Showing posts with label laiskus. Show all posts
Showing posts with label laiskus. Show all posts

26.12.10

Laubased ehk pärislaubased ehk esimesejõulupühased mõtted

Täna oli selline päev, kus silmade avamise ja tuvastamise järel, et maailm on tõepoolest taas olemas, jäin tavapärase automaatpiloodi peale lülitumise ning tööle või mingite muude ülesannete täitmise asumise asemel hoopis laisklevalt mõtisklema, mida päevaga peale hakata (ja need ei olnud mingid kassiahastuse elik pohmelli elu tõelise loomuse avastamise mõtted, vaid lihtsalt mõnus mõttevoog ümber kolba sisekülje ja mitu korda järjest kohe). Selle pingsa, kuid aeganõudva töö järelmina mööduski tänane päev sellised laisas rütmis, mida poole vinnaga võiks ka tööpäevaks nimetada, sest tõlkisin selle jooksul ära ühe artikli Postimehele ja veel ühe Diplomaatiale, kuid valdavalt oli see siiski pühendatud auväärsele, kohutavalt suurt pingutust nõudvale ja sama kohutavalt suurt naudingut pakkuvale mittemidagitegemisele. Nagu eelmise lause algupoolest aru võis saada, ei ole ma siiski väga hoolas ja innukas kategoorilise imperatiivi "ei ühtki päeva ilma laisklemata" järgija, sestap võtsin kätte ja lugesin läbi ka Varraku raamatublogi vahendusel ette võetud ühislugemise sellenädalalase portsjoni. Et ma seda kirjanikku varem lugenud pole ja õieti temast suurt midagi ei tea peale mõne üksiku ettejäämise pelgalt nimena, siis oli see kahtlemata huvitav lugemine, mis jättis aga väga segase tunde, mida ma püüan sõnalisse vormi valada mõnevõrra hiljem (võib-olla siinsamas ajaveebis, aga võib-olla ka otse ühislugemise kommentaariumis, eks vaatab, kuidas minusugusel voluntaristil parajasti tuju on...).


Loetud: Andrei Ivanov, Minu Taani onuke
Vaadatud: Klass: elu pärast (ETV), Die Mumie - Der Grabmal des Drachenkaisers (RTL), Tulnukad (TV3)

2.7.10

Neljabased mõtted

Olles puhtjuhuslikult ärganud pärast pikka, ligemale kümne tunni kanti välja veninud, ilmselt kosutavat ja kindlasti vajalikku und ning veidi elu, maailma ja ärkamist põhjustanud, kuid vastamiseks liiga põgusaks jäänud telefonihelina üle järele mõelnud, leidsin, et kõige mõistlikum on tänane päev pühendada peksmisele. Seda ma ka naudinguga tegin ning tundus, et härra Lull, kes oli aastatepikkusest väärkohtlemise puudumisest masendusse vajunud ja rasva läinud, seda lausa naudib - verd ja naharibasid lendles igatahes õhus tublisti ning härra Lulli näole ilmus äraseletatud õnnis ilme...

Paraku ei piirdunud peksmine ainult härra Lulliga, vaid ka ma ise sain oma vitsad kätte. Pidin nimelt linna minema, et pangakaarti vahetada. Kaardimudeli väljavahetamine läks edukalt, kuid tund aega halvava, pimestava ja lõõmava lõõsa käes oli tõeline piin - ja erinevalt härra Lullist mina seda ei nautinud... Seda enam, et vastavalt alatuse seadusele hakkas temperatuur kahanema ja päikese mõju taanduma kohe pärast seda, kui ma olin oma kannatuste rajalt tagasi jõudnud...

Mistõttu ma lahjendasin tekkinud valu tõlkimise kõrval teise suure naudinguga, nimelt lugemisega, võttes üle mitme aasta taas ette ilukirjanduse. Tõsi, vähemalt üks osa täna loetust tõotab tulla eripärane: ma ei ole kunagi varem isegi mitte üritanud mõnda raamatut lugeda teadlikult ainult osakaupa. Nüüd aga tekitas sellise ahvatluse Varraku raamatublogis tekkinud ühislugemise idee, mis ühtlasi annab mulle võimaluse tutvuda nii palju kõmu tekitanud raamatuga. Ma ei hakka praegu ja siin tekkinud mõtteid välja laduma, need lähevad kõigepealt sinna ajaveebi ja siia tulevad koondatult alles siis, kui ma olen kogu raamatu läbi lugenud, või veel hiljem, aga igatahes mõningat hämmastust ja palju äratundmist ma selle raamatuga seoses kogesin.


Loetud: Vikerkaar 6/2010; T. Aleksejev, Leegionärid; S. Oksanen, Puhastus
Vaadatud. Aardekütt (TV11)

7.2.10

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse lausa sundis väikese katkestuse tegema mu üüratu laiskus. Nimelt see laiskus, mis on kohe nii suur, et isegi kinkekaartide ärakasutamise kipub lükkama päris viimsele hetkele. Nii ma avastasingi, et Varraku poolt usinatele tõlkijatele jagatud kena jõulukingitus on aegumise veerel, mis sundis ette võtma väikest retke Kristiine keskusse, kus nende müügipunkt kenasti olemas. Mõneti üllatavalt oli seal laupäeva pärastlõuna kohta (nagu see ajamääratlus ilmselt enamikule inimestele kella 16 paiku kõlab...) väga palju rahvast, nii et pidi omajagu ootama, enne kui sai asjad ära õiendatud. Aga ära nad said õiendatud ja olgu siis ka mainitud, millise jõulukingituse :-) ma endale tegin:

Tagasisõidul sattusin trollis keset suurt noorte hispaanlaste seltskonda, kes agaralt vadistasid ning jäid minust trolli edasi vadistama, suundudes kuskile kaugemale Mustamäele. Seal kuskil on ilmselt miskine välistudengite või mingite muude noorte välismaalaste pesa, sest ma olen sattunud trollis päris mitmel korral samalaadse seltskonna peale: kord leedulased, kord lätlased, kord vist taanlased (aga võib-olla ka norralased, ma ei ole päris kindel). Mina tean enda peatusest juppjagu edasi ainult TTÜ-d, aga võimalik, et seal on mingi ühikas või midagi, kus neid siis rohkemgi pesitseb.

Postimehes oli huvitav pikem artikkel, õigemini siis tulevase monograafia (?) väike tutvustus, mis kõneleb kommunistidest Eesti Vabariigi algusaegadel. Päris huvitav lugemine oli.

Eile avalikustatud Venemaa uut sõjalist doktriini tutvustas ilmselt paremini kui mina seda oskasin, ajaleht Kommersant, mis juhtis tähelepanu, et kui varasemas doktriinis polnud ühtegi vastast nimepidi nimetatud, siis nüüdses on NATO päris otseselt ja USA küll otseselt nimetamata, aga samuti täiesti selgelt sees; samuti on sõnaselgelt ära nimetatud peamine liitlane, kelleks on "liitriigi" teine pool Valgevene.

Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Smallville (ETV)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Briti inglise keel (Postimees, 06.02.2010)

26.9.09

Reedesed mõtted

Muidu tavaline tööpäev, aga mitme välja- ja sisseastega :-)
Sisseastete eest hoolitsesid noodsamused küttesüsteemi rekonstrueerijad, kes ikka veel majas tegutsevad (õnneks enam mitte väga aktiivse ja kõrvu hellitava puurimisega). Juba varahommikul ehk nii kella 13 paiku koputati uksele ja avaldati soovi siseneda. Tegevuse osas, mida nad ette võtsid, ma päris täpselt sotti ei saanud, aga igatahes nimetasid nad seda mu meelest survestamiseks. Minu napp aru lubas seda mõista umbes nii nagu tuntud hullarianekdoodis, et nüüd lasti basseini vesi ka sisse...

Möödus õige mitu tundi, kui taas kõlas koputus ja taas sooviti sisse tungida. Need olid mehed, keda ma õieti alles laupäevaks ootasin, aga kes olevat kiiremini oma asjadega teistes trepikodades valmis saanud ja otsustanud aina edasi tegutseda. Nende tegevuseks oli "küttekulujaoturi". Ka nende meeste töö oli kiire ja korralik. Ma esitasin küsimuse, mis jullad need õieti on, mis radiaatorite külge kinnitati, ja sain mõningase üllatusega mitmeminutilise äärmiselt põhjaliku vastuse, millest välja selitus peamiselt mõte, et need mõõdavad iga radiaatori küttekulu eraldi, mis peaks andma tubli rahalise kokkuhoiu, vähemalt siis, kui näiteks mõneks ajaks kodunt ära minna ja temperatuur maha keerata. Kui ma nüüd tõsiusklik vandenõuteoreetik oleks või vähemalt siiralt ja jäägitult mainitud teooriatesse usuks, siis ma muidugi arvaks, et juutide ülemaailmne vandenõu on järjega minuni jõudnud ja püüab mind salakavalalt mõjutades tasalülitada, sest andurid pidavat andmeid edastama raadiolainetega, need aga on ju tuntud viis mõistuse allutamiseks...

Nende kahe visiidi vahel võtsin veel ette pesumasina käitamise. Juba teist korda sel aastal - ilmselt olen ma tõesti vanaks jäänud, et nii palju pesemist vajavaid musti riideesemeid tekib... või siis vaeseks, et ei jõua endale enam nii palju rõivaid hankida, et saaks ainult kord aastas või paari aasta tagant pesemisega hakkama...

Pesumasina müttamise ajal sattusin lugema üht pikka, aga huvitavat artiklit raketitõrjesüsteemidest, mis peamiselt koondas tähelepanu selle minevikule, aga puudutas teataval määral ka praegust seisu. Seal oli muu hulgas huvitav fakt, mida ma varem polnud kuulnud või vähemalt tähele pannud: kui Bush-noorema ajal RTS taaselustati, kavandati see algselt Hiina vastu. Sellest pidi avalikkusele teatama Condoleezza Rice. Kõne oli ajastatud 2001. aasta 11. septembri õhtule... ja jäi mõistagi ära ning RTS-i suunitluski muutus oluliselt, pöördudes "paariariikide" vastu. Igatahes oli tegemist väga huvitava lugemisega.

Loetud: Tuna 1/2008, Vikerkaar 9/2009, Sirp 25.09.2009, Tuna 2/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), NCIS: Kriminalistid (TV3), Kampf der Maschinen (RTL2)

25.6.09

Kolmabased mõtted

Täna oli rohkem selline laisklemise ja logelemise päev. Algas kõik sellest, et vaevalt olin saanud silmad lahti tehtud, kui oligi ema kohal. Hulk päevi Virumaal ja Kunglas, aina "kündes ja külvates", selja taga, oli ta väga elurõõmus ja tragi. Nojah, kurtis, et Kunglas on WC järjekordselt ummistunud, aga see häda on seal juba aastaid olnud ja tundub, et naljalt sellest lahti ei saagi, kuni vald või keski ei otsusta seal midagi põhjalikult uuendada, sest ilmselgelt ei ole asi mitte meie majas, vaid kuskil kaugemal äravoolusüsteemis...
Ema tõi, nagu tavaliselt, kaasa ka hunniku ristsõnu ja suurest laiskusest hakkasingi neid usinalt lahendama. Meistriristik oli sedakorda päris keeruline, pidin isegi teatmeteoseid kasutama :-) Natuke sebisin pärast ristsõnu registri kallal, aga siis tuli meelde, et üks Postimehe tõlge ootab ka järge ja otsustasin jälle laiskuse kasuks elik siis selle ära tõlkida. Pärast sai veel veidi registri kallal nokitseda, aga ega ta tänase päevaga just suurt kaugemale eilsest ei jõudnud...
Õhtul saatis Kugi lingi, kust nägin siis ka ära, kuidas Vabadusrist päevavalguses välja näeb. See tekitas aina rohkem huvi asja ise kaema minna, tundub, et kogu kompleks on vist üsna suurejooneline, kuigi samas päris kindel ma ka ei ole, kas see äkki nagu ümbritseva sisse ära ei vaju... Peab ikka ise vaatama, oma silm pidada seesamune olema...

Loetud: Akadeemia 10/2008
Vaadatud: Dexter (Kanal2), Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)

24.5.09

Laubased mõtted

Täna oli võimas päev: sai kõvasti tööd vihtuda ning üks suur asi ongi põhimõtteliselt valmis. Nii valmis, et homme läheb printerisse trükkimisele ja siis viimsele ülelugemisele. See on ikka hea tunne, kui midagi sellist jälle üle tüki aja juhtub! :-) Paraku kipub enamasti sellele halvav pingelangus järgnema, aga võib-olla on seekord erand, sest mingit aega midagi langetada ei ole, kogu aeg tuleb püsti hoida ;-) Teoreetiliselt peaks ju järgmine nädal juba üle andma 370-leheküljelise raamatu, aga paraku olen ma suutnud sellest alles alla 100 lehekülje ära teha. Nii et kirjastus peab ilmselt taas hambaid kiristama. Aga vähemalt peavad nad vähem kiristama kui teine kirjastus selle eelmise puhul - ma olen suutnud oma ränkade hilinemistega juba nii kaugele jõuda, et need jäävad mõne kuuga mõõdetavaks... võib-olla õnnestub millalgi järgmiseks aastaks nii kaugele saada, et taas kokkulepitud tähtaegadest suudan kinni pidada... vähemalt sureb see lootus viimsena :-)

Lisaks jõudsin täna Sirbi läbi lugeda. Päris huvitav oli. Eile kirjutasin juba Mati Hindi eesti keele viletsusele pühendatud artiklist viimasel leheküljel, aga täna võtsin siis lehe algusest peale ette. Ja algus oli kõva. Äsja aasta ajakirjanikuks tituleeritud Hvostovi Ants kaalus üsna huvitavalt kommunismi ja natsismi/fašismi kuritegusid. Suures osas on tal õigus, nagu tavaliselt. Ma küll kahtlustan, et oma artikli lõpuosa jaoks, mis Oscar Levy kohta käib, on ta kuskilt vene mustasajaliste saidilt inspiratsiooni saanud, aga tema esituses kõlas see palju talutavamalt ja isegi enam-vähem asjakohaselt, võrreldes eriti vene, aga ka meie kohalike veebisaitide "suurte tarkadega", kes judaismi ja natsionaalsotsialismi potentsiaalsetest ühistunnusjoontest teevad automaatselt järelduse, et need kaks olid ka tegelikkuses lahutamatult seotud, millest muidugi järgneb tavapärane holokausti eitamine ja muu kammajaa...
Teine huvitav lugu oli intervjuu noore muslimitariga, kes ihkab islamit reformida, muuta selle liberaalseks, vaat et lausa läänelikuks. Mõtted olid tal muidugi ilusad, aga ega see "Lutheri tee" pole lihtne... On ju varemgi seda püütud teha, aga al-Ažari ja Saudidemaa usujuhtide autoriteet ning vastuseis igasugustele reformidele on ikka väga võimas...
Kolmas huvitav lugu oli Ilmar Vene sulest kitši ja selle tähenduse kohta. Teda on ka alati hea lugeda, isegi kui tal pole palju öelda (võimalik ka, et mingi üks lehekülg Sirbis - sedakorda veel vähemgi - on talle lihtsalt liiga vähe, et midagi ära öelda :-) ) või kui ta kaldub raskesti mõistetavatesse mõttelõngadesse - millisest mõlemast süüst oli see lugu küll puhas.

Loetud: Sirp 22.05.2009, Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Surmamärkmik: Viimane nimi (TV6), Meltdown 2: Must lammas (TV3)

11.5.09

Pühabased mõtted

Täna oli üllatavalt tõhus tõlkimispäev, kuigi pühapäevale iseloomulikult käis ema külas. Aga täna tuli ta üsna hilja, sest soovis päeval Raekoja platsil kontserdil viibida, mis omakorda võimaldas mul varakult tööle asuda... :-)
Lisaks külaskäigule tõi Raivo ka segu kaasa, nii et sai ka uksepaigaldamisel jäänud inetused elik raami eemaldamisel tekkinud kaod varasemas seinakattes likvideeritud. Et see tekitas hulganisti igasugust sodi, võtsin pärast nende äraminekut ennast kätte ja pesin põranda korralikult ära - üle mitme kuu, sest muidu ma eriti ei viitsi pesta :-) Köögipõrandaga toimus seejärel taas imeline metamorfoos, mida ma nimetan "valgenemiseks" :-) - parkett naljalt mustust külge ei võta, aga köögis on maas mingi linoleum või miski ja see tahab ikka aeg-ajalt sedasamust "valgendamist" elik märja lapi külgepanemist saada.

Loetud: Akadeemia 4/4008 ja 5/2008
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)

4.5.09

Pühabased mõtted

Tänane päev möödus tavapärase pühapäeva rütmis: valdavalt tõlkimine, mida katkestas sama tavapärane ema külaskäik. Sedakorda oli see küll sellevõrra erilisem, et ta oli äsja Kunglast tulnud, tubli imesena ikka kündnud ja külvanud usinasti seal (kartul ja hernes ja teab mis veel olevat maas nüüd) - ja ilmselt suurest erutusest nii varakult tegutsema asunud, et oli mul ukse taga juba veidi pärast kella ühte. Teisisõnu ajal, mil ma olin silmad küll juba lahti saanud, aga ei osanud veel aad ega ood oodata ega öelda :-) Aga igatahes üle ma selle jalustrabavalt varajase külaskäigu elasin ja olen endiselt täie elu ja tervise juures...
Emale mu uus uks päris meeldis või vähemalt ei öelnud ta ühtegi halba sõna, vaid oli rõõmus. Kutsus ühtlasi mind peatselt endale Tallinnat tutvustama - ta seal uues kohas Liivalaias ei tunne ümbrust üldse, mina aga töötasin omal ajal Postimehes nii ühel pool (Tatari tn) kui teisel pool (Maakri tn) tema praegust töökohta. Vaatab, millal täpselt selleks aega leiab või õigemini, millal meie graafikud kenasti kokku jooksevad.

Ühe laheda tembu tegin täna ka: võtsin Facebookis ette mingi ankeedi, mis pidi välja selgitama, kas ma ikka olen tõeline eestlane. Päris andekad küsimused olid ja, oh imet, selgus, et ma ikka olengi eht eestlane :-)

2.5.09

Reedesed mõtted

Tänane päev möödus täiega tõlkimise tähe all. Ja üsna edukalt: tükk aega ei ole üle 20 000 tähemärgi päevas jõudnud, nüüd aga läks kenasti ja ludinal isegi üle 25 000! Nii võib isegi loota, et õnnestub sel aastal taas järje peale saada ja likvideerida kogu see jama, mis alates möödunud aastast nende pidevate hilinemistega on tekkinud...

Nii palju sai siiski kõrvalepõige teha, et EMT iseteeninduses pakett ära vahetada. Nagu ma aru sain, ei meeldinud neile sugugi, et mingi tegelane maksab ainult 49 krooni kuus ja teeb parimal juhul paar kõnet, mis annab veel mõne krooni juurde... Nii et kiri saadeti koju ja veel helistati ka ja soovitati tungivalt mõelda "soodsamate lahenduste" peale :-) Vana ERA paketi jätkudes oleks "kuumaksuks" (nad on kavalad, kuumaksu ametlikult enam ei ole, küll aga on "miinimumarve", mis tegelikult teeb sama välja...) tulnud 100 krooni ja kõneminut olnud 2.95. Leidsin, et parem on valida see nende uue Noova paketi kõige odavam variant: kuumaks elik miinimumarve 90 krooni, aga kõneminut 0,95 krooni. Muidugi, seda 90 krooni ma ju täis ei räägi raudselt - ma olen ju nii laisk, ei viitsi ise helistada, lasen parem teistel endale helistada :-) A mine tea, äkki mõnel kuul tuleb ka, kõike võib juhtuda...