Tavaline tööpäev, mille lõpu lõikas ära üks seltskondlik koosviibimine, millest diskreetuskaalutlusil siin pikemalt juttu ei tule - piisab, kui öelda, et seltskond oli hää ja õhkkond sama hää, et mitte öelda vaimustav. Paar haakuvat mõtteräbalat sellega seoses võib siiski välja öelda.
Esiteks tõi see koosviibimine kuidagi rõõmus-nostalgiliselt meelde nooruspõlve, kus tihtipeale sai üsna suvalise seltskonnaga, kus oli nii tuttavaid kui ka veel-mitte-tuttavaid, vajutud sisse mõnda selge omanikuta tühjalt seisvasse majja või korterisse, et seal mõnusalt koos olla. See koosviibimine polnud muidugi päris selline, selleks olen ma ise juba teises vanuses ja olud on teised ja seltskond on teine ja puha, aga mingi selline hõng siiski man oli.
Teiseks on Tallinna kaubamaja ja selle all olev tunnelivõrk üks äraütlemata labürintjas koht, kus minusugusel inimesel oleks hädasti Ariadne lõnga või midagi vaja. Ma teadsin, et seal peab olema mingi toidukraari pood, ja kõik infotahvlid näitasid ka selle olemasolu ja isegi kohta, aga sinna "kohta" jõudmine polnud sugugi lihtne, ehk alles nii neljandal katsel õnnestus lõpuks sinna jõuda. Ja tolles maa-aluses rägastikus on sama lugu: midagi ei saa ette heita infosiltidele ja põhimõtteliselt ma jõudsingi õigele tänavale välja, aga kuigi ma olin tahtnud jõuda selle ühele küljele, sattusin ikka hoopis teisele. Kohe selline pisikese armetu maapoisikese tunne, kes on sattunud suurde võimsasse metropoli ja seal poollootusetult ringi eksleb, tuli peale (võib-olla see aitas hiljem süvendada tolle rõõmus-nostalgilise meeleolu teket, mine tea).
Loetud: Vikerkaar 7-8/2013
Vaadatud: mitte muhvigi
Showing posts with label oh kaunis noorusaeg. Show all posts
Showing posts with label oh kaunis noorusaeg. Show all posts
17.8.13
16.8.09
Reedesed mõtted
Öösel mõtlesin küll korraks, et teeks proovi pidada päevikut mobiili kaudu, aga pilk aku indikaatorile veenis ümber. Ükskord peaks selle siiski ära proovima, aga jäägu see siis teiseks korraks.
Igatahes tänast päeva täitev sündmus oli siis klassikokkutulek. See oli iseenesest siis 25 aastat 8. klassi lõpetamisest enamikule, välja arvatud mulle, kes ma lahkusin Laupa koolist pärast 6. klassi. Aga noh, suurema osa olin ma siiski nendega koos läbinud, nii et klassikokkutulekule siiski klassfitseerusin :-) Ahjaa, need toonased lõpetajad leiab siit.
Algas kõik, nagu kord ja kohus, rongisõiduga Türile. Pärast seda, kui Edelaraudtee need 1. klassi vagunid juurutas, on rongisõit ausalt öeldes päris nauditavaks muutunud - tegelikult on isegi tavalised vagunid mu meelest mõnevõrra mugavamad või kuidagi, aga see tunne võib petlik olla. Sedakorda oli küll pool teed saatjaks vastas istuv end täiesti pildituks joonud tegelane, kelle puhul ma ikka mitut puhku pelgasin, et nüüd purskab ta oma mao ja muude siseelundite sisu kohe välja. Seda õnneks siiski ei juhtunud ja Raplas kadus ta edukalt ka rongist. Samuse Rapla kandis sõitis rong ka läbi ränga vihmavalli, isegi äikest peksis veidi taevas. Imeline, kuidas nii väiksel maalapil nagu Eesti võib ilm ikka kardinaalselt erineda. Aga teisalt, mis seal imestada, olen isegi näinud näiteks Türil seda, et linna ühes otsas on täielik padukas ja teises otsas kena päikesepaiste...
Sedakorda päikesepaistet Türil just ei olnud, vähemalt mitte märkimisväärselt, ning ilmselt üsna äsjase vihma jäljed olid selgelt näha. Et ma jõudsin kohale nii 18 paiku ja kohtumine oli kokku lepitud 19 peale, siis kondasin veidi linnas ringi, mida ma ei ole enam hea mitu aastat teinud. Eks ta ole, kesklinn on enam-vähem akuraat, aga kui veidi kõrvale astud, siis on ikka päris palju ka lagunenud hooneid ja hooletusse jäänud krunte ja muud sellist. Aga muidugi ka hulganisti väga kenasid majasid ja aedu ja muud silmarõõmu pakkuvat, egas asjata Türi ju "lillelinn" ei ole.
Nii veerand tundi enne kokkulepitud aega olin tagasi "Krahv Dracula pubi" juures. On alles nimi! Pubi ise oli selline pisike ja üsna normaalne, vähemalt Türi kohta. Veidi istunud ja kohvi maitsnud, astuski sisse naisterahvas, kes heitis pilgu ringi, ei näinud ilmselt midagi iseäralikku ja asutas end naaberlauda. Vaatasin teda pingsalt ja olin tõsiselt kahevahel, aga siis võtsin julguse kokku, astusin juurde ja küsisin: "Vabandust, aga ega sa mu klassiõde ei ole?" No näed, oligi! :-) Ja ma olin isegi suutnud välja raalida, kes täpselt, kuigi kahtlusevaglake näris enne küsimist küll omajagu.
Mõne hetke pärast ilmusid ka teised, kellest osa ma tundsin hoobilt ära ja teised panin lihtlabase loogika põhjal paika. Lõpuks oli siis potentsiaalsest 13 inimesest seitse kohal. Päris hea tulemus nähtavasti: osad olid lihtsalt püüdmatus kauguses või kättesaamatud, osadel tekkis vahetult eelnevalt takistusi ja nii edasi, ikka see tavaline värk. Niisiis kohal olid pea kõik tüdrukud, välja arvatud üks, kes elavat nüüd Soomes, aga poistega oli nigelam lugu - peale minu ilmus veel ainult üks.
Et ilm oli selline tatine, siis leidsime, et Laupale kooli juurde sõita pole vahest mõtet. Praegusel ajal ilmselt sisse nagunii ei pääseks, väljas pidada remont käima, nii et palju vaadata ka ei ole, ja pikniku pidamiseks oli maapind ilmselgelt liiga niiske. Aga järgmine aasta pidada suurem koolikokkutulek ees olema, mille osas me jõudsime kokkuleppele, et võiks sel puhul uuesti kokku saada. Eks siis saab ka koolimaja näha, värskelt remondituna ja puha.
Jäime siis sinna Draculasse ja juttu jätkus oluliselt rohkemakski kui Gevaliaga vaaterattal. Minul oli muidugi eriti huvitav, sest ma ei olnud ju kedagi neist tervelt 27 aastat enam näinud. Aga eks ka ülejäänutel oli teistega kellega vähem, kellega rohkem kontakti olnud. Selgus, et nad on ka varem kokkutulekuid korraldanud, nii umbes iga viie aasta tagant, ainult mind ei olevat varem üles leitud. No nüüd oli siis "kadunud poeg" pärale jõudnud...
Igaüks rääkis ära oma loo, mida muidugi katkestasid kõikvõimalikud meenutused ja kõrvalepõiked siia, sinna ja isegi tänna... Vähemalt neil, kes sinna olid kogunenud, oli üldiselt hästi läinud või vähemalt ei rääkinud keegi, et läheks halvasti, kuigi eks ta ole, ega selles praeguses majandussituatsioonis ei jäänud ka raskused kajastamata, olgu siis piimamüügiga või automüügiga (kaks näidet erialadest, kuhu mõned meist on jõudnud).
Istusime seal Draculas siis õige mitu tundi, aga nii 23 paiku läksime lõpuks laiali. Ega Türil polegi suurt hiljem kuskil koos istuda, ööklubisid või ööpäevaringselt lahti olevaid kohti seal pole ja ilmselt poleks ka erilist nõudlust. No ja osadel meist oli juba järgmisel päeval vaja tööl olla või kuhugi sõita. Nii et kobisin tädi juurde koikule ja asi ants.
Igatahes lühidalt kokku võttes oli see üliväga tore kokkusaamine. Ilmselt, kui vähegi võimalik, püüan siis järgmine aasta ka koolikokkutulekule minna - seni on nagu olnud rohkem sisemine takistus, et see on mõeldud vilistlastele, aga mina ju seda pole... Aga klassikokkutuleku sildi külgekleepimine aitab sisemist konflikti edukalt lahendada :-)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Igatahes tänast päeva täitev sündmus oli siis klassikokkutulek. See oli iseenesest siis 25 aastat 8. klassi lõpetamisest enamikule, välja arvatud mulle, kes ma lahkusin Laupa koolist pärast 6. klassi. Aga noh, suurema osa olin ma siiski nendega koos läbinud, nii et klassikokkutulekule siiski klassfitseerusin :-) Ahjaa, need toonased lõpetajad leiab siit.
Algas kõik, nagu kord ja kohus, rongisõiduga Türile. Pärast seda, kui Edelaraudtee need 1. klassi vagunid juurutas, on rongisõit ausalt öeldes päris nauditavaks muutunud - tegelikult on isegi tavalised vagunid mu meelest mõnevõrra mugavamad või kuidagi, aga see tunne võib petlik olla. Sedakorda oli küll pool teed saatjaks vastas istuv end täiesti pildituks joonud tegelane, kelle puhul ma ikka mitut puhku pelgasin, et nüüd purskab ta oma mao ja muude siseelundite sisu kohe välja. Seda õnneks siiski ei juhtunud ja Raplas kadus ta edukalt ka rongist. Samuse Rapla kandis sõitis rong ka läbi ränga vihmavalli, isegi äikest peksis veidi taevas. Imeline, kuidas nii väiksel maalapil nagu Eesti võib ilm ikka kardinaalselt erineda. Aga teisalt, mis seal imestada, olen isegi näinud näiteks Türil seda, et linna ühes otsas on täielik padukas ja teises otsas kena päikesepaiste...
Sedakorda päikesepaistet Türil just ei olnud, vähemalt mitte märkimisväärselt, ning ilmselt üsna äsjase vihma jäljed olid selgelt näha. Et ma jõudsin kohale nii 18 paiku ja kohtumine oli kokku lepitud 19 peale, siis kondasin veidi linnas ringi, mida ma ei ole enam hea mitu aastat teinud. Eks ta ole, kesklinn on enam-vähem akuraat, aga kui veidi kõrvale astud, siis on ikka päris palju ka lagunenud hooneid ja hooletusse jäänud krunte ja muud sellist. Aga muidugi ka hulganisti väga kenasid majasid ja aedu ja muud silmarõõmu pakkuvat, egas asjata Türi ju "lillelinn" ei ole.
Nii veerand tundi enne kokkulepitud aega olin tagasi "Krahv Dracula pubi" juures. On alles nimi! Pubi ise oli selline pisike ja üsna normaalne, vähemalt Türi kohta. Veidi istunud ja kohvi maitsnud, astuski sisse naisterahvas, kes heitis pilgu ringi, ei näinud ilmselt midagi iseäralikku ja asutas end naaberlauda. Vaatasin teda pingsalt ja olin tõsiselt kahevahel, aga siis võtsin julguse kokku, astusin juurde ja küsisin: "Vabandust, aga ega sa mu klassiõde ei ole?" No näed, oligi! :-) Ja ma olin isegi suutnud välja raalida, kes täpselt, kuigi kahtlusevaglake näris enne küsimist küll omajagu.
Mõne hetke pärast ilmusid ka teised, kellest osa ma tundsin hoobilt ära ja teised panin lihtlabase loogika põhjal paika. Lõpuks oli siis potentsiaalsest 13 inimesest seitse kohal. Päris hea tulemus nähtavasti: osad olid lihtsalt püüdmatus kauguses või kättesaamatud, osadel tekkis vahetult eelnevalt takistusi ja nii edasi, ikka see tavaline värk. Niisiis kohal olid pea kõik tüdrukud, välja arvatud üks, kes elavat nüüd Soomes, aga poistega oli nigelam lugu - peale minu ilmus veel ainult üks.
Et ilm oli selline tatine, siis leidsime, et Laupale kooli juurde sõita pole vahest mõtet. Praegusel ajal ilmselt sisse nagunii ei pääseks, väljas pidada remont käima, nii et palju vaadata ka ei ole, ja pikniku pidamiseks oli maapind ilmselgelt liiga niiske. Aga järgmine aasta pidada suurem koolikokkutulek ees olema, mille osas me jõudsime kokkuleppele, et võiks sel puhul uuesti kokku saada. Eks siis saab ka koolimaja näha, värskelt remondituna ja puha.
Jäime siis sinna Draculasse ja juttu jätkus oluliselt rohkemakski kui Gevaliaga vaaterattal. Minul oli muidugi eriti huvitav, sest ma ei olnud ju kedagi neist tervelt 27 aastat enam näinud. Aga eks ka ülejäänutel oli teistega kellega vähem, kellega rohkem kontakti olnud. Selgus, et nad on ka varem kokkutulekuid korraldanud, nii umbes iga viie aasta tagant, ainult mind ei olevat varem üles leitud. No nüüd oli siis "kadunud poeg" pärale jõudnud...
Igaüks rääkis ära oma loo, mida muidugi katkestasid kõikvõimalikud meenutused ja kõrvalepõiked siia, sinna ja isegi tänna... Vähemalt neil, kes sinna olid kogunenud, oli üldiselt hästi läinud või vähemalt ei rääkinud keegi, et läheks halvasti, kuigi eks ta ole, ega selles praeguses majandussituatsioonis ei jäänud ka raskused kajastamata, olgu siis piimamüügiga või automüügiga (kaks näidet erialadest, kuhu mõned meist on jõudnud).
Istusime seal Draculas siis õige mitu tundi, aga nii 23 paiku läksime lõpuks laiali. Ega Türil polegi suurt hiljem kuskil koos istuda, ööklubisid või ööpäevaringselt lahti olevaid kohti seal pole ja ilmselt poleks ka erilist nõudlust. No ja osadel meist oli juba järgmisel päeval vaja tööl olla või kuhugi sõita. Nii et kobisin tädi juurde koikule ja asi ants.
Igatahes lühidalt kokku võttes oli see üliväga tore kokkusaamine. Ilmselt, kui vähegi võimalik, püüan siis järgmine aasta ka koolikokkutulekule minna - seni on nagu olnud rohkem sisemine takistus, et see on mõeldud vilistlastele, aga mina ju seda pole... Aga klassikokkutuleku sildi külgekleepimine aitab sisemist konflikti edukalt lahendada :-)
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
21.6.09
Laubased mõtted
Üritasin täna nostalgialainel jätkata, liigutades end Patareisse, kus toimus Pööripungi nime kandev üritus. Ilm oli küll täna kehvem: tuul oli endiselt, aga pilved olid kadunud ja päike väljas. Õnneks oli vähemalt lava Patareis sellises kohas, kus ühel pool oli mõnus vari. Nojah, väike hoov ja tuult ei olnud, aga ega täna väga ei kütnud ka, nii et selles mõttes oli talutav.
Festival ise aga jättis, peab ausalt ütlema, suhteliselt kesise mulje. Rahvast oli küll hoovi väiksust arvestades üsna palju, aga iseenesest siiski päris vähe, ütleme et kümnetes (ja nendestki oli tubli portsjon isikuid, kes mingil hetkel lavale jõudsid...). Psychoterror oli muidugi täpselt sellisel tasemel, nagu oodata võis, ja küllap JMKE ka (mida ma ei suvatsenud ära oodata - nende muusika on nagunii enam-vähem teada ja et seltskond puudus ja öist "diskot" poleks nagunii jäänud kaema, siis tulin enne lõppu tulema). Tolmunud Mesipuu nimeline asi oli ka üsna hea, kuigi pungi alla ta vist väga ei liigitu või kui, siis üsna otsapidi. Iseenesest oli neil selline pidev pillipiinamine, mis mulle päris meeldis, veel parem, kui nad poleks "lugudel" vahet pidanudki, vaid lihtsalt järjest lasknud. Aga teisest küljest muutus see pärast esimest nii 20-30 minutit natuke monotoonseks ja isegi tüütuks.
Pärast Psychoterrorit tuli peale teine selgemalt pungi alla mahtuv bänd Varuväljapääs. Mulle jätsid nad küll üsna abitu mulje ja mingit fiilingut ei tekitanud. Aga paistis, et nad ise nautisid oma tegevust, ja pole sugugi välistatud, et mõnel teisel korral suudaksid nad paremini peale minna. Võib-olla oligi asi selles, et kaks päeva järjest n-ö pungilainel olla ja esimesel päeval sellist meelepärast ja võimsat valikut kuulata võttis tänaselt päevalt igasugu tunnetust maha, üleskrutitud meeled, noh...
Igatahes pidasin paremaks sealt siis koju tulla ja registri kallal veidi ragistada. Mitte et see oleks kaugeltki nii eduliselt edenenud, kui ma tahaksin, aga midagi on ikka olemas...
Õhtu peale jäi ka üks mõneti kummaline ja veidi arusaamatu kokkupõrge ühe inimesega, aga sellest ei ole siin kohane pikemalt kirjutada (olgu ta lihtsalt üles tähendatud, et ise teaksin, millega tegemist on).
Loetud: Sirp 19.06.2009
Vaadatud: mitte muhvigi
Festival ise aga jättis, peab ausalt ütlema, suhteliselt kesise mulje. Rahvast oli küll hoovi väiksust arvestades üsna palju, aga iseenesest siiski päris vähe, ütleme et kümnetes (ja nendestki oli tubli portsjon isikuid, kes mingil hetkel lavale jõudsid...). Psychoterror oli muidugi täpselt sellisel tasemel, nagu oodata võis, ja küllap JMKE ka (mida ma ei suvatsenud ära oodata - nende muusika on nagunii enam-vähem teada ja et seltskond puudus ja öist "diskot" poleks nagunii jäänud kaema, siis tulin enne lõppu tulema). Tolmunud Mesipuu nimeline asi oli ka üsna hea, kuigi pungi alla ta vist väga ei liigitu või kui, siis üsna otsapidi. Iseenesest oli neil selline pidev pillipiinamine, mis mulle päris meeldis, veel parem, kui nad poleks "lugudel" vahet pidanudki, vaid lihtsalt järjest lasknud. Aga teisest küljest muutus see pärast esimest nii 20-30 minutit natuke monotoonseks ja isegi tüütuks.
Pärast Psychoterrorit tuli peale teine selgemalt pungi alla mahtuv bänd Varuväljapääs. Mulle jätsid nad küll üsna abitu mulje ja mingit fiilingut ei tekitanud. Aga paistis, et nad ise nautisid oma tegevust, ja pole sugugi välistatud, et mõnel teisel korral suudaksid nad paremini peale minna. Võib-olla oligi asi selles, et kaks päeva järjest n-ö pungilainel olla ja esimesel päeval sellist meelepärast ja võimsat valikut kuulata võttis tänaselt päevalt igasugu tunnetust maha, üleskrutitud meeled, noh...
Igatahes pidasin paremaks sealt siis koju tulla ja registri kallal veidi ragistada. Mitte et see oleks kaugeltki nii eduliselt edenenud, kui ma tahaksin, aga midagi on ikka olemas...
Õhtu peale jäi ka üks mõneti kummaline ja veidi arusaamatu kokkupõrge ühe inimesega, aga sellest ei ole siin kohane pikemalt kirjutada (olgu ta lihtsalt üles tähendatud, et ise teaksin, millega tegemist on).
Loetud: Sirp 19.06.2009
Vaadatud: mitte muhvigi
20.6.09
Reedesed mõtted
Täna oli siis selline nostalgiapäev: palju väljas liikumist ja palju punki :-) Õnneks oli ilm vaata et imeilus: temperatuur oli vahest kõrgevõitu, aga taevas oli pilves ja korralik tuul ka puhus, nii et täitsa mõnus oli linna peal ringi trampida. Ega suurt muud ei jõudnudki täna teha: ärkasin suht hilja, sest eile sai pikalt üleval oldud, jõudsin poes ära käia ja toiduvarusid täiendada ning oligi aeg seada sammud Tapperisse, üle pika aja punkkontserdile.
Selle ülesleidmine läks tänu eelnevale kodutööle elik kaardi uurimisele üllatavalt lihtsalt, kuigi klubi on ennast ikka päris nurga taha ära peitnud. Muidugi, see oli näha, et see on ikka rohkem selline ontlik rockiklubi ja kogu see punkarite kamp oli seal vahest veidi võõrkeha, aga no eks ta ole, mingit spetsiaalset pungiklubi ju ei ole (vist?) ega vist saakski olla, sest kapitalistlikus maailmas kasumit mitte sisse toovad ettevõtmised naljalt elama ei jää ja pungiklubi nüüd vaevalt kasumit toodaks...
Tükk aega ei toimunud seal midagi, nii et pidin rahulduma Tapperi õllevalikuga. Nagu ikka, oli tumedat vähe või õigemini valikut polnudki, ainult Starobrno Černe ja kõik. Heh, esimene õlu oli muidugi hea, "viiskümmend ja seened" ehk siis õlu ja Truba raamat :-) . Aga nii 19 paiku hakkas juba midagi toimuma ka. Enne seda oli siis ära tehtud asi, mida ilmselt nimetati raamatuesitluseks. Truba kui autor oli muidugi napisõnaline nagu ikka, aga see-eest oli mõnel seal ikka midagi öelda ka. Ma eriti ei kuulnud, sest olin rohkem selle "kontsertsaali" poole peal, kus juba pikemat aega käis häälestamine :-)
Aga kontsert ise oli peris hää, vanad ajad tulid meelde, igasugu keldrikontserdid ja muud asjad. Eriti hea oli muidugi Freddit näha - kuni see mees tegutseb, seni raudselt ei saa öelda punk's dead! Villu ja Truba mitmetes versioonides olid sellised tavapärasemad nähtused, hmm, huvitav, kas pungis saab ka rääkida mainstream'ist? ;-)
Aga sellest hoolimata ma tegelikult väga kaua seal ei olnudki. Üks põhjus oli muidugi see, et seal polnud pea ühtegi tuttavat: olid muidugi, eriti algul, Varraku inimesed, kes on vähemalt nägupidi teada; millalgi ilmus välja vana tuttav Aimar Ventsel; no ja muidugi need esinejad või vähemalt osa neist ka. Nii et kui kuskil 22 paiku oli läbi saanud kaheksas õlu ja laval ka paus tekkis, siis leidsin, et pole enam mõtet olla. Oleks muidugi võinud edasi kaanida, aga selleks oleks pidanud ikka seltskonda ka olema. Aga sellest hoolimata oli igas mõttes hea elamus.
Koju jõudes ei viitsinud ausalt öeldes suurt midagi teha - oleks ju võinud registri kallale asuda, aga alkoholikogust arvestades pidasin paremaks jätta see kainemale hetkele :-) See-eest lappasin veidi siis seda raamatut. Suhteliselt huvitav oli, ega ma sellest varasemast ajast, s.t "minu ajale" eelnevast (mis algas nii umbes 1986/1987), suurt midagi ei teadnud, vahest üksikuid pudemeid. Muidugi, tundus olevat üsna Truba-keskne, aga eks ta lõppeks ole ka autor ja et keegi teine pole pikemalt kirjutanud, peab sellega leppima. Ta ise möönis ka tollel esitlusel, et peamiselt on see Tallinna-keskne raamat, kuivõrd ta ise tegutses ja tegutseb Tallinnas, nii et sellevõrra oli minul kui raamatus käsitletaval ajal põhimõtteliselt tartlasel seal vähem tuttavlikku leida. Aga noh, Tamme Eero oli piltidel täiesti olemas, Zepp aka Margus Nõmm ka ja veel nii mõnedki.
Loetud: Akadeemia 9/2008
Vaadatud: mitte muhvigi
Selle ülesleidmine läks tänu eelnevale kodutööle elik kaardi uurimisele üllatavalt lihtsalt, kuigi klubi on ennast ikka päris nurga taha ära peitnud. Muidugi, see oli näha, et see on ikka rohkem selline ontlik rockiklubi ja kogu see punkarite kamp oli seal vahest veidi võõrkeha, aga no eks ta ole, mingit spetsiaalset pungiklubi ju ei ole (vist?) ega vist saakski olla, sest kapitalistlikus maailmas kasumit mitte sisse toovad ettevõtmised naljalt elama ei jää ja pungiklubi nüüd vaevalt kasumit toodaks...
Tükk aega ei toimunud seal midagi, nii et pidin rahulduma Tapperi õllevalikuga. Nagu ikka, oli tumedat vähe või õigemini valikut polnudki, ainult Starobrno Černe ja kõik. Heh, esimene õlu oli muidugi hea, "viiskümmend ja seened" ehk siis õlu ja Truba raamat :-) . Aga nii 19 paiku hakkas juba midagi toimuma ka. Enne seda oli siis ära tehtud asi, mida ilmselt nimetati raamatuesitluseks. Truba kui autor oli muidugi napisõnaline nagu ikka, aga see-eest oli mõnel seal ikka midagi öelda ka. Ma eriti ei kuulnud, sest olin rohkem selle "kontsertsaali" poole peal, kus juba pikemat aega käis häälestamine :-)
Aga kontsert ise oli peris hää, vanad ajad tulid meelde, igasugu keldrikontserdid ja muud asjad. Eriti hea oli muidugi Freddit näha - kuni see mees tegutseb, seni raudselt ei saa öelda punk's dead! Villu ja Truba mitmetes versioonides olid sellised tavapärasemad nähtused, hmm, huvitav, kas pungis saab ka rääkida mainstream'ist? ;-)
Aga sellest hoolimata ma tegelikult väga kaua seal ei olnudki. Üks põhjus oli muidugi see, et seal polnud pea ühtegi tuttavat: olid muidugi, eriti algul, Varraku inimesed, kes on vähemalt nägupidi teada; millalgi ilmus välja vana tuttav Aimar Ventsel; no ja muidugi need esinejad või vähemalt osa neist ka. Nii et kui kuskil 22 paiku oli läbi saanud kaheksas õlu ja laval ka paus tekkis, siis leidsin, et pole enam mõtet olla. Oleks muidugi võinud edasi kaanida, aga selleks oleks pidanud ikka seltskonda ka olema. Aga sellest hoolimata oli igas mõttes hea elamus.
Koju jõudes ei viitsinud ausalt öeldes suurt midagi teha - oleks ju võinud registri kallale asuda, aga alkoholikogust arvestades pidasin paremaks jätta see kainemale hetkele :-) See-eest lappasin veidi siis seda raamatut. Suhteliselt huvitav oli, ega ma sellest varasemast ajast, s.t "minu ajale" eelnevast (mis algas nii umbes 1986/1987), suurt midagi ei teadnud, vahest üksikuid pudemeid. Muidugi, tundus olevat üsna Truba-keskne, aga eks ta lõppeks ole ka autor ja et keegi teine pole pikemalt kirjutanud, peab sellega leppima. Ta ise möönis ka tollel esitlusel, et peamiselt on see Tallinna-keskne raamat, kuivõrd ta ise tegutses ja tegutseb Tallinnas, nii et sellevõrra oli minul kui raamatus käsitletaval ajal põhimõtteliselt tartlasel seal vähem tuttavlikku leida. Aga noh, Tamme Eero oli piltidel täiesti olemas, Zepp aka Margus Nõmm ka ja veel nii mõnedki.
Loetud: Akadeemia 9/2008
Vaadatud: mitte muhvigi
12.6.09
Neljabased mõtted
Ikka endiselt tõlke ülelugemise kallal, nii et ega päevast suurt midagi polegi pajatada...
Avastasin vahepeal, et CUPS 1.4 release candidate'ist on eesti keele tõlge puudu. Ilmselt on seal uuendusi olnud või siis on keegi unustanud. Peaks esimesel võimalusel üle vaatama. Ma ei tea küll, kui palju või kas üldse keegi eestikeelset liidest kasutab, aga põhimõtteliselt võiks see siiski olemas olla. Nojah, nii võimas trükkimissüsteem on muidugi rohkem süsteemiadministraatorite asi ja nemad vaevalt eesti keelt eelistavad (imelik, ah!? :-) ), aga siiski...
Vahva uudis oli Varrakult - valminud on uus raamat Eesti pungi lapsepõlvest ja seoses selle esitlemisega on järgmine nädal päris suur üritus, nojah, nimetame seda siis kontserdiks või milleks iganes. Sinna peaks ikka minema, ka minu noorusaeg on ju samal perioodil ja tollase pungiga seotud (ma hea meelega nimetan end tänagi veel punkariks, kuigi ilmselt praegused noored punkarid suhtuksid sellesse kahtlevalt :-) - aga eks ta ole, anarhism on mu paleus ikka rohkem kui punk seda vähegi suudab...).
Õhtul sain üllatusega teada, et Postimehe välistoimetuses nähtavasti polegi sellist raamatut nagu "Maailma riigid. Kuidas maailma valitsetakse" (kui minu käest päriti asja, mis seal kenasti sees, aga mida muidu eestikeelsetest materjalidest naljalt ei leia). Nojah, ma ise selle tõlkisin, ilmselt sellepärast ka veidi rohkem torkas, aga põhimõtteliselt on see sisu poolest siiski sellise asi, mis peaks ikka välistoimetusel käepärast olema - seal on küll tublisti arvandmeid, mis ajas muutuvad, aga ka üsna palju sellist (eelkõige riikide võimustruktuur), mis praegu, viis aastat hiljem, ja arvatavasti veel vähemalt teist sama palju, püsib muutumatuna. Aga ehk nad nüüd mu väikese õrritamise peale hangivad selle :-)
Loetud: [digi] 6/2009, Arvutimaailm 6/2009
Vaadatud: Kaitseinglid (TV3), Räpane seksikas raha (TV3), Tähekütt (TV6)
Avastasin vahepeal, et CUPS 1.4 release candidate'ist on eesti keele tõlge puudu. Ilmselt on seal uuendusi olnud või siis on keegi unustanud. Peaks esimesel võimalusel üle vaatama. Ma ei tea küll, kui palju või kas üldse keegi eestikeelset liidest kasutab, aga põhimõtteliselt võiks see siiski olemas olla. Nojah, nii võimas trükkimissüsteem on muidugi rohkem süsteemiadministraatorite asi ja nemad vaevalt eesti keelt eelistavad (imelik, ah!? :-) ), aga siiski...
Vahva uudis oli Varrakult - valminud on uus raamat Eesti pungi lapsepõlvest ja seoses selle esitlemisega on järgmine nädal päris suur üritus, nojah, nimetame seda siis kontserdiks või milleks iganes. Sinna peaks ikka minema, ka minu noorusaeg on ju samal perioodil ja tollase pungiga seotud (ma hea meelega nimetan end tänagi veel punkariks, kuigi ilmselt praegused noored punkarid suhtuksid sellesse kahtlevalt :-) - aga eks ta ole, anarhism on mu paleus ikka rohkem kui punk seda vähegi suudab...).
Õhtul sain üllatusega teada, et Postimehe välistoimetuses nähtavasti polegi sellist raamatut nagu "Maailma riigid. Kuidas maailma valitsetakse" (kui minu käest päriti asja, mis seal kenasti sees, aga mida muidu eestikeelsetest materjalidest naljalt ei leia). Nojah, ma ise selle tõlkisin, ilmselt sellepärast ka veidi rohkem torkas, aga põhimõtteliselt on see sisu poolest siiski sellise asi, mis peaks ikka välistoimetusel käepärast olema - seal on küll tublisti arvandmeid, mis ajas muutuvad, aga ka üsna palju sellist (eelkõige riikide võimustruktuur), mis praegu, viis aastat hiljem, ja arvatavasti veel vähemalt teist sama palju, püsib muutumatuna. Aga ehk nad nüüd mu väikese õrritamise peale hangivad selle :-)
Loetud: [digi] 6/2009, Arvutimaailm 6/2009
Vaadatud: Kaitseinglid (TV3), Räpane seksikas raha (TV3), Tähekütt (TV6)
Subscribe to:
Posts (Atom)