Tavaline tööpäev, mida pisut kärpis ühe "eriti kiire" artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Lisaks tundub, et asi, mille pärast eile nii palju kilkasin, võib tõepoolest teoks saada, vähemalt on selleks kõik eeldused olemas. Õige pisut tööd see siiski nõuab, aga tõesti ainult õige pisut, nii et minu poolest ei tohiks sellel takistusi olla. Aga siiski jään edasi salapäraseks, sest praegu on ikkagi, vähemalt minu poolt vaadatuna, tegu paljutõotava projektiga, mitte veel millegi sellisega, mille üle avalikult hõisata ja rõõmustada.
Õigupoolest oleks juba eile pidanud ka mainima seda, et üle pika aja ette võetud Firefoxi kasutamise eksperiment sai kiire lõpu pärast seda, kui eile hommikust peale Gmail teatas emba-kumba: kas polnud Firefox väidetavalt GMaili toetavate veebilehitsejate seas ja paluti kasutusele võtta mõni selline, mis toetab (nimekiri oli ka kohe klõpsu ulatuses), või siis teatas juba Firefox ise midagi sellist, et veebileht (too GMaili oma siis) üritab ette võtta suunamist, mis pole võimalik. Nojah, eks ma proovisin veel päeva jooksul mõne korra, aga tulemus oli ikka samasugune - ja täiesti erinev sellest, mida näitas Chrome, mis avas GMaili lehekülje ilma igasuguse täiendava mõtlemiseta. Nii et GMailiga (ja selle laiendusena ka Starmani Smailiga) mitteläbisaamine ning mitu soovimatut krahhi olid mulle piisav põhjus taas Chrome'i peale üle minna: parem kannatada põhitöö kõrghetkil, kui kaarte palju lahti on, vajaduse käes mälulekete tõttu päevas kaks-kolm korda veebilehitseja taaskäivitada kui elada üle ootamatuid ja soovimatuid krahhe ning mõnele vajalikule saidile üldse mitte pääseda.
Loetud: [digi] august 2013
Vaadatud: mitte muhvigi
Showing posts with label Firefox. Show all posts
Showing posts with label Firefox. Show all posts
7.8.13
2.8.13
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestusi ühelt poolt taas ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiselt poolt, nagu ikka iga kuu esimesel neljapäeval, Eesti Mageia sõprade koosviibimine. See toimus taas meie uues kohtumiskohas Kamikadze pubis, seekord siiski siseruumides, kus on mitmesuguste arvutite ja muude elektrooniliste seadmete jaoks erinevalt õuealast isegi pistikud ja muu vajalik taristu kenasti olemas. Nojah, et Mageia 3 on üsna äsja ilmunud ja uue, Mageia 4, esimene alfaväljalase veel mitme päeva kaugusel, siis muidugi Mageiast väga palju juttu ei olnud, ikka rohkem maast ja ilmast ja asjadest, aga siiski sekka ka samusest Mageiast või vähemalt lootustest, mida Mageia 4 võib endaga kaasa tuua või siis mitte.
Igatahes üks asi, mida ma sealt kõrva taha panin - ja mida pidi uskuma, sest ütlejaks oli Firefoxi ja üldse Mozilla värkide üks peamisi eestindajaid -, oli see, et Firefox on viimasel ajal tugevasti parandanud oma mälukasutust. Just mälukasutus oli see asi, mis mind mõne aasta eest ajas Chromiumi kasutama (ja mille aeg-ajalt esinev ebastabiilsus viis mind päris hiljuti Chrome'i enda juurde), aga tasapisi on ka Chromum/Chrome hakanud tublisti mälu õgima, eriti kui lahti on, nagu mul intensiivse töö ajal sageli, õige mitukümmend, tihtipeale kuskil poolesaja kaardi ringis. Ütleja selgituse kohaselt Chromium/Chrome ei tegelevat kuigi eduliselt või lausa üldse mitte sellise asjaga nagu garbage collection (eks selle täpsemat sisu teavad need, kes teavad, lahti ma seda siin ei oska seletama hakata ja keda huvitab, võib ise lugeda kas või Wikipediast), mis söövat kõvasti mälu, Firefox aga olevat just sel alal tublilt pingutanud.
Koju jõudnud, proovisingi ära ja kui ma olin kenasti Chrome'is parajasti lahtiolevad kaardid saanud järjehoidjatena üle kanda, siis esimene hoop ehk oligi ränk taluda kõigi nende mitmekümne kaardi avamist, aga ometi käis seegi päris kiiresti ja tunde järgi palju kiiremini kui Chrome'is. Ka mälukasutus paistab olevat tõepoolest jupp jagu väiksem (kuigi võrrelda üht protsessi kasutavat Firefoxi ja paljusid protsesse kasutavat Chrome'i pole just lihtne, vähemalt musugusel võhikul) ning senise mõnetunnise kasutamise järel ei ole ka märki, et miski oleks aeglasemaks jäämas, nagu seda Chrome'iga kippus viimasel ajal, s.t. paljude kaartide avatuse tingimustes juhtuma. Eks näeb, kuidas see pikema aja peale välja näeb ja tuleb, aga praegu on igatahes Firefox ennast väga heast küljest näidanud. Mille üle võib ainult rõõmus olla, enesestki mõista.
Loetud: Tehnikamaailm 8/2013
Vaadatud: mitte muhvigi
Igatahes üks asi, mida ma sealt kõrva taha panin - ja mida pidi uskuma, sest ütlejaks oli Firefoxi ja üldse Mozilla värkide üks peamisi eestindajaid -, oli see, et Firefox on viimasel ajal tugevasti parandanud oma mälukasutust. Just mälukasutus oli see asi, mis mind mõne aasta eest ajas Chromiumi kasutama (ja mille aeg-ajalt esinev ebastabiilsus viis mind päris hiljuti Chrome'i enda juurde), aga tasapisi on ka Chromum/Chrome hakanud tublisti mälu õgima, eriti kui lahti on, nagu mul intensiivse töö ajal sageli, õige mitukümmend, tihtipeale kuskil poolesaja kaardi ringis. Ütleja selgituse kohaselt Chromium/Chrome ei tegelevat kuigi eduliselt või lausa üldse mitte sellise asjaga nagu garbage collection (eks selle täpsemat sisu teavad need, kes teavad, lahti ma seda siin ei oska seletama hakata ja keda huvitab, võib ise lugeda kas või Wikipediast), mis söövat kõvasti mälu, Firefox aga olevat just sel alal tublilt pingutanud.
Koju jõudnud, proovisingi ära ja kui ma olin kenasti Chrome'is parajasti lahtiolevad kaardid saanud järjehoidjatena üle kanda, siis esimene hoop ehk oligi ränk taluda kõigi nende mitmekümne kaardi avamist, aga ometi käis seegi päris kiiresti ja tunde järgi palju kiiremini kui Chrome'is. Ka mälukasutus paistab olevat tõepoolest jupp jagu väiksem (kuigi võrrelda üht protsessi kasutavat Firefoxi ja paljusid protsesse kasutavat Chrome'i pole just lihtne, vähemalt musugusel võhikul) ning senise mõnetunnise kasutamise järel ei ole ka märki, et miski oleks aeglasemaks jäämas, nagu seda Chrome'iga kippus viimasel ajal, s.t. paljude kaartide avatuse tingimustes juhtuma. Eks näeb, kuidas see pikema aja peale välja näeb ja tuleb, aga praegu on igatahes Firefox ennast väga heast küljest näidanud. Mille üle võib ainult rõõmus olla, enesestki mõista.
Loetud: Tehnikamaailm 8/2013
Vaadatud: mitte muhvigi
7.5.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna sain loodetavasti kinnitust ühele probleemile, mis oli mind juba tükk aega veidi vaevanud - nimelt sellele, et Firefox kippus väga palju mälu võtma (top näitas tavaliselt juba mõne tunni pärast tulbas VIRT umbes 1500m ja tulbas RES umbes 500m). Sellest mälust üksi poleks suurt midagi olnud, sest arvuti kannab küll ja mingit erilist aeglustumist ei Firefoxi ega millegi muu puhul ka täheldada polnud, aga asja muutis vastikuks see, et niipea kui mälukasutus laias laastus nii kolm tundi pärast brauseri käivitamist suureks kasvas, oli tublisti takistatud veebis videode vaatamine - näitas küll kenasti, aga heli tuli tohutu viivitusega ja siis ka kokkusurutult, nii et kostis vaid tärin või mürin... Et asi tundus puudutavat eelkõige Flashi, siis oli esimene asi eemaldada selline tarkvarapakett nagu swfdec-mozilla, mis väidetavalt võtvat algatuse enda kätte ja tegevat karutükka. Sellest polnud suuremat abi, vahest ainult nii palju, et see suur mälukasutus saabus kolme tunni asemel nii nelja-viie tunniga - aga võib-olla oli see ka subjektiivne tunne, päris kindel ma ei ole. Pärast mõningast uurimist otsustasin eile hommikul maha võtta ka paketi nspluginwrapper, mille eemaldamisel, nagu ma tähele panin, eemaldati pluginate seast ka midagi, mille alguses seisis libflash. Nüüd on siis brauser nii oma poolteist ööpäeva käinud ja top näitab VIRT tulbas 600 ja RES tulbas 300 ning ka videode esitamine püsis kuni veel täna õhtupoolikuni korras. Seejärel siiski avaldus taas see heli kadumine, võib-olla peaks proovima Flashi (originaal)pluginat uuendada, äkki see parandab ka selle vea. Aga igatahes on selge, et swfdec-mozilla ja nspluginwrapper on ilmselt tänaseks täiesti ebavajalikud ja kui nad üldse midagi teevad, siis pigem suurendavad mälukasutust...
Õhtul tuli samuti otsapidi tarkvaraga seotult üks väga kurb uudis: jaanuaris kaduma läinud OpenOffice.org-i eestindamise juht Vagula Ain leiti lõpuks üles - aga nagu karta oli, enam mitte elavana... Ma küll ei saanudki temaga kunagi füüsiliselt kokku, kuid kogu meie virtuaalsest suhtlemisest jäi temast mulje kui väga võimekast ja tublist ja vaimulaadilt mitmeti lähedasest inimesest. Ma tunnen siiralt kaasa tema abikaasale ja poegadele. Sama kahju on sellest, et viimastel aastatel suuresti just Aini peal olnud OOo tõlkimine on nüüd ripakil ja juhita. Esialgu on OOo suhteliselt aeglast arendustsüklit arvestades veel asjad enam-vähem korras, aga tasapisi hakkab ka sinna ilmselt uuendusi ikka tulema. Seni pole paraku keegi julgenud või soovinud kõige selle haldamise taaka enda peale võtta...
Loetud: [digi], mai 2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3)
Täna sain loodetavasti kinnitust ühele probleemile, mis oli mind juba tükk aega veidi vaevanud - nimelt sellele, et Firefox kippus väga palju mälu võtma (top näitas tavaliselt juba mõne tunni pärast tulbas VIRT umbes 1500m ja tulbas RES umbes 500m). Sellest mälust üksi poleks suurt midagi olnud, sest arvuti kannab küll ja mingit erilist aeglustumist ei Firefoxi ega millegi muu puhul ka täheldada polnud, aga asja muutis vastikuks see, et niipea kui mälukasutus laias laastus nii kolm tundi pärast brauseri käivitamist suureks kasvas, oli tublisti takistatud veebis videode vaatamine - näitas küll kenasti, aga heli tuli tohutu viivitusega ja siis ka kokkusurutult, nii et kostis vaid tärin või mürin... Et asi tundus puudutavat eelkõige Flashi, siis oli esimene asi eemaldada selline tarkvarapakett nagu swfdec-mozilla, mis väidetavalt võtvat algatuse enda kätte ja tegevat karutükka. Sellest polnud suuremat abi, vahest ainult nii palju, et see suur mälukasutus saabus kolme tunni asemel nii nelja-viie tunniga - aga võib-olla oli see ka subjektiivne tunne, päris kindel ma ei ole. Pärast mõningast uurimist otsustasin eile hommikul maha võtta ka paketi nspluginwrapper, mille eemaldamisel, nagu ma tähele panin, eemaldati pluginate seast ka midagi, mille alguses seisis libflash. Nüüd on siis brauser nii oma poolteist ööpäeva käinud ja top näitab VIRT tulbas 600 ja RES tulbas 300 ning ka videode esitamine püsis kuni veel täna õhtupoolikuni korras. Seejärel siiski avaldus taas see heli kadumine, võib-olla peaks proovima Flashi (originaal)pluginat uuendada, äkki see parandab ka selle vea. Aga igatahes on selge, et swfdec-mozilla ja nspluginwrapper on ilmselt tänaseks täiesti ebavajalikud ja kui nad üldse midagi teevad, siis pigem suurendavad mälukasutust...
Õhtul tuli samuti otsapidi tarkvaraga seotult üks väga kurb uudis: jaanuaris kaduma läinud OpenOffice.org-i eestindamise juht Vagula Ain leiti lõpuks üles - aga nagu karta oli, enam mitte elavana... Ma küll ei saanudki temaga kunagi füüsiliselt kokku, kuid kogu meie virtuaalsest suhtlemisest jäi temast mulje kui väga võimekast ja tublist ja vaimulaadilt mitmeti lähedasest inimesest. Ma tunnen siiralt kaasa tema abikaasale ja poegadele. Sama kahju on sellest, et viimastel aastatel suuresti just Aini peal olnud OOo tõlkimine on nüüd ripakil ja juhita. Esialgu on OOo suhteliselt aeglast arendustsüklit arvestades veel asjad enam-vähem korras, aga tasapisi hakkab ka sinna ilmselt uuendusi ikka tulema. Seni pole paraku keegi julgenud või soovinud kõige selle haldamise taaka enda peale võtta...
Loetud: [digi], mai 2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3)
26.3.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Õhtupoolikul vaatasin Kanal2 pealt dokfilmi "Käigu kõik kuradile", mis tõotas avada siit välja rännanud ja mujal (=Lõuna-Hispaanias) põhjakihti suubunud eestlaste saatust ja probleeme. Veidi suuresõnaline reklaam tekitas kahtlusi ja selles osas ei pidanud pettuma: tõepoolest, vähemalt mina ei saanud selle tunni jooksul just kuigi palju targemaks kogu selle väljarännuproblemaatika osas. Tublisti eklektilisust ja hüplikkust oli ka. Aga päris raisatud ajaks seda tundi ei saa ka pidada, sest isegi kui see ei jõudnud, kuidas öeldagi, üldistuse tasandile, siis ega neid kerjustest, prostituutidest ja muudest eluheidikutest filme ju nii palju ka ei ole, et see täiesti külmaks oleks jätnud. Igal juhul jäi filmist mulle meelde kolm asja. Esiteks ja täiesti mõistetavalt läks mulle väga hästi peale filmi põhiteema: no kuidas saakski mind külmaks jätta, kui pidevalt kõlab üleskutse "Otsime Mareki üles"! :-) Teine sümpaatne joon oli reporteri julgus. Võimalik, et seal taga olid ka mingid kokkulepped kohalike võimuesindajatega või veel midagi, aga igatahes liikus ta üsna julgelt sellistes küllaltki kahtlastes kohtades ja muidugi nõuab n-ö tavaliselt inimeselt omajagu vaprust ka agar kaasalöömine prügikasti sisu sorteerimises või ka tänaval kerjuste kõrvale mahaistumine. Kolmas asi, mis tekitas imeliku tunde - just nimelt imeliku, sest ma ei oska isegi öelda, kas see oli negatiivne, positiivne või veel midagi -, oli nii-ütelda Eestit sümboliseeriv kolmainsus: Viru Valge, must leib ja Eesti lipuke.
Teine päeva jooksul silma jäänud asi oli see, et pärast paariaastast asjaajamist on nüüd lõpuks ometi Sertifitseerimiskeskuse sertifikaadid Mozillasse kaasa pandud. Ehk siis teisisõnu peaks edaspidi Firefoxi (ja nähtavasti ka selle sugulasbrauserite) kasutajatel olema lihtsam isikutunnistusega majandamine, sest pole vaja enam ise neid sertifikaate importida. Eks ta aega võttis päris palju, aga ilmselt ongi niisuguste asjade nagu sertifikaadid puhul pigem parem, kui asjad kulgevad aeglasemalt ja põhjaliku kontrollimise ja testimise saatel, mitte aga kiirustades ja siis muudkui hooletusvigu lappides.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Käigu kõik kuradile! (Kanal2)
Õhtupoolikul vaatasin Kanal2 pealt dokfilmi "Käigu kõik kuradile", mis tõotas avada siit välja rännanud ja mujal (=Lõuna-Hispaanias) põhjakihti suubunud eestlaste saatust ja probleeme. Veidi suuresõnaline reklaam tekitas kahtlusi ja selles osas ei pidanud pettuma: tõepoolest, vähemalt mina ei saanud selle tunni jooksul just kuigi palju targemaks kogu selle väljarännuproblemaatika osas. Tublisti eklektilisust ja hüplikkust oli ka. Aga päris raisatud ajaks seda tundi ei saa ka pidada, sest isegi kui see ei jõudnud, kuidas öeldagi, üldistuse tasandile, siis ega neid kerjustest, prostituutidest ja muudest eluheidikutest filme ju nii palju ka ei ole, et see täiesti külmaks oleks jätnud. Igal juhul jäi filmist mulle meelde kolm asja. Esiteks ja täiesti mõistetavalt läks mulle väga hästi peale filmi põhiteema: no kuidas saakski mind külmaks jätta, kui pidevalt kõlab üleskutse "Otsime Mareki üles"! :-) Teine sümpaatne joon oli reporteri julgus. Võimalik, et seal taga olid ka mingid kokkulepped kohalike võimuesindajatega või veel midagi, aga igatahes liikus ta üsna julgelt sellistes küllaltki kahtlastes kohtades ja muidugi nõuab n-ö tavaliselt inimeselt omajagu vaprust ka agar kaasalöömine prügikasti sisu sorteerimises või ka tänaval kerjuste kõrvale mahaistumine. Kolmas asi, mis tekitas imeliku tunde - just nimelt imeliku, sest ma ei oska isegi öelda, kas see oli negatiivne, positiivne või veel midagi -, oli nii-ütelda Eestit sümboliseeriv kolmainsus: Viru Valge, must leib ja Eesti lipuke.
Teine päeva jooksul silma jäänud asi oli see, et pärast paariaastast asjaajamist on nüüd lõpuks ometi Sertifitseerimiskeskuse sertifikaadid Mozillasse kaasa pandud. Ehk siis teisisõnu peaks edaspidi Firefoxi (ja nähtavasti ka selle sugulasbrauserite) kasutajatel olema lihtsam isikutunnistusega majandamine, sest pole vaja enam ise neid sertifikaate importida. Eks ta aega võttis päris palju, aga ilmselt ongi niisuguste asjade nagu sertifikaadid puhul pigem parem, kui asjad kulgevad aeglasemalt ja põhjaliku kontrollimise ja testimise saatel, mitte aga kiirustades ja siis muudkui hooletusvigu lappides.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Käigu kõik kuradile! (Kanal2)
18.12.09
Neljabased mõtted
Põhimõtteliselt tavaline tööpäev. ehkki otseselt tõlkimisega ma ei tegelenudki. Otsustasin hoopis oma viimase suurteose, mis hiljuti keeletoimetaja käest laekus, ette võtta ning parandused sisse kanda. Tõepoolest, väga helde oli toimetaja sedakorda olnud: vähimagi vaevata õnnestus 900-leheküljelisest pakist pea kaks kolmandikku tänasega läbi vaadata! Täiesti harjumatu, et oli arvukalt lehekülgi, kus polnud ühtegi kriipsukestki. Paratamatu optimistina ma muidugi usun, et seda enam on öelda sisutoimetajatel või vähemalt neil, kes seda millalgi lugema satuvad - ei saa ju olla, et kõik ongi hästi, et midagi polegi valesti ja halvasti ja nihu - see hakkaks juba mu optimistliku maailmavaate aluseid kõigutama...
Hommikul uuendasin tarkvara, sealhulgas ka Firefoxi ja OpenOffice.org-i. See oli igati hea: esimesel oli uue versiooniga ära kadunud väga tüütu komme ennast plaksti sulgeda, kui mõne avatud kaardi sulgesid, ning teisel oli tagasi ilmunud tekstis otsimise võimalus. Tundub, et Firefoxile ilmus küll ühtlasi teine halb omadus, nimelt mitte salvestada avatud aknaid ning taaskäivitamisel avada lihtsalt tühi lehekülg sõltumata sellest, kuidas sätetes on määratud, aga kui arvestada, et nüüd on teda võimalik pikalt lahti hoida, ilma et ta iseenesest sulguks, siis on see suhteliselt köömen - korra nädalas või nii võib ju ikka uuesti need kümmekond kaarti käsitsi uuesti avada, mis mul tavaliselt lahti on.
Õhtupoolikul vaatasin Võrno juhitud "aastat kokkuvõtva" saate "Ilus ja valus 2009" viimast osa. Võrreldes esimesega, mille puhul ma pidin kurtma, et kui isegi uudistevalikuga enam-vähem rahule jääda, siis eriti need otsekommentaatorid olid valdavalt mõttetud ning stuudiokülalistele anti häbematult vähe sõna, ehkki just nemad oleks võinud midagi asjalikku öelda, olid kaks järgmist saadet juba selles mõttes paremad, et stuudio sai tõepoolest rohkem sõna. Aga tervikuna jättis see kolmeosaline asjandus ikkagi ausalt öeldes sita maitse suhu - no kohe ei olnud kuidagi hea. Ma olen ise aastakokkuvõtteid koostanud ja tean, kui paganama keeruline on asju ritta seada. Millalgi, võib-olla isegi eelmine aasta, aga pigem varem, vististi samuti Võrno juhtimisel oli eetris samalaadne saade, kus asjad olid jagatud plokkideks: mis juhtus poliitikas, mis meelelahutuses, mis majanduses ja nii edasi. See tundus olevat täiesti "söödav", mida aga ei saa seekordse esituse kohta kuidagi öelda. No selge see, et Kanal2 saade ja seepärast sai ka see suhteliselt suure kajastuse. Selge isegi see, et saatejuht ei unustanud ennast pildile panemast (ma ei vaadanud küll ise toda "Luurekeskust", aga vahest oli see ka mainimist väärt). Aga riburada pidi Läniku koera matuste ja seagrippi surnute läbikammimine ei jätnud küll kohe mingit muljet. Õigemini, vahest oleks jätnud, kui saadet oleks hoopis teisiti esitletud ja tehtudki - see oleks võinud olla nendesamade uudistega saade, kus stuudiokülalised oleks tollest valikust kommenteeritult välja noppinud asjad, mis tõepoolest väärivad sündmuste nime, Praegu aga oli tegemist nii eklektilise valikuga, et seda sõna otseses mõttes ei oska "kommentaarida". Ja stuudiokülalised, kellest vähemalt kolm on igati auväärsed ja tublid isikud (neljandat ma lihtsalt ei tunne ega tea, sestap ei oska öelda, aga küllap on seda temagi), jäid praeguse formaadi puhul rolli, kus nad jätsid endast kohe palju tobedama mulje, kui nad vähegi väärinuks (no ma saaks aru, kui see oleks selline ärapanejalik peatoimetajate mõnitamise saade olnud, aga seda see ilmselt ju polnud...).
Sain täna ka ühe tööpakkumise ja kangesti tahaks seda vastu võtta, sest raamat on äärmiselt huvitav, nii autori kui ka teema poolest, aga paraku... paraku on mul ajad kinni nii 2011. aasta kevadeni ja mõistagi tahetakse selle pakutava teose tõlget oluliselt varem...
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
Hommikul uuendasin tarkvara, sealhulgas ka Firefoxi ja OpenOffice.org-i. See oli igati hea: esimesel oli uue versiooniga ära kadunud väga tüütu komme ennast plaksti sulgeda, kui mõne avatud kaardi sulgesid, ning teisel oli tagasi ilmunud tekstis otsimise võimalus. Tundub, et Firefoxile ilmus küll ühtlasi teine halb omadus, nimelt mitte salvestada avatud aknaid ning taaskäivitamisel avada lihtsalt tühi lehekülg sõltumata sellest, kuidas sätetes on määratud, aga kui arvestada, et nüüd on teda võimalik pikalt lahti hoida, ilma et ta iseenesest sulguks, siis on see suhteliselt köömen - korra nädalas või nii võib ju ikka uuesti need kümmekond kaarti käsitsi uuesti avada, mis mul tavaliselt lahti on.
Õhtupoolikul vaatasin Võrno juhitud "aastat kokkuvõtva" saate "Ilus ja valus 2009" viimast osa. Võrreldes esimesega, mille puhul ma pidin kurtma, et kui isegi uudistevalikuga enam-vähem rahule jääda, siis eriti need otsekommentaatorid olid valdavalt mõttetud ning stuudiokülalistele anti häbematult vähe sõna, ehkki just nemad oleks võinud midagi asjalikku öelda, olid kaks järgmist saadet juba selles mõttes paremad, et stuudio sai tõepoolest rohkem sõna. Aga tervikuna jättis see kolmeosaline asjandus ikkagi ausalt öeldes sita maitse suhu - no kohe ei olnud kuidagi hea. Ma olen ise aastakokkuvõtteid koostanud ja tean, kui paganama keeruline on asju ritta seada. Millalgi, võib-olla isegi eelmine aasta, aga pigem varem, vististi samuti Võrno juhtimisel oli eetris samalaadne saade, kus asjad olid jagatud plokkideks: mis juhtus poliitikas, mis meelelahutuses, mis majanduses ja nii edasi. See tundus olevat täiesti "söödav", mida aga ei saa seekordse esituse kohta kuidagi öelda. No selge see, et Kanal2 saade ja seepärast sai ka see suhteliselt suure kajastuse. Selge isegi see, et saatejuht ei unustanud ennast pildile panemast (ma ei vaadanud küll ise toda "Luurekeskust", aga vahest oli see ka mainimist väärt). Aga riburada pidi Läniku koera matuste ja seagrippi surnute läbikammimine ei jätnud küll kohe mingit muljet. Õigemini, vahest oleks jätnud, kui saadet oleks hoopis teisiti esitletud ja tehtudki - see oleks võinud olla nendesamade uudistega saade, kus stuudiokülalised oleks tollest valikust kommenteeritult välja noppinud asjad, mis tõepoolest väärivad sündmuste nime, Praegu aga oli tegemist nii eklektilise valikuga, et seda sõna otseses mõttes ei oska "kommentaarida". Ja stuudiokülalised, kellest vähemalt kolm on igati auväärsed ja tublid isikud (neljandat ma lihtsalt ei tunne ega tea, sestap ei oska öelda, aga küllap on seda temagi), jäid praeguse formaadi puhul rolli, kus nad jätsid endast kohe palju tobedama mulje, kui nad vähegi väärinuks (no ma saaks aru, kui see oleks selline ärapanejalik peatoimetajate mõnitamise saade olnud, aga seda see ilmselt ju polnud...).
Sain täna ka ühe tööpakkumise ja kangesti tahaks seda vastu võtta, sest raamat on äärmiselt huvitav, nii autori kui ka teema poolest, aga paraku... paraku on mul ajad kinni nii 2011. aasta kevadeni ja mõistagi tahetakse selle pakutava teose tõlget oluliselt varem...
Loetud: Akadeemia 12/2009
Vaadatud: Ilus ja valus 2009 (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Jäljetult kadunud (TV3)
8.5.09
Neljabased mõtted
Tänane päev möödus üldiselt rahulikus tõlkerütmis. Päeval üritasin siis teha Sampo Life'ile ülekannet, aga selgus, et kombinatsioon Swedbank, ID-kaart ja Linux (täpsemalt Firefox) on kombinatsioon, mis ei toimi... Sander on teinud kena kokkuvõtte, kuidas erinevates distributsioonides peaks käima ID-kaardi töölepanek (seda küll rohkem valimiste jaoks, aga põhimõttelist vahet ju ei ole) ja hoolikalt tema juhiseid järgides hakkaski Firefox kenasti ID-kaarti ära tundma. Swedbank laskis ka sisse logida, aga vaat allkirja andmisega jäidki asjad toppama: kui valida veebipõhine allkirjastamine, siis ei ole võimalik pluginat paigaldada, sest see paistab olevat mõeldud ainult Windowsis töötava Firefoxi jaoks ning Linuxis lihtsalt seda ei paigaldata, kuigi esialgu võib vastupidine mulje jääda; kui valida Java-põhine allkirjastamine, siis jääbki kerima ja midagi ei juhtu. Võib-olla ka juhtuks, aga ilmselt on seal jälle vajalik mingi väga konkreetne Java versioon või isegi alamversioon. Igatahes pärast paarikümneminutilist katsetamist pidasin paremaks kettanurgas konutava Vista käima panna ja etskae, seal sai ülekande enam-vähem valutult ära teha. Mingi C++ vea või midagi viskas ka seal ette, aga igatahes raha liikus ja seda ju oligi vaja. Nojah, loodame, et vahest siis, kui suvel või millalgi see kauaoodatud uus ja särav ID-liides valmis saab, enam selliseid jamasid ei teki. Küll aga tahaks järele proovida, kuidas siis ikkagi on Mobiil-ID - teoreetiliselt peaks see ju mõikama mis tahes operatsioonisüsteemis ja distributsioonis. Aga veel ei tea...
Õhtul vaatasin ka Venemaa presidendi uut videoesinemist, mis sedakorda oli pühendatud siis 9. maile ehk võidupühale. Ega ta ikka suurem asi oraator ei ole, kuidagi ülepingutatud tundub alati. Aga teema oli muidugi paljudele hingelähedane, ilmselt ka talle endale, kui ta juba mõlemat vanaisa ja nende sõdimist meelde tuletas. Muidugi ei saanud ta mööda ka "ajaloo võltsijatest", aga mõneti isegi üllatas, et see oli küll ühtepidi terav, aga tegelikult suhteliselt vaoshoitud kriitika. Presidendina ei saanud ta muidugi kuuldavale tuua "fašistliku Eesti" või "fašistlike Balti riikide" fraase, aga pigem oli tähelepanuväärne see, et ta rõhutas vajadust selgitada tõde - nii sõja julmusi kui ka võidu kangelaslikkust. Nojah, tõde on muidugi selline paljuvenitatav mõiste, mida iganes see ka Medvedevi arusaamist mööda siis ei tähenda. Aga siiski, ka see "tõe selgitamine" tundus olevat rohkem kodupublikule suunatud, sest ega ju need kurjamid, kes "tõde" väänavad ja võidu tähendust madaldavad, ju ainult välismaal ela - ka Venemaal endal on üsna mitmeid, kes - vähemalt minu kui "fašistliku baltlase" meelest :-) - ajalugu üsna objektiivselt vaatavad ja mainivad ära ka muidu loomulikult suure kangelaslikkuse pahupooli...
Loetud: [digi] 5/2009, Tehnikamaailm 5/2009, Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Tähekütt (TV6)
Õhtul vaatasin ka Venemaa presidendi uut videoesinemist, mis sedakorda oli pühendatud siis 9. maile ehk võidupühale. Ega ta ikka suurem asi oraator ei ole, kuidagi ülepingutatud tundub alati. Aga teema oli muidugi paljudele hingelähedane, ilmselt ka talle endale, kui ta juba mõlemat vanaisa ja nende sõdimist meelde tuletas. Muidugi ei saanud ta mööda ka "ajaloo võltsijatest", aga mõneti isegi üllatas, et see oli küll ühtepidi terav, aga tegelikult suhteliselt vaoshoitud kriitika. Presidendina ei saanud ta muidugi kuuldavale tuua "fašistliku Eesti" või "fašistlike Balti riikide" fraase, aga pigem oli tähelepanuväärne see, et ta rõhutas vajadust selgitada tõde - nii sõja julmusi kui ka võidu kangelaslikkust. Nojah, tõde on muidugi selline paljuvenitatav mõiste, mida iganes see ka Medvedevi arusaamist mööda siis ei tähenda. Aga siiski, ka see "tõe selgitamine" tundus olevat rohkem kodupublikule suunatud, sest ega ju need kurjamid, kes "tõde" väänavad ja võidu tähendust madaldavad, ju ainult välismaal ela - ka Venemaal endal on üsna mitmeid, kes - vähemalt minu kui "fašistliku baltlase" meelest :-) - ajalugu üsna objektiivselt vaatavad ja mainivad ära ka muidu loomulikult suure kangelaslikkuse pahupooli...
Loetud: [digi] 5/2009, Tehnikamaailm 5/2009, Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Tähekütt (TV6)
Subscribe to:
Posts (Atom)