Reedesed mõtted

Täna oli siis see päev, kus üle paljude kuude sai taas tarkvara tõlkimise kallale asuda. Täpsemalt siis KDE kallale ja esimese hooga ikka selle KDE4 kallale, mis on küll põhimõtteliselt surnud, aga siiski veel natuke ka elus :-) Aga ega seal palju polnudki teha, nii et järgmine samm on minna uue, kf5 põhise KDE kallale, kus tööd ootab ees kahtlemata ja vaieldamatult tunduvalt rohkem: eks ta ole selle vana KDE4 jätk ju küll, aga ikkagi uus põlvkond ja seetõttu on seal lisaks sootuks uutele asjadele ja omadustele ka seniseid asju ja omadusi tublisti ümber tõstetud, laiali löödud, uuesti kokku pandud ja nii edasi, mis ühtlasi võib ka tõlgete mõttes nii lisatööd kui ka täpsustamise-parandamise võimalusi pakkuda.

Tänasesse jäi ka väljaskäik teiseks sihiga täiendada koduseid toiduainevarusid ja esiteks eesmärgiga tuua ära mõningad raamatud, mis mind eri kohtades pakendatuna ootasid. Need viimased olgu ka siin ära märgitud:

• Marju Kõivupuu. Eestlase eluring
• Fjodor Dostojevski. Vennad Karamazovid. I osa
• Tiit Leito. Maakillud meres. Eesti väikesaared
• Grigori Oster. Vallatu matemaatika [ülesannete kogumik]
• Gregory Feifer. Venelased. Inimesed võimu kulisside taga
• SERK kalender 2016

Üle tüki aja täna taas ilmunud Sirp alustas väga võimsa sissejuhatusega, sellise probleemartikli-seusukohavõtuga, millest minu väike aju keeldus õieti ja õigesti lausa aru saamast: nimelt oli teemaks vajadus sooliselt mõtestatud ja võrdõigusliku riigieelarve järele. Ma muidugi saan aru, et sugudevahelise võrdsusega ei ole ei maailmas ega ka Eestis sugugi alati ja sugugi kõik mitte paremas ega parimas korras ja ma oleksin ilmsesti selgelt selle vastu, kui riigieelarvesse kirjutataks sisse punktid stiilis "raha eraldada meestele/naistele, aga mitte naistele/meestele", aga noh, arutada stiilis, kas tee-ehituse ja teedevõrgu hooldamise juures on sugudevahelise võrdsusega ikka kõik korras, tundub natuke, isegi natuke rohkem kui liiast - nii kistud abstraheerimisena, et ei oska selle kohta isegi midagi rohkemat arvata.

Põhiosa tänase Sirbi aurust oli kulunud vastselt kehtima hakanud kirjaniku/kunstnikupalga ümber ja üle arutamisele. Ega sealt palju midagi uut välja ei koorunud, isegi kui võrdlusse toodi sisse kulka "Ela ja sära" stipendium. Küll aga jäi mind natuke kummitama üks võrdlus, mida nagu liiga palju rõhutati ja liiga kaugele välja venitati: nagu oleks (vähemalt tänapäevane) kunst olemuslikult rahvusvaheline ja kirjandus olemuslikult rahvuslik, mis vastavalt tähendab seda, et mõlema levimis- ja vastuvõtuvõimalused on nii erinevad, et nagu polekski erilist ühisosa. Selles kahtlemata oma iva on: pilt või skulptuur ei vaja samas mõttes tõlkimist nagu kirjandus, et seda nautida ning keeleerinevused maailmas muudavad kirjanduse raskemini ligipääsetavaks kui silmaga (ja mitte teksti mõistmiseks vajalike ajuosadega) haaratava kunsti.

Aga teiselt poolt tundub see vastandamine väga kunstlik, kohe väga: kui jätta tõlkimise küsimus kõrvale, mis lõppeks on enam või vähem lahendatav probleem, siis on ju ühelt poolt kindlasti olemas selline kirjandus, mida võib julgelt maailmakirjanduseks nimetada - Shakespeare'i võib kindlasti lugeda ja arvatavasti põhjalikumaltki mõista, kui teada kirjutamisaegset tausta, aga teda võib ka lugeda "igihalja" inimkäsitlusena, mis ei hooli palju maast ega kohast ega isegi ajast; sama võib öelda, kui kitsamale Eesti-pinnale tulla, näiteks Gailiti või veel õige mitme kirjaniku kohta - ja teiselt poolt on kahtlemata selline kunst, mille mõistmiseks on lausa vajalik tausta tundmine (olgu see siis näituseks Raudade maalikunst või, kui viimasesse aega tulla, Normani Kristina "kuldsõdur", millel kindlasti on ka puhtesteetiline väärtus, aga mille mõistmine ilma konkreetse taustata on tagasihoidlikult öeldes puudulik). Ja nii ei kulge mu meelest see veelahe mitte kunsti ja kirjanduse vahel, nagu võis kergesti mulje jääda tänasest leheloost, vaid pigem ikka nende valdkondade sees: on loojaid ja teoseid, kes ja mis (jällegi, see kirjandust pisut rohkem vaevava tõlkimise küsimus kõrvale jätta) ongi rahvusvahelisemad ja üldinimlikumad, ja on loojaid ja teoseid, kes ja mis on konkreetsemalt kinni kohas või ajas, ilma mille tundmiseta on raske, võib-olla isegi võimatu adekvaatselt või üldse aru saada, millega on tegemist ja miks see loodud on.

Ma ei maininud eespool Gailitit asjata: lisaks sellele, et minu arusaamist mööda on tegemist senise Eesti kirjakultuuri võimsaima esindajaga üldse, oli tänases lehes Kulli Aivari sulest tema kohta lugu, mis nime poolest võttis käsitleda samuse Gailiti ajaloofilosoofiat. Mida ma mõistagi lugesin suure huviga, aga jah, pidin rängalt pettuma. Põhimõtteliselt võib loo kokku võtta nii: Gailit liikus algsest ekspressionistlikust (ja ehk Spenglerist mõjutatud) maailmalõpumeelsusest (või lausa -vaimustusest) elu lõpu poole "hävimatu ajaloolise optimismi" suunas. Tsitaate oli artikkel muidugi ohtralt täis pillutatud, aga need ei andnud sellele põhiteesile õieti midagi juurde - sama hästi oleks võinud nelja veeru asemel piirduda veerandveeruga sama äraütlemiseks. Kuidagi liiga lihtsaks, skemaatiliseks ja sirgjooneliseks jäi see käsitus, isegi ajaleheartikli jaoks. Sest õigupoolest on nii selle "hävimatu ajaloolise optimismi" (mis tegelikult oli rohkem ajast ja oludest tingitud kui mingist, ütleme, isiksuse arengust) jooni varasemaski loomingus (jah, ei ole ka rohkelt tsiteeritud "Purpurne surm" nii üheselt lauspessimistlik) kui ka leidub samlaadset pessimismi (ehkki küll mitte enam nii vohav-ekspressionistlikus vormis) Gailiti hilisemates kirjatöödes.

Mõneti viitab sellisele lausa tunnuslikule pealiskaudsusele ja lobedale sõnavoolule ka eelmise looga haakuv arvustus samuse Kulli Aivari raamatukaante vahele koondatud artiklite kogumikule. See arvustus väärib ehk selle poolest äramainimist, et tegelikult üsna harva võib kohata avaldatud arvustusi, mis käsitletavat teost pea täielikult maha teevad, just seda aga Meltsi Brita on ette võtnud, jätmata Kulli raamatust suuremat midagi järele. Ta küll möönab nende lugude hetkelist väärtust, st väärtust ajal, mil nad ilmusid, aga nendib lõpetuseks, et ühtede kaante vahele kogutuna jäävad need aina õõnsamaks. Aga noh, eks võib-olla ma leidsin siit selle negatiivsuse eelkõige seepärast, et Kulli Aivari enda eelmisele leheküljele paigutatud lugu oli nii mõru maigu suhu jätnud ...

Imetabase ja ühtlasi halenaljaka, et mitte öelda pooltraagilise kirjelduse ühe teadusartikli valmimise ja avaldamise loost oli kirja pannud Luksi Leo. Väga soovitatav lugemine kõigile, kel teadusartiklit avaldada vaja või vähemalt soov.

Numbri lõpetuseks kirjutas aga produktiivne Velmeti Aro (selleski numbris tervelt kaks kirjatükki) huvitava nurga alt e-riigist. Nimelt on tal miskipärast arvamus, et e-riiki ei olevat senini mõistetud poliitilisena, vaid ainult tehnilisena. Mis tundus mulle õige kummaline arusaam, sest e-riik on ju algusest peale olnud selgelt Eesti riigi pikendus või laiendus või osa ja seeläbi juba iseenesest nii "olemuslikult poliitiline" kui vähegi olla saab. Igatahes mõtted, mida ta ses loos esitas, olid intrigeerivad, isegi kui tundusid veidi lahtisest uksest sissemurdmisena.


Loetud: Sirp, 08.01.2016
Vaadatud: Mis? Kus? Millal? (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE4 stabiilne haru
KDE4 arendusharu

Esmabased mõtted

Kui jätta välja ühe, suhteliselt lühikese artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, siis tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Pisut kaaludes otsustasin siiski jääda ikka sellesama KDE stabiilse haru korrastamise juurde. Sinna oli vahepeal natuke uut materjali juurde tekkinud (mõned extrageari asjad ikka sinna tilguvad, isegi kui nõnda-ütelda KDE põhiosa on valdavalt külmutatud ja kogu ind ja jõud läheb rohkem asjade, see tähendab rakenduste portimise peale nõndanimetatud KDE5 raamistikku), aga valdav osa rammust kulutasin siiski KMyMoney käsiraamatule. Njah, eks ta üks suur lahmakas ole ja omajagu keeruline ka - ikkagi rahaasjad, millest ma ju midagi ei tea ... -, aga natuke edasi sai teist ikka tehtud ja midagi otse ületamatut seal enam ei tundu ka olevat pärast seda, kui ma kunagi rakenduse tõlkimise tarbeks enda pea igasuguse hingematvalt raske finantstarkusega üle külvasin.


Loetud: Tuna 3/2014
Vaadatud: Riiginõunik (ETV2), Välisilm (ETV), Saudi Araabia salakevad (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Üle õige mitme nädala - millel kõigil on mõistagi vabandatavad, aga ometi väheandestatavad põhjused - taas tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Pisikese kaalumise järel mõtlesin siiski jääda KDE liinile, sest Mageias ehk olekski üht-teist küll tõlkida, aga nagu liiga vähe, et sellele oleks praegu, arenduse ikka veel küllaltki varases järgus, mõtet erilist tähelepanu pühendada (ehk järgmine nädal, tähendab see küllap, võib-olla). Paraja pingutusega õnnestus lõpuks üks aastaid peavalu valmistanud asi, nimelt arenduskeskkonna KDevelop käsiraamat ka valmis saada, mille üle on mul mõistagi hirmus hea meel - ja ehk veel parem meel on siis, kui sellele raskele tekstile ei tule negatiivset tagasisidet ... See tähendab ühtlasi, et stabiilses harus on nüüd tõepoolest peaaegu kõik valmis: veel on jäänud paar käsiraamatut (täpsemalt LaTeXi-rakenduse Kile ja rahandusrakenduse KMyMoney omad), aga need on arvatavasti juba mõnevõrra lihtsamad, sest puudutavad üldiselt juba inimlikumaid asju, mitte enam programmeerimise kõhualust, millest eesti keeles on nii neetult vähe räägitud (ja mille tõttu mul on nii käsiraamatu kui ka veel enam rakenduse tõlkimisel kogu aeg olnud ääretult suuri raskusi ja äravõitmata sügavaid kahtlusi).


Loetud: Akadeemia 9/2014
Vaadatud: Riiginõunik (ETV2), Välisilm (ETV), Šotimaa valik (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Tänagi möödus jätkuvalt KDE stabiilse haru kordaseadmise tähe all. Üht.teist oli sinna juurde pudenenud stringe, mis vajasid tõlkimist või ülevaatamist, aga peamine mahv läks ikka KDevelopi käsiraamatu peale. Ei saa öelda, et see oleks formaalselt just väga palju edenenud, aga nii piisavalt rasket materjali arvestades võib siiski rahule jääda, et niigi palju tehtud sai. Eks ma punnitan edasi, et see lõpuks ikka valmis saaks - sest ega need teised käsiraamatud, mis seni puudu, ka ju just midagi hirmus lihtsat pole, isegi kui tarkvara arendamiseks mõeldud rakenduse või õieti lausa arenduskeskkonna käsiraamat kahtlemata, eelkõige vastava terminoloogia lünklikkust arvestades, mõnevõrra suuremaid väljakutseid esitab.

Loetud: Akadeemia 8/2014
Vaadatud: Atlas kehitas õlgu I (TV3), Ameeriklased (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Kulus tänagi veel KDE stabiilse haru kallal. Natuke oli sinna juurde tulnud muudetud stringe, mis vajasid kohendamist, isegi paar päris uut, aga valdav osa ajast kulus siiski käsiraamatutele, neile viimastele. Kardetud, kuid siiski oodatust mõnevõrra kergemakski osutunud tikkimismustrite rakendus KXStitch on nüüd koos käsiraamatuga täielikult tõlgitud - siinkohal tuleb tänada kõiki, kes andsid mõningat tagasisidet Google Docsi üles riputatud rakenduse tõlkefaili kohta: sellest oli palju abi ja loodetavasti sai nii rakenduse kui ka käsiraamatu tõlge selle võrra tunduvalt parem kui see võinuks tulla iseomase peanatukesega pusides.

Pisut sai näpitud ka tarkvara arendajatele mõeldud rakenduse või õigupoolest terve arenduskeskkonna KDevelop käsiraamatut ja küllap ma sellega nädala pärast ka jätkan, aga jah, see on teistmoodi raske: iga lause on kaalukas ja paraku tarkvara arendamisest ja tänapäevasest programmeerimisest eesti keeles õieti ei kõneldagi, nii et ka mul kui tõlkijal tuleb väga hoolikalt kaaluda, mida ja kuidas öelda ehk sõnastada (nagu õieti tuli juba kasutajaliidestki tõlkides, mis, võib öelda, oli kokkuvõttes arvatavasti üks raskemaid tõlkeid üldse - kui mõne rakenduse puhul on mind vaevanud see, et ma asjast midagi ei tea, siis see on võimalik mõningase uurimisega ületada, vähemalt tõlkimiseks piisaval määral, kui aga teema kohta kasutataksegi peaaegu eranditult vähem või rohkem mugandatud ingliskeelsetest sõnadest koosnevat slängi, jah, siis tekib küll raskusi - võid ka aru saada, mis on mis, aga vaat seda eestikeelset vastet pole kuskilt võtta ...). Aga noh, ükskord tuleb ka see siiski valmis saada, nii et pole midagi teha.


Loetud: [digi] august 2014
Vaadatud: Ameeriklased (TV3)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: valmidust pole näha (Postimees, 04.08.2014)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Hommikul ärgates ning parmuhammustustest kibeleva maailma ja asjade üle sügavamalt ning kratsimisest hoidudes järele mõeldes leidsin, et üks tava vääriks taaselustamist, et ei juhtuks jälle nii, nagu juhtub viimane kord. Või kui olla pisut vähem krüptiline: oli tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimisele pühendatud päev.

Veel pisut järele mõelnud, leidsin, et kuigi mõningane tung oleks muidugi pea ees arendusharus toimuvasse sisse hüpata, oleks ehk siiski targem teha stabiilne haru võimalikult korda. Ja ühtlasi lükata ümber mõne aja eest avaldatud (mu enda) arvamus ja kahtlus selle konkreetse asja venimajäämise kohta ning võtta kätte täiesti tundmatu valdkond. Täpsemalt tikkimismustrite loomiseks mõeldud rakendus KXStitch ja sellega kaasas käiv SümbolEditor, mis on mõeldud samustes mustrites kasutatavate sümbolite loomiseks või muutmiseks. Pealegi: eks ju stabiilsesse harru tulevad asjad ikka arendusharust ning isegi kui seal on rakendust või nende käsiraamatuid edasi arendatud, jääb tubli osa, vähemalt tõlkesse puutuvalt, ometi samaks, nii et teistpidi on stabiilses harus tõlkimine ju ka arendusharu edasiviimine.

KXStitch valmistas loomulikult parajat peavalu (erinevalt SymbolEditorist, mis oli küllaltki lihtne graafikarakendus), aga vähemalt esialgsel kujul ma ta siiski valmis sain. Mõningate kahtluste püsimise tõttu kopeerisin aga tõlkefaili ka Google Docsi, et tuttavad ja kas või samuse ajaveebi anonüümsemad lugejad võiksid avaldada arvamust, mida selle juures annaks paremini teha (fail on kommenteeritav, nii et arvamust saab otse seal avaldada). Paari asja kohta ma juba sain tagasisidet, nii et need on seal nüüdseks parandatud, aga eks rohkem silmi ole selliste asjade puhul ikka parem.


Loetud: Tuna 2/2014
Vaadatud: Mõrv taevas: lend MH 17 (TV3), Ameeriklased (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Tänasesse päeva tõi meeldivat vaheldust erakorraline ema külastamine. Ta oli nimelt eile käinud sellisel, ma ei teagi, kuidas öelda, moodsal orjatööl - mingi maasikakasvanduse omanik oli leidnud, et ei viitsi viimaseid marju ise korjata ning pakkus selleks võimalust vabatahtlikele, kes siis said pärast tublit koogutamist enda korjatu odava hinnaga ära osta :-) - ning selle tagajärjel valmistanud rohkelt moosi. Toormoosi, mis tähendas seda, et see tuleb üldiselt suhteliselt kiiresti ka seedeprotsessi osaks muuta. Loomulikult olin sellise teate peale nagu viis eurosenti kohal ja kuigi ma ei ole seniajani suutnud uuesti üles leida võib-olla lapsepõlves siiski esinenud geeni, mis pannkookide söömisest rõõmu võimaldaks tunda, pugisin neidki paar tükki, seda rohkem aga samust moosi. Ah, see oli ikka hea, nii hea! Ja nagu ikka, sai mõistagi kosutava kõhutäie kõrvale ka pisukese peatäie, seda loomulikult ikka ristsõnavihikute kujul.

Tarkvara tõlkimise rindel oli tänane päev samuti eduline, ehkki, nagu juba eile arvatud, see KDE stabiilse haru ümberlülitamine uue versiooni peale oli tekitanud natuke probleeme. Nimelt olin ma seni tõlkinud stabiilses harus, aga kui nüüd senine arendusharu muudeti stabiilseks (ja senine stabiilne haru kanti üle ilmunud versioonide panipaika), siis kadusid ühes sellega ka mõned tõlked, mis olid tehtud ainult stabiilses harus ja mitte sünkroonitud arendusharuga (nojah, eks nad jäid muidugi iseenesest alles, selles mujale pukseeritud varasemas stabiilses harus, nii et pöördumatut kahju loomulikult ei olnud).

Väikese mõtlemise peale leidsin, et kuigi saaks ka neid "kaotsiläinud" tõlkeid puhtmehaaniliselt taastada, on siiski mõttekam võtta samused failid veel kord ette ja üksipulgi läbi käia - kas või juba selleks, et võimalust mööda välja noppida neid pisivigu, mida paraku ikka tõlkimisel ette tuleb. Ja eks neid leiduski, mitte küll palju, aga siiski (ja ma usun täiesti, et neid jäi kõigest hoolimata ikka veel sisse).

Eks mõistagi oli selle ümberlülitamisega juurde tulnud ka mõningaid uusi või muudetud stringe, mis vajasid ülevaatamist või tõlkimist, aga neid oli siiski suhteliselt vähe. Igatahes võib tänase päeva järel öelda, et käsiraamatute poole pealt on asi enam-vähem korras: tõlkimata on paari rakenduse käsiraamatud, aga need esiteks ei kuulu nõnda-öelda KDE põhikomplekti, vaid extrageari ja teiseks on olnud nagunii nii pikalt tõlkimata, et mul praegu, tasapisi aina napimaks muutuva aja tingimustes, ka puudub eriline motivatsioon nende kallale asuda. Küll tuleb korda teha veel rakenduste kasutajaliideste pool, loodetavasti (jajah, surume jälle neid pöidlaid pihku ja sõrmi risti) jõuab see lõpule juba homme.


Loetud: Akadeemia 7/2014
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: I. Tokareva. Õpetajad nõuavad direktori tagasi + Pretsedenditu juhtum (Postimees, 17.07.2014)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

Mõnus rahulik päev, kogu jalgpallielevus on õlult maha langenud, ilm on (vähemalt eeldusel, et aken on mu ja ilma vahel) ka täitsa talutav, nii et võis rahulikult pühenduda tarkvara tõlkimise hooaja lõpuponnistustele. Millega õnnestus ka õpitarkvara käsiraamatud KDE stabiilses harus korda teha ning alustada mängude käsiraamatutega. Mis tähendab seda, et loodetavasti juba homme saab nõnda-ütelda KDE põhiasjadega ühele poole. Eks vaatab, kui palju ma neid extrageari rakenduste käsiraamatuid täpsemalt jõuan ja viitsin teha: põhimõttena oleks muidugi hea, kui ka need korras oleksid, aga nojah, eks see käsiraamatute tõlkimine ole üks tänamatu töö nagunii, tundub, et maru vähesed neid üldse loevad (peale mu enda, eks ole :-) ), nii et see vähendab veidi ka indu muu kui KDE põhiasjade tarbeks ...

Loetud: Akadeemia 7/2014
Vaadatud: Trifiidide päev (TNT Film), Ameeriklased (TV3)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru: esimene sissekanne ja teine sissekanne
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Täna jõudsin siis KDE dokumentatsiooni kallale, ikka samuses stabiilses harus, aga ei saanud just väga palju ära teha, sest vastu õhtut sekkus Postimees enneolematu sooviga üht päris pikka artiklit tõlkida, mida ma ka usinalt tegema hakkasin.

Jalgpalli MMi tänane esimene mäng Belgia ja Alžeeria vahel oli mõnes mõttes huvitav vaadata, aga teiselt polt jälle üpris igav. Enne turniiri kõneldi miskipärast Belgiast päris palju, nentides, et on küll "noor" meeskond, aga väga võimekas ja võib ehk ja võib-olla kaugele jõuda. Tänasest mängust seda just tunda ei olnud, ehkki võimekust näitasid nad üles küll. Nimelt oli Alžeeria valinud algusest peale taktika, mida võib julgelt nimetada umbkaitseks ja selle lahtiharutamine võttis belglastel kaua, väga kaua aega. 2:1 võit neile küll lõpuks tuli, kui nad sellega hakkama said, aga sarnaselt kommentaatoritega jäi ka mulle mulje, et nad oleksid ehk võinud seda tunduvalt varemgi teha, kui oleksid julgemalt ja sihikindlamalt mänginud. Pigem võiks kiita alžeerlasi, kes nähtavasti enda ründealaseid puudujääke teades suutsid nii pikalt valitud mänguplaanist kinni pidada ja seda lausa hiilgavalt ellu viia. Nojah, nõndanimetatud mänguilu see ju ei paku, küll aga võimalust nautida tehnilist võimekust.

Seevastu teine mäng Brasiilia ja Mehhiko vahel pakkus silmailu küllaga ja kuhjaga. Ehkki tulemuseks oli 0:0 viik, ei langenud selles mängus tempo kordagi alla, terve mängu meeskonnad aina tormasid ja ründasid, nagu ladinaameeriklastel enamasti tavaks. Mida oli ääretult kaunis vaadata, isegi kui tuleb tunnistada, et eriti brasiillased, aga mõningal määral ka mehhiklased on loobunud esimest korda vist just brasiillaste välja öeldud maksiimist "Lööge meile palju tahate, meie lööme rohkem" ning pannud suurt rõhku kaitsetegevusele, mistõttu ka hästi mõeldud rünnakud ei kippunud sugugi nii hästi lõppema. Aga ka mõlema kaitse oli väga aktiivne, mitte selline "bussi parkimine", nii et sedagi oli imeilus vaadata. Tõsi, sellist nutikust ja elaani, mida võis imetleda möödunud aastal konföderatsioonide karikal, Brasiilia meeskonnal jätkuvalt ei olnud, mis sunnib pisut kahtlema, kui edukad nad kodusel turniiril suudavad olla, aga potentsiaal on neil siiski olemas ja seda on palju. Loodetavasti see ka avaneb veel õigeaegselt.

Päeva viimane mäng Venemaa ja Lõuna-Korea vahel langes aga taas selliste Kapa-Kohila tasemega mängude sekka. Mõlemad justkui tahtsid midagi teha, aga ikka ei tulnud neil midagi välja - ja mitte tingimata seepärast, et vastane oleks takistanud ja vastu hakanud, vaid omaenda oskamatuse tõttu. Ka mõlemad väravad 1:1 viigiga lõppenud mängus võib panna pigem väravavahtide kobatamise, mitte ründajate oskuslikkuse arvele. Siiski, kui vähegi tahta hinnata, jättis Lõuna-Korea võimalust mööda kindla struktuuri ja süsteemiga mänguplaani järgimine sümpaatsema mulje, nii et kui ehk mõlemad võivad, küll ennustatavalt raskustega, üle käia Alžeeriast, siis Belgia vastu suudab ehk paremini hakkama saada ikkagi Lõuna-Korea. Aga eks seda muidugi näeb: ennustustel on üks halb komme tühja minna :-)


Loetud: Imeline Ajalugu 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Belgia-Alžeeria (ETV), jalgpalli MM: Brasiilia-Mehhiko (ETV), jalgpalli MM: Venemaa - Lõuna-Korea (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Esmabased mõtted

KDE tõlkimise osas oli formaalse panuse osas täna "laisk" päev, küll aga pingeline: eile mainitud Krita ja KStarsi nood viimased rasked osad said samuti läbitud ja ära tõlgitud, ehkki mõnegi asja osas jäi endiselt väikeseid kahtlusi - mitte et ma poleks lõpuks (ja loodetavasti õigesti) aru saanud, mis mida tähendab, vaid just eestikeelsed vasted, sest mõnele asjale ei paistnud eesti keeles neid mitte olevat (kas või näiteks "meridian flip"või ka mõnede galaktikate ja udukogude nimed KStarsis). Aga noh, loodaks siiski, et kõige hullem välja ei kukkunud. Mis ühtlasi tähendab seda, et stabiilses harus on rakenduste poole pealt kõik taas tõlgitud ning aeg on asuda dokumentatsiooni kallale, mida sellest hoolimata, et haru on stabiilne, on ometi parandatud ja täiendatudki.

Jalgpalli MMil oli täna hõrku elamust tõotavaid matše lausa mitu, neist esimene, Saksamaa ja Portugali vahel, seda ka kindlasti pakkus. Eks ma muidugi uskusin eelnevaltki, et Saksamaa selle ikka võidab, aga Portugalist võis oodata väga ägedat vastupanu ja halvimal juhul isegi sakslaste mängumassina kriiksuga seismapanemist. Seda siiski ei juhtunud, mida tõestab veenvalt ka lõpptulemus 4:0. Portugallased jäid hätta juba esimestest minutitest saadik ega teinud enda elu sugugi lihtsamaks, kui üks neist otsustas heast peast minna maas istuvat vastast peaga koksama. Mille eest tuli loomulikult ka kohe punane kaart. Aga mitte tingimata vähemuses mängimine ei olnud Portugali hädade põhjus, vaid meeskonna enda suhteliselt abitu ühistegutsemine ja kokkumäng, mis neil kuidagi ei sujunud, erinevalt sakslastest, kel see vankumatu raskusega vastaseid aina surus ja surus. Niisiis, nagu nii sageli, võib vähemalt turniiri alguses öelda, et Saksamaa massin paistab vaat et võitmatuna - mis, nagu kogemus on näidanud, ei pruugi jääda kestma paraku lõpuni ...

Teist mängu Iraani ja Nigeeria vahel seevastu võis oodata rohkem seepärast, et näha, mida need meeskonnad suudavad: muidu on nad ju sellised heal juhul korralikud teise ešeloni võistkonnad, aga viimase aja tasemest vähemalt mul palju aimu polnud. Ja ega ei saanud ka nüüd, kui seda mitte välja arvata, et mõlema tase paistis olevat õige nigel: nigeerlastel nagu üldse kokkumäng puudus, võistkonna asemel oli väljakul pigem üksteist omaette mängivat pallurit, iraanlastel oli küll meeskonnamängu teataval määral olemas, aga see oli üsna nigel. Pusimist oli sestap mängus palju, sellist viljatumat laadi, ja nii pole ka väga imestada, et tulemuseks oli turniiri esimene viik, sealjuures sootuks väravateta 0:0.

Päeva viimasest mängust Ghana ja USA vahel võis võistkondade varasema ajaloo tõttu oodata samuti põnevust ja mingil määral seda tuligi. Ameeriklased on mulle ikka meeldinud oma mängu poolest - või õigemini mitte nii palju mängu poolest (sest selles osas on USA mehed võrreldes kaasmaalannadega, kes kuuluvad maailma absoluutsesse tippu, ikka veel väga kaugel), kui just äärmiselt ökonoomse ja pragmaatilise mängufilosoofia poolest. Täna avaldus see eriti ilmekalt: nad lõid värava ära esimese poole minutiga ja võtsid siis peaaegu täielikult umbkaitse sisse (õnneks mitte päris täielikult, vaid siiski natuke elavamalt liikudes), sest, nojah, edu oli ju olemas, milleks enam pingutada. Ghanalased seevastu mõistagi pingutasid, väga pingutasid, ja lõpuks saatis nende ponnistusi ka edu. Mille peale ameeriklased leidsid olevat paraja aja jalad tagumiku alt välja kerida ja lüüa veel üks, seekord juba 2:1 võidu taganud värav :-) Iseasi, kas niisugune taktika kõigi vastu aitab, aga et nende ttreener on ise hea mängija olnud Klinsmann, võib oodata, et see pole ka nende ainuke taktika (varasematel aastatel on nad ka teistmoodi mänginud, mõnikord edukalt, mõnikord vähemalt visalt vastu pannes). Aga eks näeb, ees on neid ootavas Portugal ja Saksamaa, kellega niisugune taktika vaevalt et läbi lähekski.


Loetud: Imeline Ajalugu 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Saksamaa-Portugal (ETV), Troonide mäng (Fox), jalgpalli MM: Iraan-Nigeeria (ETV), jalgpalli MM: Ghana-USA (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru 1, 2
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tänasega sai KDE tõlkimise rindel stabiilses harus ka viimane suurem takistus ületatud ning kontoritööpaketi Calligra tõlked peaaegu täielikult värskendatud. Niisiis, rakenduste poole pealt on jäänud veel kõigest samuse Calligra koosseisu kuuluva joonistamisrakenduse Krita tõlke lõpuleviimine (mis on muidugi raske, sest nojah, joonistamine on iseenesest vahva ja loominguline, aga selle teisendamine digitaalsesse keskkonda nõuab igasuguseid senikuulmatuid matemaatilisi asju ja muud sellist, mida on kohati lausa keeruline mõista) ning juba varem mainitud astronoomiarakenduse KStars astrofotograafiat puudutav osa (mis on samuti mulle raske, eelkõige teadmiste puudumise tõttu). Aga noh, mõlemad mainitud teadmisvajakud on loomulikult ületatavad, ma loodan :-)

Jalgpalli MMi tänane esimene mäng Šveitsi ja Ecuadori vahet oli üks neist, mida ma omajagu ootasin, sest mõlemad on sellised väga tublid, ütleme, mitte just esimese suurusjärgu tähed, aga väga head teise järgu tegijad. Paraku vähemalt esimesel poolajal ja valdavalt teiselgi jättis mõlema mäng tublisti soovida: Šveits justkui mängis nagu õpiku järgi korralikult, aga kuidagi väga tuimalt, justkui pooles vinnas; Ecuador samas oli ehk loomingulisem, aga kohutavalt rabe. Teine poolaeg oli ehk pisut elavam, eriti päris lõpusekundid, kui šveitslased murdsid pikalt püsinud viigiseisu ja suutsid saavutada 2:1 võidu - rohkem küll nagu seepärast, et ecuadorlased võtsid viimseil hetkel ette rünnaku, mis edu ei toonud, ja jäid siis ootama lõpuvilet, erinevalt šveitslastest, kes tundsid, et võiks veel ühe reidi vastase värava alla ette võtta, kus enam polnudki õieti kedagi ees. Aga jah, kokkuvõttes oli selline pigem rahulolematust tekitav mäng siiski.

Seevastu teine mäng Prantsusmaa ja Hondurase vahel pakkus kuhjaga vaatamist, eriti neile, kel vägivallatungid pealispinna all pulbitsevad. Tulemus 3:0 kajastab jõudude vahekorda päris hästi, aga ühtlasi võib-olla just see tingis ka selle, et mäng oli väga toores (tõsi, see kipub sageli juhtuma mängudes, kus üheks pooleks on prantslased: mitte et nad ise tingimata nii agressiivsed oleksid, aga võib-olla nad kohe oskavad vastases eriti halbu külgi esile tuua), tuues muu hulgas kaasa ka ühe honduraslase eemaldamise väljakult punase kaardiga.

Kõige oodatum oli mõistagi kolmas mäng Argentina ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel: esimest peavad mõnedki nii tugevaks, et võiks tulla maailmameistriks, aga teiselgi on omajagu poolehoidjaid, mitte küll nii kõrge koha peale, aga siiski (minu arvamus neist väga kõrge pole, osaliselt ka teadmatuse tõttu, osaliselt muidugi seepärast, et kõige kuulsam bosnialane paraku ei mängi mitte esiisade kodumaa, vaid hoopis Rootsi eest, aga sellele turniirile teatavasti ei pääsenudki). Maailmakuulus Messi muidugi ka hiilgas, nii palju kui bosnialased tal seda teha lasksid ja loomulikult mitmel korral ka sellest hoolimata, aga tervikuna jättis küll 2:1 argentiinlaste võiduga lõppenud mäng mulle ometi kahtluseussi hinge purema, kas nad ikka tervikuna on nii head, et sel turniiril kaugele purjetada. Eks sellest annavad muidugi paremini aimu järgmised mängud, ehkki vaevalt suudab Iraan nende vastu midagi erilist ja Nigeerialgi võib raske olla.


Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: jalgpalli MM: Šveits-Ecuador (ETV), jalgpalli MM: Prantsusmaa-Honduras (ETV), jalgpalli MM: Argentina - Bosnia ja Hertsegoviina (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Neljabased mõtted

Täna oli enesetunne erakordselt nigel, võiks lausa öelda, et sitt: pea tuikas, silmad valutasid, nii et vahepeal lausa virvendas, kogu keha oli hell, ajas iiveldama ja nii edasi ja nii edasi. Väga järsku algas, eile ei olnud veel õieti midagi erilist aru saada. Ei oska isegi oletada, mis see võib olla - äkki mingi toidumürgitus? (eile söödu võis olla küll kergelt oma parima aja ületanud). Loodetavasti läheb see siiski kiiresti üle - õieti praegu, kirjutamise hetkel, ongi juba palju parem olla (ja nagu tähelepanelik lugeja märkab, on see kirjutatud juba järgmisel päeval, erinevalt tavapärasest alles pärast magamist, sest õhtul ma tundsin, et kuidagi ei suuda seda teha).

Ometi jäi tänasesse päeva ka mitmesugust töötamist: lisaks KDE tõlkimisele, mis pisut edenes, veel tervelt kaks artiklit Postimehe hüvanguks, neist üks juba mitu päeva ette teada, teine ent taas selline väga äkiline, keset päeva laekunud ja juba õhtupoolikuks tahetud.

Õhtul vaatasin mõningase pingutusega, aga siiski mitte sugugi tavalisest väiksema huviga jalgpalli maailmameistrivõistluste avamängu Brasiilia ja Horvaatia vahel. Ega mul suuri kahtlusi ei olnud, et Brasiilia selle võidab, kuigi 3:1 tulemus oli pisut enam (või siis vähem), kui ma olin eelnevalt arvanud. Aga tüüpilisena MMi avamängudele, kus peoperemehel on alati otsekui kohustus võita, oli ka see mäng väga närviline. Isegi nii närviline, et esimene värav- seda Horvaatia kasuks - tuli brasiillaste omaväravast. Samasugust närvilisust ja vaat et vägisi ponnistamist jagus lõpuni, aga siiski võib öelda, et nagu võis näha juba möödunud aastal konföderatsioonide karika puhul, mille Brasiilia kindlalt võitis, on lõunaameeriklaste mäng selline, mis lubab neil, kui kõik muidugi ikka hästi läheb, väga kõrget kohta, võimalik et isegi taas maailmameistritroonile tõusmist. Usutavalt kaob edaspidi see rabedus ja kohatine jäikus, mida tänases mängus näha võis. Horvaatiagi kohta võib aga öelda tunnustavaid sõnu: grupis on neil veel ees Kamerun ja Mehhiko ning tänase mängupildi põhjal ei imestaks üldse, kui nad vähemalt esimest kindlalt ja heal juhul ka teist võiksid võita ning edasi pääseda. Aga eks seda näita edasised mängud.


Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), jalgpalli MM: Brasiilia-Horvaatia (ETV)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Kolmabased mõtted

Niisiis, nagu eile arvatud, sai täna, kuidas öelda, põhiosa KDE stabiilsest harust tõlgitud. Põhiosa tuleb siin muidugi võtta kerge ülepakkumisena: täpsemalt said peaaegu täielikult tõlgitud need asjad, mida pakendatakse nüüdseks juba pisut vananenud terminoloogiat kasutades KDE tarkvarakomplekti (ehk ingliskeelse lühendiga SC) nime all. See ei hõlma mõistagi tervet rida nõndanimetatud extrageari rakendusi ehk neid, millel on samuti stabiilne haru olemas, aga mis käivad omaenda arendustsüklit mööda (mis enamasti ei lange kuigi hästi KDE põhitsükliga kokku). Ja eks jäi ka selle "KDE SC" raames pisut veel vaeva näha, eriti astronoomiarakenduse KStarsi need komponendid, mis puudutavad astrofotograafiat - see nõuab ikka eraldi pühendumist, et neis dialoogides täpselt järge ajada ning üldse mõista, mida tahetakse öelda (ja täiesti võimalik, et taas konsulteerimist targemate inimestega, kes ise praktikas kui mitte just tingimata astrofotograafiaga, siis vähemalt teleskoobindusega tegelevad), eriti musuguselt, kel ei teleskoopide ega kaameratega just kõige tihedamad seosed ei ole.


Loetud: Akadeemia 6/2014
Vaadatud: Kupli all (TV3), 37 päeva (ETV)

Ilmunud tõlked: Toomas Hendrik Ilves: rahu, armastus ja Woodstock on läbi (Postimees, 11.06.2014)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Nüüd õhtul tagasi vaadates on tunne, nagu oleks eilne päev kordusele tulnud: kohe nii sarnane oli see. Täpselt samamoodi alustasin entusiastlikult taas KDE tõlgete järje peale ajamisega - mis, tuleb öelda, edenes täna ehk mahu poolest pisut vähem, aga siin on pigem asi selles, et kui eilsele langesid peamiselt sellised üldisemate asjadega tegelevad failid, siis täna rohkem konkreetsemate rakendustega seotud ning mõistagi nõuavad need ka spetsiifilisemat tähelepanu ja sõnavaragi - ja täpselt samamoodi sõitis ühel hetkel sisse Postimees, kelle hüvanguks ma tänagi ühe artikli tõlkisin. Nojah, hea on vähemalt ette teada, et homne päev kindlasti tänase ja eilsega ei sarnane, kohe kindlasti mitte :-)


Loetud: Tehnikamaailm 6/2014
Vaadatud: Ameeriklased (TV3), Kupli all (TV3), Ingel või deemon (Sony Entertainment)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Laubased mõtted

Kui jätta kõrvale tõsiasi, et palve peale kiiresti tegutseda tõlkisin täna ühe artikli Postimehe hüvanguks, siis oli täna rohkem ühe pisut kurvamaigulise tähtpäeva hõnguga - aga selles oli siiski ka õige pisut lootusekiiri ja optimismi. Nimelt möödus täna, kui ma nüüd ikka õigesti arvutasin, täpselt üks aasta, üks kuu ja üks nädal sellest, kui ma viimati KDE tõlkimisega tegelda sain ja suutsin. Aga lootusekiir tuleneb sellest, et kui liita tollele ümmargusele tähtpäevale veel üks päev (sissekande aja järgi), siis täna võtsin siiski kätte ning asusin taas ka KDE tõlkimisega tegelema. Nagu ilmnes, on selle vahepealse pisut enam kui aastaga päris palju uut materjali juurde tekkinud (mõistagi osaliselt ka sellist, mis vajab - tõlkimise mõttes - kõigest ülevaatamist, aga siiski ka päris palju uut). Nii et suurtest töövõitudest rääkida on veel väga vara. Seda enam, et see tänane purtsatus jääb mõneks ajaks ka ainsaks ja sestap pigem sümboolseks: enne kui tõsisemalt KDE kallale asuda, tuleb kustutada veel mõned pakilised tulekahjud mu tegemata, aga hädasti tegemist vajavate tööde jadas. Ent kui midagi päris ootamatut ette ei tule, siis ei peaks järgmisi sissekandeid kohe kindlasti mitte nii kaua ootama, vaid need võiksid järgneda juba üsna varsti - ent jäägu täpne aeg siiski asjaolude kulu ja tao otsustada ...


Loetud: Eesti etümoloogiasõnaraamat
Vaadatud: mitte muhvigi

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse taas lõikas korraks sisse Mageia. Nimelt anti teada, et nii tarkvara kui dokumentatsiooni tõlgetega on aega veel selle (töö)nädala lõpuni, mida ma kasutasingi ära, et teha üks pisike parandus, mille vajalikkusele mõni aeg tagasi tähelepanu juhiti, aga mis mul seni oli ikka meelest läinud teha. Ja nojah, eks see ole siis ka üleskutse neile, keda Mageia kuidagipidi huvitab või puudutab: kui Mageia tööriistade või dokumentatsiooni tekstis jääb silma midagi, mis on kas otse vale (eelkõige tõlkelt, aga eks ka sisult) või võiks olla paremini, siis aega sellest teatamiseks on, ütleme, reede õhtupoolikuni (tähtaeg kukub südaööl, aga eks mul võtab ka pisut aega, et järele mõelda ja positiivse järelemõtlemise korral parandus ära teha).

Loetud: Tuna 1/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga poolfinaal: Müncheni Bayern - Barcelona (TV6), Tapanimekiri (Showtime)

Tarkvaratõlked: Mageia drakx_install

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõid oma katkestused ühelt poolt väljaskäik eesmärgiga külastada elukohajärgset kauplust koduste toiduvarude täiendamiseks, teiselt poolt veel ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja kolmandalt poolt tänasele õhtule sattunud Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumine. Viimane, mida on viimasel ajal suhteliselt harva toimunud, oli seekord üsna teaberohke ja kasulik, nii et ma kohe seejärel tõlkisin kiiruga ära ka arvatavasti ja loodetavasti viimase seni veel ripakil stringi. Aga et see oligi selline väga praktiline kohtumine, siis pole sellest palju rohkem rääkida - keda asi lähemalt huvitab, võib lugeda kokkuvõtet siit ja täielikku kirjapanekut siit.

Täna õhtul vaatasin ka erandlikult üht jutusaadet, täpsemalt ETV "Kahekõnet". Seda küll ainult sel põhjusel, et eelteate kohaselt pidi seal esinema Alliku Jaak, kes esmaspäeval sai hakkama, kuidas öelda, omapärase avaldusega "Vene ohu" teemal (mida ma ka üsna põhjalikult oma ajaveebis lahkasin). Seda, mida ta täna ütles, võib näha siit. Kui nüüd lühidalt öelda, siis on muidugi tore, et ta vabandas "tunnete haavamise" pärast, aga see, et ta oma väljaöeldud arvamusest grammivõrdki ei taganenud, jättis küll kehva mulje. Nojah, võib muidugi öelda, et on hea, et ta ei "tuulelipp" ja püsib kindlatel seisukohtadel, aga kui need seisukohad tuginevad faktide kui mitte otse moonutamisele, siis väga julgele tõlgendamisele, ei ole see kindel seisukoht ka midagi väärt.

Ja see, et ta nii 1924. aasta sündmustest kui ka Vabadussõjast eri ettekäänetega kõrvale nihverdada püüdis, esimese puhul nentides, et tore ju, et agressiooni ei tulnud, ja teise puhul kaldudes üldse arusaamatusse sõnalisse ekvilibristikasse, just seda oli. Või täpsemalt: ta jäi oma sõnade juurde, et Venemaa pole "ainult Eestit" rünnanud "mitte kunagi", aga ometi nentis, et Vabadussõda oli sõda Eesti riigi ja "punase Venemaa" vahel. Nähtavasti selgituseks, miks see ei kvalifitseeru Venemaa ründeks, lisas ta, et Venemaa ei olnud sel ajal Eestit tunnistanud, tehes seda alles Tartu rahuga, järelikult oli Venemaa poolt vaadates tegu kodusõjaga või isegi Esimese maailmasõja jätkuga, mitte aga Eesti ründamisega ... Millest minu arusaamist mööda saab lisaks järeldada veel seda, et Venemaa - see riik, mis potentsiaalselt võinuks Eestit edaspidi rünnata, aga pole seda teinud - tekkis koos Tartu rahuga ... Selle viimase kohta võib küll öelda, et see on ääretult originaalne seisukoht, mille peale vähemalt professionaalsed ajaloolased pole mu teada seni osanud tulla :-) Ja esimenegi on kergelt öeldes vildakas seisukoht - jah, mõnevõrra levinud tänapäeva Venemaal, kus mõned üritavad väita, et enamliku režiimi teod ei ole Venemaa teod, vaid midagi hoopis muud - isegi siis, kui nad tsaaririigi "õiguslikku järjepidevust" lipukirjaks tõstes samal ajal on väga rahul näiteks sellega, et Tõva ja Kuriilid kuuluvad seniajani Venemaa koosseisu, ehkki nendegi liidendamine oli enamlaste tegu ...

Alliku sõnadest jäi kõlama veel üks eriti Venemaal, aga ka mujal laialdaselt kasutatav retoorikavõte, millega kurjategijad vist küll aegade algusest peale on ennast üritanud kaitsta: "aga teised tegid ju ka". Või taas täpsemalt: "Samasugused ohvrid olid ka teistes Balti riikides ja olid ka Venemaal endal stalinliku režiimi tulemusena." Mis on muidugi iseenesest õige, ent ei anna sugugi põhjust pidada tolle stalinliku režiimi kuritegusid kuidagi õigustatuks või leebemaks, nagu enamasti selle väitega üritatakse teha - kui ka mitte otse, siis mõista andes, et nii oli toona kombeks, et see polnudki midagi erilist. Ja eks ta raske olegi oma "erilisust" selles mõttes tõestada, vist ainult juudid on väga visalt suutnud viimasel kolme-neljakümnel aastal enda vaenamise ehk holokausti muuta tõigaks, mida naljalt lahjendada ei õnnestu viitamisega romade või homoseksuaalide vaenamisele sama sotsialistliku režiimi poolt. Õnneks Allik seda ohvrite "lahjendamise" liini siiski edasi ei ajanud.

Ja veel oli selles intervjuus huvitav kuulata Alliku selgitust tema teotsemisele 1991. aasta augustiputši ajal. Ma ei olnud sellega väga kursis, aga olin näinud meedias läbi lendamas süüdistusi, nagu oleks ta (argpükslikult) iseseisvushääletusest eemale hoidnud. Sellele andis ta korraliku vastuse, öeldes, et viibis Viljandis, kus üritas edukalt vältida võimalust, et sealsed Nõukogude sõjaväelased midagi halba korda saadavad. Mille eest, ma usun, tuleb talle ja teistele, kes temaga seal olid, ainult kiitust avaldada.


Loetud. Tuna 1/2013
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Elas kord ... (Fox), Kahekõne (ETV), Kättemaksukontor (TV3), Krah inženera Garina (RTR-Planeta)

Tarkvaratõlked: drakx_share

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev. Eilsest Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisest õhutatuna tegin küll hommiku poole pisikese ehk teisisõnu nii lühikese kui võimalik pausi, et viia taas nii heasse korda, kui ma vähegi oskan, ka Mageia tõlked (lisaajend on muidugi see, et mõne päeva pärast, täpsemalt 5. märtsil, peaks ilmavalgust nägema kolmas beetaväljalase, mis annab (loodetavasti) hea võimaluse näha, kas ja kuidas need ikka sobivad). Nojah, osa tõlkeid oli küll tarkvara asemel, mida inimesed, kes ei kasuta just arendusversiooni, saavad näha alles järgmise või ülejärgmise ISO-tõmmise pealt, hoopis veebileheküljega seotud, mis on näha juba praegu.

Tänane Sirp oli taas selline pooles vinnas: lugemist oli palju, tõeliselt huvitavat samas hirmus vähe. Peamiselt seetõttu, et suurem osa mahust oli pühendatud vastsele kultuuripoliitika arengusuundade dokustaadile, mis, nagu teised asjad, mida peamiselt riigivõim ajab, mind märkimisväärselt ei huvita - kui, siis nii palju, et näha, millised mõtted liiguvad.

Küll oli huvitav lugeda Sanga Joeli lugu ikka sellesamuse Eesti ajaloo akadeemilise käsitluse II, keskaega puudutava köite teemal. Tal oli väga tabav märkus, mis mulle endale polnud pähe tulnudki: kui paari aasta eest ilmus Diplomaatias toonase kaitseministri Aaviksoo Jaagu lugu "Infokonfliktid ja enesekaitse", langes see vaat et üleüldise hukkamõistu alla just seepärast, et tõi esile vajaduse ajalooga manipuleerida, et end eriti teiste silmis, aga ka iseenda teadvuses paremana paista lasta, niisiis luua suur ja vägev rahvusmüüt, mis vastased juba iseenesest põrmu paiskaks. Nüüd, kus samune Eesti ajaloo II köide üritab selliseid müüte, mis on oma aja ammu ära elanud, kõrvale jätta ja kõnelda minevikust nii objektiivselt kui osatakse, saab jälle see kriitikat just müütide purustamise või kõrvaleheitmise eest ... (ja pole sugugi välistatud, et vähemalt osaliselt samade inimeste poolt ...) Sanga paraku üsna lühikeses loos on teisigi häid mõtteid, nii et eriti äsjase ajaloodebati huvilistel on kindlasti soovitatav seda lugeda - ja lugeda muidugi mõttega, mitte eelarvamusega. Lisaks kõigele oli Sanga loos viide Pajusalu Karli kahtlemata lugemist väärivale artiklile uusimas Keeles ja Kirjanduses, mis käsitleb eesti keele ajalugu, niisiis seda aspekti, mis muistse ühtsuse või mitteühtsuse üle arutledes kahtlemata oluline on. Paraku seda numbrit veel KjK veebilehel üleval pole, nii et mittetellijatel tuleb veidi oodata.

Samamoodi oli mulle huvitava poole peal Keskpaiga Maarja ülevaatelugu ühest mõne aja eest ilmunud Ajalooarhiivi toimetiste sarja raamatust, mis käsitleb Eesti viimase paari sajandi ajalugu. See on miskipärast sari, mille olemasolu mul alati kipub meelest minema, enne kui mõnest niisugusest loost või vähemastki viitest jälle meelde tuleb, et siis ajada vahele jäänud köiteid hankima. Ka selles loos kirjeldatud väljaanne paistab sisaldavat mõndagi lugemisväärset, isegi kui periood pole just mu suurim lemmik.

Hämmastav oli tõdeda, kui suure hilistusega mõned asjad ajalehte jõuavad. Selge see, et 17. jaanuaril Rahvusraamatukogus peetud seminari kajastus ei saanud ilmuda veel samal nädalal, sest too päev oli neljapäev ja et Sirp ilmub reedeti ja on nädalaleht, oli see selleks ajaks ammu valmis trükitud. Aga enne märtsi oleks see tänase lehe ülevaade ehk siiski väärinud avaldamist (ma miskipärast usun, et see ei ole kirjutatud nii hilja, vaid on lihtsalt laagerdunud toimetuses ja paremaid aegu oodanud ...) Olgu siin siis ka link mu enda mõtetele tolle seminari teemal, mis - nojah, ajaveeb seda ju võimaldab :-) - ilmusid kohe pärast seminari.

Ja sellega tänane Sirp minu jaoks põhimõtteliselt ka ammendus ... 32 leheküljest oli tervelt kaheksa pühendatud mainitud kultuuripoliitika arengusuundadele, millest ma rohkem silmad üle lasin kui väga süvenesin, sest nagu öeldud, ei ole see mu jaoks eriti huvitav teema. Kindlasti on see huvitav muidugi neile, kelle sissetulekud rohkem või vähem riigikaukast sõltuvad või kes mõnel muul põhjusel on huvitatud poliitikast ja muust sellisest värgist.

Mulle jäi neis arengusuundades silma ühe punkti osa, mis tekitas kummastust: kahtlemata on sedastus, et "kõigile Eesti elanikele peab olema tagatud võimalus kultuuri luua ja sellest osa saada sõltumatult regionaalsetest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, vanuselistest, soolistest või teistest individuaalsetest eripäradest ja -vajadustest", õige suunaga, aga miskipärast tõi see kohe pähe mõtte sellest, kuidas küll kavatsetakse tagada, et näiteks pime inimene, kes soovib saada maalikunstnikuks, või kurttumm, kes ihkab saada pianistiks, oma tahtmise ka täide viia saaksid. (Ja see ei ole mõeldud kellegi halvustamiseks: alati on erandeid, täiesti võimalik, et ka mainitud laadis .- pigem on see mõeldud küsimusena sõnastuse kohta, milles mu meelest on kaasamise kinnitamiseks täpsustamisega liiale mindud.)

Teiseks köitis mõistagi tähelepanu nõndanimetatud sõnakunstiga seotud arengusuundade osa, mille punktide kohta ei oska ma küll a-d eba b-d öelda, sedavõrd ümmargused on need, aga mille kohta olid vähem või rohkem teravalt ja tundub, et asjatundlikult sõna võtnud Vaheri Berk ja Kivisildniku Sven. Huvitav oli siiski arengusuundade punkt, mis näeb ette, et "eestikeelne raamat on sõltumata vormist lugejale kättesaadav". Õilis ettevõtmine ja loodetavasti ka teostatav - praegu on, nii palju kui ma tean, ikka veel tõsiseid probleeme näiteks e-raamatute jõudmisega raamatukogudesse ja eriti veel nende laenutamisega. Aga noh, eks tuleb loota, et millalgi siiski need lahendused leitakse, mis kõiki rahuldaksid.

Loetud: Sirp, 01.03.2013
Vaadatud: Saatana tool (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
Mageia: drakx-net, urpmi, veeb1, veeb2, veeb3, veeb4

Esmabased mõtted

Taas selline poolpäev - või siis topeltpäev sõltuvalt sellest, kummalt poolt vaadata, ehk lahtiseletatult päev, millest suurem osa langes põhitöö peale, aga millest ma ometi näpistasin veidi ka muidu esmaspäevale omase vaba tarkvara tõlkimise tarbeks. Mageia juhtimiskeskuse käsiraamatu tõlkimisel selgunud vigade kohta tehtud veateated olid andnud tulemust ja nii oli ka Mageia rindel tõlkida või üle vaadata mõni string, mis kas varem ei olnud tõlgitav või mille tõlgitavaks muutmine (ja sellega juba varem olemasolnud tõlgete ärakasutamine) nõudis arendajatelt pisut koodis surkimist. Kui ma nädala eest sedastasin, et KDE tõlkimise vallas vaevalt stabiilses harus mingeid märkimisväärseid muutusi ette tuleb nüüd, mil KDE SC 4.10 seisab otse ukse ees, siis täna selgus, et valesti olin arvanud. Nimelt kasutavad stabiilset haru ka mõned extrageari rakendused ja neist mõnel oli just parajasti tulnud tuju järjekordne stabiilne väljalase maailma ette paisata. Niisiis võtsingi lisaks Mageiale ette KDE stabiilse haru ja et aega oli samuse pool/topeltpäeva tõttu napilt, siis arendusharu kallale rohkem ei jõudnudki kui ainult stabiilses harus tehtud muudatusi sinna sünkroonides.

Täna sain ka teada, millal toimuvad sel aastal ristsõnade lahendamise meistrivõistlused: 9. veebruaril. Aga lisaks sain ka teada, et võib oodata mõnusat närveldamist enne võistluse algust: nimelt tavapärase asukoha asemel Tallinna ülikooli vanas majas, kuhu ma tasapisi juba õppisin eksimatult kohale minema, olla nüüd toimumiskohaks uuem Mare maja, aga kogunemiskohaks ikka vana maja fuajee. Viimati reedel sealsamas Mare majas peetud tõlkijate sektsiooni seminarile jäingi omajagu hiljaks just seetõttu, et heausklikult juhindusin seinale pandud viitadest, mis võib-olla on küll asja eest, aga vähemalt mind väljutasid tolle Mare maja asemel hoopis tolle kõige vastsema hoone ukse kaudu tagasi Narva maanteele ... Aga noh, natuke põnevust juba enne võistlust on ehk isegi kasuks :-)

Loetud: A. Skilton. Budismi kühiajalugu
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Revolutsioon (Fox), Välisilm (ETV), Barack Obama ja suured ootused (ETV)

Tarkvaratõlked:
Mageia: drakx-net, drakx_share, drakx_standalone
KDE: stabiilse haru kasutajaliides, stabiilse haru dokumentatsioon, arendusharu

Esmabased mõtted

Poolenisti tavaline esmaspäev. Poolesuse põhjuseks on tasapisi üha marulisemas tempos ligi jõudma hakkav raamatutõlke tähtaeg, mis sundis veidi elu ja asjade plaanimise üle mõtlema, millise tegevuse tulemuseks oli otsus tõlke valmimise või üleandmiseni esmaspäeviti küll vaba tarkvara tõlkimisega tegelda, aga ainult nii palju, et hoida asju varasemas korras, mitte hakata millegi uuega agaralt edasi toimetama. Mis ei tohiks olla ka väga raske, sest Mageias on põhimõtteliselt kevadeni, Mageia 3 ilmumiseni uks juba kinni ja ka KDE rindel on peatselt ilmuv 4.10 juba omaette harus, kuhu küll kindlasti hakkab alamversioonide väljalaskmisega ka uuendusi tulema, aga varasema kogemuse põhjal võib öelda, et neid on ikka ääretult vähe (stabiilse haru uuendused on ju mõeldud ainult vigade parandamiseks ja üldjuhul see otseselt tõlgetesse ei puutu - ja tõlkealaseid vigu võib muidugi olla, aga tagasiside nappus on aastate jooksul näidanud, et neid on ääretult vähe (mida ma väga hästi ei taha uskuda) või siis ei jää nad kellelegi silma (mis on võib-olla usutavam) või ei pööra keegi lihtsalt neile tähelepanu, isegi kui tegelikult tähele paneb (mis on kõige usutavam). Arendusharus (tulevane KDE SC 4.11), mille kasutajaliidese poolega ma tänagi veidi vaeva nägin, on muidugi uusi asju peale tulemas nüüd, mil 4.10 eelne külmutamine läbi, kohe robinal, aga sellega on ju tublisti aega, täpsemalt üle poole aasta, nii et midagi kiireloomulist pole sealgi. (Kuigi arvata võib, et nii KDE stabiilses harus kui ka ehk isegi Mageias tuleb veel kiireloomulisi tõlkevajadusi ette - viimases parandatigi üks mu mõne aja eest teada antud viga äsja ära, mille tulemusel tekkis kaks tõlkimist vajavat stringi juurde, mille ma samuti täna ära tõlkisin)

Loetud: A. Skilton. Budismi lühiajalugu
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Revolutsioon (Fox), Mathias Rust - Kremli lendur (Kanal2), Välisilm (ETV)

Tarkvaratõlked: KDE arendusharu, Mageia