Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna tuli taas üle pika aja uudiseid Mandrivast, mis pärast suure osa seltskonna lahkumist, kelle baasil tekkis Mageia, on olnud üsna varjusurmas. Nüüd paistavad olevat tülid prantslaste ja venelaste vahel (vähemalt mulle jäi selline mulje, ilmselt veel teistelegi, aga ega neist asjust palju teada ei ole, vähemalt laiemale avalikkusele mitte) olevat nii palju ära lahendatud, et on leitud edasimineku viis. Selleks on midagi sellist, mida omal ajal tegi RedHat, kui läks firmana edasi firmadele mõeldud distributsiooniga ja selle kõrvale tekkis kommuuni arendatav, muidugi RH tõsise osalusega, Fedora. Vähemalt esialgu tundub, et Mandriva kommuunivariant jääb endiselt Mandriva Linuxi nime kandma, nii et eks siis näeb, kuidas see teine pool edasi liigub - kas jääb see puhtalt venelaste õlule kõigi nende uuendustega (mis olid ja on üsna kinnise arendusmudeliga) või tuleb mingi muu asi, mis arvestab ka seniseid Mandriva ärilahendusi. Lühikese jutu ametlikust ajaveebist leiab siit, enam-vähem sama, aga ehk veidi selgemalt postiloendisse laekunud kirjast (kust leiab ka viited esialgu veel küll üsna tühjadesse arendusplaanidesse ja -kavadesse). Igatahes kena, et mingigi elu paistab taas Mandrivale sisse olema tekkinud.

Täna tuli teinegi uudis asja kohta, millega ma seotud olen. Nimelt olevat eile Kirjanike Liit kinnitanud ametlikult tõlkijate sektsiooni loomise - sellesama, mille asutavast koosolekust ma mõni aeg tagasi kirjutasin. Kirjanike Liidu enda leheküljel ei paista sellest küll veel vähimatki teadet olevat, aga ma usun, et ma ei riku ühtegi privaatsusreeglit, kui ka siia kirja panen, kuidas huvilised saaksid selle liikmeks astuda:

Ja et sektsioon on nüüd tõepoolest olemas ja kinnitatud, siis on võimalik ka selle liikmeks astuda! Nagu ka koosolekul räägiti, on selleks kaks võimalust:
Esiteks, astuda Eesti Kirjanike Liitu (ja ühtlasi Tõlkijate Sektsiooni). Selleks on tarvis läbida tavaline KL protseduur: esitada kirjalik allkirjaga varustatud sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (KL liikmetelt). Toimiku vaatab esiteks läbi ja annab oma soovituse Tõlkijate Sektsiooni juhatus, seejärel vaatab selle läbi ja langetab otsuse Kirjanike Liidu juhatus. Liikmelisus annab muuhulgas ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele. Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Teine võimalus on astuda ainult Tõlkijate Sektsiooni liikmeks. Protseduur on sarnane, palutakse esitada sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (mõnelt kirjastajalt ja/või toimetajalt, kellega on koostööd tehtud). Toimiku vaatab läbi ja otsuse langetab Tõlkijate Sektsiooni juhatus. Liikmelisus tagab juurdepääsu kõigile hüvedele ja infole, mis puudutab Tõlkjate Sektsiooni (ei anna aga ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele). Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Tõlkijate sektsiooni hüved tähendab näiteks tasuta koolitustel osalemist, info näiteks listi kuulumist ja tulevikus ligipääsu teabele kodulehe rubriigis “ainult liikmetele”.
Mitteliikmetest huvilised on muidugi samuti oodatud koolitustele (osavõtumaksuga) ja üritustele.

Esimesed üritused on juba lähiajal plaanis, nii et loodetavasti läheb see asi siis korralikult käima ja käib ka edasi. Ja ohjah, peaks ka ise ikka paberid korda ajama - kõige tülikam on see tõlgete loetelu tegemine, mis on ju tegelikult isegi peas olemas, aga mille ülestähendamine tundub iga kord, kui ma olen selle peale mõelnud, nii tüütu, nii tüütu :-)

Sama teemaga haakus täna avastatud tore asi nimega Eesti tõlkeloo wiki. See paistab küll veel väga algusjärgus olevat, aga vahva, et sellega on lõpuks tegelema hakatud - tõlkeloo vajalikkusest on ju räägitud juba aastaid, aga kui jätta välja üksikud kirjutised, siis on vähemalt avalikkuse ette jõudnud ikka armetult vähe. Nojah, ega selles wikiski veel väga palju materjale pole ja needki on vormistatud ebawikilikult, hoopis tabelite ja PDF-idena, aga usutavasti on see alguse asi ja üles on riputatud lihtsalt materjalid, mis olemas on, sellisena, nagu nad olemas on.

Tõlkija töömailt veel nii palju, et eile avastasin üle umbes nädala Google Docsi kasutades - mis, ma olen leidnud, on ajakirjandusele tehtavate artiklite tõlkimisel päris hea abimees ja üldiselt kiireminigi kasutatav kui mõni autonoomne tekstitöötlusrakendus - sealt ühe uue ja väga vahva ja lausa vajalikugi omaduse. Just sellise omaduse, mille puudumise üle mõnikord natuke kurbdust tunned, aga ei oska arvatagi, et see võiks ilmuda - aga kui ta juba olemas on, siis tundub, et see on suisa hädavajalik, ja muutub arusaamatuks, kuidas varem on selleta hakkama saadud. Nimelt oli tekkinud külgriba pealkirjaga Research ehk lahtiseletatult samuse Google'i otsingu kasutamise võimalus. Aga mitte lihtsalt, vaid lõimituna Docsiga: võib näiteks valida tekstis mingi sõna või sõnad, teha paremklõpsu ja valida Research [valitud sõna(d)] ning kohe ilmuvadki külgribale otsingu tulemused. Eilse tõlketöö juures kasutasin seda õige mitu korda heade tagajärgedega, s.t leidsingi kiiresti selle, mida vaja, ilma et olnuks tarvis kaartide vahel seigelda ja eraldi Google'i otsingut või midagi muud kasutada.


Loetud: Horisont 3/2012
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, mida katkestasin põgusa väljaskäiguga toiduvarude täiendamise huvides. Selgus, et vahepealsete päevadega on kõvasti lundamist toimunud ja maad kattis juba üsna ühtlane valge kiht. Samuti tuli välja, et temperatuur on hakanud mõnusamaks muutuma: kui uskuda arvutiilmateadet, oli parajasti -14 kraadi. Hämmastav, millised muutused võivad toimuda, kui paar päeva aknast välja ei vaata... ma ei imestaks, kui millalgi selguks uksest välja astudes, et vahepeal on maakera alt ära sõitnud ja hõljub vaevu märgatavana täpikesena kusagil kauguses...

Igatahes KDE arendusharu sai tänase seisuga täielikult tõlgitud - see käib siis selle "KDE tarkvarakogu", mitte kogu arendusharu kohta, mis sisaldab ju ka extrageari ja playgroundi. Päris mitusada muudetud stringi oli nädala ajaga tekkinud, aga nende tagasimuutmine tõlgituks ei olnud kuigi keeruline, sest string freeze'i mõningase leevendamise tõttu oli tegemist valdavalt pisiparandustega, enamasti originaalis olnud väikeste kirjavigade parandamisega, mis üldjuhul tõlget ei mõjutanud. Dokumentatsiooni poole pealt oli, nagu eelmine nädal arvasin - püüdsin digiKami käsiraamatu viimast tõlkimata osa, mis käsitleb värvihaldust, ära teha, aga arvatult ei jõudnud. Siiski läks see nii edukalt, et võib-olla pühendan sellele veel veidi aega, et kui uus digiKam nädala pärast ilmavalgust näeb, oleks ikka ka eestikeelne käsiraamat kenasti täielikult olemas. See tuleb ju digiKamil selline epohhaalne väljalase, ikkagi versiooninumbriga 1.0. Et see tuleb põhjalikult uuendatud ja täiustatud/täiendatud väljalase, mis muu hulgas peaks olema kättesaadav ka teistel platvormidel (loe: Windowsis), siis tahaks tegelikult, et asi näeks võimalikult hea välja ka eestindatud variandis. Aga eks näeb, kuidas järelejäänud aega jõuab ära kasutada...

Tundub, et see Google Docs on täiesti kasutatav dokumentide ühisloomisel. Igatahes täna sain tehtud töö, mis läbis siis kahe inimese filtri, kenasti ära saadetud. Noh, võib-olla kõik ei ole just päris nii, nagu ma esialgu arvasin (näiteks ma ei ole leidnud võimalust, et kui dokumendile määrata võimalus, et ka keegi teine saab seda muuta, et siis muutmise korral automaatselt teavitataks sellest näiteks kirja teel - samas see väga ei häiri, sest ilmselt ongi asi mõeldud nii, et Google Docs on kogu aeg avatud ja kui keegi muutma asub, siis see kajastub ju küll), aga igatahes toimib see asi küll. Liides võiks vahest olla veidi etem, nii võttis mul veidi aega, et üles leida võimalus vaadata dokumenti n-ö normaalselt, nagu tekstitöötlusrakenduses (Fixed-width page on selle asja nimetus seal), aga see vaade ei ole päris töökindel, kui tegemist on suurema dokumendiga, milles on hulk all- ja lõpumärkusi ja muid selliseid asju, kipub sel juhul vonklema ja visklema. Aga lihtsamate tekstide, näiteks ajakirjandusele tehtavate tõlgete jaoks sobib see kenasti, ja ega ma ei tahagi suuremaid tekste usaldada enda isiklikust arvutist põhimõtteliselt vähem turvalisema "pilve" kätte, enne kui see tekst on päris valmis ja nagunii mu käest juba ära läheb.


Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: mitte muhvigi

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas ema külaskäik. Tal kipuvadki viimasel ajal laupäevale langema need miskipärast, aga kes olen mina, et tema ajastusi arvustada... :-) Nad olid näitamiseks kaasa võtnud ka tädile mõeldud sülearvuti. Tädi sai hiljaaegu esimesed kogemused arvutimaailmas ja leidis, et tal võiks ka mingi pill kodus olla, et natuke internetiga tutvust teha, suhelda ja muud sellist. Nad olidki siis talle leidnud ühe kasutatud Fujitsu-Siemensi. Tundus olevat täitsa korralik masin, töökorras, üsna kiire, ilma igasuguse tränita üle koormamata (nad olid omal algatusel pannud peale WLM-i, Skype'i ja OpenOffice.org-i, et n-ö põhivajadused ikka kaetud oleks). Ema tõi ka ristsõnu, aga Miniristik ja Megaristiku Talverõõm on ikka nii neetult lihtsad, rohkem selline läbilappamise ja ruutude täitmise vaev, ainult mingeid kassitõuge pidi paar korda järele vaatama.

Õhtul tegin ka ühe tõlke Postimehele, mille käigus sai ära katsetatud Google Docsi koostöövõimalused. Paistsid päris kenasti toimivat.

Samuti vaatasin Pro7 pealt tõeliselt head jõulufilmi. Eesti kanalid tulevad aina välja "Üksinda kodus" pidevate kordustega, aga "Santa's Slay" on nende kõrval ikka tõeline jõulufilm! Mis saaks veel parem olla, kui juba algab kõik kenasti: ilus jõululaud, kena pere selle ümber, kaminast ilmub jõuluvana, kes esimese asjana saadab tema peale haukuma hakanud koerakese tüseda jalahoobiga lae all keerlevasse ventilaatorisse, nii et verd ja koeraliha tükke üle toa pritsib!

Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Sild Terabithiasse (Kanal2). Santa's Slay (Pro7)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: lend üle palati nr 6 (Postimees, 12.12.2009)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev kahe väikese katkestusega. Esiteks väisasin kauplust toiduvarude täiendamiseks ja teiseks tuli õhtupoolikul vennaraas külla. Ta on seda ärisse sukeldumist ikka väga tõsiselt võtnud, omandab praegu turundamise, eriti veebis turundamise teadmisi hoogsalt, ja minu juureski käis osaliselt sellega seoses (rohkem küll, et panna proovile mu teadmisi ja oskusi veebilehe loomise alal :-) ). Aga igatahes sai temaga veidi muidki asju arutatud, sealhulgas mu kavatsust, hmm, kuidas seda nüüd öeldaksegi, sanitaarsõlme remontida või lausa ümber ehitada (lihtlabaselt öeldes siis peldik ja vannituba - või peaks ütlema dušituba, sest vanni ju seal pole?). Seoses hiljutiste jamadega, mille järel mul "dušitoas" enam sooja vett ei ole, on see aina akuutsemaks muutunud ja kui järgmise aasta avapäevadel kopsakas rahalaevuke kohale seilab, tulebki asi ära teha... No ja lisaks kõigele, olemata pikka aega külas käinud ja näinud mu uut ust, juhtis vennaraas mu tähelepanu ühele Youtube'i videole, kus näidatakse, milline on "tõeline turvauks", kui tootjaks on hiinlased ja mida kõike võib sellise uksega ette võtta kas või 13-aastane plikatirts :-) (hea, et mu uks samast seeriast ei ole...)

Nojah, väikeseks vahepalaks oli veel ka ühe artikli tõlkimine Postimehele taas. Et OpenOffice'i viimases versioonis, mida Mandriva pakub, on mõningaid tööd raskemaks tegevaid probleeme (mille seast kõige rängem ehk otsinguvõimaluse puudumine on osutatud vastavas veateates, aga on ka teine, mille alles äsja avastasin ja mille kohta võib-olla ka veateate teen, nimelt narr tõik, et uut dokumenti ei saa salvestada, sest OOo paneb ennast selle peale paugust kinni ega salvesta midagi - ainuke kaudtee on kopeerida tekst, salvestada see mõnes muus tekstitöötlusrakenduses ja siis avada uuesti OOo-s, mille järel, s.t. olemasolevasse dokumenti, saab juba teha igasuguseid muudatusi ja neid ka salvestada; no võimalik on muidugi ka luua tühi fail mõnes muus rakenduses ja siis seda töödelda, aga igatahes uue faili salvestamine ega ka teise nimega salvestamine praegu võimalik ei ole...), siis otsustasin proovida ära Google Docsi. Igatahes dokumentide loomine oli seal üsna lihtne, kuigi mõned asjad olid veidi harjumatud. Ja hea on muidugi, et seal saab ka dokumente kohe hoobilt jagada, ilma et peaks neid tingimata e-postiga saatma. Vähemalt teoorias peaks see kogu protsessi lihtsamaks muutma. Aga eks näib, kas teisele poolele elik siis antud juhul Postimehele ka see vastuvõetav on...

Huvitava artikli kirjastustest, suurtest ja väikestest ning nende võrdlustest, oli üllitanud Raamatupalat. See tõukus möödunud nädalal Päevalehes ilmunud artiklist, kus kiideti tugevasti isekirjastajaid ja pisikirjastusi. Tänapäev muidugi mahub Eesti mõistes ikka pigem nende "suurte" alla, mistõttu Raamatupalati artikkel oli pigem apoloogia "suurtele" (nojah, puhtalt arvude keeles pole ju Tänapäevgi kui firma vahest suur, aga vähemalt Eesti sadade kirjastuste seas on ta ikka mahu ja tuntuse elik "brändi" poolest üsna eesotsas kindlasti). Mõneti on muidugi mõlemal õigus ja ilmselgelt on kirjastusmaastikul oma koht nii suurtel kui väikestel (nagu tegelikult igal pool mujalgi, olgu äris või muus eluvaldkonnas...)

Õhtupoolikul vaatasin ka Kanal2 aastat kokkuvõtvat saadet "Ilus ja valus 2009". Üsna nigela mulje jättis. Sündmuste valik oli, noh, ütleme et enam-vähem. Aga kommentaatorid, kes neid uudiseid kommenteerisid... no võib-olla ma teen kellelegi liiga, aga Mari-Leen Kaselaan ja Peep Taimla? No ei ole kohe isikud, kes mu meelest üldse peaksid midagi kommenteerima... Mitte et Anu Saagim või ka Priit Pullerits ja Evelyn Sepp palju paremad oleks. Pigem oleks tahtnud rohkem kuulda stuudiosse palutud meediajuhtide arvamuso-hinnanguid, aga nende puhul oli sama, mis nende "klipisiseste" kommentaatorite puhul: parimal juhul lasti neil öelda nii kaks lauset ja kõik. Nii et mingi sündmuste aegrea vahest kokku sai, aga kommentaarid ei kõlvanud eriti just selle hakituse tõttu samuse hänna allagi...

Loetud: paraku mitte muhvigi
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)