Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Kuulasin ära ka Mylène Farmeri loomingu ülejäänud osa ja nagu arvatud, ei pidanud pettuma. Tõsi, eksikombel olin esitusnimekirja pannud ka tema mingid remixide väljaanded, mis olid, nagu remixid ikka, täielik saast (see on lausa üllatav, kuidas nn klubimuusikaks teisendatuna võivad ka kõige paremad asjad täielikuks, hmm, viisakalt öeldes jamaks muutuda...). Igatahes on nüüd sellise popmuusika poole pealt Madonna kõrval teine laulja teada, keda täiesti tasub kuulata, ilmselt hangin ka paar plaati, mis rohkem meele järgi olid.

Õhtul vestlesin pikemalt emaga, peamiselt rääkisime ikka sellest sugupuuvärgist. Ta oli ikka hädas selle vanema otsaga, mõistetavatel põhjustel - erinevates kohtades kipuvad nimed varieeruma, isegi daatumid võivad mõnevõrra lahku minna (ja ilmselt sugugi mitte sellepärast, et mõni kirjapanija oleks olnud eriliselt teadlik ja kasutanud "uut" kalendrit, pigem on need kas ülestähendamisvead või ka ümberkirjutamisvead või teab mis veel). Aga noh, mingit otsa pidi on ikka XIX sajandi algusesse tagasi jõutud ja ega sageli suguvõsa uurimisega palju kaugemale naljalt ei jõuagi, lihtsalt materjale on varasemast ajast lünklikumalt, mis muudab uurimise keerukamaks ja sageli nõuab väga head intuitsiooni ja vedamistki, et õige asi õigest kohast üles leida (kui on üldse, kust leida).

Tegin täna ühe kulinaarse katsetuse, paraku polnud selle tulemused just märkimisväärsed. Ema tõi viimase käimise ajal purgikese kirsse ja ma mõtlesin, et äkki võiks midagi nendega peale toorelt söömise veel vahvat ette võtta. Keetmiseks olen ma liiga laisk, kuig kirsikompott oleks muidugi nämma mis nämma, aga selleks oli neid õieti ka natuke liiga vähe, ma arvaks. Siis tuli meelde väiksena tehtud "lemmikroog": kaussi kiht vaarikaid või metsmaasikaid, veidi suhkrut peale, jälle kiht marju ja kiht suhkrut ja nii edasi. Ma küll natuke kahtlesin, kas kirssidega sama mõnusat efekti tekib, aga otsustasin proovida. Kahtlused olid paraku õiged... Mitte et tulemus halb oleks olnud, aga siiski oli tegemist endiselt kirsside ja suhkruga, mitte sellise keelt alla viiva ühendumisega nagu vaarikate või maasikate puhul. Aga no lõppude lõpuks, kuidas sa ikka teada saad, et reha peale astudes on tulemuseks sinine silm, kui sa reha peale ei astu...

Loetud: Akadeemia 4/2009
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3)

Neljabased mõtted

Taas tavaline tööpäev, mida suurt midagi ei katkestanud.
Siiski kuulasin töö kõrvale ära nii umbes poole Mylène Farmeri heliloomingust. See lauljatar sattus silma MCM-ist - ma aeg-ajalt vaatan seda kanalit (mis mu meelest on muusikavalikult oluliselt parem kui enamik teisi Starmani kaablivõrgus nähtavaid kanaleid) oma päevade viimastel tundidel (vaikselt muidugi, sest ma olen aru saanud, et kui mitte kõik, siis suur osa naabritest mingil põhjusel eelistab sel ajal magada...) ja üks video jäi kohe väga silma (C'est dans l'air, Youtube'i esituses siin).
Selgus, et tegemist olevat Prantsuse kui mitte kõige kuulsama, siis vähemalt ühe edukama lauljaga. Umbes pool loomingust ära kuulatud, võib öelda, et asja eest. See muusika ei ole vahest minu kõige lemmikum, aga ta kuulub kindlasti näiteks koos Madonnaga (keda ta mõnes mõttes mulle meenutab) nende hulka, keda võib rahumeeli kuulata ja kes kuidagi vastu ei hakka. Just selline hea muusika, mis ei kisu hirmsasti kaasa, nii et muud teha ei saagi, kui ainult kuulata, aga mis ka ei tekita mingit tõrget ja kohati tänu kõrvust läbi voolavale sõnumile isegi parajalt ergastab. Loodetavasti jõuan homme teise poole, selle hilisema osa ka ära kuulata, aga ma väga ei usu, et seegi pettumust valmistaks (ka see nähtud video, mis mind üldse tema juurde juhatas, on ju suhteliselt viimase aja toodang). Räägitakse, et tal pidada ka väga head lavaesinemised olema, ilmselt peaks ka neid vaatama (aga silmaline tegevus muidugi eeldab vaba aja olemasolu ja seda on praegu nigu kesiselt...).

Ema oli taas sugupuud täiendanud ja saatis ka mulle uuendatud variandi. See algusots, eriti need võimalikud suhted Jannsenite ja Särgavatega on ikka veel päris segased, aga ega keegi polegi öelnud, et (kaugemas) minevikus tuulamine peaks lihtne olema... :-)

See ida- ja keskeurooplaste avalik kiri Obamale, mille juures ka minagi, ehkki küll täiesti mitteoluliselt, mängus olin, oli nüüd ka New York Timesi jõudnud, samuti Los Angeles Timesi, mis on võrreldes Gazeta Wyborczaga tubli samm edasi. Eesti-sisene resonants tundus üldiselt positiivne olevat, ehkki nojah, internetimeedia kommentaariume vaadates andsid muidugi tooni ikka need "töötud", kes midagi muud ei oska kui aint sapiseid kommentaare kirjutada, olgu teema milline tahes, ja sinna oma maailmaviha välja valada... Muidugi pole NYT ja LAT ainukesed kohad, kuhu see teema on jõudnud, ka AP ja Reuters kajastasid seda ning Google'i otsing näitab, et selle on üles korjanud veel terve hulk veebipäevikuid ja muid internetiväljaandeid.

Loetud: Akadeemia 3/2009
Vaadatud: Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Tähekütt (TV6)