Teisibased mõtted

Kui juba eilsest päevast võttis suure tüki eemalviibimine kodunt, siis tänasest veelgi enam. Alustuseks kõigepealt iga-aastane mu kunagise formaalse ja nüüdsegi sagedase tööandja Postimehe korraldatav arvamusliidrite lõuna. (Jah, aastatega olen ma suutnud isegi välja mõelda, miks mind sinna kutsutakse: ma tõlgin üsna paljude väljamaiste või vähemalt väljamaa keeles kirjutavate arvamusliidrite (või ka mitte nii -liidrite) lugusid ja ju siis peetakse väärikaks neid ka oma silmaga nägema kutsuda. Ja näha neid seal muidugi õige palju ka oli, nii kuulsaid kui ka veel kuulsamaid.)

Lõuna oli mõistagi hea ja maitsev, Olümpia kokad olid nagu alati tasemel. Ja hea oli ka mitmesuguste tuttavate inimestega näha ning mõne uuegi inimesega tuttavaks saada. Ja mõistagi olid head ka lõunaga kaasnevad ettekanded, sel aastal siis teemal "Miks me viriseme?" Raidla Jürilt ja Liigi Kadrilt. Eks need, nagu ka muu lõunaga seotud melu, jõuab millalgi ka võimsalt veebiavarusse (praegu on seal olulisematest asjadest ehk põhiettekannetest ainult videod: vastavalt Raidla ja Liigi oma). Kui üldse, siis võib omalt poolt viriseda Raidla Jüri ettekande ühe pisikese lõigu üle, milles oli mu meelest täiesti lambist võetud või vähemalt liigoptimistlik väide. Tema sõnul võiks näiteks Eesti ajada Euroopa tulevase föderatsiooni põhiseaduse koostamise asja, sest erinevalt suurriikidest ei saavat Eestile kuidagi omakasupüüdlikkust ja oma joone pealesurumist ette heita - selline juba olevat väikeste privileeg. Vaevalt oli ta selle välja öelnud, kui mu peas kangastusid kohe arvukad vähemused, kellele on igasugu kaaperdamisi ja pealesurumis ette heidetud - võtame kas või kõige tuntumatena juudid ja homoseksuaalid, keda on kõikjal alati vähemus olnud (imetilluke erand esimeste puhul viimasel poolsajandil või nii nende oma riik Iisrael), aga keda on jumal teab milles kõiges aina süüdistatud ka siis, kui nad üldse pole eriti mingeid juhtohje tahtnud haarata, veel enam aga muidugi siis, kui nad seda on teinud. Aga noh, see oli vaid üks väike lõiguke ja mõttekribal, mis ei muutnud ülejäänud juttu sugugi vähemmõistlikuks.

Vaevalt oli kosutav kõhutäis ja võimas verbaal-kommunikatiivne peatäis selja taha jäänud, kui juba ootas ees sellekuine Nõmme mälumäng. Seekord kulges mäng meile meie enda hinnangul päris edukalt, oli ainult üks küsimus, mille vastuse mitteteadmine tekitas lausa piinlikkust, seevastu aga hulk selliseid küsimusi, millele vastus tuli kena meeskonnasisese koostöö tulemusel. Paraku tundus, et ka teistele sobis see mäng kenasti, nii et lõpptulemuseks oli 7.-10. koha jagamine. Eks siin muidugi avaldab oma mõju see, et Nõmme mäng on kõigest 30 küsimusega, mistõttu iga vastuse ehk iga punkti hind on päris suur: enamasti ongi nii, et vaid ühe vastuse teadmine või mitteteadmine võib meeskonda liigutada nii oma nelja-viie koha võrra üles- või allapoole.

Päeva lõpetas aga ühe väikese artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.


Loetud: Akadeemia 3/2014
Vaadatud: Tehisintellekt (Fox), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Arsenal (TV6)

Laubased mõtted

Tänase päeva peamine featuur oli erakordselt tänasele langenud külaskäik ema juurde. Eks põhjus oli küllaltki lihtne ja seotud ikka selle kõikse põhilisemaga, mis inimest üldse liikvele ajab. No ja muidugi ka inimeste erinev planeerimise oskus: kui minul igasuguse jõulu- ja aastavahetustramburaiga oli kodune toidukapp vahepeal pungil täis, nii et edasine täitmine tundus lausa mõttetu, ja nüüd, pärast aastavahetust, haigutas seal klassiku sõnu sobivalt mugandades vaid igavene tuluke ja tühjad restid, siis ema, vastupidi, oli osavalt osanud nii sättida, et pärast aastavahetust olid toiduvarud vaat et suuremadki kui varem.

Ja nüüd siis hakkas kehtima, ütleksid nähtavasti füüsikalembesed inimesed, ühendatud anumate seaadus ehk parasiitlus: toiduvarude nappuses viibija hiilis sinna, kus neid (väidetavalt) ülearugi palju leidus (ja jäi ka leiduma). Igatahes kõigi nende jõulu- ja aastavahetushõrgutiste järel tundus ääretult tavaline, aga sellest hoolimata suurimate lemmikute hulka kuuluv kartulipuder hakklihakastmega imehea. (Njah, otsekui juhuse läbi olin ma ööl enne seda, üldse teadmata midagi mainitud toiduse olemasolust või tekkest ema juures, oma veebieksistentsi ühes, siinkohal täpsustamata jäävas nurgakeses maininud unistust kardulapudrusaarest keset hakklihakastmeookeani - ah, milline prohvetlus!)

Toekat ja maitsvat kõhutäit täiendas mõistagi tubli peatäis, seda ikka, nagu alati, ristsõnade kujul, milliste ilmumisele, paistab, pühadeaeg sugugi halvavalt mõjunud ei ole.

Aga et alanud aasta tuleks tasakaalukas ja seega mitte liiga rõõmsatujuline, siis ka üks kurvem uudis takkaotsa. Õieti ma juba mõne päeva eest mainisin seda, aga siis veel umbmääraselt, nüüd aga on aeg käes see ka välja öelda. Vähemalt minu käsutuses olevate andmete kohaselt oli täna Postimehes ilmunud Vello Vikerkaare kolumn viimane - väidetavalt olla Vellol aeg edasi liikuda muude vajalike asjade kallal nokitsemisele. Kui ma õigesti mäletan ja oma arvutist välja selgitada suutsin, algas mu pisuke teotsemine Vello abistamisel ajaleheveergudele jõuda 2009. aasta juuli keskel, nii et neli ja pool aastat - mis on õige pikk aeg, mistõttu seda enam on kahju, et see nüüd otsa sai. Aga eks igal asjal pea kunagi ka lõpp olema ja igatahes on neist aastatest meenutada vaid palju head, hulganisti lisandunud teadmisi, vaimustavaid arutelusid ja kõike muud toredat.


Loetud: Vikerkaar 12/2013
Vaadatud: Peeglid 2 (TV6), Thor - Der Hammer Gottes (RTL2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: presidendi uusaastakõne - esimene mustand (Postimees, 04.01.2014)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille alustus möödus küll kodunt eemal. Täpsemalt oli tegu iga-aastase Postimehe arvamusliidrite lõunaga, kuhu mingil mulle veidi saladuslikuks jäänud asjaolude kokkulangemise tõttu on mindki juba mitu aastat kutsutud (arvatavasti on see seotud sellega, et ma osutan ajalehe arvamustoimetusele tõlketeenust, aga ega ma kindel ei ole). Toimus see, nagu enamasti on toimunud, Olümpia hotellis ja mõistagi andis see vähemalt korra aastas võimaluse saada maitsta ka nii-ütelda paremat toitu. Nojah, restoraniportsud on ju alati nii pisikesed, aga see-eest on need kindlasti koostiselt sellised, mida naljalt ise ei tee. Ja otse loomulikult annab selline üritus võimaluse näha õige mitmeid inimesi, keda muidu väga ei näe, olgu siis varasemast ajast tuttavaid, kellega enam kokku ei puutu, või muidu nimekaid inimesi.

Et need lõunad pole kunagi ainult söögiüritus, vaid ka kõneüritus, kus paar inimest räägivad etteantud teemal, siis olgu ära öeldud, et tänavune teema oli "Eestlus avatud maailmas" ning kõneisikuteks Kangro Maarja ja Oki Gunnar, mõlemad arvatavasti inimesed, kes tõepoolest erilist tutvustamist ei vaja. Ma ei hakka pikemalt siin nende sõnavõttudel peatuma, sest need avaldatakse täies mahus homses Postimehes (väike "treiler" ilmus juba tänagi: Kangro oma ja Oki oma), aga mõned mõtted tekkisid küll.

Kangro esinemine algas, nagu kirjainimesele vist lausa kohane, ta enda luulelduse ettelugemisega. Nojah, teemat arvestades oleks ehk oodanud vaat et "Keelepuhtuse deklaratsiooni" :-) (mis on mulle kui luulevõõrale inimesele üks väheseid mitteproosavormis tekste, mis tõepoolest meeldib ja muljet avaldab), aga ta esitas siiski ühe teise, Beavise ja Buttheadi ja rahvuslikkusest nõretava kõnelejaga. Ta muidu üsna vaoshoitud, lausa hillitsetud kõnes oli siiski üks väärt mõte: eestlus on midagi, mida ei tohiks mingil juhul defineerida, niisiis kitsendada - mida rohkem eestlusi, seda parem, seda elujõulisem on eestlus kui selline. Kõne lõpp keeras küll ära sotsiaal- ja maksupoliitikasse ning omariiklusse ja muudesse sellistesse moekatesse teemadesse, aga eks inimesed kipuvad ikka kõnelema sellestki, millest kõnelevad paljud ...

Oki kõne oli äärmiselt faktitihe, nii et üks tuttav nentis hiljem, et selle pealt saaks lausa hulgi mälumänguküsimusi teha. Huvitav sellegipoolest, sest nii mõnedki neist faktidest, isegi kui teada, olid kokku pandud omapärasel moel. Temagi oli eestluse osas optimistlik ega arvanud sugugi, et asjad oleksid halvasti, eesti keel ja rahvas hävimas ja nii edasi, nagu viimsepäevaprohvetid ikka jätkuvalt kuulutavad (ja nagu nad on muidugi kuulutanud ilmselt aegade algusest peale või isegi varem). Aga muidu tõsises ja loogiliselt liikuvas ettekandes torkas kuulamisel otse silma ja kõrva, kui lihtne on langeda loogikalõksudesse, kui soovitakse välja pakkuda positiivset programmi. Ta mainis - täiesti õigesti -, et projektsioonid, mis ennustavad eesti keele ja eestlaste väljasuremist, on usutavasti alusetud, sest tuginevad sellele, et mingit aegrida pikendatakse nii-ütelda joonlauda peale asetades lõpmatuseni, sellised lineaarsed projektsioonid on aga ikka ja jälle valeks osutunud. Millega jääb üle ainult nõustuda: tõesti, elu ei käi nii lihtsalt või kui käiks, siis ei peetaks Hari Seldonit ja psühhoajalugu seniajani ulmeks, vaid eksisteeriksidki reaalsed ja toimivad mudelid, mille alusel inimolu suunata. Ent kohe seejärel tegi ta ise sama vea, lausudes: "Kui me suudame tekitada olukorra, kus iga eestlaste ja eestimaalaste järgmine põlvkond oleks haritum kui eelmine, siis suudame tagada mitte ainult eestluse säilimise, vaid ka elujõu tulevikus." Kui tema enda sõnu tõe pähe võtta, on see lihtsalt võimatu: normaalse arengu korral on vähemalt mõned põlvkonnad kindlasti rumalamad kui eelmine/eelmised (iseasi, kas põlvkonna tarkust ongi üldse kuidagi võimalik määratleda).

Teine asi, mis Oki kõnes silma torkas, oli väide, et "globaliseerumist, väljarännet ja sisserännet ei ole võimalik peatada". Mul tuli paratamatult meelde väike kultuurišokk, mille ma sain Fergusoni Nialli raamatut "Maailmasõda" tõlkides. Väga tugeva majandus(aja)loolase taustaga Ferguson alustab nimelt raamatut (kui välja arvata pikk ja põhiseisukohti postuleeriv sissejuhatus) 11. septembriga 1901 ja nendib, et üleilmastumine (isegi kui seda sõna veel ei kasutatud) oli siis sama võimas kui tänapäeval või mõnes mõttes ehk võimsamgi. Ja samamoodi ei näinud ükski "mõistlik" inimene toona võimalust, et see võiks kuidagi muutuda, alla käia, peatuda. Ometi tuli Esimene maailmasõda ning koos sellega ja eriti veel selle järel piiride sulgemine, autarkiapüüdlused, kõik see, mida praegune "peatumatu" globaliseerumine üritab taas tühiseks muuta. Et ma seda ajalooperioodi väga hästi ei tunne, tuli see mulle toona üllatusena, aga asja kohta rohkem uurides selgus, et õige mis õige, üleilmastumine oli toona täiesti reaalsus. Õieti on ju neid globaliseerumisi  - ja nende vahele perioode, kus see on peatunud ja tagasikäigu saanud partikularismi suunas - olnud varemgi, nii et selline paduoptimism on küll tagasihoidlikult öeldes alusetu.

Hea meel oli ka tõdeda, et kumbki esineja ei saanud kuidagi üle ega ümber tollest viimaste kuude Eesti keskaja teemalisest diskussioonist. Ega olekski pidanud saama, sest teemaga "Eestlus avatud maailmas" on see kindlasti täiesti otseselt seotud. Õieti tuletaski Kangro ju oma eestluste paljususe mõtte ühe tolle keskajakäsitluse autori Kaljundi Linda mõttest, et mida rohkem ajalugusid, seda parem.

Loetud: [digi] märts 2013
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Juventus-Celtic (TV6)

Laubased mõtted

Päev, millesse tõin kerget vaheldusrikkust üle tüki aja praegu (vähemalt kuni Magistrali taasavamiseni, aga võib-olla ka edaspidi) suurima lähedase kaubanduskeskuse, nimelt Mustika kaubanduskeskuse külastamisega. Võib-olla peaks seal just laupäeviti sagedaminigi käima, sest paistab, et Prismas jagatakse sel päeval Postimeest lausa tasuta. Nojah, teisest küljest on muidugi jälle kõik see paberlehe materjal ka internetis olemas, ja ega ma neist kujunduselementidest ja surmakuulutustest nii lugu ei pea, et nende pärast tingimata paberlehte hankida :-)

Tegelikult tahtsin ma kõige rohkem sinna keskusesse minna hoopis sellepärast, et mitu aastat truult teeninud telefon hakkab otsi andma ja peagi on uut vaja. (Jah, see on üks neist mitte väga paljudest, mille aku ei ole vahetatav...) Muidugi, ka interneti kaudu saaks ju hankida, aga paraku olen ma kogenud, et telefoni tuleb ikka käes hoida, enne kui otsus langetada. Ja nii oli seekordki: ehkki ma olin paar isendit kõrva taha pannud, selgus mõnda neist poes katsudes, et nad on ikka neetult suured, täpsemalt laiad, sellised, mis ei mahu enam pihku, vaid mida peab juba sõrmedega hoidma, mis on ääretult ebamugav. Nojah, paraku ei kipu e-poed või muud telefone tutvustavad saidid suurust üldse tähele panema: nii ei ole ei EMT-l, Tele2 ega Elisal võimalust filtreerida telefone mõõtmete järgi ja see ei paista üldse levinud filtreerimiskriteerium olevat... Aga nüüd ma vähemalt tean, et tuleb kindlasti hoolikalt mõõtmeid vaadata (veebis siis) ja et üle 60 mm laiust on ikka kohe kindlasti liiga palju...


Loetud: Akadeemia 3/2012
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: Levadia - Trans (TV6)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: tagasi kooli (Postimees, 17.03.2012)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida alustas "varahommikul" ehk nii enam-vähem kohe pärast tõusmist väljaskäimist nõudev üritus, nimelt uhkelt Postimehe arvamusliidrite lõuna nime kandev koosviibimine. Siinkohal muidugi on kohane ka tänada kõiki Postimehe tellijaid, kelle kulul ma kõhu täis sain süüa :-) Selleaastane üritus oli pisut teistsugune: juhtimisstruktuuride mitmekesistumise tõttu oli esmatervitajaid trepil varasema kahe asemel juba kolm ja söögimeeleolu katkestajaid elik puldist tarkade sõnade puistajaid samamoodi tervelt kolm. Neiks olid siis Muti Mihkel, Kallase Siim ja Masso Iivi Anna, kelle sõnavõtte ma ei hakka siinkohal kommenteerima, aga mida ei olnud siiski sugugi paha toidukordade vahele ära kuulata. Traditsiooniline oli siiski "aasta arvamusliidri" väljakuulutamine, kuigi mu meelest kuju, mis selle tiitliga kaasnes, oli läbinud megavõimsa kaalustjälgijate kursuse ja kahanenud juba selliseks, mida on võimalik isegi ühe käega hoida. Nimetatud arvamusliidriks sai vähemalt mulle mõnevõrra üllatuslikult - Postimees võiks ju Jannseni kujuga autasustada pigem ikka kodumaiseid mõtlejaid ja mõtisklejaid - Edward Lucas. Teiselt poolt see muidugi rõõmustas, sest nähtavasti suurem osa tema eesti keeles ilmunud kirjatükke on tulnud minu tõlkekojast :-)


Loetud: Mitmekülgne konservatism
Vaadatud. Välisilm (ETV)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest võttis oma osa suhteliselt ootamatu artiklitõlge Postimehe hüvanguks. Õieti polnud see ootamatu, aga muutus ootamatult kiireloomuliseks, kui selgus, et vanainimese silmad ei olnud suutnud enam täpselt seletada ja olid lugenud kirja pandud "tahaks panna neljapäevasesse lehte" asemel välja "tahaks saada neljapäevaks"...

Lisaks sellele jättis tööaega - muidu tänane ilm soodustas eriliselt igasuguseid vaimseid pingutusi tänu nauditavale äikesevihmale, mis polnud paraku küll väga kestev, aga lõi siiski lisaks õhule puhtaks ja varustas uute energiabatoonidega kuumast vaevatud hinge - veel veidi vähemaks teine ootamatus, nimelt ema külaskäik, kes järsku leidis, et Kunglas on küllaga küntud ja külvatud ja juba ka lõigatud ja üles võetud ning on aeg tagasi Tallinnasse põrutada, väisates siis mõistagi ka pojaraasukest. Ja ehh veel kuidas väisata: mida kõike paremat tal kaasas polnud, kõikvõimalikke hõrgutisi Kungla aiamaalt alates värskest kartuli ja tomatitest-kurkidest kuni nii armastatud ja nauditava munavõini välja! Nii mõnus on olla pisike nuumpõrsakene!
No ja kui arvestada, et kündmise ja külvamise kõrval oli ta vahepeal jõudnud ka Ristiku ja Meistriristiku ristsõnavihikud nii ära täita, et jäi üle need vaid mulle lõpuviimistluseks ette visata, siis võib öelda, et õhtupoolik möödus valdavalt meeldivalt töövabas ja intellektuaalselt pingelises õhustikus... (võib-olla lõi taas välja vanadusest tingitud marasm ja vaimline allakäik, aga tundus, et seekordne Meistriristik oli tunduvalt keerulisem, õige palju asju tuli teatmeteostest või internetist üle vaadata ja järele uurida)


Loetud: [digi] august 2011; Akadeemia 8/2011
Vaadatud: jalgpalli sõpruskohtumine Türgi - Eesti (ETV2), Seitseteist kevadist hetke (ETV), Draakonisõjad (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline masendavast kuumusest ja migreenist tiine tööpäev, mida kärpis veidi kahe loo tõlkimine Postimehe hüvanguks.

Loetud: Akadeemia 6/2011
Vaadatud. Seitseteist kevadist hetke (ETV), Stargate Universe (RTL2), Warehouse 13 (RTL2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse jälle lõikus sisse Postimehe soov saada ühe loo tõlget, mis sedakorda oli küll märksa huvitavam kui tavaliselt (nagu kultuurirubriiki minevad asjad kipuvadki olema, muidugi).


Loetud: Arvutimaailm 5/2011
Vaadatud: Kuraditõestus (ETV2), Jalgpalli sõpruskohtumine Eesti - Baskimaa (ETV2), Stargate Universe (RTL2), Warehouse 13 (RTL2)

Ilmunud tõlked: Umberto Eco: filosoofia, mitte "Star Trek" (Postimees, 25.05.2011)

Teisibased mõtted

Algusosas tavaline tööpäev, millesse küll segas end taas Postimees palvega tõlkida üks lugu. Ent õhtupooliku ja õhtu veetsin juba märksa meeldivamalt, külastades vana sõpra, kelle juurde oli neid vanu sõpru kogunenud natuke rohkemgi. Kui välja jätta põhjatutest mülgastest taas maailma nuhtlema lennelnud sääsed, mis sundis mõnelgi korral kahetsema, et ma polnud mütsi kaasa võtnud, oli väike grillimine kenas roheluses ja muidu jõmisemine just see, mida vaja, vähemalt inimesele, kel on viimaste ponnistustega enne raamatutõlke üleandmist juhe hakanud mitte enam isegi kergelt, vaid juba päris korralikult kokku jooksma... Ja pealegi ei olnud ma üht kohalviibinutest õieti näinudki pärast EHI aegu, nii et see andis veel huvitavust ja mõnusust õhtule juurde.


Loetud: Vikerkaar 4-5/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll võttis tubli tüki ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Aga seda ei pea ma sugugi kahetsema, sest tavapäraste spetsiaalselt ajalehele kirjutatud ja sestap "keskmise" lugeja rumalust ehk teisisõnu üldmõistetavust arvestades äärmiselt lihtsa keelepruugi asemel oli sedakorda tegemist inimesega, kes ei häbene näidata, et ta oskab sõnu seada ja kasutada ka selliseid, mida "keskmine" lugeja tõenäoliselt väga kuulnudki ei ole... Pingeline ja ma muidugi kahtlen, kas ma suutsin ikka üldse adekvaatselt tõlkida nii nõudlikku teksti, aga sellise hea värina võttis see töö sisse küll.

Täna siis mõningaste kõhkluste järel registreerisin ka Mandriva äsja püsti pandud Transifexis (ehk veebis tarkvara tõlkimist võimaldavas keskkonnas) ära Eesti meeskonna (nojah, arvata on, et nagu ma olen viimased kaheksa aastat üksi Mandrivat tõlkinud, ei too ka "veebiminek" elavjõudu juurde, seda enam, et tõlkeprotsent on nagunii sisuliselt 100%, mis ilmselt ei ajenda ka kedagi oma teenuseid väga pakkuma...). Mandrivas on mõneti mõistlikumalt asi lahendatud kui näiteks Mageias, kus praegu on palju käsitööd. Sisuliselt on tõlkijate ülesanne ainult tõlkida, muu tehakse ära "eesriide taga", kas automaatselt või siis mõne spetsiaalse inimese poolt. Mul oli eriti kahtlusi selles osas, mida ma vist olen varemgi maininud, et Transifex kustutab ära tõlkefailide päise, kus traditsiooniliselt on olnud kirjas kõik varasemad tõlkijad, niisiis sisuliselt nende autoriõigus. Aga vähemalt Mandrivas paistab olevat sellele lahendus leitud: seniste failipäistes olevate nimede automaatne eraldamine eraldi faili ning edaspidi Transifixist viimase tõlkija lisamine sinna. Mis paistab igatahes võtvat maha mu seni suurima vastuargumendi Transifexi kasutamisele tõlkimise põhivahendina (see on samuti praegu Mageiaga erinev: Mandrivas on kavas võtta Transifex põhialuseks ja sealt siis SVN-i kopeerida tõlked, kust neid vastavad tarkvaratükid siis kasutavad; Mageias on praegu veel SVN põhiline ja just sealt sünkroonitakse Transifexis olevaid asju, mitte vastupidi).


Loetud: Akadeemia 5/2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Rohelise seljakotiga mees (ETV2), Silla all (ETV2), Pilvede all (Kanal2), Fritsud ja blondiinid (ETV), Stargate Universe (RTL2), Warehouse 13 (RTL2)

Neljabased mõtted

Kui mõni päev persse läheb, siis ta läheb ikka täiega perse, võiks vist tänase kokku võtta. Nojah, veidi sai ka põhitööd teha (mida on veel nii hirmus palju ja tähtaeg lõõtsub kukil nagu end hingetuks jooksnud ja, keel vestil, edasi punnitav Achilleus kilpkonna jälitades...). Aga siis jooksis ootamatult lausa Postimehe ja Diplomaatia ühisrinne sisse ja oleks siis, et lihtsa asjaga, vaid sootuks looga, mille puhul tuleb maru hoolikas olla, nagu nekroloogide puhul ikka, eriti aga siis, kui lugu algselt polegi sellena kirjutet...

See üksi poleks veel väga ehk morjendanud, aga tubli osa päevast kulus ka peadpidi suure mürtsuga vastu ülikõvast raudbetoonist valmistatud seina jooksmisele Mageia rindel. Mul oli tagasihoidlik kavatsus enne tänaõhtust Mageia tõlkemeeskondade esindajate kohtumist Transifexis tehtud ja täiendatud tõlked SVN-hoidlasse sisse kanda, et need kenasti peatselt ilmavalgust nägevasse eelväljalaskesse sisse jõuaksid, aga võta näpust, nii lihtne see ka polnud. Esiteks nimelt selgus, et mingil põhjusel olen ma välja jäänud grupist, mis annaks mulle üldse õiguse midagi SVN-hoidlasse sisse kanda - või õieti ka sealt nagu kord ja kohus välja võtta (et hoidla on avalik ja ka veebiliidesega, siis muidugi tuimalt alla laadida saab, aga kui sissekandmisõigust pole, pole sel ju ka mõtet). Niikaua, kuni sellega tegeldi (ja nagu suuremates organisatsioonides ikka, võtab asi, mis ei ole päris otseselt kellegi kohustus, vaid nõuab mõningast eemaletõmbumist muudest ülesannetes, mida alles sündiva distributsiooni korral mõistagi rohkelt leidub), üritasin leida viisi, kuidas saada jagu Transifexi ühest suuremast puudusest, nimelt sellest, et tavapäraselt tõlkefailide päises olevad kommentaarid varasemate tõlkijate kohta (kenasti koos e-posti aadresside ja tõlkimise aastatega) lihtsalt ära kaotatakse. Paistab, et muidu võimas msgmerge ei suuda siin midagi teha - kui kord on juba tõlkefaili päis ära rikutud, siis seda vanast failist, kus see olemas on, enam kuidagi tagasi tekitada ei saa. Või õigemini, saab muidugi, kui seda puhtalt käsitsi kopeerimise ja asetamisega teha, mis mõistagi on päris tülikas, mistõttu ma lükkasin selle tänaselt edasi mingitesse järgmistesse varnadesse...

See probleem oli üleval ka õhtusel Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel, kus jõuti arusaamisele, et selle probleemiga, nagu ka mõnede teistega, mis Transifexi ja üldse tõlkeprotsessi juures on ilmnenud, hakatakse intensiivselt tegelema pärast Mageia 1 ilmumist, niisiis millalgi suvel. Veel mõned küsimused tekitasid vähem või rohkem elavat arutelu, aga kes soovib nendega lähemalt tutvuda, võib uurida kohtumise kokkuvõtet või täielikku logi.

Õhtul pakkus mõningat lohutust nii lohutu päeva järel Kanal2 näidatud film "Hirmu kummardajad" (Believers), mis oli ka niisama piisavalt huvitav, aga mille lõpp keeras kogu filmile väga võimsa ja ootamatu vindi peale ja muutis selle kokkuvõttes täiesti nauditavaks.

Samuti võib positiivsema külje pealt ära mainida silme ette sattunud ülevaadet sellest, mida arvasid Usama bin Ladini peidupaigast, tollest hoonest seal Pakistanis, naabruses elavad inimesed. Seal leidus nii mõndagi, mis pani päris mitmeid mõtteid liikuma ja viis seeläbi kerkinud muremõtted mõnekski ajaks veidi kaugemale. Aga eks nende "pealtnägijate" tunnistustega on muidugi alati see häda, et need ilmuvad ju reeglina pärast sündmust ja on pahatihti sellest omajagu mõjutatud (üksikutel harvadel kordadel võib hiljem olla kättesaadav sündmuse-eelne kirja pandud või visuaalselt jäädvustatud "tunnistus", mis peaaegu alati jätab isegi sündmusejärgselt sootuks teise mulje kui kas või sama jäädvustaja sündmusejärgne "tunnistus"). Aga igatahes lugeda tasub.


Loetud: Tehnikamaailm 5/2011
Vaadatud. Pilvede all (Kanal2), Hirmu kummardajad (Kanal2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll oma osa võttis lausa kolme artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, aga muidu rien.

Loetud: Tehnikamaailm 5/2011
Vaadatud: IT-planeet (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga. Manchester United - FC Schalke 04 (TV6), Stargate Universe (RTL2), Warehouse 13 (RTL2)

Esmabased mõtted

Valdavalt tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, kuigi korraks sõitis sisse ka Postimees hädalise palvega kiiresti üks lugu nende hüvanguks eesti keelde panna. Mulle ei meeldi küll mu ainsal "puhkepäeval" muude asjadega tegelda, aga lugu ise oli eriti homset päeva arvestades väga aja- ja asjakohane ning ka üpris hästi kirjutatud, nii et ära ma ta tegin.

Tarkvara vallas võtsin täna üle pika aja ette ka Mandriva, kus, oh üllatus, oli kauase vaikelu järel tekkinud taas mõningaid tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe (tegelikult võib neid isegi rohkem olla, sest ühe väite kohaselt ei olevat jaanuarist saadik tõlkefailide genereerimine enam korralikult töötanud, aga eks ma üritan seda veel uurida). Ülejäänud päev kulus KDE arendusharule, kus nende mainitud muude asjade tõttu ma päris nii kaugele ei jõudnud, kui oleksin soovinud, mistõttu ilmselt veel suur osa, kui mitte kogu terve järgminegi esmaspäev kulub kasutajaliidese viimaste "lihtsamate" juppide ärategemisele, enne kui põhjalikumalt taas dokumentatsiooni kallale asuda. Igatahes tunne on hea, kui statistikat vaadates on valdavalt pilt roheline ning punast (tõlkimata) ja kollast (vajab ülevaatamist) esineb vaid laiguti.

Õhtupoolikul sain ka kaks head filmielamust. Esimene neist oli "Cloverfield", mida ajendas vaatama kuskilt silma või kõrva jäänud teadmine, et sel olla midagi pistmist Chtulhu mütoloogiaga. Lähemal lisamaterjalide uurimisel selgus, et see oli vale mälupilt - või õigemini, et seda spekulatsiooni käidi välja enne filmi ilmumist. Tegelikult sellega on ehk seost ainult nii palju, et ka "Cloverfieldis" oli tegemist merest tulnud koletisega. Aga film ise oli nii kontseptsioonilt kui ka kunstiliselt päris hea, selline ergastav ja päris vaba enamasti koletistefilmidele omasest lapsikusest, pigem pinevuselt tasemel õuduka kanti juba. Veidi hiljem ja juba hoopis täiesti teisest vallast, aga samamoodi korraliku elamuse pakkunud film oli venelaste komöödia "Наша Russia. Яйца судьбы", mille "gastarbeiterid" ja kogu muu jaburus kindlustas väga meeleoluka ja mõnusa poolteisttunni.


Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Ebatavaline perekond (FoxLife), Cloverfield (TV3), Naša Russia. Jaica sud'bõ (RenTV)

Tarkvaratõlked:
Mandriva: 1, 2, 3
KDE arendusharu

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mille põhitööle pühendatud osast lõikas küll oma kopsaka tüki tervelt kolme artikli tõlkimine, neist kaks Postimehe ja üks Diplomaatia hüvanguks. Muidu igav liiv ja tühi väli elik rien.


Loetud: B. Lee Whorf. Keel, mõtlemine ning tegelikkus
Vaadatud: Eureka (TV6)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev - või õieti mitte just väga tavaline, sest eilsele kahele lisaks tuli täna tõlkida juba lausa kolm artiklit Postimehele! Ära tahavad tappa, saadanased - aga sedakorda elasin ma selle siiski veel väheste valuhoogudega üle :-) Muidu rien.


Loetud: Vikerkaar 3/2011
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), 3DOK: Inimrööv Liibanonis 1 (TV3), IT-planeet (TV3), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Chelsea FC-Manchester United FC (TV6), Stargate Universe (RTL2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida küll kärpis tervelt kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.

Täna nägi ka ilmavalgust Mageia esimene beetaväljalase, mille kohta ma tegin eraldi pisukese uudisnupu. Seoses sellega tuli põhitöövälist tõlkimist rohkemgi, nimelt samuse beetaväljalaske allalaadimislehekülg, mis peaks nüüd siis kenasti eestikeelne olema (õigemini valdavalt, sest mu meelest mõned jupid seal leheküljel ei ole ikka veel tõlgitavad...).

Õhtul pakkus veel elamuse Euroopa meistrite liiga veerandfinaal Interi ja Schalke vahel. See oli muidugi selge juba enne mängu, et Schalke ei ole lihtne vastane, aga siiski võis arvata, et ehk käib Inter neist üle. Ent võta näpust! Esimene poolaeg käis tõeliselt äge andmine ja võis näha vaimustavalt head jalgpalli - alates juba sellest, et sellisel tasemel mängude kohta ikka päris haruldaselt löödi värav juba esimesel minuti ja veel milline - kenas kaares löök peaaegu poole väljaku pealt täpselt üle vahetult enne situatsioonist välja mängitud väravavahi selja taha...Teise poolaja avaminutid tõotasid jätku, aga kui oli mängitud kümmekond minutit ning Schalke lõi värava ja siis kohe järel Interi mees veel omavärava, hääbus ka mäng ja kulges üsna ilmetult lõpuni välja. Aga sellest hoolimata: juba 5:2 tulemus on jalgpallis, eriti kõrgemal tasemel, ikka küllaltki haruldane ja selle mängu esimene poolaeg oli tõeliselt muljetavaldav.

Loetud: TM Kodu ja ehitus 3/2011, Vikerkaar 3/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Internazionale Milan-FC Schalek 04 (TV6), Eureka (TV6)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks (õieti küll rohkemgi kui mõnevõrra, sest eriti tolle artikli algus oli tõeline segadusseajav pähkel - aga ma loodan, et ma hammustasin ta ikka õige hambaga puruks...)

Veel veidi aega võttis eile lubatud ja täna ära tehtud Mageia tööriistade tõlgete ülevaatamine ja veebi lisamine. Igatahes võib öelda, et paari tunniga oli kõik, mida Mageia Transifex (või õieti Mageia üldse) praegu tõlkimiseks välja pakub, üle vaadatud ja üksikud pisikesed muudatused ka tehtud. Mida muidugi võis ka loota: Mandriva tõlgitus on juba aastaid olnud 100% ja Mageia kui tema järglase puhul on seda taset vähemalt esialgu, kui erinevused on peaaegu olematud, üpris lihtne hoida. Sellest hoolimata on kõik mõistagi kutsutud nii tõlkemeeskonnas kaasa lööma (sest võib eeldada, et mingil hetkel võib asju, mida Mageia tõlkimiseks pakub, tekkida rohkemgi) kui ka vähemalt olemasolevaid tõlkeid üle vaatama, et leida neist ebakõlasid, kohmakusi ja muud sellist, mille väljarookimine ja parandamine võimaldaks vaid eestindust veel paremaks muuta.

Mõistagi oli Transifexiga seonduv arutulusel ka õhtupoolikul peetud Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC-kohtumisel. Mõned asjad, mis kindlasti peaksid olema tõlgitavad, on veel ju puudu, aga loodetavasti jõuavad ka need varsti "avalikkuse" ette. Samuti pakub Transifex praegu statistikat ainult projekte (konkreetseid tarkvaratükke) pidi, mitte aga keelte kaupa, aga usutavasti on seegi lahendatav, nagu ka võimalus suunata kõik või vähemalt originaalfailide uuendused Transifexis ümber nii, et teade sellest jõuaks ka tõlkemeeskondade postiloendisse elik meililisti (mille eestindusele pühendatud haruga võib ka soojalt soovitada kõigil liituda, kes vähegi huvi tunnevad Mageia vastu). Kohtumise kokkuvõtet võib lugeda siit ja täielikku logi siit.


Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Protsess (ETV2), Vahakujude maja (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline, kuigi lühikeseks jäänud tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Veel rohkem kärpis seda aga õhtune küllaminek, mis pakkus pikkadeks tundideks, järgmise päeva hommikuni välja mõnusat äraolemist , head seltskonda ja kõike muud, mis selle juurde kuulub. Vahetevahel on sellised pingemaandamised lausa hädavajalikud ja eriti hea, kui seda õnnestub teha nii heas seltskonnas, nagu täna.

Enne kodunt lahkumist nägin siiski veel uudist, et Mandriva on valmis saanud ühe uue tööriista, nimelt "rakendustehalduri" (Mandriva Application Manager ehk MAM). Esimese pääsukese videot võib näha YouTube'is. Nii palju kui ma aru saan, peaks see siis kas asendama või esialgu vähemalt olema alternatiiv senisele tarkvarahaldurile. Visuaalselt tundub see kindlasti köitvam, aga esialgu pole olnud võimalust seda mujal kui osutatud videos näha, nii et arvamused jäävad järelikult hilisemaks. Aga igal juhul on hea näha, et siiski toimub ka arendus Mandriva tööriistade osas - vahepealse poole aastaga tundus, et see on sootuks soiku jäänud. Mitte et neil midagi väga viga oleks, kindlasti teeniksid nad vähemalt mõne aasta või rohkemgi veel kenasti ka ainult hädavajaliku kohendamisega, aga kena, et mõeldakse ka tuleviku peale ning üritatakse välja pakkuda midagi, mis võiks tõmmata endale pilke ja seeläbi äsja madalseisus olnud firmat, samuti distributsiooni edasi aidata.


Loetud: Tuna 1/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: kauge kaarega (Postimees, 26.03.2011)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida küll kärpis omajagu tervelt kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, neist üks veel nii-ütelda kiirtööna.

Enne seda oli aga ka üks meeldivam tilluke katkestus, kui ukse taha (ja ikka ja jälle imestades, et mul fonolukku pole sisse lülitatud) ilmus postikuller, näpu otsas pakike SERK-ist läkitatud raamatutega, mis olgu siinkohal ka ära nimetatud:

• M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
• R. Võsaste. Harald Riipalu lugu
• L. Jürgenstein, L. Rootalu. Peterburi eestlaste lood
• E. Tuomioja. Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus
• V. M. Manfredi. Draakonite impeerium
• C. Miéville. Linn ja linn

Sattusin täna hoopis üht muud asja taga ajades juba õige mitme aja eest ilmunud, aga ikka veel oma lühiduses lööva ning hirmu- ja jubedusvärinaid esilekutsuva artikli peale, mis ilmselt igal tõlkijal peaks olema lausa välja trükitud ja töölaua kohale seina peale kleebitud. Seal toodud jubetõlked on muidugi asjad, mida lehest lugedes võid muiata - ehkki samal ajal tõenäoliselt oigab su enda tõlkeid käes hoides keegi teine...


Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), Eureka (TV6)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida lühendas pisut ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks.

Õhtupoole anti kavakohaselt õigeaegselt teada Mageia teise alfaväljalaske ilmumisest, mille kohta ma tegin ka pisukese uudisnupu.


Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Euroopa jalgpalli meistrite liiga: FC Bayern München - FC Internazionale Milano (TV6), Eureka (TV6)