Teisibased mõtted

Tavalise tööpäeva osa jäi täna suhteliselt kesiseks, seda eelkõige arvukate askelduste tõttu, mis nõudsid kodunt eemalviibimist, aga ka mõningatel muudel põhjustel. Esimene "eksitaja" oli taas ema, kelle hiljuti lahkunud elukaaslasel oleks täna olnud sünnipäev - jah, veel on nii vähe aega möödas, et kuidagi kentsakas tundub öelda sünniaastapäev.

Ema juures viibimiseks ei jäänud siiski just väga palju aega, sest samamoodi oli tänasele langenud Nõmme mälumängu finaal, kuhu me nähtavasti eelmise korra suursaavutusele, nimelt võidule, olime ka õnnelikult jõudnud. Seekord toimus see sama nurgapealse hoone teises jaotises, nimelt seal, kus asub Von Glehni õlletuba. Vaevalt et nüüd sellepärast, pigem ikka omaenda rumaluse tõttu meil seekord nii hästi ei läinud ja jäime seitsmendaks - millele aitas kindlasti tublisti kaasa tõik, et selles mälumängus üsna loomulikult olevast Nõmme plokist õnnestus meil koguda täpselt null punkti. Ja et see oli ühtlasi mängu esimene plokk, ei andnud see mõistagi just hääd häälestust. Aga noh, läks kuidas läks, ega seal lõppeks mäng mõisa peale käinud ja diplom on ka midagi väärt, isegi kui sellega mingit muud auhinda ei kaasnenud.

Õhtupoole nägin veel pisut vaeva Mageia veebilehtede tõlkimisega, kuhu viimastel nädalatel on samuti üksikuid muudatusi tehtud, nii et nüüd peaks olema taas suurem osa sellest, mida www.mageia.org ja kõik, mis sealt hargneb, pakub, kenasti emakeeles kättesaadav (ja kui kõik ei ole, siis pigem seepärast, et neid osi ei ole veel tõlgitavaks muudetud, kui mis tahes muul põhjusel).

Ahjaa, ja täna jõudis lõpuks mu kätte ka reedene Sirp. Juba teist korda küllaltki lühikese aja jooksul niisiis tubli hilinemisega - et postiljon pole mu meelest vahetunud, siis peab ilmselt oletama ainult seda, et leht on nii defitsiitseks muutunud, et seda lihtsalt korraga kõigile ei jagu ... :-) Aga kuigi ma jõudsin selle isegi täna veel läbi lugeda, jätan sellest kirjutamise siiski homse peale.

Loetud: Sirp, 10.05.2013
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Philip Roth: ainult tüdrukute pärast (Postimees, 14.05.2013)

Reedesed mõtted

Peaaegu täielikult tööväline päev, eelkõige seetõttu, et see möödus valdavas osas väljaspool kodu. Juba varahommikul ehk täpsemalt 11.30 ootas ees viibimine oskuskeelepäeval, kus oli kavas mitu huvipakkuvat ettekannet, millest ma paraku allpool kõneldavatel põhjustel ei saanud sugugi mitte kõiki ära kuulata.

Igatahes neist, mida ma kuulasin, olid huvitavad kõik. Esimesed kaks ehk nii-ütelda laiemale ringile veidi vähem, sest puudutasid spetsiifilisemalt raamatukogundust, aga mulle kui raamatukogus üles kasvanud inimesele oli neiski terasid piisavalt. Peamiselt keerlesid õieti mõlemad raamatukogusõnastiku ümber, mille kohta ma ei mäleta, kas ma olen seda siin ajaveebis maininud, aga kui ei ole, siis olgu ta koos viitega antud: http://web3.nlib.ee/termin/public_term/. Ma olen seda päris mitu korda edukalt kasutanud, sestap julgen ka soovitada - nii palju võib muidugi öelda, et see on siiski küllalt konkreetselt just raamatukogu-keskne ja kuigi siin leidub mõisteid, mis seonduvad otsapidi ka näiteks informaatikaga laiemalt või arhiivindusega, ei tasu siit siiski ei IT- ega arhiivimõisteid otsida.

Veidi üldisem ja mõnevõrra põnevam oli Tavasti Arvi ettekanne, kes lahterdas ehk küll mitte hirmus originaalselt, aga siiski köitvalt keelekorralduse (sealhulgas loomulikult ka oskuskeele korralduse) eri võimalusi. Üsna loogiliselt olid need järgmised: autokraatlik - üks otsustab, kuidas olema peab (näiteks oli Läti, kus otsustavatki üks konkreetne inimene, kuidas mingi sõna läti keeles olema peab); asjatundjate komisjon - umbes nagu Eestis praegu, mida võiks nähtavasti nimetada ka oligarhiliseks; nii-ütelda laiapõhjaline komisjon "rahva" laialdase kaasamisega, mille kohta ehk sobiks öelda demokraatlik; üldse keegi ei otsusta ehk anarhistlik.

Siis aga tuli vaheaeg ja kuigi ma oleksin kangesti tahtnud ka armsat kursaõde Piirimäe Evat kuulata, kes pidi tutvustama veel üht ka mulle väga kasulikku terminoloogiakogumit, nimelt valdavalt ühiskonnateaduste, aga ka mõningate teiste "humaansete" erialade terminoloogiaveebi, siis see jäi siiski teostumata, sest pidin Rahvusraamatukogust lahkuma sootuks linna teise otsa, kus ootas ees ema elukaaslane matus. Nojah, tegelikult lahkus ta juba täpselt kuu aja eest ja ärasaatminegi oli tükk aega tagasi, aga kõik see urni kättesaamine, hauaplatsi hankimine, osalejate graafikute kooskõlastamine ja muu võtab ikka päris palju aega, nii et mulda sängitamine sattus niisiis tänasele. Matusest endast pole suurt midagi rääkida, selline tavaline ja tagasihoidlik, vaid kõige lähemate omaste juuresolekul, ei mingit puhkpilliorkestrit ega Tallinna TV kaamerate surinat.

Millele järgnes lühiajaline viibimine ema juures, enne kui mitmepalgelise päeva kulg viis mind tõlkijate sektsiooni selle hooaja viimasele teemaseminarile. See toimus mu jaoks uudses kohas, asutuses nimega Eesti kirjanduse teabekeskus. Nad on päris osavalt end ära peitnud, juba tänaval õige koha ülesleidmine nõuab nutikust ja siis on veel kellaga värav ja siis veel natuke labürintimist hoovi peal. Kui ma väravakella helistasin, siis vist keegi küll ka avas või õigemini proovis avada, aga midagi ei juhtunud - oli täiesti õnnelik juhus, et täpselt samal ajal tuli mööda tänavat koera jalutamast üks ammune tuttav, kes, nagu selgus, elab täpselt tolle keskuse all ja kes mind heasoovlikult ka sinna siis juhatas. Seminar ise polnud seekord, võib-olla suve saabumise puhul, võib-olla ka mõnel muul põhjusel niivõrd teema- kuivõrd isikukeskne. Nimelt olid tulnud kõnelema oma tõlkijateest ja sellel esinenud raskustest ja kergustest inimesed, kes tõlgivad eesti kirjandust mõnda võõrkeelde - konkreetsemalt siis prantslane Chalvini Antoine ja soomlane Vanhaneni Jouko. Kes mõlemad kõnelesid väga head eesti keelt - ilmselt ilukirjanduse tõlkijatele on ka lähtekeele suuline oskamine märksa vajalikum (isegi nii head, et ma mitu korda mõtlesin ihaldavalt: kui oskaks ise nii hästi kas või oma põhikeeli - inglise, vene, saksa - kõnelda ...)

Juba hilisemal õhtul koju jõudes avastasin, et ka täna pole Sirpi tulnud. Juba teist korda viimase poolteise kuu  jooksul - huvitav küll, milles asi?

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased mõtted

Täiesti töövaba päev, mis algas pealegi hirmus vara. Millest võib aru saada, et tegu oli tähtsa sündmusega. Ja seda see ka oli: täna oli mõne päeva eest lahkunud ema elukaaslase ärasaatmine. Ärasaatmine ise algas Pärnamäe kalmistul krematooriumis. Talitus oli päris korralik, kuigi ei saanud väga rahule jääda palgatud matusekõnelejaga, kes oma tavapärase jutu rääkis küll kenasti ja tundeliselt maha, aga kogeles õige mitu korda, kui pidi paberilt maha lugema lahkunu kohta käivaid konkreetseid andmeid. Mul oli korraks suisa hirm ema pärast, keda kogu see viimaste päevade masendus oli tõsiselt räsinud ja kes paistis hetkeks lausa kokkuvarisemise äärel olevat. Ja eks ilmselt talle kui viimasel poolteisekümnel aastal kõige lähedasemale see kõige rohkem hinge läkski, ehkki ma arvan, et rohkem või vähem välja näidatud kibe kaotusetunne oli südames kõigil, kes sinna kogunenud. Siiski kogus ka ema end kõrvalseisjate toel ning pärast talituse lõppu sõitsime suure seltskonnaga peielauda kodulähedase Buffalo pubi sakstekambris. Sealgi kõlasid mitme inimese suust mälestuskillud kadunu kohta, siiralt ja südamest. Mulle kui selle pubi küllaltki sagedasele külastajale oli meeldivaks üllatuseks, kui hästi see peielaud oli seal organiseeritud ja kui kenasti kogu teenindus toimis. Hiljem istusime veel pikalt ema juures sellises väiksemas, nii-ütelda pereringis. Kogu selle päeva kurbus ja nukrus oli nii suur, et kuigi ma õhtul koju jõudes isegi üritasin pisut töötada, ei tulnud sellest suurt midagi välja - suutsin vaid vaadata pisut telerit ja siis puhkama minna ...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Lasko (TV6), Troonide mäng (Fox)

Ilmunud tõlked:
Abdul Turay: kuidas suhtuda Thatcherisse (Postimees, 13.04.2013)
John Lucas: majandusteoreetiline lähenemine demokraatiale (Postimees, 13.04.2013)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestuse ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja mida ühtlasi süngelt tumestas kurb teadaanne ehk täpsemalt teade ema elukaaslase surmast. Need viimased poolteist aastat alates sellest, mil ta kokku kukkus ja tal seejärel ajukasvaja avastati (need vist pole kunagi healoomulised, paraku ...), ja eriti viimased nädalad on olnud kõigile rasked, nii talle endale kui ka lähedastele. Kui algul immitseski lootus, et ehk asi pole pöördumatult halb, siis viimasel paaril nädalal oli kahjuks juba selge, et minek on veel vaid aja küsimus. Ja nüüd, vastu tänast, see siis juhtuski. Mis kõigest hoolimata vapustas, eriti kuuldes ema üsna rivist väljas häält, kui ta sellest teatas. Aga eks teatavas mõttes oli see ka kergendus, ma usun, et võib-olla eriti ema elukaaslasele endale, kui silmas pidada seda, kui elu nautiv ja ja teotahteline mees ta oli - nii kaua kui aina kahanev võime aju abil oma keha kontrollida veel seda lubas, üritas ta ikka võimalikult palju liikuda ja jõudumööda tegutseda, nii et kui ta vähegi tundis ja mõtles nii, nagu mina arvan, et ta võis tunda ja mõelda, siis oli see viimaste päevade sunnitud liikumatus pigem raskesti talutav piin. Ma küll ei saa öelda, et ma teda hirmus hästi ja pikalt oleksin tundnud, aga need poolteistkümmend aastat, mis ta mu emaga tuttav oli, näitasid teda minu silmis igatahes igati väärika ja ontliku mehena. Kõige peamine minu jaoks oli muidugi see, et ema hoolis temast ja tema ilmselgelt ka emast. Aga ka muidu oli ta tore, abivalmis, tark ja elutark mees, kelle lahkumise üle on siiralt kurb meel.

Loetud: Tuna 1/2013
Vaadatud: 666 Park Avenue (FoxLife), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Barcelona - Pariisi Saint-Germain (TV6), Krah inženera Garina (RTR-Planeta)

Pühabased mõtted

Samuti tavaline ülelugemis/korrektuuripäev, millesse tõi pisut ja rohkemgi vaheldust külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde - jajah, sedakorda just niipidi. Osaliselt oli see seotud ka selle uuelaadse pühaga, mida isadepäevaks nimetatakse - kohal oli ka terve portsjon Raivo lapsi ja lapselapsi ja muid asjakohaseid isikuid. Nii et väike püha- ja isadepäevane pidu või miskit, rohke sebimise ja jutuvadaga ja puha, nagu olema peabki. Äraminekuks elik tagasitulekuks sokutas ema kaasa ka ühe ristsõna, mis võttis samuti natuke aega lugemistegevuselt vähemaks, aga pakkus samamoodi kena intellektuaalset naudingut, seda enam isegi, et kuigi tegemist oli tolle tavalise Ristikuga, olid seal sedakorda sees juba järgmise ristsõnade lahendamise meistrivõistluste kvalifikatsioonitööd, mis pakuvad enamasti omajagu rohkem pusimist kui nood tavalisemad mõistatused.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), Ajavaod: Artur Sirk ja hõimuvelled (ETV), Tippkohtumine (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema ja ta poiss-sõbra külaskäik, kes, eriti viimane, olid nii heas südasuvises tujus, et suvatsesid mulle kui nooremale ja kogenematumale hakata selgitama "hea tava" olemasolu, mille üks punkte pidada olema see, et magatakse öösel ja üleval ollakse päeval. Ma sain aru, et see käib nähtavasti mu uneaja ja ärkveloleku rütmi kohta, kuigi ma olen suutnud vähemalt endale väga edukalt selgeks teha, et öö on siis, kui ma magan, ja päev siis, kui ma ei maga - sõltumata sellest, milline ilm ja kliima ja universum parajasti väljaspool mind valitseb... Igatahes mõtteainet see andis...

Tänane päev oli lisaks üsna jalgpallirohke. Jalgpalli MM-ile lisaks, millest allpool pikemalt, vaatasin täna teleri vahendusel ka Eesti meistrivõistluste kahe parema või, noh, kahe paremate sekka kuuluva Flora ja Nõmme Kalju kohtumist, mis kulges tõeliselt tuliselt ja dramaatiliselt: kõigepealt jäi Nõmme Kalju 0:2 taha ja tundus juba, et mäng võib olla tehtud. Aga siis nad kogusid ennast ja tulid 2:2 tagasi. Järgmise dramaatilise käänuna järgnes mõistagi Flora etteminek 3:2, mis päris mängu lõpus, juba 94. minutil, kui kõigil oli selge, et tegemist on ilmselt üldse viimase liigutusega mängus, anti penalti Nõmme Kalju kasuks. Kõigil võis sel hetkel pinge olla täiega haripunktis, ka lööjal, kes teadis, et sellest võib sõltuda kõik, ja teadis ka, et vastas seisab üks Eesti paremaid väravavahte... Aga penalti on penalti ja sisse ta vuhises, keerates pea paaritunnisele pingedraamale lõpliku vindi peale.

Jalgpalli MM-il tõmmati tänasega joon alla alagrupimängude teisele ringile, ilma et erilisi üllatusi oleks sündinud. Austraallannad käisid üle Ekvatoriaal-Guineast, mida oli iseenesest oodata, aga võitsid siiski tulemusega 3:2, lastes endale lüüa üsna ootamatult tervelt kaks väravat - tõsi, ega Ekvatoriaal-Guineal palju rohkem võimalusi polnudki (pooleldi muigega või lausa laia irvega võib öelda, et nad olid ikka kehvemad kui Eesti mehed Nõmme Kaljust :-) ). Brasiilia, mis Austraalia vastu oli mänginud suhteliselt kahvatult, ent siiski kindlalt võitu saavutades, täna aga hiilgas Norra vastu, tehes kunagistele maailmameistritele ja praegugi tugevaks loetavatele norralannadele pähe lausa 3:0. Ka Marta näitas, miks ta on viis aastat järjest maailma parim naisjalgpallur olnud: kaks väravat läks tema arvele ja nii mõnigi kord arendas ta sellist kiirust, mis usutavasti mingis 30 või 40 meetri jooksus oleks ka professionaalsete jooksjatega võrreldes täiesti maailmaklassist, rääkimata juba meisterlikkusest palliga ümberkäimisel ja selle igasugustest tülikatest segavatest teguritest nagu vastastest hoolimata enda jala küljes hoidmisel. Norralannade tegevus väljakul seevastu oli, nagu eelmisegi mängu ajal oluliselt nõrgema Ekvatoriaal-Guinea vastu, üsna hambutu, nii et ma julgeks kahelda, et nad alagrupist edasi saavad - viimane mäng on neil Austraaliaga, mis otsustabki, kumb edasi pääseb, ja mina panustaks küll pigem Austraaliale... Sellest oleks õieti kahju, sest nii Rootsi, kes küll on edasipääsu juba taganud, kui ka Norra olid vähemalt mu silmis palju paremal tasemel naiskonnad, aga sel MM-il on nad mõlemad ennast kuidagi kahvatu ja hallina näidanud ja ma tugevasti kahtlen, et isegi kui Norra samuti peaks suutma end nii palju kokku võtta, et Austraaliast jagu saada, on neil üldse lootust veerandfinaalist edasi pääseda (arvatavad vastased ilmselt Norral USA ja Rootsil Brasiilia, mis ei jäta just seni näidatud taset arvestades erilisi kahtlusi tulemuses...).


Loetud: Tuna 2/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: FC Flora - Nõmme Kalju (TV6), jalgpalli MM: Brasiilia - Norra (Eurosport), jalgpalli MM. Austraalia - Ekvatoriaal-Guinea (Eurosport), Pushing Daisies (Kanal2), Spioonid (ETV), Watchmen (Pro7)

Pühabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, millest võttis siiski oma tubli mitmetunnise tüki ära ema poiss-sõbra sünnipäeval viibimine. Nagu mu meelest tavaliselt, otsustas ta seda pidada vabas õhus, aga sedakorda mitte mõne resto või muu kõrtsi esisel, vaid hoopis piknikuna Stroomi rannas. Mis sobis nagu valatult: kui eelmine aasta oli sel ajal juba põrgupalavus väljas või vähemalt midagi sinnapoole, siis sedakorda oli temperatuur valatult hea, napilt üle kümne kraadi, päikest polnud kuskil ja üsna pidevalt puhus kena karastav tuul. Pealegi veel mereäärne niiskus ja ümbritsev rohelus, nii et kõik oli lausa ideaalne - rääkimata sellest, et rand ise nägi mu arusaamist mööda kohe tublisti teistsugune välja kui mõnikümmend aastat tagasi, mil ma ilmselt viimati sinna sattusin... Noh, võib-olla mitte päris kõik polnud ideaalne, sest vaikselt eemale tõmbumise asemel okupeerisime me seal rannas ühe kaksikpingi teekese ääres ning seadsime nende taha murule oma pikniku püsti (õieti oli meil küll kavas olnud okupeerida võimaluse korral mõni sealne grilliplats, aga juba neist esimese nägemine kustutas selle mõtte, sest sinnajäämiseks oleks pidanud esmalt ikka ühe kohe päris korraliku "Teeme ära" läbi viima...), mis tõi mitme mööduja silmis esile pilgu, mida heatahtlikult võis arusaamatust väljendavaks pidada, aga realistlikumalt heiastus selle taga pahameel (tõsi, veidi arusaamatu, mille pärast - kas sellepärast, et keegi niimoodi sööb, joob ja üldse ennast vabalt tunneb, või siis sellepärast, et nad ise polnud selle mõtte peale tulnud, või siis käisid neil lihtsalt neelud, aga nad ei tundnud meid ega julgenud ka ligi astuda - meid oli ikkagi tublisti üle kümne, kuigi noorim oli vaid vaevu kuueaastane, aga möödaminejaid maksimaalselt neljane rühm, nendestki üks lapsevankris, kellest arvatavasti poleks olnud palju abi pikniku ülevõtmiseks...) Igatahes oli tegemist väga meeldiva ja tugevalt energiat andva üritusega, nii et hiljem töögi lausa lendas - või no kui täpsem olla, siis õnneks ei lennanud kuhugi eest ära, vaid lihtsalt läks kiiresti edasi...


Loetud: Akadeemia 5/2011
Vaadatud: Neli tankisti ja koer (ETV2), Ajavaod: Tootsi lugu (ETV), Ärapanija (Kanal2), Emberi linn (TV3), Spioonid (ETV)

Pühabased mõtted

Pooleldi tavaline tööpäev, millest tubli tüki võttis ära ema ja ta poiss-sõbra külastamine - sedakorda siis mina nende juures, mitte, nagu tavaliselt, vastupidi. See käik oli seotud tänase suure pühaga, mida isadepäevaks kutsutakse. Noh, tegemist ei ole ju nüüd mu isaga, aga ema elukaaslasena paigutub ta kuhugi sinna väga lähedasse kategooriasse mu meelest küll. Ilm oli ka täna imeilus, isegi suhteliselt tugevalt langes niiskust taevast alla (vihmaks oleks siiski palju seda nimetada), ja sõna otseses mõttes oli näha, et see püha on ikka lühikesest tähistamise ajaloost hoolimata päris korralikult juurdunud: selle paarikümneminutilise jalutuskäigu kestel, mis mul vahemaa läbimiseks kulus, leidus õige vähe maju, millele polnud riigilippu üles tõmmatud (ja läbitav piirkond on täis just eramajasid), ning ma sain tõelise vapustuse osaliseks, kui pühapäeva varasel pärastlõunal oli muidu peaaegu inimtühjal lausa raske liikuda, sest autosid vooris vahetpidamata. Nii et midagi see päev igatahes inimestes liigutanud ja liikuma pannud on... Viibimine nende juures võttis, nagu ikka, õige mitu tundi aega ja lühidalt võiks selle kokku võtta nii: sõin ja jõin seal minagi ja kõhusoppi sain õige palju midagi :-) Mu eile valmistatud kirju koer leidis seal päris head vastuvõttu, kuigi ma ise hindaksin, et natuke sai kakaoga üle pingutatud - aga noh, teisest küljest, ega see ka halvemaks asja ei teinud.

Et ema sokutas tagasiteele kaasa ka ühe ristsõna, jäi tööpäev veel lühemaks. Samas andis see Miniristik ka taas põhjust vihastamiseks: no kellele ometi on vaja neid mõttetuid ristsõnasid, kus on mingid imetillukesed arusaamatud pildikesed, millel kirjade järgi peaksid olema taas kujutatud mustmiljon eri kassitõugu (ja sedakorda veel ka teine samalaadne, samamoodi väheeristuvate lindude ja mõningate muude loomadega). Muidu ju ehk polekski paha mõte selliseid ristsõnu ka pakkuda, aga kuigi trükitehnika on tänapäeval hea, on eriti Miniristiku formaat selline, mille puhul lihtsalt on võimatu neid pilte vähegi mõistlikult esitada, seda enam et kavalad küsijad tahavad ju ikka teada mitte krantsi või hunti, vaid mingeid eksootilisemaid elukaid... Nojah, puhta jõuga, pilte eriti vaatamatagi, on muidugi ka võimalik sellised ristsõnad ära lahendada (mida ma olengi teinud), aga mingit erilist naudingut see paraku ei paku...

Täna tuli teade, et õieti veel sündimata uus distributsioon Mageia on otsustanud asuda kontoritarkvara osas toetama teist vastsündinut, nimelt OpenOffice.org-ist lahku löönud LibreOffice'it. Ma ei ole küll seniajani LO-d ise järele proovinud, õieti pole vajadust tundnud, sest praeguses staatuses on see, niipalju kui ma olen erinevusi veebist uurinud, vähemalt minu seisukohalt äravahetamiseni sarnane OpenOffice.org-iga, aga peatselt peaks nende esimene väljalase ka ilmavalgust nägema ja kui Mageia oma alfa detsembris juba LO-ga välja toob, ilmselt siis ma ka lähemalt uurin seda. (Õieti ainukesed asjad, millest ma OpenOffice.org-is vähegi tõsisemalt puudust tunnen ja mida kardetavasti ka LibreOffice väga ruttu ei lahenda (OOo-s on mõlemad probleemid juba aastaid lihtsalt üleval seisnud, ilma et midagi muutunud oleks...), on probleemid (raamatute) registriga (nt registrisiseste viidete lisamise sisuline võimatus), samuti lõpu- elik järelmärkustega, mida OOo iseomase tarkusest paigaldab alati ja ilmtingimata dokumendi lõppu, ehkki raamatute puhul on see pigem erand). Aga igatahes tore, et kaks veel pooleldi emaüsas beebit nii kenasti teineteisele käe ulatavad - loodetavasti õnnestub Mageial LibreOffice integreerida vähemalt sama hästi, kui on õnnestunud Mandrival seni integreerida OpenOffice.org.

Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ajavaod: sõjalenduri saatus (ETV), Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV)

Laubased mõtted

Osaliselt tavaline tööpäev, millest tubli tüki aga hõivas ema poiss-sõbra sünnipäeva tähistamine. Nagu ema endagi sünnipäev, peeti see Löwenruh' restoranis. Erinevalt toonasest istusime seekord väljas ja õnneks oli ka suure osa ajast ilm enam-vähem talutav, selline pilvine ja puha, kuigi muidugi marupalav. Samuti erinevalt toonasest ei olnud sedakorda teenindamine päris nii hea. Noormeest, kes meie laua enda peale võttis, ajas võib-olla segadusse meie rohkus või siis ei mõistnud ta lihtsalt nii hästi eesti keelt (kuigi väga suuri raskusi tal ka ei tundunud just olevat), igatahes mitmed meist said näiteks ahjukartulite asemel friikartuleid. Aga me ei lasknud end sellistest pisiviperustest suurt segada, seda enam, et toidud ise olid endiselt head ja maitsvad. Pärast liikusime veel veidi pargis ringi ja korraldasime seal omamoodi after-party või pikniku või midagi. Mul oli see esimene kord selles pargis ringi käia pärast seda, kui see korda tehti, ja igatahes jättis see päris hea mulje. Ei olnud ka nii hirmus klanitud, vaid just selline, et on näha, et hoolt kantakse, aga ei hakata päris tehiskeskkonda rajama siiski.

Need meeldivalt kulunud ja märkamatult möödunud tunnid seljataga, pikendasin päeva nautlemisosa kodus Horisondi loogikaülesandeid ette võttes. Need olid sellised armsad - üks näide: "Neli teletupsu (Dipsy, Laa-Laa, Po ja Tinky Winky) on igaüks ise värvi, igaüks teistest erineva pikkusega ja igaühel neist on teistest erinev lemmimänguasi. Järjesta teletupsud pikkuse järgi, määra kindlaks, mis värvi on iga teletups, ja tee kindlaks igaühe lemmikmänguasi, kui on teada, et" - ja sellele järgnesid siis mõned laused/andmed. Mulle tuli meelde, et lapsepõlves hoolikalt läbi töötatud Kaasiku Ülo "Lihtsaid ja keerulisi", kus leidus samalaadseid ülesandeid. Paraku on sellest juba üle kolmekümne aasta möödas ja ma ei suutnudki enam hästi meelde tuletada, kuidas tuleks joonistada ja täita toda kena kolmnurkset mudelit, mis sellised ülesanded hõlpsasti või vähemalt hõlpsamini lahendatavaks muudab. Aga Horisondi ülesanded olid suhteliselt lihtsad, nii et need sai ka lihtsa tabeli kujul ära lahendatud (või nii ma vähemalt loodan - tulemused saab ju teada alles mõne kuu pärast).

Päevalehes oli täna avaldatud väga huvitav intervjuu Lotmani Mihhailiga, mille teemaks oli eriti intellektuaalide, aga ka üldse parem- ja vasakpoolsus. See oli igas mõttes väga huvipakkuv intervjuu, mida oleks paljudel mõistlik lugeda ja läbi seedida (kuigi, et Lotman asus seal "vasakpoolsete intellektuaalide" suhtes kriitilisele seisukohale, võib julgelt oodata nendepoolset ägedat reageerimist - see tuleb ikka, nagu võis hiljaaegu näha Sirbi näitel, kus torked nendesamuste pihta kutsusid kohe esile valuliku reaktsiooni). Pole sugugi kuigi tavaline, et mõni nimekas isik tunnistab end ise libertariaaniks, mida Lotman selles intervjuus samuti tegi. Tõsi, ma suhtuksin kahtlusega tema jagamisse, mille kohaselt anarhism on "vasakpoolne individualism" ja libertariaanlus "parempoolne individualism". Mu enda maailmavaadet on kõige enam vorminud Stirneri Maxi vaated ja ma peaks teda, nagu ilmselt valdav osa teisigi, ikka anarhistiks; aga kui teda vasak-paremskaalal kuhugi paigutada, siis on ta kindlasti äärmusparempoolne. Ning libertariaanlus ja anarhism on mu arusaamist mööda kui mitte täielikult kokku langevad mõisted, siis vähemalt väga suure ühisosaga (õieti vist mõnelgi pool kasutatakse neid kas otse sünonüümidena või siis on ajaloolistel põhjustel mõlema kohta kasutusel üks neist). Aga noh, see on üldiselt pisiasi ja rohkem terminite kasutamise kui nende sisu küsimus, mis nähtub ka intervjuust endast - mida, ma kordan, oli äärmiselt huvitav lugeda.


Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Roisk (TV6), Smallville (ETV)

Ilmunud tõlked:
Morten Lund: Eesti Skype'i programmeerijad on planeedi nutikaimad inimesed (Postimees,15.05.2010)
A. Fatica. Miks vähirakud valet viisi mängivad? (Postimees, 15.05.2010)

Reedesed mõtted

Tänane päev algas varase ärkamisega venna juures. Erilise aukülalisena oli mind paigutatud magama halli, kus ma siis silmad lahti teinuna võisin imetleda vaheldumisi nii viie-kuue meetri kaugusel paiknevat ventilaatoriga lage või vaadet, mis avaneb aknast, läbi mille on võimalik korraga välja visata mitukümmend minu mõõdus inimest... Millalgi hakkasid ka teised välja ilmuma ning igasuguste asjadega tegelema, millega ikka pidupäeva järgsel päeval tegeldakse. Üks suuremaid tegevusi oli muidugi jätkuv jõululaua väisamine, mis otsekui lauake-kata-end ei tahtnud kuidagi ammendumise märke ilmutada. Millalgi andsid endast märku ka ema ja Raivo, kes teatasid, et hommikuks oli Kunglas ka vesi liikuma hakanud. Eks näeb, kuidas talv edasi läheb, vahest ei külmugi enam kinni.

Igatahes mingil hetkel hakkasime siis venna juurest liikuma, et viia lõpule Eestimaa ringreisi teine pool. Ma ei olnud enam ammu Tartu-Jõhvi maanteed mööda liikunud, vähemalt mitte nii kaugele, ja mingil põhjusel oli täiesti mälust kustunud, et see satub oma kulgemise vältel ka otse Peipsi kõrvale. Nii et uudistamist autoaknast jagus. Iisaku oli siis konkreetsem sihtkoht, kus me väisasime ema poiss-sõbra sugulasi, ja hüppasime läbi ka tema kodukohast seal lähedal.  Muidugi, sealgi kiputi kangesti hoolitsema saabunud külaliste kõhu eest, kuid vähemalt mina püüdsin võimalikult vähe vastu tulla, sest sisemuses valitses juba tunne, et kui sinna veel midagi panna, omandab keha ümara kuju asemel nurgelise, kui veidi nõrgema koega maoseina osad hakkavad ihust välja sopistuma... Ka Iisakul sai surnuaial ära käidud, kus samuti paistsid välja rahvastikuplahvatuse mõjud: algselt ilmselt künkatipul või nii paiknenud matuseplatsid olid mööda küngast igas suunas alla valgunud, nii et ma ei imestaks, kui mõne haua juurde pääsemiseks läheks lausa vaja mägironimise varustust...

Igatahes millalgi hämardumise kandis hakkasime sealt tagasi Tallinnasse sõitma, kuhu ka õhtupoolikul jõudsime. Kodus ootasid juba ees vahepeal laekunud sajad e-kirjad ja uudised, mille läbihekseldamine võttis omajagu aega, kuid õhtu sisustasin siiski juba tagasipöördumisega tõlke ülelugemise juurde.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Neljabased mõtted

Tänane päev möödus siis kahe tähe all korraga: tõlkimine, nagu ikka, ja Raivo sünnipäev. Õigemini, selle viimase tõttu jäi esimest suhteliselt väheseks - ka nagu ikka... :-) Igatahes koht, kus ta seda pidas, see Buffalo pubi, oli päris meeldiv. Väidetavalt pidavat seal suured ja maitsvad praed olema ja muud sellist kena ja toredat, aga et sünnipäev toimus nii vara - kella 18 ajal -, siis jäid need hõrgutavad road minust proovimata. Ega ikka nii vara ei ole hea tõsist söömaaega ette võtta :-) Sestap piirdusin õlle ja snäkkidega. Aga ruumikas oli koht küll ja teenindus mu meelest hea ja kiire. Vähemalt tänasel päeval - võib-olla ka sellepärast küll, et seal polnudki nagu eriti rahvast peale meie seltskonna, mis ilmselt oli tingitud ka sellest, et polnud "elava muusika" õhtu. Aga seltskonda oli päris parasjagu: peale Raivo enda ning ema ja minu ka kogu Raivo järglaskond ja nende järglased ka veel ja Raivo vend ja kes iganes... Sõnaga, tore oli.

Loetud: Horisont 3/2009, Akadeemia 5/2008
Vaadatud: Tähekütt (TV6)

Teisibased mõtted

Täna saabus korraga terve hulk väljamaalt tellitud raamatuid. Loomulikult tähendas see ühtlasi seda, et ma olin terve päeva unine... sest eilse pingelise (tarkvara) tõlkimispäeva järel sain ma magama nii kuue paiku, aga kullerteenistus helistas juba kümne paiku - seda on isegi minu jaoks natuke vähe... Aga no eks ma olen sellega harjunud, et alati ei saa kõike, mida ma tahan, und siis tänasel juhul. Igatahes raamatud usutavasti väärivad varast ärkamist, miska olgu nad siin ära toodud:

- A New History of Ireland. I: Prehistoric and Early Ireland
- Lynne Viola. The Unknown Gulag: The Lost World of Stalin's Special Settlements
- Julia H. Smith. Europe After Rome. A New Cultural History 500-1000
- Anne Haour. Rulers, Warriors, Traders, Clerics: The Central Sahel and the North Sea 800-1500
- Andreas Osiander. Before the State: Systemic Political Change in the West from the Greeks to the French Revolution
- Julian Lindley-French. A Chronology of European Security and Defence 1945-2007
- Christopher Coker. War in an Age of Risk
- Michael Howard. War in European History (Updated edition)

Seda esimest, Iirimaa ajalugu, läheb mul ka kohe tõlkimise juures vaja, nii et see oli päris õigeaegne päralejõudmine. Teised... nojah, eks nad jäävad ootama seda õndsat aega, mil mul lugemiseks pikemalt aega tekib...

Õhtul sai Raivoga vesteldud. Ta peab neljapäeval väikest viisi sünnipäeva, nii et tuleb oma kondid kohale vedada. Ongi hea - ta on valinud kohaks Buffalo pubi, millest ma olen ainult kuulnud, nüüd saab siis aga oma silmaga näha, milline see siis õieti välja näeb.

Aga tõlkimine, nojah, see täna ikka eriti ei edenenud. Silmades oli ikka räigelt väsimus sees ja üldse oli selline unine olemine. Ilmselt ka palav ilm soodustab väsimust - suvi on ikka ilmselgelt peale hakkamas...

Loetud: Akadeemia 5/2008, Horisont 3/2009
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)