Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimise päev. Taas ainiti KDE tähe all ja taas ainiti arendusharus. Tõsi, täna tuli taas natuke dokumentatsiooniga tegelda, sest vahepeal olid arendajad avastanud, et paaris käsiraamatus leidub siiski osasid, mida nemad usinalt on valmis kirjutanud, aga mida seniajani tõlkijate ette polnud lastud :-) Valdav mahv läks siiski kasutajaliidese suurfinaalile läheneva tõlkimise kallal, jätkates juba eelmisel nädalal alustatud kõnetuvastuse tööriistade komplektiga simon. Nagu arvatud sai, lõppesid lihtsamad asjad möödunud nädalal otsa ja nüüd tulid juba keerulisemad probleemid, mis selgelt panevad proovile mu kompetentsuse piirid ja neist uljalt ülegi astuvad. Selles osas ma jõudsin lõpuks arusaamisele, et kui kõikvõimalike sõnaliikide ja muudegi sõnu rühmitavate asjade kohta kasutatakse inglise keeles sõna terminal, siis võib see ka eesti keeles nii jääda, kui imelik see ka ei tunduks. Aga kuidas peaks eesti keeles kõlama prompt(s), seda ma küll ei suutnud välja nuputada: nagu ma internetis kolades leidsin, on ka meie kõnetuvastusmeistrid selle kohta rahumeeli kasutanud väljendit prompt-failid ... Nojah, ammune tuttav tõlkevaste on ju "viip", aga selle puhul on olnud õnneks võimalus tõlkida mitte sõna ennast, vaid selle visuaalset esitust, mis minu juhul kuidagi ei sobi ega lähe ... Nii et vett, vilet ja vaeva selle asjaga veel tuleb, nähtavasti ka tahes-tahtmata suhtlemist asjatundjatega ...

Aga lõpetuseks siia ka üks Facebookist röövitud, väga tabavalt minugi kohta käiv pilt:

Loetud: Tuna 2/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE arendusharu dokumentatsioon
KDE arendusharu kasutajaliides

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldusrikkust ja sellist hiliskolumbuslikku (mitte esimese, vaid viimaste retkede aegset) avastusrõõmu väikevenna tungival pealekäimisel ette võetud külastuskäik elukohalähedasse suuremasse kaubanduskeskusse Magistral, mis uuenemiskuuri järel paari päeva eest taas uksed avas. Minu poolt lähenedes algul väliselt ei saanudki aru, et väga palju oleks muutunud, ma mõtlen siis selle suurenemise osas, ainult uhkemad trepid olid külje peale tekitatud, mis on õige hea, sest too vana pisike ja kitsas trepiräbal oli tõesti armetu.

Sees oli juba ümberkorraldusi rohkem, kõigil korrustel, ja kergelt ringi uudistades sai nähtud ka ära too juurde tekitatud tiib, kus lisaks (kiir)toitlustusasutustele olid kenasti ja väga kokkusobivalt üksteise kõrval pangakontor, alkoholipood ja kasiino - selline ehe paheline nurgake. Rimi kui hoone pearentniku (või on ta omanik? mine tea) pind oli samuti omajagu suurenenud, aga käies seal kella kuue paiku õhtul, tabas päris korralik üllatus nii mõnegi asja otsimisel - eriti lõi jalust tõsiasi, et piimavitriinis olid selleks ajaks alles ainult hinnasildid ja ainukese tootena mingi lurr, millel oli küll peal nimetus PIIM, aga selle kõrval kohe märge 0,05%, mis tähendab ju tegelikult puhast vett, millele otsekui oleks piimamaitseainet näpuotsaga sisse raputatud...

Veel jäi silma -. või õieti küll just hoopis vastupidi, ei jäänud silma -, et taasavatud kaubanduskeskuses polnud enam ei EMT (minu "koduoperaatori") boksi ja veel kurvastavamana tõik, et kadunud oli ka raamatupood. See oli üks neid väikseid sõltumatuid, päris hea valikuga ja üsna asjaliku müüjaga, mille kadumisest ehk taandumisest ketipoodide vohamise tingimustes on päris kahju (juba õige mitme aasta eest kadus samamoodi veel lähemal asunud ja väga korralikult, sealhulgas ka venekeelse kirjandusega varustatud Mauruse raamatupood, millest oli muidugi veel enam kahju). Nojah, R-kiosk oli küll suurenenud ja sinna oli tekkinud ka väike raamatuosa, aga see mõistagi ei suuda mingis mõttes kompenseerida raamatupoe kadumist ei mahu ja veel vähem valiku alusel. Igatahes tore, et Magistral on taas uksed lahti teinud. Küllap saab seal jälle hakata tihedamini käima.

Tänasesse päeva jäi veel paar südant soojendavat hetke. Üks neist tuli juba hilisemal õhtul USA kõrgliiga mänge vaadates, kus kodumaine mees Lindpere Joel suutis lüüa hooaja esimese värava ja veel päris ilusa, kuigi natuke õnnega pooleks värava. Milline saavutus oli vahest seda suurem, et mängiti Galaxyga, kelle poolelt olid väljakul sellised suurnimed nagu Beckham, Keane ja Donovan (ning Red Bullsil polnud samal ajal nende kuulsaimat Henryd).

Teine ja isegi veel enam südamekuumust tekitav asi oli e-kiri Diplomaatia lugude keeletoimetajalt, kes kiitis mind tõlgete eest. Seda ei juhtu just sageli, et tõlkija kiita saab, avalikult peagu ei kunagi ja isegi eraviisiliselt harva, aga seda parem tunne tõuseb rindu, kui seda ometi tehakse.


Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Nõmme Kalju (TV6), Troonide mäng (FoxLife), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Los Angelese Galaxy (Kanal12)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: seisukohad (Postimees, 05.05.2012)

Esmabased mõtted

Võiks ehk öelda, et oli tavaline esmaspäev selles vanas, traditsioonilises mõttes ehk siis tarkvara tõlkimisele pühendatud päev - nojah, mõned eelnevad möödusid ka selle tähe all ja natuke pühendun ma sellele veel, aga ikkagi. Lisaks kontoritööpaketi Calligra dokumentatsiooni lõplikule lõpetamisele oli täna siis see päev, kus vaatasin esimest korda tõsiselt tõlkijapilguga otsa "isiklike rahaasjade haldurile" KMyMoneyle. Kohutavalt raske ei tundunudki, aga vaeva on sellega ohtralt, sest nagu ikka, rahaasjades peab selgus valitsema ja et selle valdkonna terminoloogiaga ei ole ma just kõige paremal sõbrajalal, rääkimata ärasöödud soolakoormatest (nt sain teada sõna payee tähenduse - ma pelgan, et ma pole varem seda sõna isegi näinud või vähemalt mitte fikseerinud nägemise fakti ...), tõotab see kulgeda üpris vaevaliselt, vahest küll mitte nii rängalt nagu omal ajal tabelarvutusrakenduse tõlkimine, mille funktsioonidest ka tubli osa olid finantsilised ja mille tõlkimisel tekkinud verehigi maitse on seniajani selgelt meeles, aga kindlasti ka mitte palju kergemalt ...

Aareleiu Kai, üks neist, kes möödunud nädalal teoks saanud tõlkijate ühenduse loomise taga seisis, oli kirjutanud tõlkimisega seonduva mõttepala Varraku raamatublogisse, pöörates eriti tähelepanu tõlkijate tasustamisele, seda eelkõige Hispaania näitel. Üsna niru tundub see nende elujärg olevat, vähemalt rahaliselt vaadatuna (vist tollelsamal tõlkijate ühenduse asutamiskoosolekul lipsas see ka korraks arutelust nendinguna läbi). Vähemalt kui võrrelda näiteks Prantsusmaa tõlkijatega, kellest tegemistest kirjutati mõne aja eest Loomingus (kuigi võrdlemine on mõnevõrra raskendatud, sest kahes loos on arvestusalused erinevad). Nojah, ilmselt küll Eesti tõlkijad on võrreldavad pigem Hispaania omadega, mis küll (lähi)ajaloolistel põhjustel on ehk mõistetav. Üks (Facebooki) tuttav kommenteeris selle peale, et Eesti "tarbetekstide" tõlkijad saavat keskeltläbi kolme sendi ringis, heal juhul siiski kaks korda enamgi - samal ajal olen ma aru saanud, et need "tarbetekstide" tõlkijad on üldiselt paremini tasustatud kui kirjandustõlkijad, nagu mainitud tõlkijate ühenduse loomisel see mõiste kokku lepiti.

Aga tegelikult oli Aareleiu mõttepalas peamine rõhk ehk hoopis mujal, nimelt sõna kui sellise väärtustamisel ja filosoofilise, aga ka praktilise kallakuga küsimusel, kas ongi mõtet tõlkijat paremini tasustada ja kõrgemalt väärtustada, kui sellesamuse sõna ehk ju igasuguse teksti ja võiks öelda, et üldse vaimse tegevuse aluse väärtustamine tõlkija enda poolt on kaheldav - mõeldagu vaid praegu Eestis kõige levinumale "tõlkekriitika" vormile, mida viisakates sõnades võiks kokku võtta nii: tõlgete kvaliteet on täielik pask ja tõlkijad ise täielised ludrid, igasugused ka pääsevad väärt asju ära käkkima ... Ja oma uba selles kindlasti on, ehkki mu arusaamist mööda pole Eesti selles osas sugugi "eesrindlik", samasugust käkkimist esineb teistes maades ja teistes keeltes samamoodi, ainult et seda pannakse mõistetavalt väljaspool vähem tähele. Selles mõttes tasub kindlasti loota, et vastsündinud tõlkijate ühendus suudab lisaks püsimajäämisele kas või aeglaselt, aga ikkagi hakata kuidagi tõepoolest edendama ja parendama kodumaist tõlkekultuuri.


Loetud: The Encounter of Eastern Christianity with Early Islam
Vaadatud: Välisilm (ETV), Smolenski tragöödia (ETV), Meedium (Kanal2)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu 1
KDE arendusharu 2

Neljabased mõtted

Päev, mida aitas mitmekesistada jätkuv tõlkimine Diplomaatia hüvanguks ühelt poolt ja elukohajärgse kaupluse külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil teiselt poolt. Viimane jäi küll elamuse poolest poolikuks, sest kavandatava kulinaarse hoogtöö huvides olnuks mul vaja marmelaadi, aga Maxima, mis muidu on kaubavalikult täiesti piisav, oli sedakorda nii marmelaaditu kui vähegi olla saab - kui ma lõpuks enda silmad peast peaaegu äravahtinuna saalitöötaja poole pöördusin, pingutas seegi kõigest väest ja väga hoolikalt, aga tõik jäi tõigaks: ainuke marmelaad selles poes ja täna oli kommide sees ja see ei sobi mulle kohe mitte... Tuleb järelikult homme taas kauplusetee jalge alla võtta, aga juba mõnda natuke kaugemasse, ent see-eest kindlasti hästivarustatud poodi.

Nägin täna, et lõpuks on ilmunud ka üks tõlge, mille mõne aja eest tegin uue tööpakkuja soovil (peaaegu oleks kirjutanud tööandja, aga siis jäin mõtlema, et tõlkimise puhul on see tööandja ja töövõtja määratlemine õige omapärane: olgu, algul annab keegi töö ja keegi võtab selle teha, aga siis annab ju tõlkija selle töö tagasi ja see keegi, kes algul töö andis, võtab nüüd selle vastu - segane, sõnaga :-) ). Ma juba vahepeal jõudsin peaaegu ära unustada, et selline töö on ka tehtud, aga muidugi on hea meel näha, et see siiski lõpuks ilmus.

Üsna juhuslikult - ei ole selle ajakirja püsilugeja ei paberis ega elektrooniliselt - sattusin täna mõne kuu tagusele Tamme Triinu huvitavale artiklile Loomingus, mis tutvustas tõlkijate, eelkõige küll ilukirjanduse tõlkijate elu ja olu Prantsusmaal. Probleemid tundusid olevat üsna sarnased nendega, millega seisavad silmitsi arvatavasti kui mitte kõik, siis vähemalt enamik Eestigi tõlkijaid, aga prantslastel paistab olevat ka suur pluss: juba pikemat aega ka väga tuntavalt tõlkimist soosiv kirjanduskeskus, mille rahakott on nähtavasti üpris kopsakas. Nojah, Eestis on muidugi ka teataval määral kirjanduse, just tõlkekirjanduse finantseerimine riiklikul või poolriiklikul tasemel olemas, aga tundub, et oluliselt kesisemana, isegi kui arvestada üldiste olude "koefitsienti". Aga võib-olla hakkab tasapisi midagi ka paremuse poole liikuma: on kuulda, et lähemal ajal on kavas luua tõlkijaid koondav liit, millest ehk kujuneb esimene samm ka siinse tõlkemaastiku korrastamisel.

Loetud: D.L. Lewis. God's Crucible
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3),. Nukumaja (TV3)

Ilmunud tõlked: Evgeny Morozov: küberuitaja surm (Eesti Ekspress, 29.03.2012)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida küll kärpis omajagu tervelt kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, neist üks veel nii-ütelda kiirtööna.

Enne seda oli aga ka üks meeldivam tilluke katkestus, kui ukse taha (ja ikka ja jälle imestades, et mul fonolukku pole sisse lülitatud) ilmus postikuller, näpu otsas pakike SERK-ist läkitatud raamatutega, mis olgu siinkohal ka ära nimetatud:

• M. Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika
• R. Võsaste. Harald Riipalu lugu
• L. Jürgenstein, L. Rootalu. Peterburi eestlaste lood
• E. Tuomioja. Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus
• V. M. Manfredi. Draakonite impeerium
• C. Miéville. Linn ja linn

Sattusin täna hoopis üht muud asja taga ajades juba õige mitme aja eest ilmunud, aga ikka veel oma lühiduses lööva ning hirmu- ja jubedusvärinaid esilekutsuva artikli peale, mis ilmselt igal tõlkijal peaks olema lausa välja trükitud ja töölaua kohale seina peale kleebitud. Seal toodud jubetõlked on muidugi asjad, mida lehest lugedes võid muiata - ehkki samal ajal tõenäoliselt oigab su enda tõlkeid käes hoides keegi teine...


Loetud: Akadeemia 3/2011
Vaadatud: Kalevi naised (TV3), Eureka (TV6)

Kolmabased mõtted

Äärmiselt tillukese tööpanusega päev, millest lõviosa võttis enda alla hoopis Varraku tõlkijate jõuluõhtu. See on nii vahva ja tore, et kirjastus on ka tõenäoliselt neid puudutanud rasketest aegadest hoolimata traditsiooni jätkanud ja oma tõlkijaid sel moel meeles peab. Erinevalt varasematest aastatest toimus see küll nüüd teises kohas, imelike, ilmselt mingi jõuluturu või millegagi seoses letikesi täis topitud, aga siiski auväärse Raekoja platsi ääres asuvas restoranis Kaerajaan. Nagu vanarahvas teadis juba öelda, mis toimub Kaerajaanis, see ka jäägu Kaerajaani, nii et pikemalt ma ei hakka sellel koosviibimisel toimunust kõnelema, küll aga võib öelda, et sealne köök on täitsa hea ja korralik. Ma ei ole just päris kindel, kas kõik toitudes olevad ained olid nimele vääriliselt "rahvuslikud", aga nii sinnapoole üldiselt tundus kalduvat küll - ja see oli õige hea.
Lisaks kõigele muule nägin siis ka oma silmaga seda äsja trükikojast välja vupsanud megaraamatut "Jumala sõda". Ikka tõsiselt suur ja raske on ta küll ning kiri on paganama pisike ja kokkuhoidlik, aga ega ilmselt teisiti poleks ka lehekülgede arvu õnnestunud alla 1000 hoida... Iseäralikul ja muret tekitaval kombel ei paljastanud esimene pilk raamatusse ühtegi viga, nagu tegelikult peaks, aga hiljem siiski leidsin mõned väiksemad apsud, mitte küll väga olulised (kursiiv vales kohas või väike kentsakas tabeldusviga). Ei riski siiski arvata, nagu oleks raamat tulnud veavaba, aga noh, eks selleks ole kindlasti keegi juba seatud ja korraldatud, kes need sealt üles leiab ja pärlitena rahva ette paiskab...


Loetud: Akadeemia 12/2010
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: Venemaa vastuolulised signaalid (Postimees, 15.12.2010)

Neljabased mõtted

Valdavalt tavaline tööpäev, mida lühendasid kaks väljaskäiku. Esimene oli selline tagasihoidlik, pisike tatsamine kodu kõrval asuvasse poodi ja tagasi toiduvarude täiendamise eesmärgil. Teine seevastu oli mõnevõrra pikemja viis juba päris linna, kus usinate inimeste eestvedamisel tähistati nähtavasti esimest korda Eestis ülemaailmset tõlkijate päeva pisikese juturingiga Solarise Apollos. Kolm esikõnelejast naisterahvast ajasid päris mõnusat ja mõistlikku juttu tõlkimisest, selle raskustest ja meeldivustest. Huvilisi oli kohale ilmunud ehk nii paarikümne ringis, mis ilmselt on suhteliselt palju sellise ürituse kohta, millel ei osale mõnda esitlusaldist prominenti... Isegi suhteliselt palju küsimusi esitati, peamiselt hoolitses nende eest väsimatu Juku-Kalle. Aeglaselt ja nautlevalt juues kahe kohvi pikkune üritus oli igatahes päris vahva - tõlkijate päev ja selle üritused ongi ilmselt ongi sellised, kus kisakoori ja massiüritusi suurt loota pole (kuigi ma ei imestaks ka, kui mõne entusiasti algatusel näiteks järgmine aasta sel päeval mõni vabaõhuüritus korraldataks, umbes selline luulelugemise maraton näituseks, nagu sel kevadel näha ja kuulda võis), vaid parimal juhul ehk korraks kabinetivaikusest nina välja pistnud asiste tõlkijate vaikselt vulisevat vestlemist...

Üks huvitav mõte jäi sellelt ürituselt pähe kõlama, nimelt arutamine küsimuse üle, kas ei peaks näiteks naised tõlkima naiste kirjutatud asju ja vastavalt mehed meeste omi. Poodiumil olnud tõlkijad olid üsna üksmeelsed, et sellist vahet ei ole õieti olemas ja ehkki naisterahvad, tunnistasid nad, et on päris vähe naiste kirjutatud teoseid tõlkinud. Samas turgatas mulle hiljem pähe, et nad kõik on siiski eelkõige ilukirjanduse tõlkijad (see ehk oli ka selle ürituse ainuke puudujääk, et mitteilukirjanduse tõlkijaid poodiumil ei olnud - aga lõppeks oli see ka esimene selline üritus ega kahandanud tegelikult sugugi ettevõtmise väärtust), mis väga üldiselt ja väga laia lauaga lüües on tunduvalt emotsionaalsem ja seega vähemalt klišee kohaselt naiselikum kui aime- või üldse mitteilukirjandus. Kuigi samas võib kindlasti kohe paljude käte pöialdel üles lugeda naisi, kes tõlgivad ka muud kui ilukirjandust (ning mõistagi ka vastupidi mehi, kes tõlgivad ilukirjandust ja ilmselt isegi mehi, kes tõlgivad naiste kirjutatud ilukirjandust :-) ). Aga noh, ilmselt teatud määral soorollid, nii palju kui neid üldse olemas on, ikka määravad ka tõlkija eelistusi: tõenäoliselt on üpris vähe naisi, kes tõlgiksid või kirjutaksid midagi masinaehitusest, ja samavõrra vähe mehi, keda siiralt ja tõsiselt köidaks heegeldamine või feministlikud (naise)kujunemislood...

Tõlkijate päevaga seoses oli Maalehe väsimatu kaasautor, samuti tõlkijast Soomre Mati pannud kirja mõned huvitavad killud nii tõlkijate kaitsepühakust Hieronymusest kui ka tõlkimisest laiemalt.

Samuti otsekui selle päevaga seotult andsid Lõuna-Aafrika tarkvaratõlkijad teada, et neil on valminud käsiraamat vaba tarkvara tõlkijatele. Heitsin sellele (täpsem viide on sealsamas osutatud tekstis) põgusa pilgu peale, tundus päris huvitav ja mitme- või paljukülgne olevat - ei jäänud küll midagi sellist silma kiirel kaemisel, mida tingimata ise peaksin teada saama, aga kahtlemata neile, kes alles alustavad, võib ka taoline õppematerjal ära kuluda.

Kõik ei olnud tänasel päeval siiski nii roosiline: juba hommikul tekitas omajagu mõru maitset teade, et Tartu Ülikool paneb kinni oma Türi kolledži uksed. Nojah, usutavasti on see lisaks kulude kokkuhoiule põhjendatav ka praktiliselt (ülikooliasutused peaksid lisaks õppetööle ka teadustööga tegelema, aga Türi ei ole ilmselt just koht, kuhu perspektiivikad teadlased või veel vähem juba mainekad teadusinimesed innukalt suunduksid...), aga nii poolenisti türilasena tekitas see siiski sellise tühjusetunde, sest kindlasti kaob sellega linnakesest ära üksjagu elu ja vaimu. Kurb, väga kurb...


Loetud: Tehnikamaailm 10/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Et Mandrivas pole endiselt mingit aktiivsust ja Mageia pole samuti veel nii kaugele jõudnud, et tõlkimisest saaks rääkida, siis oli seegi kord KDE-le pühendatud. Üritasin suhteliselt palju ära teha, et veidi kompenseerida eelmise nädala vahelejäämist - ja teataval määral jõudsingi. Natuke oli stabiilses harus sõnesid juurde tekkinud või ülevaatamist nõudvaks muutunud, aga peamine aur läks mõistagi arendusharu peale. Seal jõudsin enam-vähem kõik need extrageari asjad korda seada, millest hetkel jõud üle käib (see tähendab, et mõistagi ei puudutanud ma noid raskeid ja seni tõlkimata finantsrakendusi ja veel paari suuremat, rohket vaeva nõudvat rakendust), ning lisaks ka juba sõnepuutumatuse seisu ehk väljalaskele üsna lähedale jõudnud KOffice'is korra majja lüüa. KOffice'is, paistab, on üht-teist uut ja huvitavat, eriti tundus intrigeeriv mind mapping'ut (ma pidasin paremaks ta sellisel kujul, nagu ta praegu on teostatud, tõlkida "ideepuuks") pakkuv plugin. Igatahes tegus päev oli, kokku oma 800 sõnet tõlgitud, mis on päris palju, kui arvestada, et sedakorda oli valdavalt tegemist ka päristõlkimisega, mitte lihtsalt tuima kopeerimisega või ülevaatamise märgete eemaldamisega.

Täna sain teada, et vist esimest korda on ka Eestis kavas tähistada tõlkijate päeva, mis on kahtlemata üks äraütlemata tore asi, sest muidu pannakse tõlkijaid, kui väga üksikud erandid välja arvata (ja nemadki on rohkem tuntuks saanud millegi muuga, olgu siis presidendi nõustamise, arvamusartiklite kirjutamise või kirjanike ohjamisega...), tähele ikka peamiselt siis, kui mõnel neist on õnnestunud mõni millegi poolest oluline tõlge nii lootusetult nässu keerata, et see lausa kisub karmi sõimusulge haarama... Wikipedia andmeil on sellist päeva peetud juba üle poole sajandi, viimasel paarikümnel aastal siis ka nii-ütelda ülemaailmse ja ametlikuna. Eestis on seekord Solarise Apollose kavandatud üritus vististi esmakordne (vähemalt ma ei mäleta, et ma oleksin varem selle päeva tähistamisest midagi kuulnud, ehkki päevast endast on paaril korral ehk ühel või teisel pool juttu olnud) ja igal juhul juba ette suur tänu neile, kes seda suvatsesid korraldada. Üsna tõenäoliselt olen ka ise seal kohal, kui midagi väga ootamatut ette ei tule.

Täna võis ka lugeda, et eile väisatud Paide Vallitorn läheb oma kuuks ajaks uuesti kinni (mitte küll täielikult, rühmaekskursioonid on ikka võimalikud, aga niisama, heast peast sisse astuda ei saa), et ekspositsiooni lõplikult viimistleda. Nagu ma mainisin, oli see juba praegu päris korralik, aga eks kindlasti saab seal ja ongi võimalik palju veel täiustada. Nii et millalgi järgmine aasta või hiljem tuleb nähtavasti uuesti külastada, et näha, milline siis "lõplik" ekspositsioon välja näeb.


Loetud: Diplomaatia 9/2010, Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Fringe (Pro7)

Esmabased mõtted

Üle tüki aja tegin tänase (esmas)päeva traditsioonilise, see tähendab pühendatuna tarkvara tõlkimisele. Järg oli tasapisi kogunema hakanud ja kuigi august võib ju tunduda esialgu veel kaugel, siis tegelikult pole seda aega sugugi nii palju. Igatahes tegin taas korda Mandriva tõlked, nii vähe kui neid ka oli, samuti Fedora hallatava system-config-printeri, mida Mandriva samuti kasutab (kuigi ma pole kindel, kas need tõlked mõne nädala pärast ilmuvasse Mandriva kevadväljalaskesse ikka sisse jõuavad: ma ei ole hästi aru saanud, kuidas ja millise intervalliga neid asju sealt Fedorast üle võetakse, ning nii mõnigi kord avastanud, et mõni asi on Mandrivas tõlkimata, mis ometi peaks olema tõlgitud; aga ma ei ole ka väga selle üle muretsenud, sest pea eranditeta on need tõlkimata asjad kuskil väga kaugel sügavustes, kus nad reeglina kasutajale silma ei jää, kui pole just väga erilist põhjust midagi spetsiaalset torkima asuda).

Traditsiooniliselt võttis muidugi suurema osa päevast enda alla KDE. Eilse Jaanuse "irisemise" peale muutsin veidi seda, kuidas aku tühjenemisest teada antakse. Loodetavasti on see nüüd siis selgem. Aga muidu ma selle päris-KDE ehk KDE SC kallale ei jõudnudki, suutsin vaid valdava osa extrageari rakenduste tõlgetest korda teha. Nendega ongi tegelikult suurem kiire, sest neil ju oma ilmumisgraafik ja üsna mitmel varsti uus väljalase ees. KDE SC-s on kõige suurema tõlkimata või pooleli stringide arvuga X'i ekraanisäästjate seadistused (mis suuremalt jaolt lahenevad üsna kiiresti ja vähese vaevaga) ning KDE-PIM. Viimasega aga nähtavasti ei ole väga kiiret, sest äsja võis lugeda, et eelkõige KMaili mittevalmisoleku tõttu KDE SC 4.5 midagi uut kaasa ei too: kogu KDE-PIM moodul jäetakse KMaili tõttu 4.4 tasemele ja nad loodavad, et 4.5.1 ajaks jõutakse nii kaugele, et ka "personaalse teabe" rakenduste uus põlvkond kaasa panna...

Oma osa päevast võttis ka nii-ütelda maailmapoliitika, sest just täna ilmus kaks tähelepanuväärset aruannet. Esimene oli NATO "tarkade kogu" pika töö tulemus, mille põhjal aasta lõpupoole võetakse vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon. See oli mitmes mõttes päris huvitav lugemine, ehkki muidugi, nagu suhteliselt vanale ja väärikale organisatsioonile iseloomulik, sisaldas rohkelt senise kordamist. Aga mõningaid asju oli siiski rõhutatud teisiti või tugevamalt. Eriti tasub vahest märkida seda, et väga selgelt rõhutati NATO kui piirkondliku organisatsiooni tähendust, mis ilmselgelt oli vastuseks mõningates ringkondades levinud seisukohale, et NATO on või vähemalt peaks olema "maailmarusikas". Samuti leidis mitmel korral toonitamist, et 4. artikli konsultatsioonide punkt väärib tähtsustamist, kuivõrd see kuulus 5. artikkel ju sõltub tugevasti just eelnevast (sellega haakub muidugi ka terve alliansi halduslik ümberkorraldamine, aga nagu bürokraatia puhul ikka, on see ilmselt nii vaevaline tegevus, et vaevalt ka mingi kontseptsioon suudab siin midagi palju muuta...). Aga ka 5. artiklit ennast mainiti mitmel korral aruandes ära ning rõhutati, et vastastikune kollektiivkaitse peab endiselt olema esmatähtis põhimõte. Loomulikult olid olulisel kohal ka Afganistan ja Venemaa, aga nende osas mu meelest midagi väga uut võrreldes viimasel ajal nagunii väljaöelduga seal polnud. Vahest huvitavam oli see, et aruanne tõi välja vajaduse võtta raketitõrje NATO üheks oluliseks ülesandeks. Raske öelda, kas see on eurooplaste soov rohkem kaasa rääkida või ameeriklaste soov vähemalt osa vastutust teiste õlule lükata, aga tähelepanu see igatahes väärib. Kindel on aga see, et järgneval poolel aastal enne Lissaboni tippkohtumist jõutakse seda aruannet ning selle soovitusi veel arutada päris palju ja arvata on, et nii mõnedki rõhuasetused võivad veel muutuda.

Selle arutelu esimene märk oli samuti täna ilmunud Euroopa Reformi Keskuse aruanne, mille sisu võib võtta kokku lühidalt nii: NATO ei ole suutnud kuigi palju ära teha oma uute liikmete tegelikuks kaitsmiseks, mis jätab 5. artikli kui mitte otse õhku rippuma, siis vähemalt tekitab tugeva kahtluse, kas reaalse konflikti korral see ikka toimib. Kui ma ei eksi, siis sai see aruanne Eesti ajakirjanduses väga vähest tähelepanu (ja osa sellest oli absurdselt naljakas: Delfi näiteks oskas selle eelmainitud "tarkade kogu" aruandega lausa segi ajada :-) ), kuigi vahest väärinuks seda. Igatahes sisaldas see mitmeid märksa radikaalsemaid mõtteid kui strateegilise kontseptsiooni aruanne: lisaks tasapisi edasi liikuvate eriolukordade plaanide koostamise tunduvale kiirendamisele ka näiteks mõningate baaside rajamist Ida-Euroopasse ning püsivalt tegutseva "olukorra hindamise" komitee, komisjoni või muu sellise loomist, mis sisuliselt siis täidaks 4. artikli konsultatsioonide ettevalmistaja rolli, et neid oleks võimalik kiiresti ära pidada ning vajadusel sama kiiresti jõuda 5. artikli rakendamiseni. Nii või teisiti, need mõlemad aruanded väärivad kahtlemata tõsist uurimist (ka "tarkade kogu" aruandes toonitati vajadust tuua nii kavandatav strateegiline kontseptsioon kui ka NATO tervikuna inimestele lähemale, nii et võib ehk isegi oodata NATO-teemaliste artiklite, saadete jms sagenemist - mis meediale oleks kahtlemata suvisel ajal väga teretulnud lisandus :-) ).

Kõige selle kõrval laekus täna mu ukse taha Varraku/SERK-i postikuller, kes toimetas kätte tellitud raamatupaki. Olgu siin ära toodud ka selle sisu:

• M. Burleigh. Kolmas Reich. Uus ajalugu
• P, Molloy. Kommunismi kadunud maailm
• J. Ronson. Mehed, kes jõllitavad kitsesid
• M. Juur. Naeruklubi

Ja viimasena, aga mitte just tähtsusetuimana: täna sain järjekordselt kõvasti muiata (kuigi oleks võinud ka nutta ja halada...) teletõlke üle: "Aardekütis" seigeldi Peruus mochica kultuuri aladel, kuid usin tõlkija oli miskipärast arvamusel, et kogu asi keerleb mohikaanlaste ümber... ;-)


Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Ühikarotid (Kanal2), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Fringe (Pro7)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänases Sirbis oli õige palju lugeda, tõsi, küll koos lisadega (Diplomaatia ja Kultuurkapitali rahade jaotus). Sotsiaalia rubriik oli, nagu Wallensteini ajal kombeks on saanud, täis valdavalt vasakpoolset möginat, mis väärib vaid nii palju lugemist, et teada, mida öeldakse, aga erakordselt huvitav oli Vindi Toomase ülevaade 2009. aasta eesti proosakirjandusest. Ma olen küll varemgi nentinud, et õige mitu viimast aastat pole saanud õieti ühtegi raamatut läbi lugeda, vähemalt mitte korralikult ja nauditavalt, ilma vahepausideta (õigupoolest ainuke aeg, mida ma olen püüdnud lugemiseks kasutada, on olnud igapäevase tõlketöö käigus tehtavad igatunnised vahe/puhkepausid, mis tähendab korraga maksimaalselt 10 lk lugemist... ja sestap peamiselt selliste teoste kättevõtmist, kus puudub järjepidevus ja ühtsus, nt pildialbumid või praegugi veel nii väga moes rohkete piltidega temaatilised raamatud), seda vähem veel eesti ja eestikeelset kirjandust, aga jõudumööda olen püüdnud siiski jälgida vähemalt seda, mis ilmub. Sealhulgas ka ülevaateid ja see ülevaade oli mu meelest parim, mida ma olen sattunud lugema, nii puhtalt loetavuse kui ka hinnangute osas (viimase all ei mõtle ma seda, et need hinnangud peaksid tingimata olema sellised, mida kõik - ja kas või ma ise - tingimata aktsepteeriks, vaid seda, et need andsid mu meelest päris hea pilgu vähegi pikemalt käsitletud teostesse, sellise pilgu, mis sõltumata artikli/ettekande autori arvamusest tekitas ka endale teatava ettekujutuse). Nojah, muidugi ei saanud ta mööda ka enda raamatust, millele oli vahest ebaproportsionaalselt palju ruumi pühendatud, aga teisest küljest ei saa seda ka kuidagi pahaks panna, sest vanasõnagi ütleb ju, et kes see siis ikka kui mitte...

Tähelepanu köitis ka ühe "meistertõlkija" Planhofi Maie tublisti solvunud ja üpris terav vastus varasemale kriitikale. Nojah, ma ei oska tema tõlgete kohta kuigi palju midagi öelda, sest Esterist tema sule alt tulnud teoste nimekirja vaadates leidsin, et mul on küll kaks tükki kodus olemas, aga need on seni lugemata. Siiski äratab lisaks aukartuse kõrval nii tohutu produktiivsus, nagu talle omane - ainuüksi selle aastaga on samuse Esteri põhjal tema tõlgituna ilmunud neli raamatut, kõik üsna mahukad, lehekülgede arvuga 267 ja 382 vahel -, ka mõningat kahtlust, kuidas sellise hiiglasliku toodangu puhul on võimalik kas või juba tõlkijal enesel puhtfüüsiliselt oma tõlkeid kontrollida... Ma võin enda kohta öelda, et väga heal juhul ehk suudaksingi mõnda aega kõike muud kõrvale heites ennast nii palju pingutada, et. ütleme, nädalas 100 lk tõlkida, aga kohe kindlasti tuleks sinna kõrvale arvestada minimaalselt pool nädalat selle ülelugemiseks ja esmaseks, personaalseks toimetamiseks... Aga noh, inimesi on erinevaid ja võib-olla ta tõesti suudab niimoodi aastaid järjest aina panna ja panna...

Diplomaatia õieti väga huvitav seekord polnudki, seda natuke iseäralikul põhjusel - nimelt kukkus sel korral välja nii, et pea kogu numbri materjalid on mu "tõlkekojast" läbi käinud :-) (kui lisada veel üks Postimehes ilmunud lugu, siis on täna ilmunud tõlgete koguarvuks koguni 9, mis on vist lausa isiklik rekord...) Muidugi, tõlkimise ajal olid need lood väga huvitavad, sest kuigi Läti ja Leedu on ju meie naaberriigid, tehakse neist eesti keeles ometi nii vähe juttu, et lausa häbi. Siiski, nende omatõlgitud lugude kõrval (mis on allpool ära toodud) oli faktirohkuse poolest väga nauditav lugeda kolonel Ermuse Aarne ülevaadet Läti ja Leedu sõjaväest.

Mõneti üllatavalt pakkus naljakaid elamusi muidu suhteliselt kuiva nime- ja arvujada pakkuv Kultuurkapitali rahajaotuse vihikuke. Nimelt leidsin sealt õige huvitavaid/humoorikaid rahahankimise põhjendusi, näiteks "kirjandusveebi purpurmust.org õhushoid" ja mitmed "kaanehinna vähendamised/alandamised". Ilmselt on nutikas sõnastus väga hea eeldus raha edukaks väljanuiamiseks :-)

Eesti Ekspressist võis lugeda, millised jamad on kaasnenud TEA kirjastuse välja antud uhke nimetusega "Eesti spordi taskuentsüklopeediaga". Ausalt öeldes see, et selles esineb vigu, ei pannud mind väga imestama ega isegi nördima - tegemist on ühemehe-entsüklopeediaga, mille puhul vead on äärmiselt kerged tulema isegi siis, kui koostaja oleks oluliselt, hmm, ütleme et parem. Ei ole ju vigadest pääsenud ja ilmselt ei pääsegi ka suurte kollektiivide entsüklopeediad, olgu meie enda EE või ka Britannica või Meyeri/Brockhausi sugused hiiglased. Ma üldiselt olen suhtunud TEA teatmeteostesse suhtelise tolerantsiga: on jah tihtipeale vigased ja ilmselt kiiruga kokku pandud ja mitte kõige paremini toimetatud, aga et mul on tavaliselt kombeks nagunii vajalikke fakte mitmest allikast üle kontrollida, siis see nii väga ei häiri, kui TEA või kelle tahes muu teatmeteoses ka (mõistlikul hulgal) vigu leidub. Aga täiesti vihale ajas artiklis kirjeldatud äärmiselt alatu lüke, kus inimesi, kes olid juhtinud tähelepanu kavandatavas teoses esinevatele arvukatele vigadele ja teinud ettepaneku neid ja teost ennast läbi arutada, lükati lihtsalt kõrvale, aga samas pandi nende nimed kirja "sisutoimetajatena". Sellise käitumise kohta õieti polegi sõnu...


Loetud: Akadeemia 4/2010
Vaadatud: Aardekütt (TV11), NCIS: Kriminalistid (TV3), Mägedel on silmad (TV3), Tulnukas tulnuka vastu (TV3)

Ilmunud tõlked:
Anne Applebaum: uus tragöödia neetud metsas (Postimees, 16.04.2010)
T. Rostoks. Läti välispoliitika: edasi läbi raskete aegade (Diplomaatia 4/2010)
P. Raudseps. Jahe kevad, kuum sügis: mõned tähelepanekud Läti poliitikaelust (Diplomaatia 4/2010)
M. Jurkynas. Kas Leedu välispoliitika muutub isikukeskseks? (Diplomaatia 4/2010)
I. Makaraityte. Leedu: uued luuad, vanad probleemid (Diplomaatia 4/2010)
Ž. Vaičiunas. Leedu energiajulgeolek pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist (Diplomaatia 4/2010)
J. Bult. Nord Stream: Eesti kaotatud lahing (Diplomaatia 4/2010)
J. Novagrockiene. Avalikkuse suhtumine Leedu relvajõudude muutumisse (Diplomaatia 4/2010)
E. Lucas. In memoriam: Lech Kaczyński (Diplomaatia 4/2010)

Teisibased mõtted

Veidike sai täna ka argiste tööasjadega tegelda, aga peamine osa päevast oli seotud väljaskäiguga. Nimelt korraldas Varrak täna oma tõlkijate jõulupeo, mis juba traditsiooniliselt peeti maha Musta Lamba restoranis. Kaukaasia toidud on päris head, eriti kui neid korra aastas saab :-) Rahvast oli vist umbes sama palju kui eelmisel aastal või ehk vahest inimene-kaks vähem, aga seltskond oli mõistagi hea ja vahva ning jõmisemist jagus enam kui neljaks tunniks. See on nii tore, et kirjastus peab spetsiaalselt meeles ka tõlkijaid ja neile niisuguseid üritusi korraldab!

Muidugi ja nagu ikka alatuse seaduse ülima tõestusena, esitati just täna ja just vahetult enne seda, kui ma asusin Musta Lamba poole liikuma, soov kiiresti mu tõlketeenust kasutada, millest pidin sestap paraku loobuma. Aga kindlasti kaalus "saatusekaaslastega" kohtumine potentsiaalse tõlkenaudingu üles :-)

Tõlkimise ja tõlkijate rindelt tuli lisaks täna Euroopa Komisjonilt uudis, et ka nemad panevad oma tubli õla alla tõlkemagistrite programmile, aidates kaasa olemasolevate magistriõppeprogrammide võrgustiku kujundamisele. EK on muidugi ka varem juba puhtpraktilistest vajadustest johtuvalt tõlkijaile mitmeti abiks olnud, aga eks iga selline samm ole väike tatsatus vastastikuse parema mõistmise ja arusaamise suunas, nii et hea algatus igal juhul.

Loetud: Tuna 3/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Afganistani dollarite jahil (ETV), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Sain täna teada, et mu suurtöö on pärast mõningat viibimist toimetaja käes tagasi toimetusse jõudnud ja ootab nüüd pikisilmi, et ma vajalikud parandused ja mõningad toimetajaga suhtlemisel välja selitunud täiendused sisse kannaksin. Ilmselt lükkab see käsilolevat tööd oma nädala või paarigi võrra edasi, aga midagi pole teha... Tuleb nähtavasti veel kord ka kogu tekst läbi lugeda: ma olin omapoolsete märkuste panemisel üpris tagasihoidlik, sest teos on ikkagi päris teaduslik ja sellena arvatavasti ka oma formaalselt populaarteaduslikust vormist hoolimata üsna kitsale lugejate ringile "pealeminev", kes selliseid märkusi kuigi palju ei vaja, aga võib-olla tuleks neid siiski mõõdukalt lisada, et "populistlik" olla... :-)

Vastu õhtut helistas üks tuttav ja esitas küsimuse, mida ma oma vabakutselise tõlkija karjääri jooksul olen õige mitu korda kuulnud: kas ma olen FIE või firma või mis? Ja ka tema oli veidi jahmunud, kui ma vastasin, et pole ma mingi FIE ega firma, vaid Marek Laane :-) - nii jahmunud, et küsis lausa üle! Aga jah, nii see on, minu ainuke iseloomulik "äriline" tunnus on nimi ja ei midagi muud. Vestluses klaarus ka välja, et ainuke reaalne asi, mis sellise staatuse puhul võib negatiivne olla, on tervisekindlustuse puudumine ehk teisisõnu ei saa vajadusel arstiabi järele isegi mitte loota Haigekassa abile ja toetusele. Mulle kui iatrofoobile (hmm, see pole päris õige sõna, aga mul ei tule paremat hetkel pähe) sobib see kenasti ja hästi, aga kindlasti on palju neid, kellele on Haigekassa kaart olulise tähendusega ja kes ei tahaks sugugi elada nii nagu mina...

Varraku raamatublogisse oli Marek Tamm kirjutanud ühe huvipakkuva loo kirjastuste sisemaailmast, nimelt sellest, kuidas on võimalik kõiksugu pakkumisi, olgu kodumaiste autorite/tõlkijate või välismaiste autorite esindajate poolt, tagasi lükata. Küll veidi teise kultuuri seest toodud näidetega, mis tuginesid ühe kanadalase kogemustele, andis see kena mõtteainet tegelikult ka selles suunas, kuidas üldse mis tahes pakkumisi tagasi lükata. Minagi vist olen pea kõiki seal toodud tüüpe kõikvõimalikes tõrjumistes ära kasutanud... "napp" ja "sarkastiline" on muidugi lemmikud :-)

Loetud: Tuna 2/2009
Vaadatud: Teadmata kadunud (Kanal2), Merejalaväelane (TV3), Vastasseis (TV3), Angela pilk (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev ja teatavate asjaolude tõttu üsna produktiivne. Selleks asjaoluks oli mulle omane tormakus ja riskivalmidus, mis ajendas mind hommikul ette võtma süsteemi uuendamist. Paraku selgus, et KDE 4.4 eelversioon ei ole veel siiski nii palju uuendamist üle elanud, et see oleks kasutatav: ma küll nägin seda, aga täpselt nii palju, et aru saada, et asi on kokku jooksnud. Muidu läks uuendamine kenasti ja õnneks on ju olemas ka teised töökeskkonnad, näiteks LXDE, mille ma kohe ka kasutusele võtsin. See jamamine võttis veidi aega, aga et LXDE ei paku kõiki neid mugavusi, mida KDE (põhimõtteliselt peaksid ju KDE rakendused töötama ka teistes keskkondades ja kindlasti töötavadki, aga et nad mul parajasti sellised räbaldunud ja katkised olid, siis muidugi ei läinud ükski neist käima), sundis see rohkem pöörama tähelepanu just põhitööle ja jätma igasuguse tilu-lilu kõrvale (nojah, selle alla kuulub ka uudiste lugemine, mida ma olen juba väga ära harjunud tegema RSS-i vahendusel, mitte enam aega raiskavalt veebis kolades - eks tuleb siis, kui KDE loodetavasti võimalikult kiiresti lähipäevil või -tundidel terveneb, jälle veidi rohkem aega leida, et ennast selliste uudistega kurssi viia, mis muidu n-ö suurde meediasse ei jõua...) Eks see natuke harjumatu oli teises töökeskkonnas tegutseda, aga mu põhitöövahendid ehk OpenOffice.org Writer ning Firefox töötavad ju keskkonnast sõltumatult, nii et ega väga suurt vahet ei olnud peale selle, et, nagu öeldud, tilu-lilu puudus.

Jõudsin täna lõpule Vikerkaare viimase numbriga. Algus ehk ilukirjandus ja lõpp ehk arvustused olid sedakorda väga tühjad, piisas vaid pilgust peale, et leida, et pole lugemist väärt. Aga see-eest keskmine osa oli küll väga asjalik ja tuumakas. Märt Väljataga on Varraku raamatublogis ilmunud numbri tutvustuses enam-vähem kõik lahti kirjutanud, seepärast piirdun vaid nentimisega, et Eik Hermanni skeptitsismi käsitlus oli erakordselt huvitav, peamiselt vahest seetõttu, et ma varem neist just väga palju ei teadnud - ja nagu lugemisel selgus, olid needki vähesed teadmised omajagu nihkes, võib-olla ka sellepärast, kuidas skepsist ja skeptitsismi enamasti n-ö tavakäsitluses võtma kiputakse. Igatahes äratas see huvi, võib-olla tasuks lausa mõne antiikaja skeptiku teos hankida, et ühtlasi oma nõtra vanakreeka keelt veidi turgutada...

Samas Varraku raamatublogis oli Kai Aareleiult väga vahva kirjutis tõlkijate, kuidas öeldagi, praktilisest elust, täpsemalt sellest, kuidas on füüsiliselt organiseeritud tõlkimisprotsess tõlkija töölaual: mida kasutada tõlgitava raamatu lahtihoidmiseks, kuidas see raamat või ka sagedamini vaja minevad abimaterjalid asetada ja nii edasi. Kunagi sai ühel Varraku tõlkijate peol samast asjast veidi räägitud, sestap oli nüüd hea seda ka kirjas lugeda :-) Ma ise ei ole küll pea kunagi raamatualust kasutanud, pole nagu vajadust olnud, töötool ja laud, kus tõlgitav raamat asetseb, on just sellise kõrgusevahega, et tuleb vaid pilk vasakul "maas" hoida. Samas kõrval on ka vajaliku keele sõnaraamat alati lahti (tavaliselt inglise, aga mõnikord ka mõne muu keele, kui tuleb ette õnnelik juhus ka mõnest muust keelest tõlkida) ning selle taga veidi vähem, aga siiski sageli ära kuluvad ÕS, võõrsõnade leksikon, maailma kohanimede raamat, Piibel ja Koraan. Mõnikord panen käeulatusse ka mõningaid teisi teatme- või muid teoseid, aga üldiselt ma eelistan pigem toolilt tõusta ja astuda mõned sammud vajaliku riiuli juurde - seda ei saa vahest just eriliseks füüsiliseks koormuseks pidada, aga oma lisa igatunnisele pisikesele puhkepausile ikka annab...

Vend andis täna teada, et ta on nüüd ka Youtube'is ja koguni vähemalt kahe videoesitusega :-) Üks neist näitab, kuidas ta rinnalt surumises Eesti meistriks tuli, teine on mingi suvalisem kangitõste. Päris parajate raskustega pistab mu jõutõstjast vennaraas seal rinda :-) ja tahab veel rohkem!

Loetud: Vikerkaar 10-11/2009, Horisont 6/2009
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)

Teisibased mõtted

Tõlkekoolituse tõttu oli täna õige pikk päev. Et ontlikult alguseks elik kella 10 kohal olla, tuli tõusta kell 8, mis omakorda tähendas, et uneaega jäi õige napiks, ei tulnud teist kaht tundigi täis... Aga eks mõned korrad aastas tuleb sellega leppida, et mingid üritused rutiinse päevakava segi löövad.

Iseenesest oli tänane looengupäev üsna huvitav. Kava leiab siit, ma lisan lihtsalt mõned isiklikud märkused. Anne Lange ja Kätlin Kaldmaa rääkisid mõlemad sellest, kas ja kui palju võib või võiks tõlkija sekkuda tõlgitavasse ehk siis - kas autoritekst on alati ja igal juhul püha või võib tõlkija seda vajaduse või soovi korral omatahtsi koolutada. Ühest lahendit muidugi ei ole, juba tekstid ise on ju nii eripalgelised, et neid ei saagi ühe puuga võtta: ei ole ju mõeldav tõlkida täpselt ühtedest ja samadest printsiipidest kinni pidades luulet, proosat, aime/teaduskirjandust, tarbetekste ja ametlikke tekste. Osaliselt puudutas seda ka Arvi Tavast, kes küll peamiselt piirdus oma hiljutise, muidu päris huvitava doktoritöö valikulise ümberjutustamisega. Aga kindlasti oli see huvitav neile, kes sellega varem polnud kokku puutunud.

Pärastlõunane osa oli taas selline rohkem case study. Eriti huvitav oli prantslase Jean Pascal Ollivry ettekanne, kes on vaevaks võtnud prantsuse keelde panna Tammsaare "Tõe ja õiguse". Tema sõnavõtus oli mitmeid huvitavaid fakte, mida ma seni ei teadnudki. Näiteks esitas ta küsimuse, kui palju on ÕSis sõnu. Vastus: 140 000 (pluss tuletised). Samas kõige mahukamas prantsuse keele sõnaraamatus pidi olema kõigest 80 000 sõna (sealjuures tuletised on reeglina eraldi märksõnadena). Ehk siis: eesti keel on nii laias laastus enam kui kaks korda rikkalikuma sõnavaraga (vähemalt eeldusel, et mõlemal juhul on sõnaraamatus n-ö aktiivne sõnavara). Rääkimata mitmetest muudest probleemidest, mis eesti keeles on igati loomulikud, aga prantsuse keeles lihtsalt ilmvõimatud. Näiteks tõi ta siin selle, kuidas Tammsaare kasutab kenasti minevikuvormi, läheb siis korraks olevikku üle ja jätkab jälle minevikus - väidetavalt ei olevat selline asi prantsuse keeles vähemalt mitte sel moel kohe kuidagi võimalik. Ollivry uskus, et selle taga seisab teistsugune kultuur, maailmavaade.

Lisaks sellele sain siis täna korda aetud ka need asjad, mis eile nurjusid. RKK asjaajaja veeres kenasti mäe otsast alla ja allkirjastasime Vilde valvsa pilgu all tõlkelepingu, nii et mõned tuhanded on taas jälle arvele loksumas, mis ei ole ju üldse paha :-)

Ka Mobiil-ID sain lõpuks nüüd endale ära tehtud. Võttis aega mõne minuti, millest suur osa kulus sellele, et teisel pool lauda olija leidis, et printerist on paber otsa saanud, ja kadus seda tooma. Tõsi, praktikas katsetada veel ei jõudnud, aga loodetavasti see ikka toimib.

Kuigi eile arvasin, et vahest jätkan täna KDE lainel, et just dokumentatsiooni juurde jõuda, siis seda täna siiski ei juhtunud. Koju jõudes oli Postimees saatnud kaks artiklit tõlkida ja kui ma olin esmalt Eco ja seejärel veel Chomsky eesti keelde ümber pannud, leidsin, et parem on tegelda ristsõnade lahendamisega, veebis mõningate huvipakkuvate asjade uurimisega, lugemata kirjade (ikka need mahukad Johnson's Russia Listi kirjad) läbilugemise ja muu sellise tühja-tähjaga.

Loetud: - (nuuks-nuuks, aga ka selliseid päevi tuleb ette)
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)