Esmabased mõtted

Võrdlemisi tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Et Lokalize on endiselt eelmisel nädalal mainitud tõsiselt tööd raskendava veaga (mis ilmselt pole mitte rakenduse enda, vaid nii selle kui ka kogu KDE taga seisva Qt tööriistakomplekti viga ja sestap kardetavasti palju pikema vinnaga...), võtsin sedakorda KDE asemel ette Mandriva, mida ma olengi harjunud rohkem Lokalize asemel tekstiredaktoriga Kate tõlkima - seda enam, et jõulude eel peaks ju ilmuma nii-ütelda vaheväljaanne 2010.2. Ega seal väga palju teha polnud, peamiselt peamenüüs näha olevate rakenduste nimede ja kirjelduste tekstid, muu tarkvara osas pole poole aasta vältel selliseid muutusi olnud või suudetud teha, millega oleks kaasnenud vajadus ka tõlkijal tegutsema asuda. Küll tegin paar parandust, mida Jaanus oli tungivalt soovitanud, ning nägin veidi vaeva ka muidu vaid tarkvarahalduris näha olevate tarkvarapakettide kirjelduste tõlkimisega - et Mandrival on tarkvarapakette mustmiljon, võtab see tohutu aja, andmata samas mingit väga käegakatsutavat ja rahulolu tekitavat tunnet. Aga igatahes valdav osa nii-ütelda tähtsamate pakettide (mis kuuluvad tarkvaraallika main koosseisu) kirjeldustest suutsin ma ära tõlkida.

Eile mainitud uudis selle kohta, et Mandriva on võitnud Brasiilias konkursi, mis näeb ette koguni kuni 1,5 miljoni Mandrivaga varustatud arvuti paigaldamist koolidesse, oli tänaseks jõudnud ka Mandriva ajaveebi. Ega see oluliselt rohkem teavet ei sisaldanud kui eilne Kommersanti artikkel, aga olgu see siin siis ikka ära mainitud.

Veel üks tarkvaraga seotud, aga mõneti kummaline uudis tuli KDE rindelt. Nimelt otsustasid KOffice'i arendajad mingil, mulle arusaamatuks jäänud põhjusel oma loomingu KOffice'i asemel Calligraks nimetada. Uudisest võis ridade vahelt välja lugeda, et selle taga seisavad arendusmeeskonna sisemised vastuolud, aga päris kindel see ei ole, nii et midagi lähemat põhjust kohta ei oska ma öelda. Igatahes on nüüd olemas Calligra (koos kena kodulehega) ja peatne KOffice 2.3 jääb nähtavasti viimaseks selle nime kandjaks (vähemalt seni, kuni keegi seda nime ei otsusta üles korjata...)

Üle tüki aja võis õige mitmest maailma mastaabis suurkanalist tähtsaks kergitatud artiklite seas lugeda Eesti, õigemini küll natuke laiemalt Balti riikide kohta (näiteks NY Timesis). Seda siis palju kõmu tekitanud Wikileaksi materjalide valguses, kust "selgus" tegelikult üsnagi teada tõsiasi, et Venemaa-Gruusia sõda ajendas Balti riike varasemast oluliselt tungivamalt nõudma NATO käest endale konkreetseid eriolukorra plaane. Nagu ilmselt enamikus Wikileaksi viimase portsu materjalides (kindlasti vähemalt neis, mida ma olen silmanud), pole seal midagi otseselt uut ja huvitavat, samas on neid siiski hea lugeda just selle pilguga, et näha, milliseid kaalutlusi milliste otsuste langetamisel arvesse võetakse. Kindlasti äärmiselt huvitav materjal neile, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad sügavat huvi välisteenistuste vastu, teistele ilmselt üpris igav (ka nt tõlkijate seltskonnas on hea vahetada mõtteid selle üle, kuidas mõnda asja tehakse, aga ma kujutan ette, et peale tõlkijate ajaks see jutt teisi päranis sui haigutama... :-) ).


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)

Ilmunud tõlked: Mario Mazzocchi, Toidu ohtlikkust hinnatakse tihti üle (Postimees, 06.12.2010)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna jätkus endiselt e-raamatute teema, sedakorda artikliga, milles väideti, et kaua tehtud kaunikese Eesti Digiraamatute Keskuse eestvedamisel jõuab juba nii umbes kuu aja pärast müüki sadakond eestikeelset e-raamatut (ning veel enne aasta lõppu peaks neid olema tuhatkond). Loodetavasti tuleb nende hind ka praegusest ebaõiglasena tunduvast maksustamiskorrast hoolimata siiski selline, et neid jaksatakse ja mitte ainult ei jaksata, vaid ka tuntakse huvi osta (ilmselt oleks huvi suhteliselt vähene, kui paberraamat maksaks 200 ja e-raamat, ütleme, 185 krooni...)

Õhtupoole sattusin "sõjakuningate" ajaveebist lugema üht arutlust NATO teemal, milles seati muu hulgas tõsise kahtluse alla harta kuulsa 5. artikli tegelik toimimine. Oma iva selles kindlasti on, sest tõepoolest, on väheusutav, et praegu või ka lähitulevikus ründaks keegi otseselt sõjaliselt mõnda NATO liikmesriiki, küll ei saa välistada mingit väiksemat susimist, mille puhul nende tegijakõrvade ülesleidmine ei ole ehk oletuse tasemel raske, küll aga keeruline veenvalt tõestada... Aga noh, teisest küljest on ka selge, et sellest artiklist loobuma ega isegi sõnades leevendama ei ole ka keegi valmis, sest isegi kui 5. artiklit ei suudeta sisuga täita, tähendaks sellest loobumine väga ränka usaldusväärsuse nõrgestamist, sõna otseses mõttes valju häälega hüüdmist, et kuningas on tõepoolest täiega paljas.

Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)

Esmabased mõtted

Üle tüki aja tegin tänase (esmas)päeva traditsioonilise, see tähendab pühendatuna tarkvara tõlkimisele. Järg oli tasapisi kogunema hakanud ja kuigi august võib ju tunduda esialgu veel kaugel, siis tegelikult pole seda aega sugugi nii palju. Igatahes tegin taas korda Mandriva tõlked, nii vähe kui neid ka oli, samuti Fedora hallatava system-config-printeri, mida Mandriva samuti kasutab (kuigi ma pole kindel, kas need tõlked mõne nädala pärast ilmuvasse Mandriva kevadväljalaskesse ikka sisse jõuavad: ma ei ole hästi aru saanud, kuidas ja millise intervalliga neid asju sealt Fedorast üle võetakse, ning nii mõnigi kord avastanud, et mõni asi on Mandrivas tõlkimata, mis ometi peaks olema tõlgitud; aga ma ei ole ka väga selle üle muretsenud, sest pea eranditeta on need tõlkimata asjad kuskil väga kaugel sügavustes, kus nad reeglina kasutajale silma ei jää, kui pole just väga erilist põhjust midagi spetsiaalset torkima asuda).

Traditsiooniliselt võttis muidugi suurema osa päevast enda alla KDE. Eilse Jaanuse "irisemise" peale muutsin veidi seda, kuidas aku tühjenemisest teada antakse. Loodetavasti on see nüüd siis selgem. Aga muidu ma selle päris-KDE ehk KDE SC kallale ei jõudnudki, suutsin vaid valdava osa extrageari rakenduste tõlgetest korda teha. Nendega ongi tegelikult suurem kiire, sest neil ju oma ilmumisgraafik ja üsna mitmel varsti uus väljalase ees. KDE SC-s on kõige suurema tõlkimata või pooleli stringide arvuga X'i ekraanisäästjate seadistused (mis suuremalt jaolt lahenevad üsna kiiresti ja vähese vaevaga) ning KDE-PIM. Viimasega aga nähtavasti ei ole väga kiiret, sest äsja võis lugeda, et eelkõige KMaili mittevalmisoleku tõttu KDE SC 4.5 midagi uut kaasa ei too: kogu KDE-PIM moodul jäetakse KMaili tõttu 4.4 tasemele ja nad loodavad, et 4.5.1 ajaks jõutakse nii kaugele, et ka "personaalse teabe" rakenduste uus põlvkond kaasa panna...

Oma osa päevast võttis ka nii-ütelda maailmapoliitika, sest just täna ilmus kaks tähelepanuväärset aruannet. Esimene oli NATO "tarkade kogu" pika töö tulemus, mille põhjal aasta lõpupoole võetakse vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon. See oli mitmes mõttes päris huvitav lugemine, ehkki muidugi, nagu suhteliselt vanale ja väärikale organisatsioonile iseloomulik, sisaldas rohkelt senise kordamist. Aga mõningaid asju oli siiski rõhutatud teisiti või tugevamalt. Eriti tasub vahest märkida seda, et väga selgelt rõhutati NATO kui piirkondliku organisatsiooni tähendust, mis ilmselgelt oli vastuseks mõningates ringkondades levinud seisukohale, et NATO on või vähemalt peaks olema "maailmarusikas". Samuti leidis mitmel korral toonitamist, et 4. artikli konsultatsioonide punkt väärib tähtsustamist, kuivõrd see kuulus 5. artikkel ju sõltub tugevasti just eelnevast (sellega haakub muidugi ka terve alliansi halduslik ümberkorraldamine, aga nagu bürokraatia puhul ikka, on see ilmselt nii vaevaline tegevus, et vaevalt ka mingi kontseptsioon suudab siin midagi palju muuta...). Aga ka 5. artiklit ennast mainiti mitmel korral aruandes ära ning rõhutati, et vastastikune kollektiivkaitse peab endiselt olema esmatähtis põhimõte. Loomulikult olid olulisel kohal ka Afganistan ja Venemaa, aga nende osas mu meelest midagi väga uut võrreldes viimasel ajal nagunii väljaöelduga seal polnud. Vahest huvitavam oli see, et aruanne tõi välja vajaduse võtta raketitõrje NATO üheks oluliseks ülesandeks. Raske öelda, kas see on eurooplaste soov rohkem kaasa rääkida või ameeriklaste soov vähemalt osa vastutust teiste õlule lükata, aga tähelepanu see igatahes väärib. Kindel on aga see, et järgneval poolel aastal enne Lissaboni tippkohtumist jõutakse seda aruannet ning selle soovitusi veel arutada päris palju ja arvata on, et nii mõnedki rõhuasetused võivad veel muutuda.

Selle arutelu esimene märk oli samuti täna ilmunud Euroopa Reformi Keskuse aruanne, mille sisu võib võtta kokku lühidalt nii: NATO ei ole suutnud kuigi palju ära teha oma uute liikmete tegelikuks kaitsmiseks, mis jätab 5. artikli kui mitte otse õhku rippuma, siis vähemalt tekitab tugeva kahtluse, kas reaalse konflikti korral see ikka toimib. Kui ma ei eksi, siis sai see aruanne Eesti ajakirjanduses väga vähest tähelepanu (ja osa sellest oli absurdselt naljakas: Delfi näiteks oskas selle eelmainitud "tarkade kogu" aruandega lausa segi ajada :-) ), kuigi vahest väärinuks seda. Igatahes sisaldas see mitmeid märksa radikaalsemaid mõtteid kui strateegilise kontseptsiooni aruanne: lisaks tasapisi edasi liikuvate eriolukordade plaanide koostamise tunduvale kiirendamisele ka näiteks mõningate baaside rajamist Ida-Euroopasse ning püsivalt tegutseva "olukorra hindamise" komitee, komisjoni või muu sellise loomist, mis sisuliselt siis täidaks 4. artikli konsultatsioonide ettevalmistaja rolli, et neid oleks võimalik kiiresti ära pidada ning vajadusel sama kiiresti jõuda 5. artikli rakendamiseni. Nii või teisiti, need mõlemad aruanded väärivad kahtlemata tõsist uurimist (ka "tarkade kogu" aruandes toonitati vajadust tuua nii kavandatav strateegiline kontseptsioon kui ka NATO tervikuna inimestele lähemale, nii et võib ehk isegi oodata NATO-teemaliste artiklite, saadete jms sagenemist - mis meediale oleks kahtlemata suvisel ajal väga teretulnud lisandus :-) ).

Kõige selle kõrval laekus täna mu ukse taha Varraku/SERK-i postikuller, kes toimetas kätte tellitud raamatupaki. Olgu siin ära toodud ka selle sisu:

• M. Burleigh. Kolmas Reich. Uus ajalugu
• P, Molloy. Kommunismi kadunud maailm
• J. Ronson. Mehed, kes jõllitavad kitsesid
• M. Juur. Naeruklubi

Ja viimasena, aga mitte just tähtsusetuimana: täna sain järjekordselt kõvasti muiata (kuigi oleks võinud ka nutta ja halada...) teletõlke üle: "Aardekütis" seigeldi Peruus mochica kultuuri aladel, kuid usin tõlkija oli miskipärast arvamusel, et kogu asi keerleb mohikaanlaste ümber... ;-)


Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Ühikarotid (Kanal2), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Fringe (Pro7)

Neljabased mõtted

Suurelt osalt tavaline tööpäev, millest siiski teatava osa võttis paari loo tõlkimine Postimehele. Samuti kulus mõningane aeg üle tüki aja linnas käimisele. See käik ei läinud küll päris täie ette, sest kui ma olin lõpuks (jah, vahepeal on ilmselt ühistranspordi liikumist tõepoolest vähendatud, igatahes tundus neid kuidagi vähem ja harvemini liikuvat) linna jõudnud, selgus, et mu enda prioriteetide seas tähtsaim kohtumine jääb paraku toimumata. Sellest oli muidugi ääretult kahju, aga et ma olen juba selline multitegummees(TM), siis vähemalt teised asjad, mis rohkem must endast sõltusid, said korda aetud. Muu hulgas hõlmasid need raamatukauplusest läbiastumist ja ma ei saanud midagi parata, sealt pidi lisaks esmavajalikule ikka ka vähemalt ühe raamatu hankima. Ehkki mu õunalaar on selleks korraks põhimõtteliselt läbi, otsustasin siiski hankida teose nimetusega "Suur õunaraamat", sest kindel mis kindel on see, et sügise poole tuleb jälle silmitsi sattuda suuremate õunakogustega. Koju jõudes tegin küll vea ja hakkasin seda sirvima, mis nõudis lausa suure kausi toomist, et suust nõrguma hakkavat ilavoolu ära mahutada :-) paganama maitsvaid asju saab õuntest valmistada ikka! (noh, muidugi on selleks vaja ka neid paganama komponente, mida mul ju mõistagi ei ole, ja veel enam head õnne minusuguse köögikäpardi puhul, aga on päris kindel, et midagi ma millalgi järele proovin...)

Päris korraliku osa päevast võttis ka praegune NATO välisministrite kohtumine ja sellega nii või teisiti seotud asjad, peamiselt küll teles kajastatu vaatamise kaudu. See oli mõnevõrra hämmastav, aga väga tore, et ETV oli pidanud vajalikuks sellele nii suurt tähelepanu pöörata. Ja tuleb tunnistada, et Kaldre-Rannamäe tandem oli päris hea, kindlasti parem kui ükspuha kumb neist üksinda ja arvatavasti ka parem kui mõni muu võimalik meeskond.

Sattusin täna lugema üht õige iseäralikku uudislugu, milles väideti, nagu kavatsevat Venemaa peagi ametlikult tunnistada Eesti (või ka Balti riikide) okupeerimist. Nii olevat meie kohalikele venelastele väitnud Venemaa saatkonna ametnik. Putini algusaegade Balti-poliitika juhi Demurini sõnul olevat sellised "reeturlikud" meeleolud Venemaa ametkondades, eriti välisministeeriumis, lausa levinud. Kui uskumatult see ka kõlaks, ei saa seda muidugi ka välistada, ehkki mulle endale tundub usutavam Goble'i Pauli tõlgendus, et kuivõrd sellise süüdistuse käis välja siinsete "antifašistide" üks juht Reva Maksim, siis on pigem taotluseks saada Venemaa saatkonnalt või kõrgemaltki tasandilt hoopis selgesõnalise kinnitus, et midagi sellist kavas ei ole. Aga eks seda näeb, kas midagi järgneb või mitte.

Ahjaa, igahommikust interneti-raamatukaupluste ülevaatust tehes märkasin, et müügile on ilmunud üks mu tõlgitud raamat, viimane Osprey lahinguraamatute nelipakist, mis ilmus ülejäänud kolmest nii kohutavalt palju (umbes aasta aega) hiljem, et oli juba peaaegu ununenud :-)


Loetud: S. Marriott. Haldjad
Vaadatud: NATO välisministrid Tallinnas (ETV, ETV2), Aardekütt (TV11)

Ilmunud raamatud: P. Antill. Stalingrad 1942 (sari "Suured vastasseisud")

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Esmalt tegin Mandriva korda, mis seisnes ühe stringi pisikeses muutmises, seejärel asusin KDE kallale. Tänane toodang oli formaalselt kohutavalt suur, ma usun, et ligemale 5000 stringi, aga suuremalt jaolt on see statistika huvides :-) Nii oma 4000 stringi sellest moodustasid KStarsi linnade, observatooriumide ja muude asukohtade nimed, mis olid muutunud "kahtlaseks", sest otsustati lisada kõigile nimedele kommentaariks ka riik/osariik. Eestinduse seisukohalt tähendas see seda, et paar linna USA-s on nüüd Paris, mitte enam Pariis jms, aga peamiselt kujutas see vaid tuima klõpsamist nupule "Heakskiidetud", et kahtlane staatus eemaldada.

Nojah, aga teisest küljest oleks see töö tulnud kunagi nagunii ära teha, nii et kui see ka statistikas kena tulemuse annab, siis on ju kahekordne kasu :-) Samuti tegin ära peagi uut versiooni üllitava Konversationi tõlke ning ka KPlato tõlke (ehkki KOffice'i ilmumiseni on veel aega, aga nii KPlatos kui ka teistes rakendustes on veel mõningaid raskemaid asju sees, mis nõuavad mõtlemist ja uurimist, sestap oli mõttekas ära teha asjad, mis seda ei nõua). Pluss veel hulk tõlkefaile, kus oli vähe teha, mõned üksikud muudetud/uued stringid. Valdavalt on nüüd alles niisiis sellised veidi mahukamate uuendustega asjad, nii et tänasega võrreldavat "edu" enam naljalt ei saavuta...

Üks Facebookis välgatanud lausung pani päeval veidi jälle mõtisklema selle viimastel päevadel nii palju kõneainet andnud raketitõrjesüsteemi, õieti küll selle üle, mida otsus loobuda selle komponentide paigutamisest Ida-Euroopasse näitab. Mu meelest on üsna selge, et siin ei ole tegemist mingi kokkuleppega Venemaaga, veel vähem kellegi teisega - seda näitab n-ö põhipuudutatute, ühelt poolt Poola ja Tšehhi, teiselt poolt Iraani ja Venemaa reaktsioon. Esimeste negatiivne reaktsioon oli igati ennustatav, teiste reaktsioon aga näitas ilmselget peataolekut, millest Venemaa vahest on, võib-olla sunnitultki, toibuma hakanud ja üritanud USA-le mõningate kobamisi astutud Iraani-vastaste sammukestega heameelt teha, et ootamatu olukorraga kohaneda, Iraan aga seniajani vähemalt avalikult vaiki.

Küll aga näitab see otsus üldjoontes enamasti ohtlikuks osutuvat tendentsi USA uues administratsioonis (ja eelkõige presidendis endas), kes ilmselgelt ei soovi, ei taha või ei suuda tegelda sõjaliste probleemidega. Raketitõrjesüsteem on ju algusest peale sõjaväelastele vastumeelt olnud ja paar korda on nad suutnud seda edukalt torpedeerida, aga ikka on see poliitilise tasandi kaudu tagasi tulnud. Obama administratsioon aga paistab olevat jätnud sõjalised küsimused pea puhtalt sõjaväelaste otsustada. Mitte et see täiesti vale oleks - liigne poliitiline kontroll on samuti kahjulik -, aga Afganistani näide ja nüüd see otsus ei tõota just head. Mõlemal juhul on sõjaväelaste survel langetatud otsuseid, mis sõjaliselt on kenasti põhjendatud, aga paraku ei ole sellega kaasnenud poliitilist tahet sõjalistele lahendustele pinda ette valmistada, neid teostamise ajal toetada ja lõppemise järel otsustavalt poliitilisel tasandil edasi arendada.

Sõjaväelased võivad ju Afganistanis "platsi puhtaks lüüa", mida nad ka edukalt teevad, aga kui sellele ei järgne (ja üldiselt peaks juba eelnevalt olema ette valmistatud) poliitilist "pealetungi", mis aitab luua tõhusalt toimivad ühiskondlikud ja majanduslikud struktuurid, mis välistaksid sõjaliselt purustatud vastase taastugevnemise, siis ei ole midagi parata - samune vastane tõstab taas pead. Just see kipub praegu puudu jääma ja sestap ka need appihüüded sõjaväelastelt "andke rohkem mehi" - aga sellest sajapealiseks kasvavast lohest saab tõhusalt jagu vaid kombineeritult, ainuüksi korduvast sõjalisest purustamisest lihtsalt ei piisa. See tuletab lähiajaloost kangesti meelde Clintoni algusaega ja Somaaliat, kus samuti USA juhtimisel viidi läbi väga edukas sõjaline operatsioon, millele aga järgnes poliitiline mökutamine nii ÜRO kui ka USA tasandil - ja Somaalia on tänaseks päevaks seal, kus ta on...

Samad lood on raketitõrjesüsteemiga. Jah, on päris usutav, et Iraani tõkestamine on märksa tõhusam olemasolevate ja läbi proovitud relvadega ning palju lähemal Iraanile kui Kesk-Euroopas. Kuid radari ja tõrjerakettide paigutamine Poolasse ja Tšehhi oli algusest peale ka poliitiline samm, mille siht oli demonstreerida USA sügavat huvi piirkonna vastu. Ehkki ka uus plaan näeb sama ette, küll ligi kümme aastat hiljem, oli praegune poliitiline signaal päris negatiivne. Ja tasub tõsiselt kahelda, kas Obama administratsioonil jagub rammu ja tahtmistki võtta ette midagi, mis seda suurt huvi laseksid edasi näidata. Nojah, Obama ja sellele järgnenud Rasmusseni avaldus olid muidugi suurel määral mõeldud ka Venemaa tasalülitamiseks, aga mulle tundub siiski, et Ida-Euroopas soovitakse pigem USA tugevat ja jõulist kohalolekut kui Venemaa mittekohalolekut. Mis on ka mõistetav: kaugelt kohale tulla on raskem kui lähedalt ja Venemaa on nii või teisiti lähedal ning isegi kui USA/NATO praeguse poliitilise ofensiiviga suudetakse Venemaa läänesuunaline aktiivsus tasalülitada, ei saa ju keegi välistada, et see mingil hetkel taas ei tärka. Ja kui nii peaks juhtuma, siis on Venemaa endiselt siinsamas kõrval ning talle oleks hädasti vaja vastukaalu, milleks tänases maailmas ja ka nähtavas tulevikus saab olla eelkõige just USA.

Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millest palju pole rääkida.

Täna oli endiselt palju materjali USA äsjase otsuse kohta raketitõrkesüsteemi prioriteetide ümberseadmisest. Newsweek avaldas paar lugu (see ja see), mis andsid vahest parima ülevaate sellest, mida asi endast kujutab ja miks selle tähendus pole päris see, mida Ida-Euroopas, eriti muidugi Poolas ja Tšehhis automaatselt kiputi arvama. Päris huvitava lisamaigu andsid paar Asia Timesi artiklit, mis muu hulgas viitasid sellele, et USA otsus seab Iraani mõneti raskesse olukorda, kuivõrd tõdemine, et Iraanil pole ega lähiaastatel ka tule kaugmaarakette, kahandab omajagu seda aupaistet, mida Iraan oli oma vastasseisuga USA-ga saavutanud või üritanud saavutada (vastavad artiklid siin ja siin).

Võib-olla leidis lahenduse ka mu eilne jahmatus, kui Obama sõnavõtuga kaasnenud factsheet'ist võis välja lugeda sõnumi, et raketitõrjesüsteemi komponendid paigaldatakse ka Põhja-Euroopasse. Eestis tundus see otsekui kahe silma vahele jäävat (ma ei taha hästi uskuda, et ükski ajakirjanik või ajakirjandusega suhtlev isik ei vaevunud tutvuma, mida Obama tegelikult ütles ja milliseid materjale tema avaldusele lisati - see on loomulik kõikvõimalike "kommentaatorite" puhul, aga üldiselt on ajakirjanikud siiski veidi paremal tasemel kui oma kinnismõtete käes vaevlevad "internetitargad"), aga Soomes pöörati sellele siiski tähelepanu ning Helsingin Sanomat väitis, et arvatavasti on tegemist AEGIS-laeva Läänemerre paigutamisega, võimalik, et püsivalt, veel võimalikum, et vajaduse tekkimisel (ingliskeelne artikkel on siin, soomekeelne siin, kuid see nõuab ligipääsuõigust). See on muidugi ka märksa loogilisem, sest nagu eile mainitud, oleks maismaale paigaldamisel pea ainuke loogiline koht Eesti, mis tekitaks aga kindlasti Moskvas veel palju suurema vastureaktsiooni kui Poola/Tšehhi, või siis äärmisel juhul Norra. Sellele viitab ka eespool osutatud teine Newsweeki artikkel, kus mainitakse ära nähtud skeemi, millel olevatki Läänemerele paigutatud üks AEGIS-laev.

Tänasele päevale langes ka NATO uue peasekretäri Rasmusseni sõnavõtt, mis oli suurelt osalt suunatud Venemaale. Muu hulgas tegi ta sisuliselt ka ettepaneku arendada ühist raketitõrjesüsteemi. Eelmine katse Qabala radarijaamaga kukkus küll haledalt läbi, kui selgus, et Venemaa (kuigi tänapäeval Aserbaidžaani territooriumil asuva) radarijaama tehnilised tingimused on nii nigelad, et seda ei saa kohe kuidagi kasutada. Igatahes on nüüd paari päevaga löödud Venemaa ja Iraani väravasse nii palju palle korraga, et jääb ainult oodata, milline on nende reageering. Seni on ilmne ainult see, et need USA ja NATO sammud tulid neile päris ootamatult ja esimesed reaktsioonid olid kas mittemidagiütlevad või lausa paanilised. Aga viisakalt on jäetud Venemaale nii nädala jagu aega ja Iraanile isegi veidi rohkemgi ennast koguda ja midagi vastuseks välja mõelda :-) Nii et huvitavad nädalad ootavad ees.

Tänasele päevale langes ka Mandriva Linux 2010 RC1 ehk esimese väljalaskekandidaadi ilmumine, millest ma tegin väikese nupu ka Pingviini ning peegeldasin ka oma veebipäevikus. Kui nüüd selle vähese ajaga, mis on möödunud viimasest korrast, mil ma oma süsteemi uuendasin, ei ole midagi tõsiselt muutunud, võib see RC1 olla juba päris korralik, ilma suuremate tõrgeteta.

Loetud: Tuna 1/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Ilmunud tõlked: Anne Applebaum: tsensuuri üleilmastumine (Postimees, 18.09.2009)