Täna sain siis üle kahe, võiks lausa öelda, et peaaegu kahe ja poole aastase vahe järel taas sellise tähtsa dokustaadi nagu ID-kaart omanikuks. Õieti oleks võinud saada juba esmaspäeval, sest kuigi ma alles reedel taotlemas käisin, nagu hoolikad ajaveebilugejad mäletavad, sai see imekähku valmis, ent esmaspäeval tundus ilm veel jubesuvine olevat ja et kohe lubas paremaks muutumist, siis ma otsustasin õige pisut oodata. Täna ent olidki ideaalsed ilmatingimused käes: temperatuur seal 5 ja 10 plusskraadi vahel ning lisaks veel kena vihmake ka, just selline paras, mis pole enam seenevihm, aga veel mitte ka, kuidas öelda, pärisvihm, midagi sellist mõnusat vahepealset. Eks ma üritasin taas võimalikult vara minna, et võimalikku rahvarohkust vältida, aga kohale jõudsin ikka 11 paiku, mis on muidugi mu jaoks hirmmaru vara, aga ma kahtlustan, et mitte kõigi jaoks. See ent ei paistnud midagi tähendavat, sest ega rahvast palju ei olnud ning jäi mulje, et erinevalt dokumentide taotlejatest võetakse dokumentide kättesaajad kohe päris kohe ette: vaevalt olin saanud oma järjekorranumbri võtta, järeldusele jõuda, et paar inimest peaks eespool olema, ja maha istuda, kui tuli taas üles karata, et lae all plinkivast tulukesest juhindudes õige lauakese taga maanduda. Veel paar minutit ja käes ta mul oligi, see ID-kaart.
Kodus proovisin ka järele ID-kaardi töötamise internetis ja kuigi Firefoxiga tuli natuke mässata, täpsemalt lausa kaks korda taaskäivitada, enne kui see suvatses aru saada ja taibata, et masina taga asub ID-kaart, ei pakkunud seegi suuremaid üllatusi: kõik toimis nagu vaja. (Ehkki ma allkirja andmist otseselt ei proovinud, aga eesti.ee seda ometi juba sisselogimiseks miskipärast tahtis (kuidagi naljakas, et enne tahetakse PIN2 kui PIN1, aga ju sel mingi mõte siis on), nii et ilmselt töötab see ka mujal.)
Loetud: Akadeemia 5/2014
Vaadatud: Heeringas Veenuse õlal (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), 37 päeva (ETV), Stepan Bandera. Sledõ na Maidane (RTR Planeta), Ingel või deemon (Sony Entertainment)
Showing posts with label ID-kaart. Show all posts
Showing posts with label ID-kaart. Show all posts
29.5.14
24.8.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, niisiis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Jätkasin KDE ja eelkõige nonde KDE-PIM-i asjade kallal ning suuremas osas saigi see korda. Mõned päris suured, see tähendab rohkete sõnedega failid jäid küll veel tegemata, aga need peaksid valdavas osas koosnema just sellisest tekstis, mis on mitmelt poolt kokku kraabitud ja neisse failidesse koondatud, seega valdavalt vaid lihtsalt ülevaatamise vaev. Kuigi dokumentatsiooni tekkis vahepeal hulgaliselt uusi stringe juurde, jõuan ehk siiski stabiilse haru (s.t tulevase 4.5.1) juba järgmisel esmaspäeval peaaegu täielikult korda. Mis oleks hea, sest arendusharus ootab ees juba peatselt ilmub KOffice'i uus väljalase ja veel mõned asjad, mis on stabiilse haruga maadlemise tõttu unarule jäänud.
Tarkvara lainelt veel: täna laekus teade, et ammune veateade, mis käsitles kiipkaardi toetust Kgpg-s, on nüüd lahenduse leidnud. Vähemalt teoorias tähendab see, et Kgpg peaks nüüd siis olema võimeline välja lugema kiipkaartidel olevaid võtmeid ja neid krüptimiseks kasutama. Samas ma veidi kahtlen, kas see käib näiteks Eesti ID-kaardi kohta, mida käsitleb ilmselt rohkem veel vanem veateade - aga kui see peaks nii olema, siis oleks küll vahva, kui saaks ID-kaardiga allkirjastada ka näiteks KMailist saadetud kirju jms. Aga karta on, et sellega peab siiski veel ootama...
Täna kuulutas president välja uue sõnavõistluse, kus otsitakse suupärasemaid ja mõistlikumaid vasteid üheteistkümnele küllaltki palju kasutusel olevale mõistele. Mul on hea meel nentida, et ka mu käsi on selles natuke mängus olnud, kuigi väga põgusalt. Nimelt küsis üks töörühma liige mõni aeg tagasi ka minu käest, millised võiks olla need sõnad ja fraasid, mis vajaksid nii hädasti asendamist, et väärivad kohta sõnavõistlusel, ning mu pakutust ongi lausa kaks tükki seal sees - ilmselt küll mitte nüüd ainult minu tõttu, vaid ikka seepärast, et need ongi sellised, mis vajavad paremat vastet eesti keeles. Loodetavasti annab see sõnavõistlus samuti häid tulemusi ja nii mõnedki kolesõnad asenduvad millegi etemaga.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2010
Vaadatud: Fringe (Pro7), Eureka (Pro7)
Tarkvara lainelt veel: täna laekus teade, et ammune veateade, mis käsitles kiipkaardi toetust Kgpg-s, on nüüd lahenduse leidnud. Vähemalt teoorias tähendab see, et Kgpg peaks nüüd siis olema võimeline välja lugema kiipkaartidel olevaid võtmeid ja neid krüptimiseks kasutama. Samas ma veidi kahtlen, kas see käib näiteks Eesti ID-kaardi kohta, mida käsitleb ilmselt rohkem veel vanem veateade - aga kui see peaks nii olema, siis oleks küll vahva, kui saaks ID-kaardiga allkirjastada ka näiteks KMailist saadetud kirju jms. Aga karta on, et sellega peab siiski veel ootama...
Täna kuulutas president välja uue sõnavõistluse, kus otsitakse suupärasemaid ja mõistlikumaid vasteid üheteistkümnele küllaltki palju kasutusel olevale mõistele. Mul on hea meel nentida, et ka mu käsi on selles natuke mängus olnud, kuigi väga põgusalt. Nimelt küsis üks töörühma liige mõni aeg tagasi ka minu käest, millised võiks olla need sõnad ja fraasid, mis vajaksid nii hädasti asendamist, et väärivad kohta sõnavõistlusel, ning mu pakutust ongi lausa kaks tükki seal sees - ilmselt küll mitte nüüd ainult minu tõttu, vaid ikka seepärast, et need ongi sellised, mis vajavad paremat vastet eesti keeles. Loodetavasti annab see sõnavõistlus samuti häid tulemusi ja nii mõnedki kolesõnad asenduvad millegi etemaga.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2010
Vaadatud: Fringe (Pro7), Eureka (Pro7)
26.3.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Õhtupoolikul vaatasin Kanal2 pealt dokfilmi "Käigu kõik kuradile", mis tõotas avada siit välja rännanud ja mujal (=Lõuna-Hispaanias) põhjakihti suubunud eestlaste saatust ja probleeme. Veidi suuresõnaline reklaam tekitas kahtlusi ja selles osas ei pidanud pettuma: tõepoolest, vähemalt mina ei saanud selle tunni jooksul just kuigi palju targemaks kogu selle väljarännuproblemaatika osas. Tublisti eklektilisust ja hüplikkust oli ka. Aga päris raisatud ajaks seda tundi ei saa ka pidada, sest isegi kui see ei jõudnud, kuidas öeldagi, üldistuse tasandile, siis ega neid kerjustest, prostituutidest ja muudest eluheidikutest filme ju nii palju ka ei ole, et see täiesti külmaks oleks jätnud. Igal juhul jäi filmist mulle meelde kolm asja. Esiteks ja täiesti mõistetavalt läks mulle väga hästi peale filmi põhiteema: no kuidas saakski mind külmaks jätta, kui pidevalt kõlab üleskutse "Otsime Mareki üles"! :-) Teine sümpaatne joon oli reporteri julgus. Võimalik, et seal taga olid ka mingid kokkulepped kohalike võimuesindajatega või veel midagi, aga igatahes liikus ta üsna julgelt sellistes küllaltki kahtlastes kohtades ja muidugi nõuab n-ö tavaliselt inimeselt omajagu vaprust ka agar kaasalöömine prügikasti sisu sorteerimises või ka tänaval kerjuste kõrvale mahaistumine. Kolmas asi, mis tekitas imeliku tunde - just nimelt imeliku, sest ma ei oska isegi öelda, kas see oli negatiivne, positiivne või veel midagi -, oli nii-ütelda Eestit sümboliseeriv kolmainsus: Viru Valge, must leib ja Eesti lipuke.
Teine päeva jooksul silma jäänud asi oli see, et pärast paariaastast asjaajamist on nüüd lõpuks ometi Sertifitseerimiskeskuse sertifikaadid Mozillasse kaasa pandud. Ehk siis teisisõnu peaks edaspidi Firefoxi (ja nähtavasti ka selle sugulasbrauserite) kasutajatel olema lihtsam isikutunnistusega majandamine, sest pole vaja enam ise neid sertifikaate importida. Eks ta aega võttis päris palju, aga ilmselt ongi niisuguste asjade nagu sertifikaadid puhul pigem parem, kui asjad kulgevad aeglasemalt ja põhjaliku kontrollimise ja testimise saatel, mitte aga kiirustades ja siis muudkui hooletusvigu lappides.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Käigu kõik kuradile! (Kanal2)
Õhtupoolikul vaatasin Kanal2 pealt dokfilmi "Käigu kõik kuradile", mis tõotas avada siit välja rännanud ja mujal (=Lõuna-Hispaanias) põhjakihti suubunud eestlaste saatust ja probleeme. Veidi suuresõnaline reklaam tekitas kahtlusi ja selles osas ei pidanud pettuma: tõepoolest, vähemalt mina ei saanud selle tunni jooksul just kuigi palju targemaks kogu selle väljarännuproblemaatika osas. Tublisti eklektilisust ja hüplikkust oli ka. Aga päris raisatud ajaks seda tundi ei saa ka pidada, sest isegi kui see ei jõudnud, kuidas öeldagi, üldistuse tasandile, siis ega neid kerjustest, prostituutidest ja muudest eluheidikutest filme ju nii palju ka ei ole, et see täiesti külmaks oleks jätnud. Igal juhul jäi filmist mulle meelde kolm asja. Esiteks ja täiesti mõistetavalt läks mulle väga hästi peale filmi põhiteema: no kuidas saakski mind külmaks jätta, kui pidevalt kõlab üleskutse "Otsime Mareki üles"! :-) Teine sümpaatne joon oli reporteri julgus. Võimalik, et seal taga olid ka mingid kokkulepped kohalike võimuesindajatega või veel midagi, aga igatahes liikus ta üsna julgelt sellistes küllaltki kahtlastes kohtades ja muidugi nõuab n-ö tavaliselt inimeselt omajagu vaprust ka agar kaasalöömine prügikasti sisu sorteerimises või ka tänaval kerjuste kõrvale mahaistumine. Kolmas asi, mis tekitas imeliku tunde - just nimelt imeliku, sest ma ei oska isegi öelda, kas see oli negatiivne, positiivne või veel midagi -, oli nii-ütelda Eestit sümboliseeriv kolmainsus: Viru Valge, must leib ja Eesti lipuke.
Teine päeva jooksul silma jäänud asi oli see, et pärast paariaastast asjaajamist on nüüd lõpuks ometi Sertifitseerimiskeskuse sertifikaadid Mozillasse kaasa pandud. Ehk siis teisisõnu peaks edaspidi Firefoxi (ja nähtavasti ka selle sugulasbrauserite) kasutajatel olema lihtsam isikutunnistusega majandamine, sest pole vaja enam ise neid sertifikaate importida. Eks ta aega võttis päris palju, aga ilmselt ongi niisuguste asjade nagu sertifikaadid puhul pigem parem, kui asjad kulgevad aeglasemalt ja põhjaliku kontrollimise ja testimise saatel, mitte aga kiirustades ja siis muudkui hooletusvigu lappides.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Käigu kõik kuradile! (Kanal2)
11.10.09
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, vähemalt nii enam-vähem tagumise poole osas. Hommik algas küll teises toonis: olin ema ja tema poiss-sõbraga kokku leppinud, et läheme täna külastama Ülemiste keskuses toimuvat Varraku raamatute suurmüüki. Nii nad olidki varavalges, juba kella 13 paiku mu ukse taga ja hakkasime liikuma. Tee peal sai läbi hüpatud ka kandekeskusest, kus oli ootamas üks pakike raamatutega. Olgu need siinkohal ka ära mainitud:
- C. Renfrew. Prehistory: The Making of the Humand Mind
- C. Kenneally. The First Word: The Search for the Origins of Language
Sealt edasi siis suundusime Ülemiste keskusse. Mulle oli see esimene kord selles monstrumis käia, seepärast olin veidi põnevil. Selgus aga, et kuigi see väljast jätab algul suure mulje, on tegemist üsna tavalise kaubanduskeskusega ja vähemalt täna oli see ka hirmus pisike - selles mõttes, et inimesi oli nii palju, et pidevalt pidi laveerima. Ilmselt oli selle mulle ebameeldiva elamuse taga käimasolevate "hullude päevade" fenomen, mille üks osa oli ka mainitud suurmüük.
Suurmüük ise oli päris korralik, paraku küll otse leti kõrval, kus kena Vesta Reest parajasti degusteerimiseks peopesa suurusi kausikesi jagas. Sellest poleks muidugi midagi olnud, aga tal oli kõrval keegi tegelane, kes muudkui valju häälega hõikus, kui hea koht see on ja et kõik aina maitsma asuksid. See oli juba häiriv... Varraku letist ma siiski midagi ei ostnud, peamiselt seetõttu, et müüdavad raamatud jagunesid kolme kategooriasse: need, mida ma olen ise tõlkinud, need, mis on mul olemas, ja need, mis mind ei huvita. Aga lett ise oli päris pikk ja inimesi ka üpris palju, nii et küllap kirjastus sai korraga nii kena summa raha kui ka luhvtima laoruumi.
Ega see mitteostmine mind käigus pettuma ei pannud, sest ma ei osanudki väga palju oodata. Neid raamatuid, mida Varrak on välja andnud ja mida ma tõepoolest tahaksin, paraku pole enam poodides ega neil endalgi, neid tuleb tikutulega taga ajada ja loota rohkem sellele, et keegi ära sureb ja pärija huvi ei tunne. Aga astusime läbi ka kõrval asuvast Apollo poest. Seal tekkis mul küll kaks korda dilemma. Esimene kord siis, kui heitsin pilgu uudiskirjanduse ja üldse n-ö esimesele plokile. Esitasin emale küsimuse, et kas oleks mõttekas teha üks korralik ostutrall ja lüüa kaardi päevalimiit 20 000 krooni läbi. Sellele vastas ta eitavalt ja korraliku pojana võtsin teda siis ka kuulda. Teine kõhklusemoment tekkis ringiga lõpuks leti ette jõudes, kus jäi silma see suur ja võimas eesti keele seletav sõnaraamat. Esitasin uuesti emale küsimuse, et kas tasub seda osta, ja ta jäi ka ise veidi kõhkvele, aga kui ma lisasin, et see maksab pealt 2000 krooni, siis tärkas temas kindel meel ja vastus "ei". Endiselt ontliku pojana kuuletusin ka seekord ja nii ma siis tagasi koju jõudsingi vaid nende kahe raamatuga, mis kandekeskuse pakikeses leidusid.
Enne seda aga jõudsin ema ja ta poiss-sõbra juurest läbi käia, kõhtu täita ja ühtlasi aidata neil välja selgitada, miks nad ei saanud eile ei e-valimistest osa võtta ega digiallkirja anda. Õieti selle viimase osas selgust ei saanudki, sest täna toimis kõik nagu kord ja kohus. Seal oli küll mingi iseärasus, et ID-kaardi korralikuks töölesaamiseks tuli esmalt avada utiliit ja sellega sertifikaadid registreerida - nende väitel on nad seda juba mitu korda teinud, nii et ilmselt, mis tahes ka põhjus poleks, ei jäta too utiliit registreerimist meelde ja tuleb see iga kord uuesti teha. Aga nüüd nad siis teavad vähemalt seda.
Veidi pärast kojujõudmist ootas ees teade, et ilmunud on Mandriva Linux 2010 teine eelväljalase, millest tegin ka uudise Pingviini (mis on ühtlasi veidi muudetud kujul avaldatud veebipäeviku eelmise sissekandena).
Täna oli ka maailmaajalooline päev (usutavasti ei ole nii suurejooneline iseloomustus liiast :-) ): Armeenia ja Türgi kirjutasid alla kokkuleppele, mis lootuste kohaselt peaks matma maha kahe maa ja rahva vahel pea sajand valitsenud päris tõsise vaenu kirve. Otseselt näeb kokkulepe ette piiriületuspunktide loomist ja diplomaatiliste suhete sisseseadmist. Vähemalt esimenegi samm suhete normaliseerimise poole seegi. Eks saab näha, kuidas pikast vaenust ülesaamine õnnestub ja eriti seda, kuidas see mõjutab teist, sisuliselt samuti armeenia-türgi probleemi, nimelt Mägi-Karabahhi konflikti lahendamist (on ju aserid kui mitte päris otseselt türklased, siis äärmiselt lähedased nii keelelis-kultuuriliselt kui ka poliitiliselt).
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: jooks (Postimees, 10.10.2010)
- C. Renfrew. Prehistory: The Making of the Humand Mind
- C. Kenneally. The First Word: The Search for the Origins of Language
Sealt edasi siis suundusime Ülemiste keskusse. Mulle oli see esimene kord selles monstrumis käia, seepärast olin veidi põnevil. Selgus aga, et kuigi see väljast jätab algul suure mulje, on tegemist üsna tavalise kaubanduskeskusega ja vähemalt täna oli see ka hirmus pisike - selles mõttes, et inimesi oli nii palju, et pidevalt pidi laveerima. Ilmselt oli selle mulle ebameeldiva elamuse taga käimasolevate "hullude päevade" fenomen, mille üks osa oli ka mainitud suurmüük.
Suurmüük ise oli päris korralik, paraku küll otse leti kõrval, kus kena Vesta Reest parajasti degusteerimiseks peopesa suurusi kausikesi jagas. Sellest poleks muidugi midagi olnud, aga tal oli kõrval keegi tegelane, kes muudkui valju häälega hõikus, kui hea koht see on ja et kõik aina maitsma asuksid. See oli juba häiriv... Varraku letist ma siiski midagi ei ostnud, peamiselt seetõttu, et müüdavad raamatud jagunesid kolme kategooriasse: need, mida ma olen ise tõlkinud, need, mis on mul olemas, ja need, mis mind ei huvita. Aga lett ise oli päris pikk ja inimesi ka üpris palju, nii et küllap kirjastus sai korraga nii kena summa raha kui ka luhvtima laoruumi.
Ega see mitteostmine mind käigus pettuma ei pannud, sest ma ei osanudki väga palju oodata. Neid raamatuid, mida Varrak on välja andnud ja mida ma tõepoolest tahaksin, paraku pole enam poodides ega neil endalgi, neid tuleb tikutulega taga ajada ja loota rohkem sellele, et keegi ära sureb ja pärija huvi ei tunne. Aga astusime läbi ka kõrval asuvast Apollo poest. Seal tekkis mul küll kaks korda dilemma. Esimene kord siis, kui heitsin pilgu uudiskirjanduse ja üldse n-ö esimesele plokile. Esitasin emale küsimuse, et kas oleks mõttekas teha üks korralik ostutrall ja lüüa kaardi päevalimiit 20 000 krooni läbi. Sellele vastas ta eitavalt ja korraliku pojana võtsin teda siis ka kuulda. Teine kõhklusemoment tekkis ringiga lõpuks leti ette jõudes, kus jäi silma see suur ja võimas eesti keele seletav sõnaraamat. Esitasin uuesti emale küsimuse, et kas tasub seda osta, ja ta jäi ka ise veidi kõhkvele, aga kui ma lisasin, et see maksab pealt 2000 krooni, siis tärkas temas kindel meel ja vastus "ei". Endiselt ontliku pojana kuuletusin ka seekord ja nii ma siis tagasi koju jõudsingi vaid nende kahe raamatuga, mis kandekeskuse pakikeses leidusid.
Enne seda aga jõudsin ema ja ta poiss-sõbra juurest läbi käia, kõhtu täita ja ühtlasi aidata neil välja selgitada, miks nad ei saanud eile ei e-valimistest osa võtta ega digiallkirja anda. Õieti selle viimase osas selgust ei saanudki, sest täna toimis kõik nagu kord ja kohus. Seal oli küll mingi iseärasus, et ID-kaardi korralikuks töölesaamiseks tuli esmalt avada utiliit ja sellega sertifikaadid registreerida - nende väitel on nad seda juba mitu korda teinud, nii et ilmselt, mis tahes ka põhjus poleks, ei jäta too utiliit registreerimist meelde ja tuleb see iga kord uuesti teha. Aga nüüd nad siis teavad vähemalt seda.
Veidi pärast kojujõudmist ootas ees teade, et ilmunud on Mandriva Linux 2010 teine eelväljalase, millest tegin ka uudise Pingviini (mis on ühtlasi veidi muudetud kujul avaldatud veebipäeviku eelmise sissekandena).
Täna oli ka maailmaajalooline päev (usutavasti ei ole nii suurejooneline iseloomustus liiast :-) ): Armeenia ja Türgi kirjutasid alla kokkuleppele, mis lootuste kohaselt peaks matma maha kahe maa ja rahva vahel pea sajand valitsenud päris tõsise vaenu kirve. Otseselt näeb kokkulepe ette piiriületuspunktide loomist ja diplomaatiliste suhete sisseseadmist. Vähemalt esimenegi samm suhete normaliseerimise poole seegi. Eks saab näha, kuidas pikast vaenust ülesaamine õnnestub ja eriti seda, kuidas see mõjutab teist, sisuliselt samuti armeenia-türgi probleemi, nimelt Mägi-Karabahhi konflikti lahendamist (on ju aserid kui mitte päris otseselt türklased, siis äärmiselt lähedased nii keelelis-kultuuriliselt kui ka poliitiliselt).
Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: jooks (Postimees, 10.10.2010)
8.5.09
Neljabased mõtted
Tänane päev möödus üldiselt rahulikus tõlkerütmis. Päeval üritasin siis teha Sampo Life'ile ülekannet, aga selgus, et kombinatsioon Swedbank, ID-kaart ja Linux (täpsemalt Firefox) on kombinatsioon, mis ei toimi... Sander on teinud kena kokkuvõtte, kuidas erinevates distributsioonides peaks käima ID-kaardi töölepanek (seda küll rohkem valimiste jaoks, aga põhimõttelist vahet ju ei ole) ja hoolikalt tema juhiseid järgides hakkaski Firefox kenasti ID-kaarti ära tundma. Swedbank laskis ka sisse logida, aga vaat allkirja andmisega jäidki asjad toppama: kui valida veebipõhine allkirjastamine, siis ei ole võimalik pluginat paigaldada, sest see paistab olevat mõeldud ainult Windowsis töötava Firefoxi jaoks ning Linuxis lihtsalt seda ei paigaldata, kuigi esialgu võib vastupidine mulje jääda; kui valida Java-põhine allkirjastamine, siis jääbki kerima ja midagi ei juhtu. Võib-olla ka juhtuks, aga ilmselt on seal jälle vajalik mingi väga konkreetne Java versioon või isegi alamversioon. Igatahes pärast paarikümneminutilist katsetamist pidasin paremaks kettanurgas konutava Vista käima panna ja etskae, seal sai ülekande enam-vähem valutult ära teha. Mingi C++ vea või midagi viskas ka seal ette, aga igatahes raha liikus ja seda ju oligi vaja. Nojah, loodame, et vahest siis, kui suvel või millalgi see kauaoodatud uus ja särav ID-liides valmis saab, enam selliseid jamasid ei teki. Küll aga tahaks järele proovida, kuidas siis ikkagi on Mobiil-ID - teoreetiliselt peaks see ju mõikama mis tahes operatsioonisüsteemis ja distributsioonis. Aga veel ei tea...
Õhtul vaatasin ka Venemaa presidendi uut videoesinemist, mis sedakorda oli pühendatud siis 9. maile ehk võidupühale. Ega ta ikka suurem asi oraator ei ole, kuidagi ülepingutatud tundub alati. Aga teema oli muidugi paljudele hingelähedane, ilmselt ka talle endale, kui ta juba mõlemat vanaisa ja nende sõdimist meelde tuletas. Muidugi ei saanud ta mööda ka "ajaloo võltsijatest", aga mõneti isegi üllatas, et see oli küll ühtepidi terav, aga tegelikult suhteliselt vaoshoitud kriitika. Presidendina ei saanud ta muidugi kuuldavale tuua "fašistliku Eesti" või "fašistlike Balti riikide" fraase, aga pigem oli tähelepanuväärne see, et ta rõhutas vajadust selgitada tõde - nii sõja julmusi kui ka võidu kangelaslikkust. Nojah, tõde on muidugi selline paljuvenitatav mõiste, mida iganes see ka Medvedevi arusaamist mööda siis ei tähenda. Aga siiski, ka see "tõe selgitamine" tundus olevat rohkem kodupublikule suunatud, sest ega ju need kurjamid, kes "tõde" väänavad ja võidu tähendust madaldavad, ju ainult välismaal ela - ka Venemaal endal on üsna mitmeid, kes - vähemalt minu kui "fašistliku baltlase" meelest :-) - ajalugu üsna objektiivselt vaatavad ja mainivad ära ka muidu loomulikult suure kangelaslikkuse pahupooli...
Loetud: [digi] 5/2009, Tehnikamaailm 5/2009, Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Tähekütt (TV6)
Õhtul vaatasin ka Venemaa presidendi uut videoesinemist, mis sedakorda oli pühendatud siis 9. maile ehk võidupühale. Ega ta ikka suurem asi oraator ei ole, kuidagi ülepingutatud tundub alati. Aga teema oli muidugi paljudele hingelähedane, ilmselt ka talle endale, kui ta juba mõlemat vanaisa ja nende sõdimist meelde tuletas. Muidugi ei saanud ta mööda ka "ajaloo võltsijatest", aga mõneti isegi üllatas, et see oli küll ühtepidi terav, aga tegelikult suhteliselt vaoshoitud kriitika. Presidendina ei saanud ta muidugi kuuldavale tuua "fašistliku Eesti" või "fašistlike Balti riikide" fraase, aga pigem oli tähelepanuväärne see, et ta rõhutas vajadust selgitada tõde - nii sõja julmusi kui ka võidu kangelaslikkust. Nojah, tõde on muidugi selline paljuvenitatav mõiste, mida iganes see ka Medvedevi arusaamist mööda siis ei tähenda. Aga siiski, ka see "tõe selgitamine" tundus olevat rohkem kodupublikule suunatud, sest ega ju need kurjamid, kes "tõde" väänavad ja võidu tähendust madaldavad, ju ainult välismaal ela - ka Venemaal endal on üsna mitmeid, kes - vähemalt minu kui "fašistliku baltlase" meelest :-) - ajalugu üsna objektiivselt vaatavad ja mainivad ära ka muidu loomulikult suure kangelaslikkuse pahupooli...
Loetud: [digi] 5/2009, Tehnikamaailm 5/2009, Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Tähekütt (TV6)
1.5.09
Neljabased mõtted
Täna tegin katse endale Mobiil-ID-d hankida. Õieti on mõnda aega see mõte mõlkunud. Ma ei ole osanud ID-kaarti Mandriva all tööle saada ja iga kord, kui nagu vaja on, ei viitsi välja logida ja Vistat käima panna, et seal ainult üks operatsioon ära teha. Nojah, õigemini mitte et ei ole osanud, vaid pigem ei ole viitsinud, sest mõned on ikka selle edukalt tööle saanud ka Mandrivas... Laisk, noh...
Aga igatahes tänane jäigi ainult katsetuseks, sest kuigi ma eelnevalt olin vaadanud, et EMT-l on kenasti esindus Magistrali kaubanduskeskuses, siis kohapeal selgus, et enam ei ole - või on nad ennast siis nii osavalt ära peitnud, et neid lihtsalt ei märka. Samusest laiskusest ei viitsinud hakata rohkem otsima, nii et eks siis jääb kunagi teiseks korraks see Mobiil-ID.
Aga ega ma siis naljalt ühe asja pärast välja lähe - ikka see laiskus: kodunt välja minna on mõtet ju ainult siis, kui saab mitu asja korraga ära ajada. Postkontor igatahes oli veel alles ja töötas, nii et saabunud raamatupakid sain kenasti kätte. Kaks pakikest, viis raamatut:
- Max Stirner. Der Einzige und sein Eigentum.
- Max Stirner. The Ego and Its Own. Ed. David Leopold
- Maurice Schumann. Die Lust und die Freiheit. Marquis de Sade und Max Stirner. Ihr Freiheitsbegriff im Vergleich.
- R. W. K. Paterson. The Nihilistic Egoist Max Stirner.
- W. B. Bartlett. Islam's War against the Crusaders.
Nagu näha, on enamik seotud Max Stirneriga. See on samuti vana, juba väga vana, aastakümnete vanune mõte lausa uurida lähemalt oma filosoofilise/maailmavaatelise eeskuju teost ja sedagi, mida arvavad temast teised. Isegi on peast läbi lipsanud mõte panna Stirneri peateos, seesamune Der Einzige eesti keelde, aga eks vaatab, kas selleks aega jagub ja, mis ilmselt peamisem, suutlikkust või vähemalt tunnet, et ma seda ikka suudan...
Kogu seda kena jalutuskäiku väljas tumestas küll räige sudu või miski. Selline tunne oli, et kuskil kesklinna pool, vähemalt Linnu tee ja Sõpruse ristmiku kandis või veel kaugemalgi linnas midagi põles või suitses. Aga võib-olla oli ka tavaline sudu igasugustest heitgaasidest, päris kindel ma ei ole. Siit roheluse keskelt tulles võib juba mõni tossav auto tunduda maailmalõpuna... :-)
Õhtul tuli läbi teade, et KDE 4.2 uus hooldusväljalase (4.2.3) on väljas. Seal sai ka veidi tõlkeid parandatud - lisaks siis neile üksikutele asjadele, mida stabiilsesse harru suvatseti lisada. Loodetavasti on mõnevõrra ühtlasem nüüd.
Aga igatahes tänane jäigi ainult katsetuseks, sest kuigi ma eelnevalt olin vaadanud, et EMT-l on kenasti esindus Magistrali kaubanduskeskuses, siis kohapeal selgus, et enam ei ole - või on nad ennast siis nii osavalt ära peitnud, et neid lihtsalt ei märka. Samusest laiskusest ei viitsinud hakata rohkem otsima, nii et eks siis jääb kunagi teiseks korraks see Mobiil-ID.
Aga ega ma siis naljalt ühe asja pärast välja lähe - ikka see laiskus: kodunt välja minna on mõtet ju ainult siis, kui saab mitu asja korraga ära ajada. Postkontor igatahes oli veel alles ja töötas, nii et saabunud raamatupakid sain kenasti kätte. Kaks pakikest, viis raamatut:
- Max Stirner. Der Einzige und sein Eigentum.
- Max Stirner. The Ego and Its Own. Ed. David Leopold
- Maurice Schumann. Die Lust und die Freiheit. Marquis de Sade und Max Stirner. Ihr Freiheitsbegriff im Vergleich.
- R. W. K. Paterson. The Nihilistic Egoist Max Stirner.
- W. B. Bartlett. Islam's War against the Crusaders.
Nagu näha, on enamik seotud Max Stirneriga. See on samuti vana, juba väga vana, aastakümnete vanune mõte lausa uurida lähemalt oma filosoofilise/maailmavaatelise eeskuju teost ja sedagi, mida arvavad temast teised. Isegi on peast läbi lipsanud mõte panna Stirneri peateos, seesamune Der Einzige eesti keelde, aga eks vaatab, kas selleks aega jagub ja, mis ilmselt peamisem, suutlikkust või vähemalt tunnet, et ma seda ikka suudan...
Kogu seda kena jalutuskäiku väljas tumestas küll räige sudu või miski. Selline tunne oli, et kuskil kesklinna pool, vähemalt Linnu tee ja Sõpruse ristmiku kandis või veel kaugemalgi linnas midagi põles või suitses. Aga võib-olla oli ka tavaline sudu igasugustest heitgaasidest, päris kindel ma ei ole. Siit roheluse keskelt tulles võib juba mõni tossav auto tunduda maailmalõpuna... :-)
Õhtul tuli läbi teade, et KDE 4.2 uus hooldusväljalase (4.2.3) on väljas. Seal sai ka veidi tõlkeid parandatud - lisaks siis neile üksikutele asjadele, mida stabiilsesse harru suvatseti lisada. Loodetavasti on mõnevõrra ühtlasem nüüd.
Subscribe to:
Posts (Atom)