Neljabased mõtted

Nagu ikka iga kuu esimesel neljapäeval, vähesed erandid välja arvata, oli tänagi päeva peamine sündmus Eesti Mageia sõprade kokkusaamine. Seekord taas Kamikadze pubis, mille asukoht, toidu- ja joogivalik ning viimase kvaliteedi ja hinna suhe on just selline paras. Seltskondki on aastatega õige pisut kasvanud: kui alguses oli traditsiooniliselt kohal kolm inimest, siis nüüd peaaegu alati juba neli, vahel harva ka üks-kaks enam. Täna ei tulnud küll kuigi palju juttu Mageiast, kus pärast suhteliselt hiljutist väljalaset valitseb õnnis vaikus, vaid rohkem teisest, vaat et veelgi enam - kui mitte millegi muu, siis vähemalt nime poolest - Eesti-sõbralikust distributsioonist, nimelt mõne päeva eest uue väljalaskega maailma ette astunud Estobuntust. Panin minagi heainimesepoolest nende torrenti jagama, aga täna oli õieti esimene kord, kus ma sellele ka otsesemalt silma vaatasin. Täitsa kena tundus, kuigi, nojah, tänapäeva distributsioonidega (ja üldse laiemalt operatsioonisüsteemidega) on ju see "häda", et välimuselt on nad ikka üsna eristamatult ühesugused, mõni ehk pisut viimistletum ja vähemate "krussis" nurkadega kui teine, aga muidu otsi neid iseärasusi taga nagu rosinaid Kiire-emanda ristsesaias. Pisut hämmastas, et nad ei ole vaikimisi kaasa pannud midagi, millega pilte töödelda, mis tänapäeval tundub nagunii olevat üks suuremaid arvutikasutaja tegevusalasid, aga võib-olla on see lihtne hooletus. Samamoodi võib nähtavasti hooletuse või kiirustamise arvele kirjutada selle, et e-kirjadega majandamise rakendus Thunderbird on vaikimisi ingliskeelne ja eestinduse pakett tuleb, kui soovi on, eraldi paigaldada. Aga muidu, nojah, küllaltki sümpaatse mulje jättis ja iseenesest on kahtlemata kena, et ka Eestis leidub inimesi, kes viitsivad ja jaksavad pakkuda emakeelset (või vähemalt nii emakeelset kui võimalik, arvestades seda, et eestindus sõltub suurel määral sellest, kui usinalt on tõlgitud kõikvõimalikku tarkvara, mis distributsiooniga kaasa tuleb) ning rohkem kohalikele oludele kohandatud (ID-tarkvara, Eesti raadio- ja telekanalid, samuti emakeelne toetus jms) distributsiooni.


Loetud: Tehnikamaailm 5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mille mõningase lühendamise eest hoolitses, nagu ikka iga kuu esimesel neljapäeval, Mageia sõprade koosviibimine. Nojah, seekord küll palju Mageiast juttu ei tulnud, peamiselt ehk seetõttu, et kuigi tulevase Mageia 3 esimene alfaväljalase pidanuks juba teisipäeval ilmavalgust nägema, leiti seal siiski veel viimasel hetkel - seegi ju tavapärane ilming :-) - selliseid vigu, millega maailma ette astuda ei tahetud ja nii peaks see ehk ilmuma siis kas veel täna või alles homme (loodetavasti ...). Küll aga oli juttu rohkelt ühest teisest distributsioonist, siinsamas Eestis Ubuntu baasil kokkupandavast Estobuntust, mille uus versioon alles äsja oma nina uudistamiseks arendajate katlast välja pistis. Mulle oli see esimene kord näha toda Unity nime kandvat töökeskkonda ja kuigi suurt elik head muljet see just ei jätnud, tundus kuidagi kohmakas ja keeruline olevat - aga võib muidugi ka olla, et see on harjumise asi. Peatselt pidada ka Estobuntu KDE töökeskkonnaga versioon välja tulema, küllap see olnuks mulle tuttavama moega. Igatahes tort ja kohv oli tavapärasest märksa rohkem inimesi kokku toonud koosviibimisel täiesti olemas, mis oli tore. Nagu oli tore vahelduseks ka põgus pilk mõnele muule distributsioonile heita.

Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Eureka

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Ja üsna edukas, mida kindlasti soodustas ka õhtupoole väga mõnusalt jahedamaks muutunud ilm - kraadiklaas langes ilmselt isegi alla 10 kraadi, igatahes kuumuserammestuse viis minema ja ergutas tööle!

Päevana siiski ei olnud tänane mitte päris tavaline, sest tekitas hämmeldust ja pani palju lugema. Hämmeldus tekkis veidi pärast seda, kui olin käinud tiiru postkasti juures ja naasnud, käes Sirp ja Arvutimaailm ja Lugu. Algul ma nagu ei saanudki aru, miks ma tundsin, et midagi on viltu, aga siis koitis, et täna pole ju reede! Väikese mõtlemise järel jõudsin järeldusele, et ju siis peab homme midagi olema, et ajaleht päev varem on ilmunud - ja pisike otsing selgitaski, et reedel on riigipüha.

Sellest ebakõlast hoolimata oli tänases Sirbis päris palju lugemist. Õieti algul tundus, et on jälle tühi leht, sest tavaliselt kõige huvitavamad alguslehed olid mingile mõttetule valimis- ja valitsemisjurale pühendatud. Aga noh, ilmselt on ka neid, keda see huvitab. Tasapisi selgus aga, et sedakorda on ülejäänud Sirbis haruldaselt palju huvitavat lugemist. Kõigepealt Hennoste Tiidu repliigike "kohandujate keelest", mis oli väga iseäralik, kuid mõtlemapanev kirjatükk, vaadeldes keeleküsimusi omamoodi nurga alt. Seda ei saa ümber jutustada, seda peab ise lugema - ja sõltumata sellest, mida sellest arvata, on selles väikeses kirjatükis igatahes mingid ivad, mida tasub tükk aega hoolikalt, otsekui kaalujälgija idandeid, närida...

Mõnes mõttes oli Hennoste lugu kuidagi nostalgiline ja samast meeleolust kantud oli ka tõlkelugu Mosteri Stefani sulest, mis vaagis ilukirjanduse kirjutamise ja müü(bi)mise vahekordi. Mulle tundus see olevat üsna terane ja vahe, ehkki ma pean möönma, et ma ei ole vist küll kunagi lugemisel juhindunud edetabelitest - küll aga samas üsna sageli tutvustavatest tekstidest, mis teatavas mõttes ei jää edetabelitest juhindumisest väga kaugele... Igal juhul tuleb täielikult nõustuda tema sõnadega, et "teatud tingimustes on peavoolu järgivalt kirjutatud edukas kriminaalromaan lausa võimeline sooritama täiusliku kuriteo: ta varastab lugeja aja, jätmata vähimatki jälge". Nojah, seda saab laiendada muidugi muudelegi kui kriminaalromaanidele - leidub küllaga teoseid, mis võib-olla on ka edukad olnud, aga mille lugemine on tõepoolest selline ühekordne ja kohe raamatu tagakaane sulgemise järel jäljetult kustuv toiming. Küsitavam on tema arvamus, nagu oleks olemas kaks "maailmakirjandust": üks nii-ütelda murranguriikides, mis Mosterile tundub olevat "suurem" ja sügavan, teine heaoluriikides, mis on enese/minakeskne, apoliitiline ja rohkem selline hetkeelamusele ja -naudingule suunatud. Poliitilise angažeerituse mõttes võib see ju ka nii olla, sest heaoluriikides ju teatavasti poliitiline võitlus puudub, mistõttu pole ka mingit erilist põhjust poliitikast (ilu)kirjanikel kirjutada, sest kirjutatakse enamasti ju ikka millestki, milles on mingi intriig, midagi, mis vähemalt kirjutajat ennast köidab. Õnneks hoidub ta ka ise väga üheselt "murrangukirjandust" igas mõttes paremaks pidama, kuigi tema seisukoht on tegelikult päris selge.

Päris huvitav oli ka Kalmu Mardi ülevaade UNESCO maailmapärandi komitee tööst, milles Eesti esindajad esmakordselt füüsiliselt osalesid. Tegelikult peaks seal ju vaagitama kõikvõimalike objektide kultuuriväärtust maailma tasandil, aga nagu (tegelikult mitte kuigi suure üllatusena, ma arvaks) selgub, on esmatähtsad ikkagi poliitilised tagamaad - mis siis, et Prantsusmaa (nagu kogu Euroopa) on objektid on nimekirjas niigi üleesindatud, aga "meil on ju nii palju toredaid paiku, millega me kavatseme veel välja tulla" :-)

Isegi mitmed arvustused olid sedapuhku päris head lugeda, nii raamatute (lühidalt, aga huvitavalt Vahtre Lauri "Tormi" kohta KMSinijärve sulest ning pikalt ja intrigeerivalt Meieli Kaupo "Mu sokid on terved" kohta Afanasjevi Vahuri sulest) kui ka filmide kohta (eriti "Paavst Johanna" ning "Võluri õpipoisi" kohta).

Ka Arvutimaailmas oli lisaks kõigele muule, suhteliselt tavapärasele, üks huvitav artikkel sellest, kuidas praktikas on juurutatud Linuxit suhteliselt väikeses, aga siiski mitte pisikeses kollektiivis - 40 inimest on Eesti tingimustes juba lausa üsna suur kollektiiv. Täpsemalt siis Tartu Pääsupesa lasteaed, kus katsetati Windowsi asemel Estobuntu kasutusele võtmist, ja nagu loost selgub, siis üsna edukalt. Kuigi ma ei ole ise Estobuntut ega selle "ema" Ubuntut kasutanud (Mandriva on ju nagunii parim :-) ), siis tuleb igal juhul selle loojatele au anda - sisuliselt ise asja peaaegu reklaamimata on nad saanud päris tuntuks, ma olen üsna mitmel pool kohanud viiteid sellele ja ikka reeglina positiivseid. Mis on kahtlemata hea, sest nii palju või vähe, kui ma nende tegijatega olen kokku puutunud, on nad päris hingega asja kallal ja selline positiivne vastukaja kahtlemata ainult süvendab neis soovi asja veel paremini teha.


Loetud: Sirp, 19.08.2010; Arvutimaailm 8/2010
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked:
Lauri Mälksoo. Rahvusvaheline õigus Venemaa Föderatsiooni välispoliitilistes dokumentides (Diplomaatia, 7-8/2010)
Vladimir Juškin. Moskva ämblikuvõrk Ameerika kohal (Diplomaatia, 7-8/2010)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Sattusin lugema uudist, et kirjastus Kunst kavatseb välja anda Gailiti Augusti Siuru-aegsed novellikogud. See tõi otsekohe meelde, millise vaimustusega ma neid omal ajal lugesin: nii Gailiti teemad, stiil kui ka kõike seda saatvad vaimustavad illustratsioonid - kõik see jättis väga sügava mulje ja kindlasti oleks huvitav neid nüüd üle lugeda. Õieti lugesin ma neid juba toona mitu korda. Teine kord oli ühe spetsiaalselt Gailitile pühendatud uurimistöö raames, aga esimene langes poisipõlve suurde lugemispalangusse, kui ma otsustasin läbi lugeda kõik 1940. aastani ilmunud raamatud. Millega ma suhtkoht ka toime tulin, jõudes muu hulgas juba toona järeldusele, et pahna osakaal ilmuva kirjanduse seas on nähtavasti ajas üsna konstantne suurus. Nojah, eks muidugi tänapäeva Pauksonite, Vigala Sasside ja muude kirjatööd võivad ju nii viiesaja aasta pärast suures hinnas olla, aga mitte sisu, vaid vanuse pärast... Nagu on praegu hinnas näiteks XVIII-XIX sajandi nn rahvakirjandus või kui ajas kaugemale minna, siis näiteks Rooma impeeriumi lõpuaja samalaadset tühja-tähja sisaldavad käsikirjad.

Teine, aga teistmoodi nooruspõlve meelde tuletanud tänane uudis käis lõunanaabrite Läti uue välisministri Ronise Aivise kohta (nii mulle kui ka ilmselt paljudele teistele arusaadavamas keeles ametliku eluloo võib leida siit). Nimelt nimetati teda veterandiplomaadiks, kusjuures mees ise saab alles mõne nädala pärast 42-aastaseks! Seega siis vaid poolteist aastat minust vanem... Niisuguses vanuses veteranid on pigem ikka sportlased, narkomaanid ja muude selliste jätkusuutmatute elualade esindajad - kuigi, teiselt poolt, kui arvestada, et ta on välisteenistuses olnud juba peaaegu 20 aastat, siis pole see ju ka väga vale. Õieti oleks ma võib-olla selle mainimata jätnud, aga  Ronisel on veel üks omadus, mille poolest, ma kahtlustan, erineb ta tunduvalt enamikust oma kolleegidest - nimelt on ta lõpetanud ülikooli filosoofia erialal. Välisministrite seas on muidugi tavapäraselt poliitikas esinevatest juristidest, majandusinimestest ja muudest nii-ütelda praktilise elulaadi esindajatest märksa rohkem ka humanitaarse kallakuga inimesi, aga "filosoofe" nende seas vist siiski kuigi palju pole, vähemalt mul ei tule küll meelde. Seevastu tuli meelde muiste elanud filosoof Platon, kelle arvates ideaalse riigi ideaalsed juhid pidanukski olema filosoofid... :-)


Välisministeerium, sedakorda Eesti oma, jäi täna veel ette. Nimelt ilmus nende ajaveebis kirjeldus selle kohta, kuidas ja mismoodi olid nad rakkes "tuhanädalase" õhureiside pausi ajal mitmele poole sunnitult paigale jäänud eestlaste abistamisega. Huvitaval kombel olid nad just veidi varem pidanud põhimõtteliselt analoogset situatsiooni läbi mängiva konsulaarametnike seminari, aga nagu ikka, selgus, et ka parimad ettevalmistused jäävad jänni elu enda esitatavate probleemide lahendamisega...

Päeva peale küsis Estobuntu juhtivtegelane Mõtuse Laur, ega mul ei ole olnud või ole mahti tegelda muusikamängija Amarok Eesti veebiraadiote skripti täiendamise ja parandamisega. Nagu viimastel nädalatel ikka, pidin nentima, et seda aega mul paraku praegu ei ole, seda enam, et tema soov oli seda kiiresti saada (ilmselt mõeldes peatsele Estobuntu väljalaskele, ma oletan, millest juba täna peaks ilmuma esimene beetaväljalase). Siis selgus, et tema käsutuses on mõningad praktikandid, kellest üks oli ka kohe valmis skripti täiendama. Ning juba enne südaööd oli mul täiendatud skript käes. Ma tegelen selle uuendamisega KDE-Appsis küll alles homme, aga loodetavasti paneb Laur selle siiski oma beetasse sisse. Igal juhul olgu juba siin ära öeldud suur tänu Kikkuli Rivole, kes selle täiendamisoperatsiooni ette võttis - ja ma tean omast käest, et isegi pisikeses Eestis leidub piisavalt palju veebiraadioid, et nende andmete ülekontrollimine ja katsetamine, kas nad ikka tõesti töötavad, on päris paras ettevõtmine.

Tarkvara vallast sattusin täna veel lugema Apple'i suure juhi Jobsi Steve'i selgitus, miks Flash on kõikvõimalikes "õunakestes" nii põlu alla sattunud ja miks sellele eelistatakse veel alles kujunemisjärgus HTML5. Kokku kuuest põhjusest pädesid mu silmis kõige enam neljas ja viies, aga eks igaühel ole oma põhjused, mida peamiseks pidada.


Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Kättemaksukontor (TV3)

Teisibased mõtted

Poolenisti tavaline tööpäev, millest oma aja võtsid koguni kaks tõlget Postimehele ja üks õhtupoolikune koduväline üritus. Tollele üritusele suundumisel tabas mind majast väljudes iseäralik tunne, et midagi on viltu. Ma ei saanud algul arugi, aga siis jõudis kohale, et paarimeetrised lumevallid, mis olid maja kenasti eespoolt piiranud, on kadunud. Ilmselt on tegemist mingi preventiivse üritusega, sest ainuke mõte nende kaotamisel saab ju olla see, et korterivarastel oleks raskem aknast sisse ja hoorajäägritel probleemide tekkides aknast välja pääseda... Ise ära sulanud nad ka kindlasti ei olnud, sest kuigi väljas oli väga vastik sulailm ja õhus peletavat kevadet, oli seda ilmselgelt liiga vähe, et sellistest vallidest jagu saada.

Üritus ise kujutas endast Vaba Tarkvara Klubi, mis on juba mõnda aega teisipäeva õhtuti koos käinud, aga mille üritustele ma ei ole seniajani jõudnud. Sedakorda oli aga teema südamelähedane ja lisaks ka spetsiaalselt kutsuti, nii et lisasin selle enda ajakavva.
Peeti see koosviibimine kohvikus KAPP või õigemini praeguse seisuga vist küll rohkem "pinnal", sest nagu ma aru sain, kohvikuna asi praegu ei tegutse. Kokku oli kohal, kui ma ei eksi, kaheksa inimest, mis vist kujutavat koosviibimiste rekordit ja nii kaks korda nii palju inimesi kui tavaliselt. Kestis asi oma kaks ja pool tundi ning üldiselt oligi kogu aeg tõlkimisest juttu. Sealjuures mitte lihtsalt üldsõnaliselt, vaid käis üsna konkreetne töö, mille pea kõiki tulemusi võib näha vastaval veebilehel. Ei tasu ennast segada lasta, et veebilehte majutab Estobuntu projekt: nagu ma aru sain, oli antud juhul tegemist eelkõige virtuaalmasinate halduri tõlkimisel ette tulnud probleemidega; samuti oli juttu Eboxiga seotud tõlgetest - mõlemad niisiis asjad, mis vähemalt minu arusaamist mööda pole otseselt Estobuntuga seotud (ega ilmselt Estobuntu juures saakski kuigi palju tõlkimisest rääkida, sest sealne vaikimisi töölaud on ju KDE, mis on sisuliselt täielikult tõlgitud ja mille puhul järelikult võiks juttu olla pigem tõlke viimistlemisest, täpsustamisest, vigade parandamisest ja muust sellisest). Igatahes oli see paaritunnine seanss väga mõnus mõtteharjutus, mida ausalt öeldes võiks veelgi toimuda - aeg-ajalt saab ju arutada IRC-ski või äärmisel juhul Pingviin.org-is (kuigi seal löövad peaaegu kindlasti sekka destruktiivsed elemendid, kes ise midagi mõistlikku pakkumata hakkavad kõiki ettepanekuid lahmivalt maha tegema - aga eks see foorumite tüübiline pahe olegi...), kuid seal kipub asi pahatihti ikka sumbuma, enne kui jõuab millegi konkreetseni välja. Selline mõttetalgute formaat on selles mõttes palju etem, ehkki vahest veel produktiivsem oleks see siis, kui võtta ette mõni konkreetne tõlkimata või vähetõlgitud rakendus, mitte lihtsalt "rasked sõnad", ja seda siis praktilises töös uurides mõistestik ja vormistik paika panna.

Loetud: Tehnikamaailm 3/2010
Vaadatud: Terminaator. Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas põgus kaupluse külastamine toiduvarude täiendamiseks. Ilm oli õnneks väga kena, temperatuur paras ja et päikeseratta tiirud on üürikeseks jäänud, siis ka mõnusalt hämar (kuigi muidugi linnas on raske leida hetke ja kohta, kus saaks täiel rinnal pimedust nautida...)

Sattusin täna lugema huvipakkuvat sissekannet Keeletoimetuse ajaveebis, mis käsitles algajate tõlkijate sagedast viga kippuda tõlkima ka asju, mille peale poleks tegelikult vaja oma kallist aega ja ajurakukesi raisata - ehk siis asju, mis on juba tõlgitud. Kohe tuli meelde ka enda kogemus kohe oma, ütleme et praeguse tõlkijakarjääri alguses, kui käsil oli Robert Kaplani "Tulekul on anarhia" (õieti olin ma ju varemgi tõlkinud ja isegi mõned raamatud ilmunud, aga sellest teosest sai alguse järjepidev, seniajani kestev tõlkijatöö). See tõlgitu mittetõlkimise vajadus oli mul muidugi teada juba toonagi ja tolles raamatuski oli mitu kirjakohta, millest ma sain tänu varasemate eestindajate suurele panusele hõlpsamalt üle. Sestap isegi üllatas mind veidi, kui toimetaja juhtis tähelepanu, et ühes essees aluseks võetud Joseph Conradi teos on ka eesti keeles olemas, ning küsis, kas mul oli tungiv põhjus seda mitte kasutada.
Sealtpeale olen püüdnud väga hoolikalt kõigi osutatud ja ka osutatamata, kui vaid ära suudan tunda, tsitaatide puhul kontrollida eestinduse olemasolu, mis on päris kasuks tulnud (ehkki samas toonud ka mu raamatukokku teoseid, mis sinna ilmselt muidu poleks jõudnud, kui tõlgitav autor poleks pidanud heaks neid osundada). Kuigi jah, alati ei õnnestu varasemat tõlget päris täpselt rakendada, sest maailmas on palju keeli, kus pole käändeid ega pöördeid või on neid oluliselt vähem või avalduvad nad teisiti kui eesti keeles, nii et tsitaat, mis originaalis (ja ka tõlkes) on teatava kindla kujuga, tuleb asetada hoopis mõnda muusse käändesse-pöördesse.
Nagu ka Keeletoimetuse sissekande kommentaaride mainitakse, tekib mõnikord ka probleeme juhul, kui mõlemal puhul on tegemist tõlkega, nt pühakirjade puhul: King Jamesi ja eestikeelse Piibli tõlge võib mõneski aspektis erineda, seda ma olen ise pidanud kogema ja nuputama, kuidas hundid saaksid vatsa täis, aga lambukesed ka edasi võiksid kepsutada. Ühel juhul küll ka rikkusin seda varasema tõlke kasutamise tava, muutes sõnastust päris märkimisväärselt, aga selle puhul on vahest vabandavaks asjaoluks see, et tegemist oli mu enda tõlkega :-) , millega ma ülelugemisel ei saanud kuidagi enam rahul olla.
Muidugi, teadus- ja aimekirjanduse tõlkijal (nagu ma ju valdavalt olen) on selles mõttes lihtsam, et reeglina on sellistes teostes ka enam-vähem korralik viiteaparatuur. Ilukirjanduse puhul on asi märksa raskem: kui vahest Piibli ja Shakespeare'i, millest sissekandes juttu oli, tunneb isegi algaja tõlkija ära, siis on ometi loendamatul hulgal autoreid, kelle puhul võib õigetele jälgedele jõuda ainult siis, kui mingil põhjusel tekib tunne, et midagi on nagu (originaal)tekstis valesti, s.t. tunne, et tegemist võib olla laenuga kuskilt või viitega kuhugi... Aga noh, eks juhtub ka nii, nagu sissekande ühes kommentaaris viidatud:

Ühes Agatha Christie jutus oli kellegi kohta öeldud, et nad olid nagu Noomi ja Rutt, tõlkes olid need siis jäänud Naomi ja Ruth ja all märkus: “Ilmselt viitab miss Marple siin St Mary Meade’i elanikele”.

Õhtul sattusin Järva Teatajast lugema, et Türil (mida ma ikka endiselt pean oma kodulinnaks, kuigi ma tegelikult pole seal kunagi elanud - aga vähemalt oli see sünnikodule lähim linn...) on tekkinud õige omapärane mõte leida "tunnusõunakook"! :-) Igatahes väga andekas ja nutikas plaan, isegi kui see pole võib-olla päris originaalne (mulle meenub kuskilt mälusopist, et ma olen kas mingis filmis või seriaalis näinud, et mingil kohal oli oma tunnuslik, vist samuti õunakook - kui mu mälu ei peta, oli tegemist mingi õudukaga või millegi muu jubedaga ja sel koogil oli oma pahaendeline osa...) Aga vähemalt Eestis on see vist küll ainulaadne idee ning sealjuures meeldiv ja kindlasti maitsev ka! :-)

Uues Arvutimaailmas oli sümpaatne näha taas tähelepanu pööramist Linuxile, täpsemalt siis sedakorda Estobuntule. Siiski oli seal käsitletud mitte uusimat versiooni, vaid kevadist. Ja kuigi selline tähelepanu osutamine oli iseenesest kena, siis artikkel ise oli suht kehvapoolne mu meelest, rohkem selline ninnu-nunnutamine, et vaadake, selline vahva asi on ka olemas ja polegi midagi üle mõistuse rasket, proovige järgi ja kaege ise, kui lahe see on! Iseäranis Arvutimaailmas tundus see kummastav, sest enamik artikleid on seal ikka sellised tõsise tooniga ja asjalikud.

Loetud: Arvutimaailm 11/2009, Diplomaatia 10-11/2009
Vaadatud: Lahingulaev Galaktika (TV6), Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Teadmata kadunud: Oceanicu kuuiku lugu (Kanal2), Heroes (TV3)

Laubased mõtted

Poolenisti tavaline tööpäev. Päeva esimese poole hõlmas suuresti esinemine IT kolledži korraldatud Vaba Tarkvara Üritusel ja sellega seonduv. Üritus oli ilmselt nagu ikka - ma pole neil nagu eriti käinud, sestap ei oska hästi võrrelda. Ise muretsesin eelnevalt veidi, et kas ettenähtud pooleks tunniks juttu ikka jätkub, aga selgus, et juttu jätkus rohkemaks... :-) kuni kolmveerand tunni möödudes korraldaja juba tõsiselt näpuga randmele osutama hakkas :-) Tegelikult jutuga (mille teatavaid raame võib näha mõne päeva tagusest sissekandest "Mõned viited vaba tarkvara tõlkijale") jäin isegi täiesti kenasti kavandatud aja raamidesse, sest tõlkimine on ju selline asi, millest võib rääkida kas kaks ööpäeva jutti või ka ainult kaks minutit, ühtmoodi targaks saab jutu peale ikka :-) Aga praktilise tõlkimise näide läks veidi pikemaks: esiteks on sülearvutid mu meelest väga ebamugavad, just klaviatuuri mõttes - nad ei ole nii väikesed, et sees võiks käia see klõps, mis lülitab sõrmed ümber, aga ka mitte nii suured, et nende peal saaks korralikult tegutseda. Ja muidugi olid ka mõned tarkvaralised iseärasused, mis asja veidi pikendasid. Aga igatahes sai üks pisike täiendus Fedora üsna armetus olukorras tõlgetesse ära tehtud ja võib-olla oli kellelegi sellisest praktilisest demonstratsioonist isegi kasu...

Ma ei olnud muidugi ainuke esineja. Minu järel kõneles Margus Ernits virtuaalsetest laboritest. See teema jäi mulle küll väga võõraks: ma sain isegi enam-vähem aru, mis asjad need on ja milleks neid võib vaja minna, aga on äärmiselt väheusutav, et ma ise nendega kunagi kokku puutuksin. Seejärel tutvustas põhikorraldaja Lauri Võsandi Nokia tuttuut, vist veel poelettidelegi mitte jõudnud N900 nimelist, hmm, asjandust. See kasutab Maemo nime kandvat tarkvaraplatvormi, mis on ka minu kõrvu päris palju jõudnud: et Nokia ostis mõne aja eest ära norralaste Trolltechi, mille toodanguks on Qt, millele omakorda baseerub KDE, ning selles uues N900-s on juba ka see Qt sees ja kasutusel, siis on ka päris paljud KDE rakendused võtnud ette enda kohandamise Maemo vajadustele. Aga üldiselt jättis see seade mind suhteliselt külmaks: tore, et sellega ka helistada saab, aga nii pisikest asja arvutina kasutada... no see nõuab ikka erilist ajuehitust, mida mul ei ole - juba klaviatuur, ehkki normaalse klaviatuuri moodi, mitte mobiiltelefonide laadne, on nii pisike, et sellega ei saa nagu midagi ette võtta või on see äärmiselt tülikas (see on muidugi mu isiklik seisukoht, kindlasti on inimesi, kellele see raskusi ei valmista, nagu võis ka esitlusel näha...). Samas muidugi paljud asjad saab puuteekraaniga ära teha, mis on ju päris mõnus, nii et jah...

Ettekannetele järgnes siis "installfest" ise, millel ma väga pikalt ei viibinud, seda enam, et ma ise seal millegi paigaldamisega ei hakanud tegelema - peamiselt oli see Estobuntu inimeste ettevõtmine ja nemad seal ka õiendasid. Küll sai selle käigus arutatud mõningaid tõlkimisega seotud asju. Diskussioon oli huvitav ja võimalik, et annab ka mõningaid nähtavaid tulemusi. Aga et tegemist oli veel rohkem teoreetiliste aruteludega, siis ei ole põhjust siinkohal ja praegu sellel pikemalt peatuda.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Mu pruudil on mälukas (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: ellujääjad (Postimees 07.11.2009)

Laubased mõtted

Tänasest päevast polegi suurt midagi rääkida... Pärast eilset üsna pikale veninud tööpäeva ärkasin alles 14 paiku ja et olin mõelnud, et püüan siiski Linuxi kevadfestivali (päevakava või vähemalt kavandatut ja mõningaid reaktsioone vt siit) nime kandvale üritusele jõuda, siis seda ka tegin.

Paraku ei kukkunud see just väga hästi välja... Ehk kui klassikuid tsiteerida: Kui Kiilakas kohale jõudis, oli uks kinni ja ukse taga silt, et kui uks kinni on, helista sel ja sel numbril. Seesamune Kiilakas aga eelistab vaba aja üritustele telefoni mitte kaasa võtta. Niisiis tuli tagasi koju kimada, telefon kaasa võtta ja uuesti tagasi IT Kolledžisse (sest jäärapäisena ei tahtnud ma juba kord ettevõetud plaanist kohale jõuda ka loobuda :-) ). Igatahes kella 16 paiku olin ma siis kohal, aga täpselt selleks hetkeks, kui kõik oli juba läbi. Inimesed olid siiski veel kohal, vähemalt osad ja vestlus veel käis. Suureks linnaisaks saanud Kojamees oli samuti veel seal. nii et jutt käis ikka sel "eestluse" ja eestindamise teemal suurelt osalt. Ega see jutuajamine kuhugi eriti välja ei jõudnud, aga erinevaid seisukohti kõlas isegi selle käigus juba.

See on lausa huvitav, kuidas paljudel on pelgus, nagu võiks tarkvara tõlkimine vähendada emakeelse tarkvara kasutaja konkurentsivõimet maailmas. Kusjuures see ei ole sugugi ainult Eestis levinud kartus, samu hirme olen ma kuulnud-lugenud ka teiste maade kohta. Samas vähemalt minu kogemused (ja ma olen mõningaid materjale lugenud, mis sama väidavad) näitavad otse vastupidist: kui inimene õpib tundma arvutit emakeelse tarkvara baasil, saab ta palju paremini aru, mida ta tegelikult teeb - vähemalt üldjoontes on siiski kasutatav sõnavara selline iseenesest mõistetav, kuigi, nojah, ma tean, küll, et siin võib hakata igasuguste "agurismide" ja teab millega vehkima, aga need on ikkagi pigem erandid kui reegel. Ja vastupidi, kui algusest peale kasutada võõrkeelset tarkvara, siis eriti tingimustes, kus kasutaja ei mõista seda võõrkeelt, on ta sunnitud endale asja selgeks tegema puhtmehaaniliselt: selle tulemuse saan ma siis, kui vajutan paremalt kolmandat nuppu või valin vasakult teisest menüüst ülevalt kolmanda käsu. Selline omandamine aga on just nimelt kahjulik, sest paraku on tarkvara mitmesugust ja sugugi kõikjal ei pruugi nupp või käsk samas kohas asuda... rääkimata sellest, et ka üks ja sama rakendus võib arenedes midagi muuta. Loomulikult on alati inimesi, kes niimoodi mehaaniliselt teevad endale asja selgeks ka emakeelse tarkvara puhul, olgu siis põhjuseks laiskus, kartus või mis tahes, aga võõrkeele puhul, eriti kui end selles hästi ei tunta või seda sugugi ei osata, on see igatahes peaaegu ainuke viis.

Aga tagasi festivali juurde. Hoolimata hilisest kohalejõudmisest ehk sisuliselt mitteosalemisest nihverdasin end siiski järelpeole, mis kujunes päris pikaks - millele muidugi aitas kaasa ka ohter veinitarbimine :-) Suhteliselt huvitavat vestlust sai arendatud ja mis peamine, sai mitut inimest nii-ütelda oma silmaga ära näha. Kuigi muidugi rahvast just väga palju ei olnud: kui ma õigesti aru sain, siis vähemalt tort oli tellitud arvestusega nii 35 inimesele, aga maksimaalselt oli seal küll nii kümmekond ja see laudkond, kes pikemalt kohale jäi, oli veel väiksem. Vahest kõige tähelepanuväärsem oli see, et veini, tordi ja kohvi kõrval oskas kohal viibinud Estobuntu guru maailma läkitada oma distributsiooni uue väljalaske! :-)

Igatahes oli lõpuks tarbitud veinikogus piisavalt suur, nii et kui ma end koju vedasin, pidasin etemaks voodisse vajuda ja välja magada, mida ma ka tegin, et nüüd jälle "valmis tööks ja kaitseks" olla. Loodetavasti saab millalgi valmis ja kättesaadavaks ka festivalil tehtud video, et ka mina võiksin näha, millest kõigest ma ilma jäin...

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi