Mageia 6 - viimaks on ta siin!

See venis veidi. Ja siis veel veidi. Ja veel. Ja veel. Jah, ma vaatasin järele: esialgse plaani kohaselt pidi Mageia 6 ilmavalgust nägema 19. aprillil 2016 - ehk nii enam-vähem täpselt 15 kuu eest! Osaliselt oli venimise taga loomulikult asjaolu, et Mageia arendajaid on üpris vähe ning nende jõudlus seepärast kesisem, kui parimad plaanid seda ette oskavad näha.

Aga teiselt poolt oli ka mitmeid väiksemaid ja suuremaid probleeme, mis väljatulekut edasi lükkasid - ja ma julgeksin arvata, et selle venimise tõttu muutus ühtlasi olulisemaks QA ehk kvaliteedikontroll: vähemalt nii palju, kui ma (selles osas) kõrvaltvaatajana oskan hinnata, on see senistest kõige läbitestitum Mageia väljalase. See ei tähenda kahtlemata, et selles üldse mingeid puudusi ei esineks, aga loodetavasti on suudetud kõrvaldada enamik selliseid, mis otsekohe silma torkaksid.

Aga ehkki Mageia 5 ilmumisest on möödas juba napilt üle kahe aasta, on ometi küllaltki raske esile tuua selle ja Mageia 6 erinevusi. Neid loomulikult on, aga valdav osa on toimunud nõnda-ütelda kapoti all ehk teisisõnu, (tavaline) kasutaja neid ei märka muudmoodi kui vahest seeläbi, et asjad toimivad (selle asemel, et mitte toimida) või toimivad senisest mõnevõrra teistmoodi. Aga siiski on ka üksikuid silmaga nähtavamaid muudatusi, millest nüüd juttu tulebki.

Mageia 6 allalaadimise valikud

Esimene asi, mis võib Mageia varasemale kasutajale silma torgata, on paigaldusandmekandjate valik. Otsustati loobuda CD-de pakkumisest, peamiselt seepärast, et napi mahu tõttu osutus väga keerukaks neid vähegi mõistlikult koostada. Samuti on üldine trend olnud 32-bitiste süsteemide hääbumine, mistõttu enamik andmekandjaid on mõeldud tänapäevasematele 64-bitistele süsteemidele. Kui täpsemaks minna, siis on alles jäänud nõnda-ütelda klassikalised paigaldus-DVD-d, mis sisaldavad rohkelt tarkvara (mahu poolest nii umbes 4 GB jagu) ja mida pakutakse nii 32- kui ka 64-bitistele süsteemidele.

Nende kõrval saab valida nelja Live-DVD vahel, mis on mõeldud kas niisama proovimiseks või soovi korral ka paigaldamiseks. Nende maht on umbes poole väiksem, seda eelkõige seepärast, et need on "spetsialiseeritumad": üks on koostatud Gnome, teine Plasma ning kolmas ja neljas Xfce töölaua kesksena. Gnome, Plasma ja üks Xfce Live-DVD on 64-bitistele süsteemidele, teine Xfce Live-DVD ka 32-bitistele.

(Sellise "diskrimineerimise" põhjus on üsna lihtne: et 32-bitised süsteemid on tõepoolest hääbumas, siis on selliste süsteemidega masinad üldiselt tänapäeva mõttes nagunii nõrgemad ning neile sobibki paremini "kergekaalulisem" Xfce töökeskkond, samal ajal kui "võimsamad", aga sellevõrra ka ressursinõudlikumad Plasma ja Gnome töökeskkonnad võivad sellistel masinatel hinge kinni võtta.)

Ja mõistagi on alles ka võrgupaigalduse võimalus, milleks on omaette tilluke, ainult umbes 50 MB suurune ISO-tõmmis, mille abil saab käivitada paigalduse üle võrgu enda valitud tarkvarahoidlast.

Hoolikam lugeja pani tähele, et eespool kasutati sõnapaari "Plasma töölaud". Jah, see on teine silmaga märgatav muudatus: kui varem oli valikus KDE töökeskkond, siis nüüd on Plasma. Välimuselt ja suuresti ka sisult ei ole neil väga vahet, nimemuutus on eelkõige seotud KDE kogukonna sisemise arengu ja nõnda-ütelda brändimuutusega: kui lihtsustatult lahti seletada, siis KDE tähendab nüüdisajal ainult kogukonda, mitte enam tarkvara kui sellist; tarkvara jaguneb Plasmaks, mis tähendab põhimõtteliselt ainult töölauda kui sellist, millele taustal annab jõudu "raamistik" (Frameworks, sisuliselt mitmesugused teegid ja muu vajalik taustaaines) ning mille peal töötavad arvukad rakendused (need ilmuvad seniajani kompleksselt KDE Applicationsi nime all, kuid sisu poolest see kompleks pidevalt varieerub vastavalt sellele, kuidas uusi rakendusi lisandub või (mida juhtub tunduvalt harvem) vanu ära langeb).

Plasma töölaud

 Loomulikult on töökeskkondi veel palju rohkem kui eespool mainitud Plasma, Gnome ja Xfce: üks asi, millega Mageia võib vaat et hoobelda, on see, et kasutajale pakutakse kokku umbes 25 töökeskkonda, nende seas nii kompleksseid nagu Plasma ja Gnome kui ka täiesti minimaalseid, näiteks Blackbox või i3 (viimaseid on ehk õigem nimetada pelgalt aknahalduriteks, aga eks ole seegi mõnes mõttes ju töökeskkond).

Kindlasti tuleb ära märkida ka UEFI toetuse tohutut paranemist. Usutavasti on see mõiste tänaseks juba piisavalt tuttav (vt nt Wikipedia artiklit), aga kui ei, siis lühidalt öeldes on tegemist arvuti käivitamise juures olulise BIOS-e asendusega moodsates arvutites, mis on levinud eriti viimastel aastatel. Sellega on seotud ka see, et Mageia pakub nüüd alglaadurina välja ainult Grub2 (varasemad Grub1 ja LiLo on toetatud veel ainult ja ainult süsteemi uuendamise, mitte aga enam uue paigalduse korral).

Kui varem oli UEFI toetus küllaltki kesine ja rohkem eksperimentaalne, siis nüüd on seda ohtralt testitud (selelga seotud probleemid olidki mitmel korral üks väljalaske ilmumise edasilükkamise põhjusi) ja siinkirjutaja võib samuuti kinnitada, et juba väljalaskekandidaat paigaldus moodsale UEFI-ga arvutile vähimate probleemideta (ning tänu SSD-le ka äärmiselt kiiresti).

Samuti tasub kindlasti ära märkida Mageia uut ikooniteemat, mis avaldub eelkõige ja eriti selgelt Mageia juhtimiskeskuses, aga ka mõnel pool mujal. Loomulikult on tavapäraselt veidi muudetud ka Mageia üldist visuaalset väljanägemist ehk taustapilte, olgu siis arvuti käivitamise ajal või juba töökeskkonnas.

Mageia juhtimiskeskus uute ikoonidega

Mageia arendajad on pidanud vajalikuks toonitada veel paari asja, nimelt tarkvara kättesaadavaks muutmist ARM-platvormil (täpsemalt ARMv5 ja ARMv7) ehk, kui selgemalt öelda, siis eelkõige Raspberry Pi kasutajatele, ning eelkõige Fedora kasutatud uue tarkvarahalduri DNF ületoomist, mis on järjekordne alternatiiv neile, kellele mingil põhjusel Mageia enda urpmi/Rpmdrake ei meeldi. DNF-i ületoomise kõrval võib märkida ka AppStreami ehk tarkvara kohta käiva ulatusliku teabe kasutamise toetust, millega oskavad midagi tulusat peale hakata sellised tarkvara paigaldamiseks mõeldud rakendused nagu Gnome Software ja Plasma Discover.

Kahtlemata pakub vähemalt mõnedele huvi seegi, milliste tarkvaraversioonidega Mageia 6 välja tuleb. Neile olgu siin öeldud mõned olulisemad (mõnelgi juhul ei ole tegu mitte kõige uuema versiooniga, vaid viimase sellisega, millele valmistaja on lubanud pikaajalisemat toetust):

• kernel 4.9.35
• systemd 230
• Xorg 1.19.3
• Qt 5.6.2
• Gtk+ 3.22.16
• Plasma 5.8.7
• Gnome 3.24.2
• Xfce 4.12.1
• Firefox 52.2.0
• Chromium 57
• Libreoffice 5.3.4.2

 Lisada võib seda, et nagu varasemad Mageia väljalasked, on ka Mageia 6 eestindatud nii täielikult, kui see võimalik on olnud (paraku näiteks Grub2 avaekraani UEFI arvutite korral pole seni võimalik üheski muus keeles peale inglise keele kasutada, nii et sellega tuleb kahjuks leppida). Eestindatud on ka Mageiaga kaasas käiv dokumentatsioon, mida saab nii arvutisse paigaldada (tarkvarapakett mageia-doc) kui ka veebis lugeda.

Eesti kasutajatele tasub kindlasti üle korrata, et Mageia 6 pakub "otse karbist" ka ID-kaardi toetust. Brauserite värskendamise tõttu paraku see tugi enam Mageia 5-s (ega ka Mageia 5.1-s) ei tööta, nii et neil, kes ID-kaarti vähem või rohkem kasutavad, tasub kindlasti Mageia 6 peale uuendada.

Lisalugemist:
väljalaskemärkmed (inglise keeles)
teadaolevad olulisemad vead (inglise keeles)

Allalaadimine

Mageia 4 väljas

Täpselt kavandatud ajal, vaba tarkvara suurürituse FOSDEM 2014 avapäeval ehk 1. veebruari varastel tundidel nägi ilmavalgust Mageia uus versioon järjenumbriga 4.

Ehkki ma olen siinses ajaveebis kajastanud enam-vähem kogu arendusprotsessi alfa- ja beetaväljalasete ning väljalaskekandidaadi ülevaadetega, olgu siin siis uuesti ja võimalikult täielikult kokku võetud, mille poolest Mageia 4 erineb eelmisest versioonis ehk Mageia 3-st.

Mageia 4 avaekraan (KDE töökeskkonnas)

Kahtlemata on esimene ja võib-olla kõike silmatorkavam asi uus kujundus, mis ei erine siiski väga palju Mageia 3 omast, aga on ehk mõnevõrra veel elegantsem ja idamaiselt salapärasem (mõistagi, maitse on vaataja silmis, nii et mõnigi võib seda sootuks koledaks pidada, aga jäägu see juba igaühe enda otsustada).

Teine kindlasti kõigile, kes on ette võtnud Mageia 4 paigaldamise, silma torkav uuendus on Mageia tervitusaken ehk MageiaWelcome, mis on eelkõige mõeldud neile, kellele süsteem veel võõras, mõningate juhiste ja viidete andmiseks ning ka (arvatavasti) tarviliku tarkvara hõlpsaks lisamiseks. (Live-plaatide käivitamisel seda mõistagi automaatselt ei käivitata, sest põhimõtteliselt on tervitusaken mõeldud ikka juba paigaldatud süsteemi paremaks muutmiseks, aga vähemalt DVD-l kaasas ta on, nii et tutvuda saab sellega Live-plaadilgi).

Mageia 4 avaekraan tervitusaknaga (Razor-qt töökeskkonnas)

Samuti võib paigaldamisel silma jääda see, et Mageia 4 pakub varasemast rohkem töökeskkondi, et rahuldada võimalikult paljusid inimesi. Täpsemalt on uute töökeskkondadena lisandunud Mate ja Cinnamon, mõlemad Gnome lähisugulased, aga siiski praegusest Gnomest mõnevõrra erinevad. Seetõttu näeb ka paigaldamise ajal "kohandatud" töökeskkonna valimise aken varasemast pisut erinev välja:

Töökeskkonna valimine paigaldamisel

Ülejäänud silmatorkavamatest muudatustest tuleb ära mainida suurema osa Mageia tööriistade (st juhtimiskeskuse põhisisu) üleviimist Gtk2 pealt Gtk3 peale. Visuaalselt paistab või vähemalt peaks paistma see välja mõnevõrra kaunimas ja sujuvamas liikumises ning üldse nõnda-ütelda moodsamas välimuses (näiteks kenamad kohtspikrid). Kui eelväljalasetes tekitas see üleminek mitmesuguseid probleeme, siis vähemalt tundub, et väljalaske ajaks suudeti enamik neist korralikult ära parandada (välja arvatud vähemalt üks, millest allpool).

Samasugust moderniseerimist võib kohata Mageia tööriistade kasutamisel, mis nüüdsest tarbivad vajadusel saada tavalise kasutaja omast suuremaid ehk administraatori õigusi moodsama välimusega autentimisdialooge. Kel vaja lähemalt teada, siis taustal seisab selle taga üleminek vanamoeliselt usermode'ilt uuemale polkit'ile.

Kes on pisut harjunud (või vahel olnud sunnitud) käsureal toimetama, võib tähele panna, et võrguliideste nimed on nüüd muutunud. Varem kandsid need nimetusi eth0, eth1, wlan0, wlan1 jne, nüüd on need teistsugused, näiteks ens1. Üldiselt peaks see muutma mainitud võrguliidestega majandamist stabiilsemaks, aga kellele huvi pakub, siis pikemalt on muutuse põhjendustest kirjutatud siin.

Kindlasti tasuks ära märkida ka uuemates arvutites vana hea BIOS-i välja vahetatud UEFI toetust, mille kohta on küll öeldud, et see on alles eksperimentaalne ning korralikult ja täies mahus kavatsetakse UEFI toetus tagada alles Mageia 5 ajaks. Lähemalt võib võimalustest ja piirangutest lugeda Mageia Wiki ingliskeelsest artiklist.

Veel võib ära mainida tublit tööd paigaldatavate tarkvarapakettide hulga vähendamisel. See puudutab nii juhte, mil valitakse minimaalne paigaldus, mis on nüüd omajagu väiksem paljude tarbetute sõltuvuste eemaldamise tõttu, kui ka tavalist paigaldust, mille puhul varem nii mõndagi inimest ärritas väga suure (oma 1 GB) TexLive'i paigaldamine. Viimane on nüüdseks jagatud kolmeks eri paketiks ning kõiki neid läheb vaja (ning tuleb spetsiaalselt paigaldada) vaid juhul, kui kasutajal tõepoolest on kavas TexLive'i tarvitama hakata.

Kõik on valmis ID-kaardi kasutamiseks

Eesti kasutajatele on kahtlemata rõõmustav asjaolu, et Mageia kuulub endiselt nende äärmiselt väheste distributsioonide sekka, millel on (eestikeelse paigalduse valimise korral) kohe algusest peale kaasas tarkvara ID-kaardi kasutamiseks.

Nüüd on aeg loetleda Mageia 4 pakutava olulisema tarkvara versioone (põhjaliku ülevaate kõigist versioonimuutustest leiab Mageia rakenduste andmebaasist):

• kernel 3.12.8
• systemd 208
• X.org server 1.14.5
• KDE 4.11.4
• Gnome 3.10.2.1
• Lxde 0.5.5
• Mate 1.6
• Cinnamon 2.0
• LibreOffice 4.1.3.2
• Firefox 24.2.0 ESR
• ID-tarkvara 3.7.2

Mõni sõna ka eestindusest. Nagu varasematest versioonides, on Mageia 4 eestindus nii täielik kui vähegi võimalik. Muu hulgas on täielikult tõlgitud ka Mageia dokumentatsioon ehk täpsemalt paigaldusprogrammi ja juhtimiskeskuse käsiraamatud, mida võib nii oma arvutisse paigaldada kui ka lugeda veebis (vihje: veebis on (praegu ja edaspidigi) kõige uuem versioon, arvutisse paigaldamise korral saab praegu, enne uuenduse ilmumist õige pisut vanema versiooni). Siiski on paari Mageia tööriista juures mõned menüükirjed inglise keeles, mis on tingitud väikestest näpuvigadest eespool mainitud Gtk2->Gtk3 üleminekul. Paraku jäid need silma liiga hilja, et neid oleks saanud veel enne väljalaset parandada, sestap tuleb eriti suure keele-esteetilise vaimuga inimestel oodata tarkvarauuendusi (need vead on igikestvas arenduses juba parandatud, aga pakette ei ole tänase seisuga veel uuendatud, selleks kulub arvatavasti veel päevi).

Et ma olen ühtlasi ka KDE tõlkija, siis pean ette manama patukahetseja näo ja vabandama nende ees, kes sellest töökeskkonnast nüüd Mageia 4 koosseisus liiga palju inglise keelt leiavad: muu elu probleemide tõttu ei ole mul olnud pikemat aega olnud võimalik KDE tõlkimisega tegelda, mistõttu praegu ongi sellesse omajagu võõrkeelt tagasi hiilinud. Kuna terveid töökeskkondi ei kiputa enamasti kuigi aktiivselt uuendatama, siis on karta, et tõlke mõttes paremat KDE-d ei ole ka enne Mageia 5 oodata (siiski, võib lisada, et ka KDEs puudutab see tagasiminek suhteliselt vähest osa rakendustest ja muust, nii et tingimata selga pöörama ei pea mõnevõrra väiksema taluvuslävega puritaanid).

Kõige lõpetuseks tahaksin tähelepanu juhtida Eesti enda Mageia-sõprade leheküljele, kust leiab muu hulgas nii Mageia 4 ilmumise eestindatud pressiteate kui ka kenad pildilised ülevaated Mageia 4 KDE, Gnome ja Lxde töökeskkonnast (siinkirjutaja kasutas oma jutu illustreerimiseks Razor-qt töökeskkonda).


Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 4 RC väljas

Pühapäevaõhtu viimaste hingetõmmetega ühes nägi kavandatust tükk aega hiljem ilmavalgust tulevase Mageia 4 väljalaskekandidaat, viimane eelversioon veebruari avapäevadele planeeritud lõplikust väljalaskest.

Hilinemise põhjus oli üpris proosaline ja päris mõistetav: ka viimase beetaväljaande puhul esines veel terve hulk vigu ja tõrkeid ning nendega võitlemine ja eriti veel jagusaamine võttis oodatust rohkem aega, sest nii mõnedki osutasid arvatust visamat vastupanu - kui seda nüüd luulelisemas keeles  väljendada.

Olles Mageia arendamisega seotud postiloendeid hoolikalt jälginud, võib arvata, et paljud sellised vead, mis võivad puudutada üsna paljusid inimesi ja/või mõjuda kehvalt Mageia renomeele, on ka suudetud parandada. Vigade parandamisele keskendumine mõistagi tähendas ka seda, et võrreldes beetaväljalaskega mingeid märkimisväärseid uuendusi enam ei tulnud - kui mitte arvestada seda, et Mageia uus kujundus loksus lõplikult paika. (Ja loomulikult on see taas selline, mis kergitab kirgi ja tõstab tundeid: mõned on seda juba jõudnud nimetada lapsikuks ja abituks, teised pidanud vaimustavaks, otsekui idamaise kirsiõie kevadpuhanguliseks puudutuseks põsel - eks otsus ole vaataja silmades.)

Razor-qt töökeskkond

Väikese erinevusena tavalisest KDE-lembusest valisin seekord paigaldamiseks välja kergema ja tagasihoidlikuma töökeskkonna, millel nimeks Razor-qt (ülal oleval pildil võib ühtlasi näha ka uut kujundust). Paigaldus ise läks kergelt ja vaevata ning ka käivitamisel mingeid probleeme ei esinenud, nii et usutavasti on tõepoolest vahepeal esinenud hädadest (mis võisid isegi täielikult tõkestada (esma)käivituse) üle saadud. Sama võib öelda proovitud Live-DVD kohta, mis samuti käivitus ja töötas vähimagi tõrketa.

Ka eestinduse osas tundus nüüd kõik korras ja kaasatud olevat: mulle endale pisut muret valmistanud asjadest (just seetõttu, kas neid ikka kaasatakse õigeaegselt) võis näha, et Mageia litsentsileping on nüüd paigaldamisel kenasti eesti keeles loetav (koos märkusega mõistagi, et tegu on vaid tõlkega ja et siduv litsentsileping on ikka ingliskeelne originaal) ja et ka mujale olid sisse jõudnud kõik vajalikud parandused ja täpsustused.

Olgu lõpetuseks ära nimetatud ka olulisema tarkvara uued versioonid:

• kernel 3.12.7
• X.org server 1.14.5
• KDE 4.11.4

Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 4 Beta 2 väljas

Vabandus: lubatud kirjatükk Beta 1 kohta jäi paraku olemata, nii et allpool mainitud uuendused puudutavad nii Beta 1 kui ka Beta 2, aga võib siiski öelda, et märkimisväärsem osa uuendustest võrreldes kolmanda alfaväljalaskega tuligi sisse alles Beta 2-s, nii et ehk pole ühe beetaväljalaske tutvustamise vahelejäämine kõige hullem.

Möödunud laupäeval ilmavalgust näinud tulevase Mageia 4 teine beetaväljaanne tõi kaasa mitmeid huvitavaid uuendusi, osad teretulnud, teised ehk ka, aga veidi vähe viimistletud veel, võib-olla. Olgu need ka kohe ära öeldud. Kindlasti on äärmiselt positiivne see, et Firefox avaneb nüüd kohe algusest peale eestikeelsena ning avatav lehekülg on Mageia kogukonna eestikeelne variant, mitte ei pea enam hulkuma brauseri menüüdes ja vastavaid laiendusi käsitsi sisse lülitama.

Teine silmatorkav uuendus on Mageia tööriistade (see tähendab peamiselt Mageia juhtimiskeskuse vahendusel, aga ka mõnede sagedamini autonoomsemalt kasutatavate (näiteks tarkvara paigaldamise rakendus Rpmdrake või Mageia uuendamise aplett) tööriistade) üleviimine GTK2 pealt GTK3 peale. Need viimased kaks mõistet, GTK2 ja GTK3, ei pruugi paljudele midagi öelda, aga kui hästi lihtsustatult võrrelda, siis võib seda vahet ehk võrrelda GNOME 2 ja GNOME 3 vahega. Sõnaga, välimuselt on üldiselt GTK3 asjad enamasti "ilusamad" (kuigi muidugi, ilu on igaühe silmis) ja väidetavalt võimaldavat arendajatel palju vahvamaid asju pakkuda. Nüüd siis ka Mageia arendajatel. Paraku on see üleminek esialgu teatavate puudustega, nii mõnegi tööriista juures võib kohata imelikke asju, mis on kas seletatavad samuse ülemineku ebatäielikkusega või siis tulid selle tõttu esile (näiteks tarkvara paigaldamise rakenduse Rpmdrake kohati visuaalselt jahmatama panev käitumine). Sellest ei tohiks siiski lasta end päris ära ehmatada, sest kõigi selliste anomaaliate parandamisega tegeldakse aktiivselt.

Samuti võib silma torgata see, et nende Mageia tööriistade puhul, mis nõuavad kasutamiseks administraatori õigusi, on noid õigusi päriv dialoog nüüd pisut teistsugune. Selle taga seisab, kui tehniline olla, üleminek vanamoelise usermode'i pealt uuema polkit'i peale. Peale teatava visuaalse erinemise kasutaja seisukohalt märkimisväärset vahet siiski pole. Ometi, kas sel või mõnel muul põhjusel võib esineda probleem, et mõni Mageia tööriist ei käivitu, kui klõpsata selle ikoonile kiirkäivitusribal või valida see menüüst. Sel juhul aitab sama tööriista käivitamine käsurealt (olulisemad käsud on arvatavasti rpmdrake ja mcc, esimene tarkvara paigaldaja, teine terve Mageia juhtimiskeskuse avamiseks).

Veidi väiksema silmatorkavusega uuenduste all võib ära mainida näiteks seda, et kellaajaga tegelev tööriist drakclock kasutab nüüd senise ajaserveriteenuse ntp asemel teenust chrony, ja et heli seadistamisega tegelev tööriist draksound ei paku enam võimalust kasutada ALSA draiverite asemel ürgse OSS-i omi (õieti ei saanud seda, kui ma õigesti aru olen saanud, juba tükk aega teha, aga visuaalselt oli selline võimalus endiselt pakkumisel).

MageiaWelcome eesti keeles

Kindlasti tasuks ka ära märkida, et Mageia eestikeelne tõlge on saanud lihvi, täpsemalt peaks nüüd taas kõik Mageia tööriistad olema täielikult tõlgitud (või vähemalt nii täielikult, kui see on võimalik). Tõsi, see ei pruugi päris igal pool veel kajastuda sõltuvalt sellest, millisel hetkel valmis tõlge ja millisel hetkel pakendati vastav tööriist. Küll on nüüdseks tõlgitav ja ka tõlgitud uustulnukatele (aga muidugi ka teistele) mõeldud avaaken MageiaWelcome. Tõsi, kuigi see peaks kõigi eelduste kohaselt ilmuma alati, kui Mageia esimest korda käivitatakse (või ka järgmistel kordadel, kui mitte eemaldada linnukest, mis seda lubab), leidsin ma, et praegu veel seda siiski niimoodi automaatselt ei käivitata ja seda tuleb ise menüüst otsida ning käima panna. Aga küllap seegi probleem lahendatakse enne lõplikku väljalaset.

Küllap väärib tähelepanu seegi, et paigaldamise ajal on pisut uuendatud seda ekraani, kus saab valida, mida ja kuidas paigaldada (eeldusel, et eelmisel ekraanil ei ole valitud KDE ega GNOME, vaid "Kohandatud"). Muu hulgas on lisandunud uute töökeskkondadena Cinnamon ja MATE (mõlemad GNOMEst välja kasvanud, aga sellest mõnevõrra erinevad).

Uute töökeskkondade valimise võimalus

Lõpetuseks võib kirja panna, nagu ikka, tarkvara uued versioonid:

• kernel 3.12.3
• X.org server 1.14.4
• KDE 4.11.3
• GNOME 3.10.1
• LibreOffice 4.1.3.2

Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 4 Alpha 3 väljas

Ma pean taas vabandama, et alles nii suure hilinemisega kajastan Mageia arendustegevuse käiku, aga paraku see nii on - kolmas alfaväljaanne nägi ilmavalgust juba kümne päeva eest, mina aga jõudsin selle järeleproovimiseni ja sellest kirjutamiseni allees nüüd. Osaliselt vabandab seda ehk see, et Mageia alfaväljaanded tavaliselt ei sisalda märkimisväärselt palju uut - uuendused hakkavad rohkemalt sisse tilkuma alles beetaväljaannetes -, aga eks piinlik ole ikka.

Eelkõige seepärast, et selles alfaväljaandes on siiski ka vähemalt üks uus silmatorkav asi. See kannab ametlikku nimetust MageiaWelcome ja nagu vähegi inglise keelt oskav inimene võib juba nimetusest aru saada, on mõeldud põhimõtteliselt esimeseks asjaks, mida vastne Mageia kasutaja peaks nägema. Sõnaga, nii-ütelda tervitusekraan, millel on terve hulk eriti uustulnukale vajalikke asju: viidad dokumentatsioonile ja muudele vajalikele veebilehekülgedele, põnevamale tarkvarale (koos võimalusega kohe paigaldada) ja nii edasi.

MageiaWelcome'i avavaade

MageiaWelcome'i rakendustevaade

Nagu eespool esitatud piltidelt näha, on esialgu kõik veel ingliskeelne. Selle taga seisab lisaks kõigile neile asjaoludele, mis on mind takistanud viimastel kuudel tarkvara tõlkimisega tegelemast, ka see, et rakendus ise pole veel tõlgitavaks muudetud. Aga see on mõistagi kavas, võimalik, et juba järgmises beetaväljaandes - iseküsimus, kas see selleks ajaks ka eestikeelsena olemas on.

Iseenesest peaks see edaspidi ilmuma automaatselt vähemalt juhul, kui tegu on Mageia süsteemi esmapaigaldusega. Minu järele proovitud variantides KDE LiveDVD peal oli MageiaWelcome küll olemas, aga siiski ei ilmunud automaatselt, vaid tuli eraldi käivitada. PaigaldusDVD puhul, kui valisin LXDE töölaua (nii katsetamishuvist kui ka seetõttu, et selle, suhteliselt väiksemahulise töölaua paigaldamine läheb kiiremini kui KDE või GNOME paigaldamine), ei olnud seda üldse kaasa pandud ja tuli täiendavalt paigaldada. Arvata on, et lõppväljalaske ajaks muutub ka selles osas midagi.

Muud tähelepanuväärset ja siin märkimist vajavat selles väljalaskes mu meelest polnud (kui jätta välja paraku endiselt kehtiv hoiatus, et paigaldamise korral tuleks etapil, mil pakutakse võimalust tarkvara uuendada, valida sellest loobumine, sest nõustumise korral paigaldus lihtsalt hangub), sestap piirdun tarkvara uuemate versioonide loetlemisega:

• kernel 3.11.2
• KDE 4.11.1
• GNOME 3.10.0
• LibreOffice 4.1.2.3
• Firefox 24.0

Väljalasketeadaanne
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 4 Alpha 2 väljas

Taas paraku poolteist nädalat hiljem, aga siiski lõpuks sain mahti kirjutada pisut seekord natuke isegi haruldaselt täiesti õigeaegselt ilmunud tulevase Mageia 4 teisest alfaväljalaskest.

Kui päris aus olla, siis võrreldes esimese alfaväljalaskega ei olegi õieti midagi rohkem öelda. Nagu ikka, ei ole välimuselt alfaväljaanded märkimisväärselt erinevad viimasest stabiilsest väljaslaskest (Mageia 3). Nii-ütelda kapoti all on muidugi muutusi olnud, aga need on pigem sellised, mis muudavad kõike küll kas kiiremaks või mugavamaks või tõhusamaks või üldse paremaks, aga jäävad ometi isegi kogenuma kasutaja silme eest varjule. Nii palju on siiski uut, et kui esimene alfaväljalase ilmuski vaid Live DVDna, siis teine alfaväljalase on saadaval nii Live- kui ka paigaldusversioonis.

Sestap olgu vaid loetletud olulisema tarkvara uued versiooni ja lisatud üks hoiatus teadaoleva vea kohta:

• kernel 3.10.10
• KDE 4.11
• GNOME 3.9.11

Hoiatus käib aga selle kohta, et paigaldamise korral tasuks vältida selle lõpu eel pakutavat võimalust alla laadida uuendusi. Nagu ka teadaolevate vigade lehekülg mainib, on see võimalus praegu katki ja kui nõustuda pakkumisega, võibki jääda ootama, ilma et midagi juhtuks (ka isiklikult järele proovitud, täpselt nii ongi). Paigaldamise järel saab need uuendused ilma probleemideta paigaldada.


Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 4 Alpha 1 väljas

Küll lausa seitseteist päeva hiljem siinkirjutaja laiskuse, ajapuuduse ja muude vabanduste tõttu, aga siiski tasub ära mainida, et tulevase Mageia 4 esimene alfaväljalase on ilmavalgust näinud. Lisaks mainitule viivitas selle teadaande valmimist ühelt poolt asjaolu, et nagu alfaväljalasete puhul ikka, midagi märkimisväärselt uut õieti polegi, teiselt poolt aga lootus, et algul välja kuulutatud Live CD/DVD-dele järgnevad ehk ka paigaldusandmekandjad. Viimast seni siiski juhtunud pole ja nii ongi tõenäoline, et esimene alfaväljalase jääbki pelgalt Live-andmekandjate kujule.

Kui mitte arvestada tarkvara mõnevõrra uuemaid versioone võrreldes Mageia 3 lõppversiooniga (näiteks kernel 3.10.5, systemd 206, KDE 4.11 RC2, GNOME 3.9.5, LibreOffice 4.1), siis on uuendusi nii vähe, et isegi Live DVD käivitamisel näidatakse veel kirja "Mageia 3 käivitamine/paigaldamine" :-) Tõsi, viimase kohta on siiski teadaolevate vigade leheküljel mainitud, et see pole mitte kogemata, vaid et tegu on veaga, mis loomulikult edaspidi parandatakse.

Mageia 4 Alpha1 Live DVD avaekraan

Kui kõnelda põgusa proovimise järel tekkinud muljetest, siis paistis kõik toimivat täpselt sama hästi nagu Mageia 3 lõṕpversioonis. Loodetavasti on siiski vahepealse aja jooksul vähemalt mõned vead, millega Mageia 3 kasutajad on pidanud kokku puutuma, ka ära parandatud (et nende testimine polnud mu siht ja et mõningaid teadaolevaid vigu ongi mul raske vastava riistvara puudumise tõttu esile manada, siis kindlalt väita seda muidugi ei julge).

Üks asi, mis jäi selgelt positiivsena silma, aga võib olla väga subjektiivne, oli Live DVD paigaldamine kiirenemine. Ma ei ole aega mõõtnud, aga puhtalt tunde järgi paistis, et etapp, mida nimetatakse "pakettide eemaldamiseks" (Live DVD peal on mõistagi väga palju eri riistvaradraivereid ja lokalisatsioonipakette, et rahuldada võimalikult laia kasutajateringi, kui aga paigaldamiseks läheb, uuritakse läbi nii paigaldatava masina tegelik riistvara kui ka kasutaja langetatud keelevalik ning ebavajalikud paketid jäetakse juba eelnevalt kõrvale), on lausa kaks või kolm korda kiirem: kui varem võttis see mulle arusaamatul põhjusel aega mitu minutit, siis nüüd vaevalt minuti jagu (veel kord, ei mõõtnud ka seekord aega, nii et tegu on puhtsubjektiivse hinnanguga).

Üks uuendus siiski on, mis tasuks siin ka ära märkida ja mille pärast ma nii väga ootasingi paigaldusandmekandjaid, kus seda saaks ehk ka päriselt näha: nimelt on paigaldamise ajal üks etapp, kus saab valida, millist töökeskkonda eelistada (või hoopis ise vajalikud komponendid kokku komponeerida). Varem oli valida ainult KDE ja GNOME ning isetehtava vahel, nüüd aga on kavas lisada valikuetapile ka teisi töökeskkondi (LXDE, XFCE, Cinnamon, E17 jne). Välja peaks see nägema umbes nii:

Aga las jääb siis selle nägemine ja järelekatsumine järgmiste alfa- ja beetaväljalasete aega. Milliseks ajaks on loodetavasti ka rohkem kõnelda nii nähtavatest kui pealiskatte all toimuvatest muudatustest.


Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 3 väljas

Täna nägi lõpuks ilmavalgust kauaoodatud Mageia 3. Kauaoodatud seepärast, et esialgsete kavade kohaselt pidanuks Mageia omaks võtma uute väljalasete üllitamise umbes iga üheksa kuu järel, mille põhjal seati siht käesoleva aasta märtsi. Aga elu ja arendustegevuse praktiline käik tegi korrektiive ning nii ilmubki Mageia 3 enam-vähem täpselt aasta pärast Mageia 2.

Aga loodetavasti andis hilinemine häid tulemusi - vähemalt arendustegevust pealt vaadates võis näha, kui tõsiselt pingutati mitmesuguste vigade ja kitsaskohtade kõrvaldamisel. Mida kahtlemata on Mageiale ka tarvis: distributsioon püsib küll Distrowatch.com-i edetabelis auväärsel teisel kohal, on ent viimaste kuude lõikes siiski pisut tahapoole vajunud.

Tavalisele kasutajale on kahtlemata - nagu ikka - suurim silmaga nähtava muudatus uus kujundus. See ei erine siiski väga märgatavalt vanast, nii et omaksvõtt võib kulgeda üpris valutult. Loomulikult, nagu kujundustega ikka, on nii neid, kellele see väga meeldib, kui ka neid, kes seda ühel või teisel põhjusel kritiseerivad. Aga eks ilu olegi vaataja silmades.

Mageia 3 KDE töölauaga. Foto: Jaanus Ojangu

Ent loomulikult on uuendusi teisigi, suurem osa kahtlemata märgatavad vaid teravamale silmale ehk teadjale, osad siiski ka visuaalsemad. Üks tähtsamaid nii-ütelda taustamuudatusi on asi, mida nimetatakse /usr kolimiseks. Seda on võib-olla pisut raske lahti seletada, aga lühidalt võiks öelda nii: ajaloolistel põhjustel paiknesid juurkataloogis (/) mõned kataloogid, näiteks /bin, /sbin, /lib, mis nüüd, olude muutudes ja arenedes, liigutati tagasi kataloogi /usr. Idee kohaselt peaks see mitmeid asju tunduvalt lihtsustama, olgu tegemist lihtsalt tarkvara pakendamisega või ka oma süsteemi jagamisega üle võrgu. Praktikas tähendab see küll seda, et varasemad Mageia 2 kasutajad peavad tõenäoliselt  uuendamisel natuke rohkem vaeva nägema ja pole isegi välistatud, et midagi võib sellest hoolimata vussi minna, kuigi selle vältimiseks on tehtud enam-vähem kõik võimalik. Sestap tasuks neil, kes ei soovi Mageia 3 lihtsalt paigaldada, vaid oma varasemat süsteemi selle peale uuendada, kindlasti tutvuda asjakohaste lõikudega väljalaskemärkmetes.

Veel üks arvatavasti mõnelegi oluline uuendus on btrfs failisüsteemi toetus. See failisüsteem peaks kirjelduse järgi olema mõeldud eriti neile, kelle kasutada on suured mälu- ja salvestusmassiivid. Mageia peaks nüüd toetama nii selle failisüsteemi loomist kui ka oskama seda ära kasutada, kui see juba olemas on.

Samuti peaks üpris paljudele kasutajatele meeltmööda olema võimalus kasutada juba paigaldamise ajal nõndanimetatud mittevaba (non-free) tarkvara ressursse. Eelkõige mõeldakse selle all mitmesuguseid omanduslikke draivereid ja püsivara, mida peaaegu kindlasti läheb vaja näiteks neile, kellel on sülearvuti ja internetiühendus käib üle WiFi. Üks suuri murelapsi oli Mageia 3 arendustsükli ajal laialt levinud Broadcomi kiibid ja kuigi mul endal pole olnud võimalust seda katsetada, tundub, et vähemalt enamikuga neist peaks nüüd lood korras olema ning kasutatama just vajalikku mittevaba või ka vaba tarkvara.

Lisaks sellele on nüüd võimalus ka valida paigaldamise ajal alglaadurina Grub2 kasutamine (selle saab valida paigaldamise kokkuvõtteetapil). Küllap paljudele pole erilist vahet, kas masinat laaditakse üles vana Grubiga või uue Grub2-ga, aga kellele see peaks oluline olema, on selline võimalus vähemalt olemas.

Juba Mageia 2 ajal oli algkujul olemas paigaldusaegne abi, kuid nüüdseks on seda tunduvalt täiendatud ja nii võib öelda, et kui kasutaja tunneb mõnel paigaldusetapil, et ei saa millestki aru, või soovib lisateavet, on peaaegu kindel, et ta leiab vastuse klõpsu järel nupule "Abi". Ja kui valitud on eestikeelne paigaldus, siis on see abi kenasti ka emakeeles.

Mageia paljudest tööriistadest, mida saab kasutada nii omaette kui ka Mageia juhtimiskeskuse koosseisus, on vahest kõige rohkem silmatorkavaid muudatusi üle elanud tarkvarahaldur Rpmdrake. Üks olulisemaid on tarkvara rühmitamise ümberkujundamine: loodetavasti peaks uute rühmade abil olema senisest lihtsam vajalikku tarkvarapaketti üles leida. Seda uut rühmitamist kasutatakse ka paigaldusprogrammis, nii et kui on soov juba siis kohandada paigaldatavat tarkvara, peaks samuti olema lihtsam vajalikke asju üles leida. Mitmesuguseid muudatusi on tarkvarahalduris veel - näiteks arusaadavamaks ja vähem segadusse ajavaks muudetud paigaldamise/eemaldamise edenemise dialoog - , aga need on ehk vähem tähtsamad.

Küll võib tarkvarahalduri taga oleva käsureaprogrammi urpmi kohta mainida, et see toetab nüüd ka esimest korda Mageia ajaloos nõndanimetatud tarkvara vanandamist ehk mõne varasema versiooni paigaldamist. Tõsi, see on suhteliselt piiratud ja võimalik ainult sel juhul, kui vastav varasem versioon on hoidlas olemas - aga et hoidlaid on maailmas mitmesuguseid ja kõik ei pruugi olla Mageia ametlikud hoidlad, kus tavaliselt vanemaid versioone väga alal ei hoita, siis mingeid võimalusi lahti saada uuemast versioonist, mis osutus mis tahes põhjusel sobimatuks, on ometi nüüd võimalik kasutada.

Mageia juhtimiskeskuse käsiraamat

Kui juba jutt Mageia tööriistade ja juhtimiskeskuse peale läks, tuleb kindlasti ära mainida ka see, et nüüd on olemas Mageia juhtimiskeskuse käsiraamat. Ka see on eesti keelde tõlgitud. Tõsi, selles on mõningaid peatükke ehk üksikute tööriistade tutvustusi, mille tekst ütleb lakooniliselt "Veel kirjutamata", aga vähemalt olulisemad tööriistad on kenasti lahti seletatud. Selle käsiraamatu võib vastava tarkvarapaketiga enda arvutisse paigaldada, aga samamoodi võib seda lugeda Mageia dokumentatsioonileheküljel, kus lisaks sellele on veebis kättesaadav ka eespool mainitud paigaldusaegne abi, mis lubab näiteks nõrgema närvikavaga ja mitte nii julgetel inimestel enne paigaldamise kallale asumist asi endale teoreetiliselt selgeks teha.

Rakendustarkvara osas on pilt üsna tavapärane: kasutusel on suhtelisel uusim tarkvara, piiranguks ainult see, et distributsioon peab enne väljalaset kuhugi piiri tõmbama tarkvaraversioonide lisamisel, et jõuda neid võimalikult mitmel moel läbi ja järele proovida. Niisiis lihtne loetelu olulisimast:

• kernel 3.8.13
• systemd 195
• KDE 4.10.2
• GNOME 3.6
• LXDE 0.5.5
• Libreoffice 4.0.3
• Firefox 17.0.5esr

Eesti kasutajale on kindlasti oluline seegi, et eestikeelset paigaldust valides paigaldatakse automaatselt ka kõik ID-kaardi kasutamiseks vajalik. Eeldatavalt peaks kõik ka kenasti ja ilma raskusteta toimima. Mänguhimulisi kahtlemata köidab asjaolu, et Mageia pakub hiljaaegu end Linuxile avanud Steami klienti, mille kaudu peaks olema võimalik tundide kaupa süüvida paljudesse mängudesse, mis seni olid kättesaadavad peamiselt Windowsi kasutajatele.

Mageia 3 Eesti ID-kaardi haldustööriistaga

Mageia 3 on kättesaadav mitmesugusel kujul: on nii paigaldamiseks või uuendamiseks mõeldud DCD ja CD kui ka neile, kes lihtsalt katsetada tahavad või lähemalt uurida enne paigaldamist, mõeldud LiveDVD ja LiveCD. Samuti on olemas väga pisike, vaid mõnekümne megabaidi suurune võrgupaigalduse ISO, mille üks eeliseid on see, et paigaldatav tarkvara on kindlasti kõige uuem, mis hoidtlates saada, samal ajal kui CD või DVD korral on tihtipeale ja seda enam, mida rohkem aega on möödas väljalaske ilmumisest, vaja läbi teha etapp, millel paigaldatakse vahepeal uueneda jõudnud paketid.

Kindlasti tasuks kahtluste korral, aga miks mitte ka muidu eelnevalt tutvuda Mageia 3 väljalaskemärkmetega, samuti teadaolevaid vigu kirjeldava veebileheküljega.


Ametlik väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 3 RC väljas

Pisikese hilinemisega ilmus eile tulevase Mageia 3 väljalaskekandidaat ehk RC. Et ma olen vahepeal eelväljalasete tutvustamise hooletusse jätnud - põhjuseks võib tuua nii suurt (põhi)töökoormust kui ka seda, et neis väga palju uut pole olnud viimati tutvustatud Beta 2-ga võrreldes, aga piinlik on ikka -, siis olgu nüüd sellest veidi pikemalt juttu ja pilte ka juurde.

Kõige selgemalt on uut hõngu näha ja tunda mõistagi uues kujunduses. Eks see ole maitseasi, kuidas kellelegi meeldib, aga igatahes selline ta siis on:

Mageia 3 RC: KDE sisselogimisekraan

Seda, et viimaste beetade ja RC-gi juures on peamine aur läinud kõikvõimalike vigade parandamisele, on mitmel pool tunda. Kui ma näiteks viimati Beta 4 proovisin, siis paigaldus-ISO VirtualBoxis käima pannes tekkis lõpuks, uuendustega nõustumise järel olukord, kus vastne paigaldus enam ei käivitunud. Ma ei ole päris kindel, kas see oli tingitud just uuendustest või kernelist või Virtualboxist endast, aga igatahes RC-ga seda viga enam ei esine.

Et praegu on saadaval ainult paigaldus-ISO (Live-ISO-d tulevad mõne päeva pärast), siis saigi mõistagi ainult proovida paigaldada. Tunde järgi võttis see pisut rohkem aega kui varem, aga et ma ei ole võrreldavaid mõõtmisi teinud, siis ei riski ma öelda, et ka tõepoolest midagi aeglasem oleks - kogu veaparandus- ja silumisprotsessi järgi, millega arendajad on viimastel nädalatel tegelenud, võiks eeldada pigem vastupidist. Lisada võib sedagi, et eestikeelse paigalduse valimisel pannakse mõistagi peale ka Eesti ID-kaardi kasutamiseks vajalik tarkvara.

Mageia 3 RC: KDE töökeskkond, avatud ID-kaardi haldustööriist ja veebilehitseja Mageia kogukonna leheküljega

Nagu ülaltoodud pildiltki näha, on ära parandatud ka varasemates eelväljalasetes esinenud viga, kus Firefox esmakäivitamisel avas kaks kaarti, millest esimene, mis sisaldas Firefoxi enda tutvustust, oli eestindatud, teine aga, kus võis näha Mageia kogukonna lehekülge, ei olnud. Tõsi, praegu avab Firefox esmakäivitusel ainult ühe lehekülje, pildilgi näha olema Mageia kogukonna oma, nii et see tundub rohkem olevat tegelikult senipüsiva vea osav varjamine, aga esmapilgu mulje on muidugi sellevõrra parem.

Usutavasti üsna silmatorkav on ka tarkvarahalduri Rpmdrake uuendatud paigaldamise edenemise dialoog, mis vähemalt siinkirjutaja meelest näeb palju kenam välja ja annab otsekui rohkem teavetki. Kindlasti saab seda veel paremaks teha ja usutavasti selle kallal ka tegutsetakse, aga juba praegu on see tubli edusamm.

Üks uus asi, mille kohta ma midagi lähemat ei oska öelda, on UEFI alglaadimise toetamine. Kes teab, mis selle lühendi taga peitub, see teab, aga üldiselt võib öelda, et tegu on ligikaudu sama asjaga nagu BIOS. Selle kohta võib veel nii palju lisada, et toetatud on alglaadimine ainult FAT32-vormingus USB-pulkadelt ja et "turvaline alglaadimine" (secure boot) ei ole toetatud. Loodetavasti teadjamad inimesed mõistavad, mida see kõik tähendab :-)

Üks suuremaid uudiseid, vähemalt siinkirjutaja seisukohalt, puudutab eestindust. Nimelt on nüüd eesti keeles kättesaadavad ka paigaldamisaegsed abitekstid (mis avanevad klõpsuga nupule "Abi", mõistagi). Tänase proovimise ajal oli küll üks abitekst mingil põhjusel inglise keeles, aga loodetavasti on see pisiviga, mis lõppväljalaske ajaks on kõrvaldatud (sest tekst ise on tõlgitud, ainult et seda tõlget ei näidata).

Veel suurem uudis on ehk see, et nüüd on olemas ka Mageia juhtimiskeskuse käsiraamat, mitte küll lõplikult valmis kirjutatud (nii mõnegi peatüki all ilutseb kiri "Veel kirjutamata"), aga siiski põhijoontes igati valmis kasutajatele tutvustama, mida ja kuidas juhtimiskeskuses teha saab. Ja ka see on olemas eesti keeles, nagu võib näha allolevalt pildilt.

Mageia 3 RC: eestindatud Mageia juhtimiskeskuse käsiraamat

Et Mageia 3 on loomulikult mõeldud ka selleks, et seda saaks peale panna varasemad Mageia kasutajad, siis on nüüd, mil lõppväljalase juba lähedal ja kõik põhimõttelised uuendused tehtud, mõeldud ka neile, kes tahavad uuendada oma senist Mageia 2 tutikaks Mageia 3-ks. Nagu väljalaskemärkmed õpetavad, tuleb selleks kõigepealt pakett "mageia-prepare-upgrade" (mille leiab tarkvarahoidlast Core/Updates_testing, mis tuleb järelikult spetsiaalselt sisse lülitada), siis taaskäivitada arvuti ja valida alglaadimismenüüst "Mageia 3 Prepare Upgrade" ning alles siis asuda tavapärasel moel väljalaset uuendama, olgu siis graafiliselt uuendamisapleti vahendusel või käsurealt.


Väljalasketeade Mageia ajaveebis
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 3 Beta 2 väljas

Mõne päeva eest, täpsemalt ööl vastu laupäeva, nägi umbes nädalase viivitusega ilmavalgust tulevase Mageia 3 järjekordne, juba teine beetaväljalase. Eelmise eelväljalaskega võrreldes mu arusaamist mööda suuri muutusi ei ole, mis beetajärgu puhul on ka küllaltki loomulik, sestap alljärgnevalt vaid lühidalt mõned tunnusmärgid.

Ehk kõige suurem kahe eelväljalaske vaheline arendustegevus oli tarkvarapakettide massiline ümberehitamine. Tehnilistesse üksikasjadesse laskumata võib öelda, et nii üritatakse tagada, et kõik paketid oleksid kooskõlas süsteemi põhielementide (kernel, glibc jms) aktiivse versiooniga. Ma ei ole kindel, kas mu masinas oleva arendusversiooni uuendamisel täheldatud mõningane ruumi kokkuhoid on samuti sellega seotud, aga katsetatud KDE Live DVD sujuv töö kahtlemata on osaliselt ka sellest tingitud.

Veel võib mainida, et varem kurdetud muusikamängija Amarok on nüüdseks uue versiooniga (2.7) ja täiesti töökorras, mängib nii kohalikku kui ka internetist tulevat muusikat, ühtegi krahhi ei õnnestunud üürikese katsetamisega esile kutsuda.

Siiski Firefoxi iluviga - esimesel avamisel avatakse kaks kaarti, millest esimene sisaldab Firefoxi enda tervitusteksti ja muud sellist, teine aga Mageia kogukonna lehekülge, kusjuures Firefoxi tervitustekst on kenasti eesti keeles, aga Mageia kogukonna lehekülg avatakse miskipärast ingliskeelsena, ehkki peaks samuti olema eesti keeles - on seni veel parandamata. See ei ole muidugi midagi ületamatut, keelt saab kogukonnaleheküljel hõlpsasti vahetada, aga väike tõrvatilk siiski.

Samuti tuleb kindlasti ära märkida, et LibreOffice on selles beetaväljaandes versiooniga 4 - kes on LibreOffice'i arendusega kursis, mõistavad kahtlemata, et tegu ei ole veel lõpliku, vaid samuti arendusversiooniga (täpsemalt RC1), aga kes veel paremini teavad, teavad ka seda, et LibreOffice'i arenduses on RC-versioonid üldjuhul juba täiesti töökindlad. Mida võis ka siinkirjutaja juba kogeda.

Et kõik tundus Live DVD pealt kenasti töötavat, otsustasin üle tüki aja ka proovida paigaldamist (tuleb kindlasti mainida, et tegin seda VirtualBoxis, mis võib anda mõnevõrra teistsuguse kogemuse kui nii-ütelda päris paigaldamine, samuti seda, et tegu oli Live DVD-ga, mitte ainult paigaldamiseks mõeldud andmekandjaga). Mõeldud-tehtud, väike klõps töölaual asuvale ikoonile käivitaski paigaldamise. Ja siis tekkis üsna pikk ootus pärast seda, kui mu käest oli päritud, kas jätta paigaldamata ebavajalikud draiverid ja lokaliseerimispaketid. Et paigaldamine ise võtab mõnevõrra aega, selle üle ei tasu imestada, aga selle ebavajaliku tarkvara eemalejätmise etapi pikkus pani küll veidi imestama. Võib muidugi olla, et paigaldusakna graafika lihtsalt ei uuenenud korralikult ja tegelikult käis juba tükk aega paigaldamine, enne kui sellest ka visuaalselt aimu sai.

Siiski ei olnud viivitus talumatult pikk ja kõige rohkem kümmekond minutit hiljem oli mul juba taas töökorras KDE töölaud kenasti ees. Nii palju või vähe kui ma seda proovisin, toimis kõik samamoodi sujuvalt nagu Live DVD pealt, mis annab tublilt lootust, et Mageia 3 lõppväljalaskes ei esine samuti mingeid vastikuid probleeme.

Ma olin paigaldamise käigus otsustanud järele proovida uue Grub 2 alglaaduri, millega samuti tõrkeid ei tekkinud. Nojah, seda võib öelda, et visuaalselt on see tunduvalt teistsugune, mis võib meeldida või mitte, aga vähemalt töötamise mõttes polnud küll midagi ette heita. Tõsi, tundub, et mõningatel juhtudel võib esineda probleeme nii "puhta" paigalduse kui ka eriti uuendamise korral, aga need on arendajate seas teadvustatud, nii et vahest suudetakse seni veel esinevad murekohad lõppväljalaske ajaks likvideerida.

Lõpetuseks ka kohustuslik olulisema tarkvara versioonide loetelu:

• kernel 3.8
• systemd 195
• KDE 4.9.97
• LibreOffice 4

Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 3 Beta 1 väljas

Mõne päeva eest, täpsemalt 19. detsembri hilisõhtul, nägi küll nädal aega kavandatust hiljem, aga loodetavasti sellevõrra töökindlama ja veavabamana ilmavalgust tulevase Mageia 3 esimene beetaväljalase. Võrreldes eelmise eelväljalaskega on selles lisaks arvukatele vigade parandustele ja üldisele parendamisele mõned uued omadused, millest allpool veidi pikemalt.

Üks neist ja vahest kõige olulisem on uuema põlvkonna alglaaduri Grub2 toetuse lisamine. Nagu ma olen aru saanud, on selle kõige suurem pluss see, et nii on võimalik tõhusalt kasutada arvutis erinevaid operatsioonisüsteeme - see oli ja on muidugi ka praegu Grub1 abil võimalik, aga Grub2 tegevat seda kuidagi paremaks või lisavat võimalusi seni raskesti kasutatava riistvara või operatsioonisüsteemi tarvitamiseks. Nagu näha, ei oska ma selle kohta väga palju öelda, aga tundub olevat vajalik uuendus. Tuleb muidugi lisada, et praegu on tegu esialgse uuendusega, mille puhul võib veel õige mitmeid vigu selguda, mistõttu kõigil, kel julgust ja aega, oleks soovitatav seda proovida.

Teine uuendus on paigaldusandmekandjale mõningate omanduslike draiverite lisamine. See on olnud juba pikka aega vaidlusalune küsimus, kas paigaldusprogramm peaks olema täielikult avatud lähtekoodiga tarkvaraga või sisaldama ka mõningaid draivereid, mida tootjad oma riistvara jaoks küll vabalt pakuvad, aga mille lähtekoodi kallale nad kedagi teist lasta ei ole tahtnud. Nüüd on siis leitud, et mõned Wi-Fi või videokaartide draiverid on siiski nii levinud, et oleks ebaõiglane sundida Mageia kasutajaid neid keerulisi teid pidi taga ajama. (Seda enam, et näiteks sobivate Wi-Fi draiverite puudumine võib sõltuvalt konkreetsest tähendada ka üldse interneti puudumist, mis muudab üldse nende draiverite hankimise äärmiselt raskeks.)

Veel võib ära mainida kolmanda alfaväljalaske juures mainitud Firefoxi vea parandamist: kui siis avanes Firefox vaikimisi ka eestikeelses keskkonnas ingliskeelsena ja see tuli käsitsi eesti keele peale lülitada, siis nüüd avaneb brauser kenasti eestikeelsena. Üks väike viga on küll veel küljes: esimesel avamisel avatakse kaks kaarti, millest ühel on Firefoxi tervitus uuele kasutajale, kenasti eesti keeles ja puha, teisel aga Mageia kogukonnalehekülg, mis paraku on ingliskeelne - ehkki tõlge eesti keelde on olemas, aga seda saab vaid käsitsi lehekülje ülanurgast valida. Selle kohta on nüüd olemas ka veateade, nii et vahest õnnestub kui mitte juba järgmiseks beetaväljalaskeks, siis vähemalt lõppversiooni ajaks saavutada, et ka see lehekülg avataks emakeelsena (eeldusel muidugi, et too emakeelne tõlgitud lehekülg on ikka olemas).

Teine eelmine kord mainitud viga, nimelt muusimamängija Amarok mittetöötamine ja krahhi esilekutsumine peaaegu iga toimingu puhul, on, kui üldse, veel hullemaks muutunud: minu napid katsetused näitasid, et see enam isegi ei avane, vaid katse avada toob kohe kaasa krahhi ... Aga et see on murelikuks teinud üsna mitmeid inimesi, võib ehk siiski loota, et probleem suudetakse lahendada.

Otseselt Mageiaga mitteseonduvalt võib öelda, et inimkatsetega sai ära tõestatud, et hiljuti KDEsse lisandunud MTP-protokolli toetus toimib. Eks see ole mitmel pool vajalik, võib-olla praegusel ajal kõige rohkem Androidiga telefonide või muude aparaatide omanikele. Igatahes failihaldur Dolphin näitas pärast Androidi-aparaadi arvutiga ühendamist kenasti selle sisu ja lubas mõistagi ka seda lähemalt uurida (kuigi katsetatud Live-plaadi keskkonnas videod käima ei läinud vajaliku koodeki puudumise tõttu, aga see ei ole loodetavasti väga oluline ja peaks olema ka põhimõtteliselt ületatav).

Nüüd siis beetaväljalaskes oleva olulisema tarkvara numbritest:

• kernel 3.7.1
• KDE 4.9.90
• GNOME 3.6.2
• Firefox 17

Väljalasketeade
Väljalaskemärkmed
Teadaolevad vead
Allalaadimine

Mageia 3 Alpha 3 väljas

Küll tugeva, kümnepäevase hilinemisega, aga lõpuks suutsin end kokku võtta, et kirjutada tulevase Mageia 3 uusimast arendusväljalaskest, järjekorras kolmandast alfast.

Nagu alfaväljalasete puhul tavaks, on väliselt üpris raske märgata erinevust Mageia 2-st, parimal juhul jäävad silma üksikud muutunud asjad ja needki nõuavad teravat silma. Siiski on mõned puudujäägid, mis võivad kergesti silma torgata. Etteruttavalt: proovisin LiveDVD-d ja seda VirtualBoxis, nii et mõned kogemused võivad erineda, kui proovida paigaldada ja kasutada, aga ilmselt mitte järgmised paar punkti.

Üks asi, mis silma torkas, oli see, et erinevalt teistest rakendustest avaneb Firefox esimesel käivitamisel ingliskeelsena. Et see eestikeelseks saada, tuleb menüüst avada Tools -> Addons ja seal siis rubriigis Languages eesti keel (Estonian) sisse lülitada ning seejärel vastavalt nõudmisele brauser taaskäivitada. Selle kohta on ka veateade tehtud ja loodetavasti see käitumuslik muudatus lõppväljalaske ajaks kaob. Teine silmatorkav (ja samuti raporteeritud ning loodetavasti enne lõplikku väljalaset kaduv) tõik oli muusikamängija Amarok sisuline mittetöötamine: rakendus küll üldjuhul käivitub, aga vähegi millegi tegemisel on tulemuseks krahh (ja mõnikord toob krahhi kaasa juba lihtsalt käivitamine).

Üks poolenisti visuaalsete ja taustamuudatuste vahele jääv asi on tarkvarapakettide liigituse muutmine, mis avaldub eelkõige tarkvarahalduris Rpmdrake. See ei ole veel lõpule jõudnud, mistõttu võib esineda imelikke gruppe ja/või pakettide esinemist mitmes või imelikes kohtades.

Mageia 3 Alpha 3 ingliskeelsena, pilt: http://ostatic.com/blog/magiea-3-is-shaping-up-with-alpha-3

Kui väliselt ei ole muutusi kuigi märgatavalt, siis sisemiselt on neid see-eest õige mitmeid, mis tuleks kindlasti ka siin ära märkida. Vahest kõige olulisem on algkäivituse ajal süsteemi tegeliku käitaja juures varasema SysVIniti asemel systemd kasutusele võtmine. Õieti oli see juba varemgi võimalusena olemas, aga nüüd on see üks ja ainus.

Selle kõrval on teine suurem sisemine muudatus nõndanimetatud usr-move, mis lihtsustatult lahtiseletatuna tähendab osade varem eraldi paiknenud süsteemsete kataloogide paigutamist kataloogi /usr alla. Selle üksikasjadest võib täpsemalt lugeda spetsiaalselt veebileheküljelt. See üleminek on praeguseks suhteliselt sujuvaks muutunud, aga igatahes on tegu ühe põhjusega, miks ei ole sugugi soovitatav praegu proovida uuendamist stabiilse süsteemi (s.t. Mageia 2) pealt alfaväljalaskele - see võib korda minna, aga sugugi ei pruugi. Muidugi, kui eesmärgiks ongi proovida just uuendamist, seda testida ja testimise tulemustest teada anda, siis küll ...

Kolmas asi, millest on palju juttu olnud, aga millega mul endal kokkupuutumist pole olnud, on ühe suhteliselt uudse failisüsteemi btrfs paranenud toetus. Nii palju kui ma olen aru saanud, avalduvad selle eelised eelkõige suuremahulistes süsteemides ehk siis üldjuhul mitte tavalise kodukasutaja korral. Igatahes teoreetiliselt peaks nüüd olema lihtsam ja kindlam seda failisüsteemi kasutada.

Nende huvides, kes soovivad paigaldada serverit või mis tahes muul põhjusel võimalikult väikest, nii-ütelda minimaalset süsteemi, on pakettide valiku etapis lisatud nupp "Tühista kõigi valimine".

Väidetavalt peaks olema mitmesugused asjad eriti paigaldamise juures, aga ka muude süsteemsete asjade puhul kiiremaks läinud, seda nii koodi optimeerimise kui ka muude võtete (näiteks pakkimisalgoritmi vahetamise tõttu) tõttu. Ma ise seda küll ei osanud tähele panna, aga mõne vastukaja kohaselt see tõesti nii olevat.

Nüüd on aeg üles lugeda ka olulisema tarkvara versioonid, mida Alpha 3 pakub:

• kernel 3.6.5
• systemd 195
• KDE 4.9.2
• GNOME 3.6.1
• LibreOffice 3.6.3
• Firefox 16

Ja lõpuks võib ka tõdeda, et eestinduse poolest on see väljalase endiselt nii heal tasemel, kui siinkirjutaja on suutnud seda tagada: ametlikult 100% tõlgitud, loodetavasti ka rahuldavalt. Praeguseks, selle uudisloo kirjutamise ajaks on tõlgitud ka varasem vajak ehk paigaldusaegne abi, aga see ei kajastu veel käesolevas alfaväljalaskes, jõudes loodetavasti sisse ja kasutajate ette juba järgmises, esimeses beetaväljalaskes.


Alusmaterjalid ja lisalugemist:

• Väljalasketeade
• Väljalaskemärkmed
• Teadaolevad vead (tasub eriti lugeda neil, kel on vaja või kes soovivad kasutada omanduslikke graafikadraivereid)

Mageia 2 väljas

Esialgu kavandatust küll veidi hiljem, aga seevõrra loodetavasti veavabama ja töökindlamana nägi eile, 22. mail ilmavalgust Mageia teine väljalase - sugugi mitte üllatuslikult nimega Mageia 2.

Proovin alljärgnevalt kokku võtta selle, mis on siis ligemale aastaga, mis lahutab praegust väljalaset Mageia 1-st, muutunud ja teisenenud. Omamoodi lahtiütlusena tuleb küll kohe lisada, et olen eelväljalaskeid ja nüüdset ametlikkugi väljalaset proovinud ainult virtuaalmasinas (VirtualBox) Live CD-na, mis tähendab, et mu kogemused võivad mõnevõrra erineda nende omast, kes on distributsiooni oma masinasse paigaldanud või kas või sedasamust Live CD-d nii-ütelda reaalselt kasutanud. Samuti võib mõnevõrra kogemust moonutada asjaolu, et mu enda "reaalses" masinas töötab Mageia arendusversioon, mis küll hetkel on oma staatuselt samane Mageia 2-ga, aga kus mõistagi on kaasas varasemat taaka, mida näiteks vastselt Mageia paigaldajatel pole.

Esmapilgul võib-olla hooletum vaatleja ei panegi erilisi (väliesid) muudatusi tähele, kuid vähegi tähelepanelikumal silmitsemisel jääb kindlasti silma kaks erinevust. Esiteks, nagu distributsioonidel sageli kombeks, on mõnevõrra muutunud vaikimisi teema ehk siis nii alglaadimise ajal kui ka töölaual taustaks olev pilt. Minu arvates kenamaks, aga nagu kunstiga ikka, on see puhtalt subjektiivne arvamus. Teine selgelt nähtav muutus on vaikimisi tegumiribal toimiv "Ainult ikoonidega tegumihaldur" (nii kõlab selle vidina kirjeldus, sisemiseks nimeks on sellele icon-tasks). See kuulub niinimetatud Mageia vaikimisi paneeli koosseisu, mis muu poolest klassikalisest paneelist ei erinegi. Kahtlemata on see visuaalselt kenam ja ma kujutan ette, et eriti väiksematele ekraanidele (tahvelarvutid, nutitelefonid jms) sobib see pareminigi kui too klassikaline, mille puhul sõnalist osa sisaldavad ristkülikud võtavad ehk liigagi palju väärtuslikku ruumi ära. Aga kui see ei peaks meeldima, siis on siiski ainult "vaikimisi" valik, mida saab soovi või vajaduse korral välja vahetada klassikalise tegumiriba/paneeli või veel mõne pakutava paneeli variandi vastu.

Mageia uus kujundus. Jaanus Ojangu pilt

Veel üks tajutav muudatus peaks olema arvuti kiirem käivitumine (ja ka seiskamine). Minu arvutis, kus töötab Mageia arendusversioon, on see väga selgelt tajutav, aga ma olen aru saanud, et vähemalt teatavat kiirusevõitu on kogenud ka teised. Tõsi, minu arvuti puhul liitub sellega töökeskkonna (konkreetselt KDE) veidi pikem käivitumine, aga selle taga on pigem seansihaldus ehk teisisõnu see, et mul on juba varasemast terve hulk rakendusi ja teenuseid, mis töökeskkonda sisse logides tööle pannakse. Et vastsel paigaldajal midagi sellist ees või kaelas pole, võib loota, et vähemalt alguses on kiiruses vahe isegi märgatav.

Kahtlemata seisavad viimati mainitud "kiirendumise" taga nii-ütelda sisemised muudatused, mida otseselt silmaga ei näe, aga mille siht vähemalt on muuta kasutamine sujuvamaks ja meeldivamaks. Kui varem hoolitses muu hulgas käivitumise eest selline tarkvara nagu mkinitrd ja SysVInit, siis nende asemele on nüüd astunud vastavalt dracut ja systemd. Tegu ei ole pelgalt nimevahetusega, vaid sügavamate muudatustega, mille lahtiseletamine läheks siin pikale (ja käiks ilmselt siinkirjutajale ka üle võimete), mille ebakõlad said loodetavasti arenduse käigus piisavalt välja roogitud, nii et nüüd peaksidki need võimalikult sujuvalt ja kooskõlastatult töötama. Kui liita siia asjaolu, et hoolika sõelumisega vähendati minimaalse paigalduse mahtu enam kui poolelt gigabaidilt napilt üle 300 megabaidini, siis kokkuvõttes tähendabki see sujuvamat tööd - tarbetuid sõltuvusi on vähem, üksikosad omavahel paremini kooskõlas jne.

See peaks avaldama mõju ka paigaldamise käigus, Viimase juures tuleb muidugi ära mainida ka traditsioonilised sõnad, et laiendatud on toetatava riistvara hulka ja silutud mitmeid vajakuid (näiteks peaks nüüd korralikult töötama paigaldamine ka siis, kui võrguühendus käib kaabli asemel läbi õhu ehk WiFi kaudu). Samuti on paigaldamise ajal nüüd kasutada korralikud abitekstid, küll ühe puudusega, millest tuleb allpool juttu.

Võimalik segasumma-töölaud. Jaanus Ojangu pilt

Süsteemsetest asjadest tuleks ära mainida ka see, et helimaailmaga tegeleb verivärske PulseAudio 2.0. Usutavasti on see samuti üks neist asjust, mida kasutaja tähelegi ei pane, kui just ei teki mingeid probleeme (loodetavasti ei teki) või kui ei selgu, et ootamatult mingi asi toimib, mida ei osanud oodatagi (see puudutab uue PulseAudio omadust paremini helisid juhtida ja muu hulgas väidetavalt juba väga korralikult kõrvaklappidega majandada).

Mageia tööriistadest ehk peamiselt Mageia juhtimiskeskuses leitavatest seadistus- ja muudest vahenditest pole palju öelda peale selle, et neid on omajagu lihvitud. Väidetavalt kulutavad nad nüüd vähem mälu. Ka ikoonid on mõningat ilulihvi saanud.

Töökeskkondade ja rakendustarkvara kohta võib piirduda lausungiga, et mõistagi pakutakse kui mitte kõige viimaseid (väljalasketsükkel seab omad piirangud), siis vähemalt eelviimaseid väljalaskeid. Üks asi võib siiski tähelepanu köita. Nimelt on levinud veebilehitseja Firefoxi versioon 10.0.4, kuigi väljas on juba tunduvalt uuemad versioonid. Selle põhjus on lihtne: just see Firefoxi versioon on niinimetatud pika toega ehk teisisõnu Firefoxi arendajad toetavad seda versiooni märksa kauem kui lihtsalt järgmise Firefoxi versioonini. Niisiis, järgmise ligikaudu üheksa kuu vältel (selline on Mageia väljalasete vahe) peavad kasutajad leppima just selle versiooniga, millele võivad muidugi lisanduda Firefoxi arendajate tehtud parandused või täiendused.

Eesti kasutajale peaks olema meeltmööda seegi, et Mageia on pannud vaikimisi (ka Live CD-l) kaasa ID-kaardi tarkvara, nii halduri kui ka DigiDoci kliendi. Viimast olen ka ise proovinud, täiesti töötab. (Täpsustuseks ehk nii palju, et ma ise kasutan Mobiil-ID-d, aga kui ID-kaardi lugeja ei ole just midagi väga eksootilist, ei tohiks usutavasti ka nii-ütelda traditsioonilise kaardi-lugeja kombinatsioon tõrkeid tekitada).

Eesti DigiDoci rakendus. Softpedia pilt

Loodetavasti on Eesti kasutajale meeltmööda seegi, et Mageia on traditsiooniliselt üks neid distributsioone, mida on raskusteta võimalik kasutada ka neil inimestel, kellel inglise või üldse mõne muu keele oskus kuigi hea pole. Teisisõnu: kõik Mageia tööriistad on soovi korral ka eestikeelsed (samuti on sõltuvalt konkreetsest rakendusest enam-vähem täielikult eestindatud rakendustarkvara). Tõsi, siin tuleb tagasi tulla paigaldusaegsete abitekstide juurde. Nendega hakati tegelema päris arenduse lõppjärgus ja kuigi kõige visamad tõlkijad suutsid sellega kaasa minna, nii et need on nüüdseks olemas õige mitmes (vist seitsmes) keeles, siis eesti keel nende hulka paraku ei kuulu. Loodetavasti ei häiri see siiski liiga palju, seda enam et need abitekstid pole juba pikemat aega tõlgitud olnud (olid kunagi ammu, kui Mageiat veel polnud ja oli selle eellane Mandriva, aga juba seal olid need viimastes väljalasetes tõlkimata tõlkeprotsessi muutuste tõttu). Mageia 3 ajaks peaksid need peaaegu kindlalt ka eestikeelsena olemas olema, nagu loodetavasti ka muud distributsiooni puudutavad abitekstid (praegu on arutusel Mageia dokumentatsiooni koostamine Mandriva käsiraamatute eeskujul, aga eks näis, kuidas ja mismoodi need plaanid Mageia 3 ajaks teostuvad).

Nüüd jääb üle veel loetleda töökeskkondade ja mõningase olulisema süsteemse ja rakendustarkvara versioonid:

• 
  
• kernel 3.3.6
• glibc 2.14.1
• X server 1.11.4
• VirtualBox 4.1.12
• Wine 1.4
• mariadb 5.5.23 (mariadb on MySQL-i asendaja)
• postgreSQL 8.4.11, 9.0.7 ja 9.1.3
• KDE SC 4.82
• GNOME 3.4
• Xfce 4.9
• Chromium-browser 18.0.1025.168
• LibreOffice 3.5
• Calligra 2.4.1
• Pidgin 2.10.4
• GIMP 2.8.0
• Amarok 2.5.0
• VLC 2.0.1

Huvilised võivad uurida ka kahe väljalaske tarkvaraversioone võrdlevat tabelit.

Lõpetuseks tuleb ära märkida, et Mageia 2 on nagu ikka saadaval mitmel moel. Esiteks DVD-versioon, mis sisaldab enam-vähem kõike, mida hing ihaldab (kuigi loomulikult sisaldavad võrguhoidlad tarkvara veel enam, kui seda ühelegi DVD-le ära mahuks). Teiseks Live CD versioon või õigemini versioonid: neid on valmistatud mahuprobleemide tõttu õige mitu, vastavalt maailma eri piirkondadele - eesti keelt sisaldava CD nimetuses on sees Europe2. Loomulikult on saadaval ka torrentid.

Kui aga peaks olema tahtmine uuendada senist Mageia 1, siis tasuks silmas pidada, et selleks Live CD ei sobi, seda tuleb teha ikka kas DVD pealt või siis üle võrgu.

Ja kõige viimasena, aga sugugi mitte tähtsusetuna: ehkki alustuseks sai öeldud, et esialgse plaaniga võrreldes mõnevõrra hilinenud väljalase on loodetavasti seevõrra töökindlam ja veavabam, tasub kahtlemata kindlasti uurida ka (allpool viidatud) teadaolevate vigade saiti - seda juba isegi enne paigaldama asumist, et olla ette teadlik võimalikest probleemidest ja valmis neid lahendama.

Uudise allikad ja lisamaterjalid:

Väljalasketeade Mageia ajaveebis

Väljalaskemärkmed

Teadaolevad võimalikud vead

Allalaadimise lehekülg

Calligra 2.4 väljas

Juba kümmekonna päeva eest nägi ilmavalgust, ent jäi ajapuudusel kajastamata võiks öelda et uue kontoritööpaketi Calligra ilmumine. Õigupoolest võib seda ka pidada kunagise KOffice'i järglaseks, aga pärast arendajate omavahelisi lahkhelisid otsustas enamik neist asuda tegutsema uue projekti kallal ning paariaastase töö tulemus ongi nüüd Calligra esimene väljalase, mis siiski kannab järjenumbrit 2.4, viidates sel moel teatavale järjepidevusele eelkäijaga.

Kontoritööpaketina on loomulik leida sellest tekstitöötlusrakendus nimega Calligra Words, tabelarvutusteks kasutatav Calligra Sheets, esitluste loomiseks mõeldud Calligra Stage ning diagrammide ja skeemide valmistamiseks vajalik Calligra Flow. Lisaks neile tavapärastele rakendustele pakub Calligra aga veel mõndagi huvitavat. Nii-ütelda kontoritöö poole pealt vajalike rakenduste seas leiab lisaks visuaalse andmebaasiredaktori Kexi ja märkmete tegemiseks mõeldud rakendusehakatise Braindump. Samuti leiab Calligra koosseisust projektihalduse ehk plaanimisrakenduse Plan. Üks juba Koffice'i ja nüüd Calligra eritunnuseid on olnud lisaks ametnikule vajalike rakenduste kõrval pakkuda midagi ka "loomeinimestele", mille väljundiks on kaks graafikarakendust: kõikvõimalikuks joonistamiseks mõeldud Krita ja vektorgraafika huvilistele Karbon. Lisaks kõigele on Calligra saadaval kokku kolmes versioonis: esiteks nii-ütelda tavaline, mõeldud kasutamiseks eelkõige lauaarvutis, teiseks Calligra Mobile, mis nagu nimigi ütleb, on mobiilsetele seadmetele mõeldud versioon ja teadaolevalt kasutusel Nokia Meego-põhistes telefonides, ning kolmandaks Calligra Active, mis on ette nähtud rohkem tahvelarvutitele (praegu olevat see ainult dokumentide vaatamiseks, mitte aga muutmiseks).

Mõistagi tekib küsimus: kui on juba uus kontoritööpakett, siis milline see paistab välja võrdluses teistega (tuntumad kahtlemata Microsoft Office ja OpenOffice.org/LibreOffice)? Selle kohta on raske ühest otsust teha. Ma ise olen peamiselt mis tahes kontoritööpaketi puhul kasutanud tekstitöötlusrakendust ja selles osas tuleb öelda, et Calligra Words võib olla küll paljulubav, aga võrdseks teda veel pidada ei saa. Lihtsamad ja isegi mõned keerulisemad omadused tal küll on, aga veel palju on puudu (näiteks mulle sageli vajalikud registri koostamise võimalused). Muude rakenduste puhul saan toetuda enda põgusatele ja usutavasti mitte kuigi representatiivsetele näppimistele ning teiste inimeste arvamusele. See lubab öelda, et Calligra Sheets ja Calligra Stage peaksid olema üsna võrreldavad oma analoogidega. Nähtavasti on ka Krita päris võimekas rakendus: ma ise olen seda kasutanud niisama omaette joonistamiseks ja selles osas on ta oma ülesanded auga täitnud, aga loetu põhjal on seda hinnanud ka inimesed, kellele joonistamise/graafikaga tegelemine on põhileib. Ka Kexi kohta on olnud kuulda kiitvaid hinnanguid, ju ta siis neid väärib. Kokkuvõttes võib ehk nii öelda, et tervikuna vaevalt tasub puhtalt Calligrale üle minna, vähemalt mitte nii-ütelda ettevõtte tasemel, aga proovida ja katsetada sellega kindlasti tasuks, võimalik, et isegi iseenda väiksemate vajaduste rahuldamiseks kasutusele võtta.

Nagu mainitud, on Calligra nii või teisiti ja kõigist uuendustest hoolimata KOffice'i järglane, sestap olgu siin ka ära märgitud peamised erinevused KOffice'ist, mille viimane versioon oli teatavasti 2.3. Põhjalikult on ümber kirjutatud tekstipaigutusmootor, mis avaldubki eriti selgelt Calligra Wordsis, aga modulaarsuse tõttu muidugi ka kõigis teistes rakendustes, kuhu on võimalik tekstikujundit sisse paigutada. Puhtalt tunde järgi on tekstiga tegelemine tõepoolest sujuvam ja hõlpsam, samuti on võimalusi tunduvalt rohkem, kas või tekstisisesed tabelid. Mõnevõrra on muutunud kasutajaliides, mis varasemast veel enam rõhutab üldjuhul paremasse serva paigutatud dokke - laiekraani korral üsna tänuväärne koht muidu sageli ülaosast väärtuslikku ruumi nõudvate arvukate menüüribade asemel. Samuti olevat põhjalikult parandatud ühilduvust. Esiteks sarnaselt KOffice'ile ka Calligrale natiivse OpenDocument vormingu osas, mis nüüd olevat väga suures mahus toetatud, väidetavalt kohati rohkemgi kui näites OpenOffice.org-is/LibreOffice'is. Veel enam aga võib nähtavasti rõõmustada selle üle, et tublisti on parandatud ühilduvust Microsoft Office'i failivormingutega, mis KOffice'ile oli ikka väga tume maa. Tõsi, selleski osas paistab veel arenemisruumi olevat: nii ei suutnud ma näiteks Wordsis ette manada olukorda, kus olnuksid näha doc- või docx-failile lisatud kommentaarid (tõsi, kommentaaritööriist on küll olemas, aga ka olemasolevat dokumenti avades ei suutnud ma neid sinna kuidagi ise lisada, nii et võib-olla on asi minus või siis ei peagi sellist võimalust (veel?) olema, ma ka ei tea).

Veel võib lisada, et Calligra on valdavalt eestindatud (siinkirjutaja sõrmede läbi), kuid nende ja minu ajagraafiku erinevuse tõttu esialgu ainult valdavalt. Loodetavasti 2.4.1 ilmumise ajaks on eestindatus juba täielik.

Uudise allikas: väljalasketeade
Calligra kodulehekülg