kolmaneljajõulubased mõtted

Selleaastased jõulud tulid mõningase vahemiku järel taas venna juures. Kus ühtlasi sai ka ära kaeda talle sünnipäevakingiks osaks langenud uhke lipuvarras ja selle otsas lehviv plagu (jah, täitsa lehvis: kuigi hardal jõuluõhtul oli piisavalt lundki, jagus ka just nii palju tuulekest, et lipp kenasti-loiult ikkagi lehvima panna). Mis sest jõuluõhtust ikka palju rääkida, eks kõik teavad ise, kuidas see, olgu pereringis nagu mul, või ka muud moodi välja näeb ja mõnusalt tunda on.

Esimesel jõulupühal ehk tagasi Tallinnasse sõitmise päeval käisin läbi ka Tartust, et kokku saada ühe tuttavaga. Mis oli samuti rõõmus üritus, seda enam, et selgus, et Tartu ei olegi täitsa välja surnud, vaid mõni asutus ikka tegutseb ka, näituseks kohvik Pierre, mis oli täitsa vahva koht, kuhu ma varem sattunud polnud, aga kuhu võib kunagi tagasi minna, kui jälle tekib küsimus, milline piisavalt meeldiv ja sobilik koht Tartus üldse avatud peaks olema. Tõsi, pärast jõuluõhtut ei suutnud sealsed hõrgutised märkimisväärset muljet jätta ja pisut jäi suukosutuseks võetud kooki isegi alles, aga seda ei saa mitte koha või pakutava kehvuseks pidada, sugugi mitte, vaid, nojah, kuidas öelda, asjaolude kokkulangemiseks  - sest kook oli tõesti hea, aga jah, kõike muud oli liiast all ... Igatahes šokolaad (see vedel variant siis, mõistagi) ja kohv olid ka igati head, nagu ka teenindus ja interjöör ja kõik see muu. Rääkimata mõistagi seltskonnast :-)

Selle aasta jõulukingituste top3: lehviga kondenspiim, imearmas öökullikuju ja graveeritud nimega käevõru

Õhtul Tallinnasse tagasi jõudes algas mõistagi tavaline argi- ja tööpäev, aga eks ta ole, kõik hea möödub ja jääb püsima vaid mälestuses ...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Snow White and the Huntsman (RTL), Kristallpealuud (Universal Channel)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikusse tõi teretulnud vahelduse üks õige haruldane sündmus, nimelt venna ja vennatütre saabumine linna. See seondus ühtlasi ema külastamisega, mis tähendas taas üht kopsakat kõhutäit - mis formaalselt oli vist jätkuvalt pühendatud mu sünnipäevale, millele osutas ka see, et nii vend kui vennatütar, emast kõnelemata, pidasid vajalikuks mind eelnevalt hellalt emmata ja õnne soovida ja muid rituaalseid tegevusi sooritada - ning pärastist mõnusat ajaveetmist, kuidas öelda, pereringis.


Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Flora - Nõmme Kalju (ETV)

Pühabased mõtted

Kui eile oli erakorraline väljaskäik ema sünnipäeva tähistamiseks, siis täna, nojah, järgnes traditsiooniline pühapäevane ema külastamine. Mis tähendas ühelt poolt seda, et eilseid jääke ja oh üllatust, ka mitmeid toite, mida eile kas üldse lauale ei jõudnud või mida lihtsalt muude kõrguvate kuhjade tagant ei märganud, jõudis vatsa palju ja rohkemgi. Mõnus oli muidugi ka see, et vend ja vennatütar olid veel Tallinnas ja sõid samuti lõunat, enne kui end kodu poole teele asutama hakkasid. Vennale on see "kaalust alla" asjandusega tegelemine ikka rängalt mõjunud, võis ühtlasi täheldada: kui mulle meeldib näiteks süüa liha ja juustu ja igasugu muid asju, siis tema, selgus, sööb pigem süsivesikuid ja rasvu ja muud sellist :-) Millise jutu peale ei jäänud mul lõpuks üle kinnitada puhtsüdamlikult, et ma ei ole kunagi ühtegi süsivesikut söönud ja kui veab, siis kunagi ei söö ka, jään ikka oma liha ja kartuli ja värkide juurde :-)

Aga kopsakale kõhutäiele järgnes täna õige iseäralik vaimne pingutus. Nagu ma mainisin, sai emale kingitud uus arvutusmasin. Nüüd tuli see aga talle sobivalt töökorda seada. Ja et sellel oli peal suhteliselt uudne Windows 8, siis oli see muidugi paras väljakutse. Ma ei ole ise Windowsiga enam kokku puutunud oma viisteist aastat, vaid õige põgusalt ema eelmise arvutiga seoses, millel oli peal Vista, mis ju tegelikult märkimisväärselt ei erinenud Windows 98-st, millest mul mingid mälestused on. Windows 8 on aga üsna teistsugune, esmapilgul tundub juba näiteks telefonis või tahvelarvutis Androidiga harjunule lausa rõõmustavalt tuttav. Aga jah, selles Windows 8-s on küll sarnasust Androidiga, aga ei vähimalgi määral samasugust kasutamismugavust, jõudsin ma mitu tundi kestnud pingutuste järel arusaamisele. Või siis oli neil selle väljatulemisega miskipärast hirmus kiire, nii et mingid lihtsadki asjad jäid kuidagi pooleli ja viimistlemata. Eks seda masinat peab edasi tuunima, tegemist veel seal jagub, nii rakenduste ja nende lisade paigaldamist kui ka muidu, aga ega seal ka midagi üle mõistuse rasket muidugi ei ole. Loodetavasti ka emale ...

Siiski jagus emal ka paar ristsõnavihikut kaasa anda, nii et kui ma ka seal oma vaimset peatäit kätte ei saanud, oli võimalus seda hiljem kodus täiel määral nautida. Ja peab ütlema, et arvutiga mässamise järel oli ristsõnamaailma süüvimine lausa lust ja lõbu (mitte et see muidu ei oleks, aga täna tuli kontrast kuidagi eriliselt eredalt esile).


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi

Esmabased mõtted

Muidu sellisesse üksluisevõitu ja rahulikult õhtusse tuiavasse päeva tõid pisut elevust mõned välised uudised. Kõigepealt ema avastus, mida ta minuga sugugi jagamata ei jätnud, et mu vanaisa kohta on nüüd veebis olemas senisest täielikumad andmed - täpsemalt siis andmed küll ainult tabeli kujul, kus kuivalt kirjas, millistel Eesti meistrivõistlustel ta on osalenud ja milliseid kohti ja milliste tulemustega saavutanud. (Too ESBLi kirje ei ole seni sisse kantud, nii et avaliku elulooga peab veel ootama.)

Muide, avastasin tollest saidist mõningase üllatusega ka andmed enda kohta: kirjas on mu esinemised mälumängudel, nii kunagi ammu-ammu Eesti meistrivõistlustel kui ka viimastel aastatel maailmameistrivõistlustel. Miskipärast ristsõnade lahendamise meistrivõistlusi seal pole, ju siis seda ei peeta "spordiks" :-) Aga noh, need mõistagi kahvatuvad mu venna saavutuste ees, kes on ikka rohkem vanaisa moodi, tegeleb raskejõustikuga (tõstmise asemel küll jõutõstmisega, mis õige pisut sellest esimesest erineb) ja on samuti mitmekordne Eesti meister ja puha.

Aga need, kuigi kangesti südant rõõmustavad ja soojendavad ning uhkustunnet leegina läitvad tabelid polnud ainukesed erutavad välised uudised: paistab, et talveuni on mööda saanud ka Eesti keele instituudi töötajatel või vähemalt sealsetel veebimeistritel, sest täna (ma arvan, uudiseid nende kohta tuli vähemalt täna) jõudis veebi lausa kaks väärt sõnaraamatut: etümoloogiasõnaraamat, mis paberkujul juba mõnda aega väljas ja kahtlemata keele mõttes üks alussõnaraamatuid, mis lausa peakski olema kõigile kättesaadav, ning ametniku soovitussõnastik, mis, kui ma õigesti aru saan, ongi sellisena ainult veebis olemas ja mis samuti tundub väga vajalik, aidates loodetavasti muuta seda paljukirutud "võimukeelt" natukenegi inimlikumaks (kas nüüd mõistetavamaks, on juba iseküsimus, sest pahatihti on võimalik ka keelelises mõttes selliseid lauseid, mille kallal ehk ka kõige nõudlikum toimetaja ei leiaks midagi märkimisväärselt halba öelda ega parandada, välja paisata nii, et neil ometi ühtekokku mõtet ei ole või kui ka on, siis on seda väga raske sealt välja lugeda).

Lisaks võis EKI sõnaraamatute osakonna leheküljelt (mida ma polnud häbiväärselt kaua silmanud) teada saada, et veel jaanuaris peaks lisaks senisele tutvustavale leheküljele täielikult veebi jõudma ka sõnaperede raamat (mis samuti on nähtavasti üks väga väärt asi, kuigi ma pole seniajani jõudnud sellega põhjalikumalt tutvuda, et oma selgemat arvamust kujundada) ja et ammugi kavandatud ja aina edasilükkuvale eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatule on lätlased teinud ka kodulehekülje, kus saab ka seni valminud sõnastikus otsida (esmapilgu järgi tundus, et üpris palju on juba ära tehtud, aga ega sinna muidugi sisse praegu veel hästi ei näe - sellistest populaarsematest sõnadest oli "jäätis" ja "veepark" olemas, aga "õlu" mitte :-)  ).


Loetud: Akadeemia 1/2014
Vaadatud: Välisilm (ETV), Surm Saharas (ETV), Kaunitar ja koletis (TV3)

Pühabased mõtted

Mida kõike üks inimene oma lähedaste heaks ära ei tee! Tõuseb kas või enne kõiki kukkesid ja koitusid üles, et veel keset sügavat ööd, hirmvarakult kella kümne paiku kohtuda pealinna väisava vennaga. Milline kohtumine ühtlasi ühitas tavapärase pühapäevase jalutuskäigu ema juurde ning seal sama tavapäraselt järgnenud korraliku kõhutäie ja mõningase peatäie, seda viimast siis ikka ristsõnade kujul. Aga eks vahel olegi kasuks selliseid üliinimlikke pingutusi teha, sest muidu, eelmainitu kõrval, oli ju täna - ikka seesama tavaline tööpäev ja ei midagi muud.

Loetud: Akadeemia 10/2013
Vaadatud: Maailma ajalugu (ETV), Green Lantern (RTL)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikusse tõi pisut elevust Tallinnasse saabunud vend, kes ka mind külastas. Tõsi, mitte kuigi pikalt, vaid selleks, et anda üle viimased jupid veel Kunglasse jäänud raamatukogust. Muidu rien.

Loetud: Akadeemia 10/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi: Kultuuriharidus on pehmodele? (ETV), Eesti jalgpalli Premium liiga: Kuressaare - Tallinna Kalev (TV6), Ärapanija (Kanal2), Red Faction. Die Rebellen (RTL2), Süvahavva (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: kuidas paljastada viimast intelligenti (Postimees, 12.10.2013)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi väikese katkestuse kõrval, mis hõlmas ühe artikli tõlkimist Postimehe hüvanguks, traditsioonilise pisut pikema katkestuse ema väisamine. Mis sama traditsiooniliselt tähendas üht korralikku kõhutäit, seekord isegi veel korralikumat ja pidulikumat, sest ema oli otsustanud tagaselja ühtlasi tähistada venna sünnipäeva. Nii et imehea lasanje ja liha ja maasikad aina sulasid suus. Kui lisada sellele veel tubli peatäis lausa mitme ristsõnavihiku kujul, siis pühaba missugune!

Ent head asjad sellega veel ei lõppenud, sest täna olid kavas ka konföderatsioonide karika medalimängud. Esimesena pronksimäng Uruguay ja Itaalia vahel. Algusest peale oli näha, et itaallased olid tulnud platsile väga selge tahtmisega vähemalt siin mitte alla tulla. Ja nende agressiivsus kandis ka vilja - lausa kaks korda läksid nad juhtima. Ent Uruguay suutis end ka tasapisi koguda ning visalt järele tulla ja nii oligi taas võimalus nautida lisaaega kui ka sellele järgnevaid penalte. Viimased ei pakkunud küll niisugust iluetendust nagu itaallased ja hispaanlased mõne päeva eest: Buffon oli seekord tasemel ja püüdis viiest lausa kolm kinni - või siis ei olnud uruguaylased tasemel ja ei suutnud neid sisse lüüa. Ja et itaallased ühe siiski enam suutsid, oligi võit nende päralt.

Oodatult oli mõistagi sama tuline ja isegi tulisem veel finaal Brasiilia ja Hispaania vahel: teisel pool praegused maailmameistrid, ühel pool pidevalt maailma tipus vibelev ja selgi turniiril end väga heast küljest näidanud brasiillased. Ja nad näitasid end edasi: kui mõnes varasemas mängus olid nad andnud vastasele esimesel minutil võimaluse värav lüüa ja kui nood sellega toime ei tulnud, siis ise teisel minutil löönud, siis seekord nad seda võimalust ei andnud, vaid kasutasid teise minuti kohe ise väravaarve avamiseks ära :-) See muidugi hispaanlasi veel rivist välja ei löönud, aga oma mängu nad päris korralikult käima ei saanudki: mitte et nad poleks püüdnud, aga brasiillased suutsid selle neil väga tõhusalt ära rikkuda oma tõsise agressiivsusega. Ja kui ammustel aegadel kippus ikka nii olema, et brasiillaste üks nõrgemaid kohti oli väravavaht, nii et võiduks pidid nad lihtsalt rohkem lööma kui vastane, siis seekord näitas ka nende väravavaht end väga tasemel mängijana, võttes päris paljudel kordadel ära pallid, mille sisseminekus vaat et enam kahtlust polnud. Kui brasiillased teise poolaja teisel minutil trikki kordasid ja teise värava lõid, siis oli juba tunda hispaanlaste poolel musta masenduse algust - mille muutis tõsiasjaks kõigest mõni minut hiljem neile löödud kolmas värav. Ja sellega suurelt osalt mäng lõppeski: hispaanlased veel küll üritasid, aga täna ei olnud kohe mitte nende päev ning mängu mõnel viimasel minutil ei viitsinud keegi õieti isegi enam palli väljakul ringi veeretada.

Igatahes näitasid brasiillased, kes järgmise MMi korraldajana ju ise paraku valikmängudes osaleda ei saa ja sel moel enda võimeid demonstreerida ja samuti oskusi lihvida, et nad on aasta pärast võõrustataval jalgpallisuurpeol tõsised esikohapretendendid. Tõsi, nende mängus oli selgelt tunda seda, et meeskonnatöö kipub ikka veel pisut logisema, aga treener on neil piisavalt asjalik, nii et ehk õnnestub neil ka see vajak selle aja jooksul likvideerida. Muidugi, ainuüksi eilse mängu põhjal ei saa ka hispaanlasi sugugi maha kanda, sest ega nendegi mängul midagi palju viga ei olnud, ainult et just täna ja just selles mängus jäid nad brasiillastele alla (aga lõppeks olid siiski võitnud sugugi mitte nõrku meeskondi teel finaali). Nii et nüüd võib siis südamerahus jääda ootama MMi - enne seda aga muidugi veel juba paari nädala pärast algavaid naiste Euroopa meistrivõistlusi: õnneks jagub suviti ikka seda suure jalgpalli rõõmu igale aastale, mõnele lausa eriliselt palju!


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: jalgpalli konföderatsioonide karika 3. koha mäng: Uruguay-Itaalia (Yle2), jalgpalli konföderatsioonide karika finaal: Brasiilia-Hispaania (ETV), Mutant Chronicles (Pro7)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ning millesse oli segatud pisut kurbust ja veidi rohkem rõõmu. Nimelt otsustas vend, olles kolmveerand aastat ehk üsna täpselt üheksa kuud kasutanud mu külalislahkust, et hõivata teise toa põranda vaba olnud osa (enamik oli vaba, ausõna), nüüd lõpuks lahkuda ja jälle iseseisvalt elama asuda ja hakata. Tegelikult polnudki kõige hullem, kui keegi veel korteris viibis, ehkki ma olen pikka aega harjunud seal ainult iseendaga kokku põrkama ... Eks peab nüüd jälle tagasi harjuma :-)

Täna läks ka edasi jalgpalli EM, nüüd juba poolfinaalidega, millest esimeses olid vastamisi kohe-näha-et-vanad-sõbrad Hispaania ja Portugal. Võis oodata üsna tulist heitlust ja enam-vähem nii see ka kujunes. Taas 120 minutit väravateta mängu ja siis penaltid, millega Hispaania 4:2 võitis. Üldiselt õigustatult võitis, sest Hispaania oli ikka igas mängufaasis selgelt parem. Aga mitte nii palju, et mängu sees võita, paraku. Sest Portugal suutis päris edukalt takistada hispaanlastel neile harjumuspärast mängujoonist üles ehitamast. Ja kuigi nad ise ei suutnud õieti midagi korralikku ehitada, siis sellest piisas. Igatahes, kes ka homsest Saksamaa-Itaalia mängust Hispaaniale finaalivastaseks ei tuleks, võib nähtavasti finaalis oodata päris põnevat kokkupõrget - nojah, võib-olla küll ainult oodata, aga siiski ...

Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud. Grace'i päästmine (TV3), jalgpalli EM: Portugal-Hispaania (ETV)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis omajagu külaskäik ema juurde. Seekord oli see ühendatud venna sünnipäeva pisikese tähistamisega - õieti on selleni veel mõned päevad aega, aga on tõenäoline, et me kolmekesi niipea enam kokku ei saa, sestap tuligi veidi varem käesurumised, õlalepatsutamised, kallistamised ja kinkide üleandmised ära teha. Pidusöögile ehk kõhutäiele lisandus, nagu ema juures käies üsna sageli, ka kerge peatäis ehk täpsemalt kolm ristsõnavihikut, mille nautimiseks jagus aega veel hiljem, kojujõudmise järelgi.

Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi teatavat elevust ja ärevust vennaga seonduv, kes otsustas ette võtta sisemise iluoperatsiooni, et taastada luude harmooniline kooskõla ja loodetavasti säilitada võimalus ka edaspidi võistlussporti teha. Ma mäletan aegu nii pool tema eluiga tagasi, kui ta mõnikord peolt või mõnelt muult väljasviibimiselt tagasi saabus, pool nägu või terve pea poole suurem kui muidu, aga hilisemal ajal on ta ikka olnud lausa tervise ja jõulisuse musterkehastus, nii et tema nägemine, käsi paeltega fikseeritud asendis, oli natuke jahmatavgi. Ta ise oli siiski murelikult optimistlik ja mis mulgi muud üle jääb kui loota, et kõik läheb just nii, nagu talle kõige parem.

Jalgpalli EMi tänane esimene mäng Tšehhi ja Kreeka vahel algas selles mõttes oodatult, et tšehhidelt võis eeldada, et pärast hirmsat koslepit Venemaalt tahavad nad nüüd ennast igati tõestada. Aga seda, et nad teevad EMil ajalugu ja suudavad esimest korda nende võistluste ajaloos veel enne, kui kuus minutit mänguaega täis tiksub, lüüa lausa kaks väravat, poleks osanud küll oodata. Paraku osutusid need kiired väravad tõeliseks mängutapjaks: mitte selles mõttes, et edasi poleks midagi juhtunud, vaid pigem vastupidi, liigagi palju juhtus ja laias laastus võib öelda, et üks inetumaid mänge oli. Kreeklaste hambutus muidugi samuti hämmastas, kuigi eks neilgi oli raske: kaks väravat kohe sisse saada ja siis veel üsna ruttu ka väravavahi tõdemus, et temast ikka täna mängumeest ei ole. Jah, ühe värava nad suutsid küll vastu lüüa, aga see muutis pigem mängupilti veel hullemaks, sest nüüd hakkasid mõlemad rabistama ...

Teisest mängust Poola ja Venemaa vahel võis juba ette oodata tulist võitlust, sest nojah, naabrid ju, ja teadagi pole Poola-Venemaa mäng lihtsalt mäng, vaid seal on nii või teisiti oma rahvuslik-poliitiline alatoon sees, seda isegi väljakul, ka ilma selleta, mis toimub tribüünidel või veel enam väljaspool staadionit. Kui eelmises mängus Kreekaga jätsid poolakad suhteliselt kahvatu mulje, siis täna olid nad võimsalt täkku täis ja võtsid tšehhide vastu väga hea esituse teinud venelastelt igasuguse hoo ja tahtmise võimsalt maha. Mis ei tähenda, et venelased poleks vähem tahtnud, aga nad lihtsalt ei saanud. Mängu lõpus oli selgelt näha, et meeskonnad on andnud endast tõesti kõik, kui nii mõnedki väljakul lihtsalt jalutasid või aeg-ajalt end kooku lasid, et natukenegi hinge tõmmata. 1:1 tulemus oli selle mängu peale täiesti õiglane, kuigi võimalusi oli mõlemal piisavalt palju, et skoor võinuks ka suurem olla.


Loetud: Arvutimaailm 6/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), jalgpalli EM: Kreeka-Tšehhi (ETV), jalgpalli EM: Poola-Venemaa (ETV)

Ilmunud tõlked:
Anders Åslund: miks Toomas Hendrik Ilvesel on õigus ja Paul Krugmanil ei ole (Postimees, 12.06.2012)
Abdul Turay: Meikar ja oivik (Postimees, 12.06.2012)

Neljabased mõtted

Mõneti ikka hea, et vend senini Tallinnas viibib ja veel oma elamist ei ole hankinud- saab teda kui põhimõttelist automobiilset liikujat armutult omakasupüüdlikult ekspluateerida. Nagu täna näituseks lasta ennast vedada algul kandekeskusse, kus ootas ees vastse ajakirja "Imeline ajalugu" tellijatele saadetud kingitus, milleks oli "peakoka nuga" - tõepoolest uhke välimusega, kuigi paraku tootja märketa lõikeriist (sest ma kuidagi ei usu, et Äripäev või lausa Imeline Ajalugu ise oleksid noatootjate ridadesse asunud...), mille kasutamisvalla ma pean veel välja mõtlema, aga küllap see millalgi tekib -, seejärel aga kirjastusse, kus pikisilmi oodati äsja lõpuks ometi lõpule jõudnud suurtõlke originaalraamatut, et ka teised saaksid kontrollida, kui mööda või pihta ma olen osanud oma tõlketekstiga panna... Selgus, et korraks jutuks olnud järgmine suurteos, mis tundus päris huvitav, on mu hilinemise tõttu küll juba teise tõlkija leidnud, aga paistab, et hoolimata mu tohututest ajaületustest ei ole nad siiski veel mind lõplikult maha kandnud, vähemalt anti lootust, et millalgi lähitulevikus ootab ees üks hetkel veel originaaliski ilmumata teos... Ja et linnale ikka korralik ring peale teha, viis meie tee enne kojujõudmist veel läbi ema juurest, kus lisaks iginälgivate poegade kõhtude täitmisele ja muidu nauditavale ajaveetmisele sain kaasa ka ühe ristsõnavihiku. Sedakorda Meistriristiku, mis oli tõepoolest lati päris kõrgele seadnud ja õige rasket puremist pakkuv - ma ei ole päris kindel, aga tundub küll, et varem pole olnud vajadust tervelt seitsme ristsõna juures välist abi kasutada (jah, tõepoolest polnud kuulnud, et Sichuani provintsis asub Pi maakond ja et USA-s tegutseb poliitik perenimega Aull). Või siis olen lihtsalt vanaks ja vaimunõdraks jäänud, ka võimalik. Igatahes võttis see vihik õige mitu tundi, mistõttu lugemispanus jäi täna suhteliselt kesiseks.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2011, Imeline Ajalugu 2/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Ajaelukad (Universal Channel), Farscape (TV6), Theodori lugu (ETV2), Leipzigisse (ETV2), Kättemaksukontor (TV3)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: ellu jäävad vaid parimad (Postimees, 23.11.2011)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi värskendavat vaheldust ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Et ka vend viibib endiselt mu man, siis oli taas sellise perekondliku kokkutuleku moodi, mis oli, nojah, nagu ikka, tore. Ema tõi ka ühe ristsõnavihiku kaasa, nimelt Kuma Kange. See on üks kahest Eestis ilmuvast, mis pakub tõeliselt pinget - ja mu meelest on konkurents Meistriristikuga muutnud Kuma Kanget aegamisi aina krõbedamaks, võib-olla isegi terake krõbedamaks kui Meistriristikut (ehkki seda mõõta on keeruline - aga samas Meistriristikus esineb palju sagedamini selliseid "tühje" mõistatusi, neid igasugu asetamisi, mis ei anna õieti midagi juurde, küll aga võtavad - aja mõttes - ära...).

Ahjaa, vennast veel. Eile käis ta Eesti meistrivõistlustel, kui ma ei eksi, siis lamades surumiseks nimetatakse seda asja, ja naasis sealt võistkondliku esi- ja individuaalse teise kohaga (siit leiab ka tulemuste kokkuvõtte, kus vennagi nimi on ära mainitud). On, mille üle uhke olla - kuigi ta ise oli pigem masendunud, et haigest õlast hoolimata ei suutnud taas esikohale tulla, rääkimata võimalikust rekordiproovimisest... Aga noh, mina võin vähemalt oma jõulise väikevenna üle uhkust tunda ikka :-)


Loetud: Tuna 3/2011
Vaadatud: Kaalul on rohkem kui elu (ETV2), ENSV (ETV), Ärapanija (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. Et ka pisiveli, kes endiselt mu pool peavarju ja ulualust saab, viibis kohal, siis tekkis korraks lausa sürrealistlik ja ajast väljaminev jõulutunne - see on üks väheseid kordi, kus kogu pere korraga kokku saab. Nojah, päris kõiki kohustuslikke elemente ei olnud, sestap jäi see ka põgusaks, aga ikka meeldivaks fantasmagooriaks.

Lisaks muule heale ja paremale tõi ema enda lahkumise järgse aja sisustamiseks kaasa ka mõned ristsõnavihikud. Meistriristik oli saanud pisikese facelift'i, muu hulgas olid muutunud seni ristsõnade ja mõistatuste raskusastet tähistanud märgid: kui varem olid vististi kõigis Ristiku väljaannetes neiks pliiatsid, siis selles Meistriristikus olid pliiatsite asemele väga tabavalt joonistatud kirved :-) Tõepoolest, valdav osa selles vihikus pakutavast on tõepoolest parajad "kirved"... Vahva igatahes.

Lisaks igasugu lähisugulastele ja seotud isikutele jõudis läbi astuda ka postikuller, mis andis taas võimaluse anda elektroonilist allkirja, aga tõi mõistagi täiendust kodustele raamatuhunnikutele, mis olgu siinkohal ka ära nimetatud:

• T. Vahter. Vaba riigi tulek
• V. Pelevin. Libalooma Püha Raamat
• T. Glavinic. Öötöö

Loetud: Vikerkaar 9/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Nõmme Kalju - FC Levadia (TV6), Taevasina (ETV), Kälimehed (TV3), Dungeons & Dragons (RTL2), Dungeon & Dragons 2 - Die Macht der Elemente (RTL2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Darth Vaderi peas (Postimees, 01.10.2011)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi omajagu vaheldust venna saabumine, kes asus või asub ka nüüd Tallinnasse tööle ja peatub mõneks päevaks, enda elamise leidmiseni, mu juures. Eks see muidugi lööb päevakavasse teatavaid mõrasid, aga mis teha, pisivend vajab ikkagi abi ja ega siis suur ja auväärne vend saa keelduda :-)


Loetud: Akadeemia 9/2011
Vaadatud: Nõid ärkab ellu (Yle2), Farscape (TV6), Fringe (Pro7), Nukumaja (TV3)

Ilmunud tõlked: Viktor Šenderovitš: enamusega kaasas käia on ohtlik (Postimees, 19.09.2011)

Reedesed mõtted

Täiesti töövaba päev, mida sisustas viibimine Tartus. Sinna sattumise põhjus tuli küll üllatusena: nimelt tõlkisin eelmisel aastal ühe artikli, mis avaldati ajakirjas Akadeemia, ning nüüd siis kutsuti mindki mingil põhjusel Akadeemia aastaauhindade kättejagamise üritusele. Ei, mulle sealt mingit auhinda muidugi ei pudenenud (ja ilmselgelt poleks ka pidanud), aga noh, tore oli igatahes, et niimoodi meeles peeti (kuigi, teiselt poolt, ilmselt osutab see lähenevale vanadusnõtrusele, sest kutseid igasugu üritustele saavad ju ikka vanad inimesed, kel nagunii polegi suurt midagi teha, kui sellistes kohtades hängida, mitte aga noored ja tegusad...). Nad ise nimetasid seda seminariks, mis võib-olla oli liialdus, kuigi "kuldsete auhindade" saajad pidasid ka kõne või avaldasid oma mõtteid, nii et veidi rohkem kui ümbrik pihku ja kähku minema see raudselt oli. Kõnelejad olid kõik ka päris huvitavad. Ei saa muidugi salata, et samamoodi köitev oli sellele seminarile-auhinnajagamisele järgnenud olemine kunagise KGB maja keldris. Ma olen ikka Tartust üsna võõrdunud - väga suur osa nägusid oli üht- või teistpidi tuttav, aga paljudel ei suutnud enam hästi kokku viia, kes on täpselt kes (mitte et ma kõigi puhul nende nimesid küll ka omal ajal oleksin üldse teadnud...). Õnneks oli kohal ka kõrgele ja tähtsale kohale tõusnud kursaõde, kelle ma kohe täiesti kindlalt ära tundsin ja kellega oli ka, millest vestelda ja aega mööda saata.

Lisaks sain Tartus ka vennaga kokku ja tegin tutvust Big Beni nime kandva söögikohaga. Vähemalt päevasel ajal oli see täiesti mõnus koht ja söögid-joogid olid ka igati tasemel. Kesklinna kohta oli isegi hinnatase vähemalt mu meelest üsna tagasihoidlik.

Hilisõhtul tagasi oma elupaika jõudnuna avastasin, et hea inimene Jaanus on vahepeal veel tolle mõne aja taguse intervjuu-vestlusringi kallal tööd teinud ja Youtube'i sellest järjekordse osa üles riputanud. Tõsi, selles on mul üpris vähe suuliigutamist, peamiselt kõneleb tarka juttu vabast tarkvarast Laur...

Kogu tänase päeva tuli teateid kokkupõrgetest Egiptuses, mille taustal jäi mõnevõrra varju see, et päris korralikult on keema hakanud selliste tuliste riikide nagu Jeemen või Iraak kõrval isegi suhteliselt rahulikus Jordaanias (ja samuti tavaliselt päris rahulikus Saudi Araabiaski käivad edasi üksikud rahulolematuse väljanäitamised). Nii üheaegne väga laial rindel käiv rahutuslaine - ja sealjuures just sissepoole suunatud rahutus, mitte protest USA või Taani karikaturisti või veel teab mille vastu - toob paratamatult meelde ja pähe seni rohkem abstraktse küsimuse kalifaadi taasloomisest/tekkimisest (nojah, võib-olla tänapäeval mitte enam tingimata kaliifi eestvedamisel, niisiis mitte otseselt kalifaadina, vaid rohkem selle umbes Põhja-Indiast Marokoni ulatuva laia maariba mingilaadse ühtsuse mõttes). Araabia maades endas on seda ikka ihaldatud viimasel sajandil, pärast seda, kui selle viimasedki riismed Türgi kokkuvarisemise tõttu hääbusid; mujal on pigem selles nähtud ohtu, kuigi samas nii poliitilised kui ka ilukirjanduslikumad ennustajad on midagi sellist päris tõenäoliseks pidanud. Aga kas just meie eluajal? Igatahes on need Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida sündmused kindlasti asi, millel praegu silma peal hoida.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Mälumäng: Kes seljatab Tallinna? (Tallinna TV)

Kolmabased mõtted

Täiesti tavaline ebatavaline päev, kus kõik asjad olid teisiti kui tavaliselt :-) Alates juba sellest, et pidin täna ärkama kella 9 paiku, mis teisisõnu tähendas musugusele vanainimesele kohatult pisikest uneaega. Aga et ees ootas ringsõit mööda Eestimaa lumekauneid kohti, mis pidi tipnema jõulu ja aastavahetuse segapidusöögiga venna juures, siis vääris see väike unevajak küünlaid või vähemalt LED-lampe.
Esimeses joones viis teekond koos ema ja ta poiss-sõbrast sohvriga Türile, mööda kenasti poollumevaba otseteed üle Rapla. Kui jätta kõrvale teekonna jooksul aina paksemat ilmet võttev lumikate, siis ainuke tähelepanuväärne vahejuhtum oligi Rapla kandis, kus järsku hakkas masin hüplema, karglema ja lainemata - sellest selgus ka, miks oli suvel olnud vaja kohe pikalt seal teetöid teha: ilmselt mõeldigi talve peale ja selle peale, et üksluine valge maastik uinutab autojuhte, ning siis viimistleti hoolikalt teekatet, et see ikka autojuhid ning ka teised liikursõidukites olijad kenasti ärkvel hoiaks (sest mitte kõigil pole ju ristsõnu, mille lahendamine mind selle teekonna vältel üleval hoidis ja millest ei suutnud mind rohkem kui hetkeks eemale kiskuda ka Rapla imetabaste teemeistrite loomepuhangu nautimine).
Türile jõudes väisasime kõigepealt, nagu kord ja kohus ette näeb, mõistagi surnuid. Teated Türi mattumisest lume alla vastasid täielikult tõele, võib-olla päris meetrini surnuaias lumi ei ulatunud, aga igal juhul oli teda palju ja paraku polnud selle eemaldamiseks ning vajalike haudadeni pääsemiseks muud vahendit kui tavaline kitsas labidas. Aga küünlad, lilled ja muud asjad, mida lahkunud nii kangesti igatsevad, et pidevalt elavaid neid enda juurde tooma kannustavad, said igatahes oma kohale.
Veidi aega Türil tädi juures veetnud ning ta autosse ära mahutanud, algaski sõit Tartu/Kungla suunas. Kunglas oli juhtunud tõeline järeljõuluime: kui veel eile olevat seal vesi olnud tavapäraselt kinni külmunud, siis täna voolas see väga kenasti. Nojah, tõsi küll, miskipärast ainult kraanist, mitte näiteks WC-s, aga et viimase kasutamine kanalisatsioonihädade tõttu on nagunii problemaatiline, siis see ei häirinud. Aga selleks, et vuliseva veeni jõuda, tuli ka seal mehemoodi kühveldada (tagantjärele nägin Facebookis üht pilti Jaapanist, kus oli veidi suuremas skaalas tehtud midagi samasugust, nagu me tegime Kunglas...)
Õhtupoolik venna juures möödus niisiis suure söömise ja joomise (mis kindlasti kulus ära, sest jõulusöömaajast on ju juba mitu päeva möödas ja aastalõpuorgia alles ees, aga imene tahab ju vahepeal lukulluslikult prassida...), igasugu kingituste jagamise ja saamise ning muidugi minu jaoks peamise elik saunaskäigu saatel - kui rohkem ei peaks õnnestuma, siis see kord või paar venna sauna kasutada kuulub kindlasti aasta tipphetkede hulka. Ja nii kaduski pikk päevatee öhe...


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Aastalõpu intervjuu peaministriga (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2)

Ilmunud tõlked:  Abdul Turay: head lekked (Postimees, 29.12.2010)

Esmabased mõtted

Töö mõttes tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev, aga muidu ühe asja poolest väga eriline päev, millest lähemalt allpool. Tõlkimise osas oli tänane päev nüüd juba pikemat aega tavapäraselt KDE-le pühendatud. Veidi tegutsesin stabiilse haru kallal, viies sisse paar parandust, mille vajalikkusele oli tähelepanu osutanud Jaanus, ning nokitsedes veidi edasi nende paari viimase pooliku käsiraamatu kallal - mis, tuleb öelda, ei käinud eriti hoogsalt, mistõttu ma üsna kiiresti asusin arendusharu kallale. Seal see-eest tuli vunk täitsa sisse ja nii võib tänase järel öelda, et kasutajaliidese osas on õige vähe veel teha jäänud: tänasega sai ära peaaegu kogu kdepimi moodul, isegi need mobiilseadmetele mõeldud osad (kuigi nende osas valitseb mul veidi kahtlusi, sest kangesti tahaks füüsiliselt näha neid asju mõnes telefonis või milleski, et olla kindel, kas ikka asjad on õigesti tõlgitud saanud), nii et veel on teha mõned päris üksikud jupid ja et jäik stringide muutmise keeld on kas kohe ees või isegi juba käes, siis ei peaks seal ka palju enam ootamatuid tööhulki ette tulema, Mis omakorda tähendab, et ehk isegi juba järgmisel nädalal saan ka dokumentatsiooni kallale asuda. Ja et ühtekokku on KDE SC järgmise versiooni ilmumiseni (õigemini tõlkimise tähtajani küll) aega oma kaks kuud, siis võib-olla õnnestub seekord isegi väikest kvaliteedikontrolli teha veel - mida kindlasti on hädasti vaja, sest ikka ja jälle näen tõlkimise käigus isegi otseseid kirjavigu, rääkimata kohmakustest ja stiilijuhendist kõrvale kalduvatest vormilistest ebatäpsustest ja muust sellisest...

Nüüd selle erilise osa juurde. Ilmselt ma olen liiga vähe maganud või oli midagi muud lahti, aga juba mõnetunnise ärkveloleku järel hakkasin tundma, kuidas kibuvitsakroon pead pitsitab, ja see tuikamine muutus aina tugevamaks. Samas mingit sellist väsimustunnet ka ei olnud, et peaks kerra keerama ja puhkama, ja nii tuligi lõpuks meelde, et mul on kuskil sahtlis (pea)valurohtu. See vististi ibumaxi nime kandnud tabletike leevendas tõepoolest. Veidi järele mõeldes ja valust leevenenud ajurakke pingutades leidsin, et viimati kasutasin ma tableti abi 2007. aasta algupoolel, ilmselt kevad-talvel... Aga igatahes just selline päev, et sobib kalendrisse rist tõmmata - päev, mil ma võtsin tabletti! :-)

Vennaraas oli imetlemiseks üles riputanud järjekordse video oma ponnistustest, sedakorda sellest, kuidas tagasihoidlik 220 kg kätele tõuseb...

Sattusin täna lookese peale, kus ajakiri New Scientist oli palunud tähtsatel teadlastel arvamust avaldada, millised ulmeteosed nende arvates vääriksid klassika nimetust. Hoolimata oma ulmehuvist pidin kurbdusega tõdema, et üheksast loetud teosest olen ma ilmselt ainult ühte lugenud ja enamiku puhul ei öelnud isegi autori nimi ega pealkiri kohe mitte midagi... Tuleb nähtavasti oma lugemust laiendada ja süvendada... (nojah, see eeldab muidugi, et ma üldse millalgi saan sellesamuse "lugemusega" jälle tegelema hakata, aga see on juba omaette küsimus...)

Loetud: Lugu, sügis/talv 2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Riigimehed (ETV), Kelgukoerad (Kanal2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida lühiajaliselt katkestas ema külaskäik. Tegelikult avaldas see halvavamatki mõju, sest ema tõi taas kaasa terve hulga ristsõnu, mis sellest hoolimata, et paar tükki olid mu käest läbi käinud juba nädalapäevad tagasi Laupale sõites, võtsid pärast ta lahkumist veel õige tükk aega ära, pakkudes samas jälle vaimustavat intellektuaalset naudingut.

Veidi aega kulutasin täna ka alles sündiva uue distributsiooni Mageia peale. Ega seal mul kui tõlkijal praegu veel palju teha ei ole, sest distro ise on ju sündimata ja sestap tarkvara tõlkida pole. Küll aga on neil veebis juba oma esindus olemas ja selle kallale ma läksingi. Tänase seisuga sai ära tõlgitud nii Mageia ava/kodulehekülg kui ka nõndanimetatud väärtuste lehekülg, mis sisuliselt kujutab endast Mageia manifesti. Viimane on ka kindlasti juba olemas, esimese saatsin suhteliselt hilja õhtul, nii et see võib reaalselt nähtavaks saada alles homme. Praeguste juttude kohaselt peaks tõsisemaks tegevuseks minema millalgi järgmisel kuul või heal juhul selle kuu lõpupoole - uue distributsiooni esimene alfa või beeta on kavandatud mingile hetkele novembris (seda muidugi siis, kui kõik läheb ikka plaanipäraselt - praegu käivad veel tõsised vaidlused üldse selle üle, mismoodi uus distro välja peaks nägema, olgu ülesehituselt, struktuurilt, kaasatavalt tarkvaralt või mille iganes poolest - aga usutav on pigem siiski, et too esimene väljalase tuleb suurel määral Mandriva koopia, võib-olla teatavate nüansiliste muudatustega, ja alles pärast seda vaagitakse tõsiselt üle ja pannakse lõplikult paika kõik aluspõhimõtted, mida edaspidi arvestada).

Õhtul oli taas aeg jalgpalli nautida - pärast reedest hiilgemängu Serbia vastu olid muidugi pinged üles kruvitud, sest võit Sloveenia üle tõotanuks Eesti tõsta oma EM-i valikgrupis ju lausa esikohale. Paraku täna nii hästi ei läinud, mis siis, et mängiti kodus ja puha. Esimene poolaeg oli õieti päris paljutõotav: mõlemad meeskonnad rabelesid ringi nagu hullud ja mõlemal oli ka päris häid võimalusi, aga väravani siiski ei jõutud. Teine poolaeg aga olid eestlased otsekui ümber vahetatud ega suutnud enam just väga teravalt nõelata. See oli tegelikult lausa imelik: ei tahaks hästi uskuda, et nad vaheajal ära väsisid, ja sloveenlaste mäng ei olnud ka esimese poolajaga võrreldes just parem, lihtsalt mingil põhjusel meie poisid ei mänginud enam esimese poolaja tasemel. See maksis ka õige kurvalt kätte, kui lõpuks mängu ainuke värav vuhises Eesti võrku - ja lööjaks sealjuures oma mees! Kuidagi sümboolne - Serbia mäng lõppes samuti omaväravaga, ainult et siis oli jala valgeks saaja serblane... Võllanalja tehes võib muidugi öelda, et kuivõrd ainsa värava mängus lõi Eesti meeskonna mängija, siis kuulus ju ka võit Eestile... Tegelikult oleks üldise mängupildi põhjal võinud õiglasem tulemus olla ehk viik, aga ega siis kõike head ka ei pea saama. Niigi on Eesti ennast päris hästi näidanud: ei tasu ju unustada, et kui ka FIFA edetabel ei ole absoluutne tõde ja "jalgpall on ümmargune", siis on Eesti selles edetabelis siiski 85. kohal ning Serbia ja Sloveenia vastavalt 15. ja 19. kohal, nii et Eesti võit Serbia üle, eriti veel viimase koduväljakul, on juba nagunii tohutu saavutus. Aga vähemalt sai ka täna terve esimese poolaja ja kohati ka teisel poolajal, eriti lõpupoole, näha päris nauditavat jalgpalli. Asi seegi.

Päris hilisõhtul nägin, et vennas oli Youtube'i üles pannud video oma paraku napilt ebaõnnestunud katsest haarata enda kätte Eesti absoluutne rekord lamades surumises. Ega tal palju puudu ei jäänud, aga 271 kg oli sedakorda siiski liiast. Aga noh, vähemalt oma kaalus - nagu juba paari päeva eest mainitud - jättis ta kätele kerkinud 250 kilogrammiga Eesti (uuendatud) rekordi endiselt enda kätte.

Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Välisilm (ETV), Jalgpalli EM valikmäng Eesti-Sloveenia (ETV), Supernatural (Kanal2)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Sain alles täna teada, et vennaraas oli paari päeva eest mehetegusid teinud, nimelt suutnud välja ponnistada uue Eesti rekordi (kuigi vist ka eelmine rekord oli tema nimel :-) ). Põgusalt on sellest juttu Õhtulehe artiklis, täpsemalt kõneldakse võistluse käigust Fitness.ee foorumis, aga oleks tahtnud lausa ise kohal olla ja seda näha - ent paraku jäi mingite kommunikatsiooniprobleemide tõttu mul isegi teadmata, et selline võistlus toimub :-( Ta olla ka proovinud absoluutset rekordit, aga see siiski veel seekord ei alistunud. Aga noh, veerand tonni lamades üles suruda on ka korralik saavutus ja tema kaalukategoorias ka uus Eesti rekord, nii et seegi hea. Ilkudes võiks muidugi öelda, et asi see enda kaalust natsa üle saja kilo siis üles saada pole, aga samas, kui arvestada, et ma suudan ehk vaevu kümnendiku sellest üles saada, kui päev peaks hea juhtuma, siis tuleb tunnistada, et pisipoisist on ikka suur ja vägev mees saanud :-)

Sattusin täna juhuslikult nähtud viite peale lugema millestki, mis ajas ikka juhtmed korralikult krussi. Tegemist siis kellegi venelase Fomenko välja mõeldud nõndanimetatud uue kronoloogiaga, mille põhiteesiks on enam-vähem see, et kogu ajalugu on tuhatkond aastat vana ja kõik varasem on alles mõnesaja aasta eest välja mõeldud. Sellise populaarteadusliku ülevaate teooriast võib saada nt Wikipediast (venekeelne on põhjalikum, kuigi ingliskeelne esitab teooriat ennast ehk pareminigi, jättes selle kriitika osa väiksemaks). Olles ka ise kronoloogia ja dünastoloogiaga tegelnud, jättis see erakordselt jabura mulje, kuigi tõi pähe ka mõtte, et võib-olla tasuks hankida ka mehe mammutteos - saaks vähemalt võimsa lõuatäie irvitada, kui mitte midagi muud... Fomenko teooria ei ole muidugi esimene omataoline, ka Venemaal endal on tal väärikas eelkäija Nikolai Morozovi kujul, keda ma omal ajal tublisti uurisin, leides ta olevat üsna lõbusa just selles, kui kaljukindlalt ja jäärapäiselt püüdis ta võimatuid asju kokku suruda. Fomenko paistab oma matemaatiliste võrranditega olevat võimsa sammu edasi teinud, mis võiks olla päris huvitav oma silmaga kaeda...


Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Kung fu panda (TV3), Typhoon (Pro7)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Vajaduse tõttu mõningaid pilte teha proovisin üle mõningase aja, kuidas arvuti kaamerat ära tunneb. Kenasti tundis nüüd, need vahepealsed probleemid on kadunud. Mingil põhjusel viskas küll ühendamise järel automaatselt tervelt seitse LXDE failihalduri akent lahti, mis ilmselt on tingitud mingist failiseoste veast (nagu ma ähmaselt mäletan), aga see oli pisiasi juba. Igatahes sain ka üles laaditud kunagi lubatud pildid noast, mille vend mulle sünnipäevaks kinkis.

Hea uudis tuli täna keelevallast: veebis on nüüd kõigile kenasti kättesaadav eesti keele seletav sõnaraamat. Lausa hea, et ma selle jõulukingiks sain, sest nüüd muidu vahest polekski erilist stiimulit seda hankida, vähemalt mitte niipea. Teisalt, raamatuna on ta ikka ilus ja "raamatufetišistina" oleks ma ta nagunii millalgi ka trükitud kujul hankinud. Kuid hinda arvestades on loomulikult äärmiselt kena, et see ka veebis saadaval on - lükkab vahest veidi edasi mõningaid muremõtteid eesti keele olukorra ja tuleviku pärast, ka selliseid, mida avaldas Postimehes ilmunud üsna teravas artiklis Mart Rannut.

Samuti sattusin lugema üht üsna kriitilist ülevaadet Sony e-lugerist. Mitte et see oleks tõsiselt muutnud minus küpsevat soovi millalgi selline nipstükk ka endale hankida, aga artiklis oli päris mitu asja, mida tähele panna, samuti selle kommentaarides.

Täna "bräntšiti" ka ära KDE SC 4.4, mille puhul sebas kirjutas kena lookese, mis väga lihtsas keeles selgitas, mida see kõik üldse tähendab ja kuidas näeb välja KDE arendustsükkel.

Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine TV3), Jericho (TV3)