagu ikka, rahaasjades peab selgus valitsema ja et selle valdkonna terminoloogiaga ei ole ma just kõige paremal sõbrajalal, rääkimata ärasöödud soolakoormatest (nt sain teada sõna payee tähenduse - ma pelgan, et ma pole varem seda sõna isegi näinud või vähemalt mitte fikseerinud nägemise fakti ...), tõotab see kulgeda üpris vaevaliselt, vahest küll mitte nii rängalt nagu omal ajal tabelarvutusrakenduse tõlkimine, mille funktsioonidest ka tubli osa olid finantsilised ja mille tõlkimisel tekkinud verehigi maitse on seniajani selgelt meeles, aga kindlasti ka mitte palju kergemalt ...

Aareleiu Kai, üks neist, kes möödunud nädalal teoks saanud tõlkijate ühenduse loomise taga seisis, oli kirjutanud tõlkimisega seonduva mõttepala Varraku raamatublogisse, pöörates eriti tähelepanu tõlkijate tasustamisele, seda eelkõige Hispaania näitel. Üsna niru tundub see nende elujärg olevat, vähemalt rahaliselt vaadatuna (vist tollelsamal tõlkijate ühenduse asutamiskoosolekul lipsas see ka korraks arutelust nendinguna läbi). Vähemalt kui võrrelda näiteks Prantsusmaa tõlkijatega, kellest tegemistest kirjutati mõne aja eest Loomingus (kuigi võrdlemine on mõnevõrra raskendatud, sest kahes loos on arvestusalused erinevad). Nojah, ilmselt küll Eesti tõlkijad on võrreldavad pigem Hispaania omadega, mis küll (lähi)ajaloolistel põhjustel on ehk mõistetav. Üks (Facebooki) tuttav kommenteeris selle peale, et Eesti "tarbetekstide" tõlkijad saavat keskeltläbi kolme sendi ringis, heal juhul siiski kaks korda enamgi - samal ajal olen ma aru saanud, et need "tarbetekstide" tõlkijad on üldiselt paremini tasustatud kui kirjandustõlkijad, nagu mainitud tõlkijate ühenduse loomisel see mõiste kokku lepiti.

Aga tegelikult oli Aareleiu mõttepalas peamine rõhk ehk hoopis mujal, nimelt sõna kui sellise väärtustamisel ja filosoofilise, aga ka praktilise kallakuga küsimusel, kas ongi mõtet tõlkijat paremini tasustada ja kõrgemalt väärtustada, kui sellesamuse sõna ehk ju igasuguse teksti ja võiks öelda, et üldse vaimse tegevuse aluse väärtustamine tõlkija enda poolt on kaheldav - mõeldagu vaid praegu Eestis kõige levinumale "tõlkekriitika" vormile, mida viisakates sõnades võiks kokku võtta nii: tõlgete kvaliteet on täielik pask ja tõlkijad ise täielised ludrid, igasugused ka pääsevad väärt asju ära käkkima ... Ja oma uba selles kindlasti on, ehkki mu arusaamist mööda pole Eesti selles osas sugugi "eesrindlik", samasugust käkkimist esineb teistes maades ja teistes keeltes samamoodi, ainult et seda pannakse mõistetavalt väljaspool vähem tähele. Selles mõttes tasub kindlasti loota, et vastsündinud tõlkijate ühendus suudab lisaks püsimajäämisele kas või aeglaselt, aga ikkagi hakata kuidagi tõepoolest edendama ja parendama kodumaist tõlkekultuuri.


Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Välisilm (ETV), Smolenski tragöödia (ETV), Meedium (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu 1
KDE arendusharu 2