Teisibased mõtted

Suuremalt jaolt tavaline tööpäev. Alustasin küll tarkvara tõlkimisega, sest mõned asjad tundusid juba sel määral põlevat, et vajasid kiiret sekkumist. Täpsemalt siis sai korda tehtud Mandriva ning KDE stabiilse haru tõlked - praegusel ülipingelisel ajal parim, mida on võimalik kiiresti ära teha. Lisaks sellele kiskus põhitööst eemale ka üks tõlge Postimehele.

Täna sai punkti Tänapäeva romaanivõistlus. Vastavat uudist lugedes ei jäänud küll suurt midagi tähelepanuväärset silma, ehk vaid paar äramärkimist leidnud asja on sellised, mis võiksid vähegi huvi pakkuda, kuid teisalt on ilmselt mu huvid ilukirjanduses (ajalooromaan, ulme) pigem üsna spetsiifilised ja auhinnavõitjad piisavalt väärilised ning leiavad ka tänulikke lugejaid. Kohtasin küll ka arvamust, et Tänapäeva romaanivõistlusele jõuavad tööd, mis nii-ütelda suurel või päris romaanivõistlusel ei ole suutnud läbi lüüa, aga isegi kui see peaks nii olema, ei tähenda see ju, et viimasel teise või kolmandasse kümnendisse jäävaid teoseid ei peakski välja andma... Igatahes, kui arvestada, et võistlusele olla laekunud 62 tööd, siis on ju ainult rõõmustav, et ajal, mil lausa ulutakse eesti keele ja kultuuri allakäigust, väljasuremisest ja muust sellisest, leidub nii palju inimesi, kes vähemalt püüavad vastupidist tõestada.

Tänu Goble'i Pauli viitele sattusin üheke huvitavale veebilehele, mis on pühendatud nende mälestusele, kes hukkusid II maailmasõja järel NSV Liidu lääneosas "natsionalistide" käe läbi. Nojah, selge see, et tegemist on järjekordse "tõese ajaloo" üllitisega, aga vähemalt tugineb see arhiivimaterjalidele ega püüagi, kui kõrvale jätta saidi sissejuhatus, neid kuidagimoodi ilustada või vastavalt poliitilistele tuultele tõlgendada. Leidsin sealt ka oma koduküla kohta ühe sissekande, milles kõneldakse lisaks haavata saanud NKVD vanemseersandile ka ühe metsavenna tapmisest ning teise haavamisest ja kinnivõtmisest. Tõsi, selle tapetu nimi on seal veidi valesti: tegemist on Jaan Lehtperega, kes õieti oli alles noor poiss ja kelle kalm peaks seniajani sealsamas tema tollase kodutalu lähedal olema (ma ei ole küll ise kodukülla enam aastaid jõudnud, aga nii väidab vähemalt koos pildilise tõestusega vastav materjal (lk 128, kui kedagi huvitab)).

Sattusin lugema, et lisaks Suurbritannia peaministrile ja USA presidendile jätavad Moskva suurtele 9. mai pidustustele tulemata Ukraina ja Valgevene presidendid, kes küll viibivat vahetult enne seda Moskvas, aga pöörduvat siis kodumaale tagasi, väidetavalt omamaist püha tähistama. Huvitav, kas lõpuks ongi siis nii, et 9. mail tähistavad seda Medvedev ja Ilves kahekesi? ;-)

Loetud: S. Marriott, Haldjad
Vaadatud: Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Obama sõda (ETV), Aardekütt (TV11), Ülisalajane (Kanal2), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)

Teisibased mõtted

Töö ja ainult töö, ei midagi muud, võib tänase päeva kokku võtta.

Siiski jäi päeva peale silma paar kirjutist ajaveebides. Tänapäeva ajaveebi ilmus algavale Frankfurdi raamatumessile pühendatud mõtisklus, millest jäi mulje, et masu ei tähenda mitte ainult majandussurutist, vaid ka masendust :-) - nii kahkjates toonides oli maalitud pilt raamatumaailma ühest suuremast üritusest juba ette. Mitte et öeldus midagi valet oleks olnud, eks see kindlasti ka ole mõneti selline koht, kus käiaksegi tihtipeale rohkem sellepärast, et nii on kombeks, mitte sisulisi asju ajamas, aga taolist kirjutist ootaks ju ikka pigem pärast, mitte enne.

Hoopis teisest vallast oli Varraku ajaveebi ilmunud kirjutis lakoonilise pealkirjaga "42". Nutikamad muidugi aimavad lennult, millest see võib kõnelda - eks muidugi ikka Douglas Adamsi surematust pöidlaküüditajast :-) Minu jaoks oli see otsekui vastukaaluks eelmainitud kirjutise süngusele, sest see teos on mulle mõneti märgilisegi tähendusega: nimelt oli see esimene raamat, mille mu esimene inglise keele õpetaja meie grupile pihku surus (õieti küll mõned paljundatud osad sellest) ja mis oma köitvusega ajendas mind õpet väga tõsiselt võtma. Kui arvestada, et valdava osa sissetulekust saan ma praegu just nimelt inglise keelest tõlkides, siis võib Adamsit ju lausa pidada karjääri vundamendiks :-) Igatahes viis see juba toona mõtted ka tõlkimise probleemide peale - mul on seniajani meeles, kuidas ma murdsin õige mitu päeva pead, kuidas võiks eesti keeles kõlada laused "For a moment, nothing happened. Then, after a second or so, nothing continued to happen." (Hiljem ilmus see teos ka eesti keeles, kus aga, kui ma ikka õigesti mäletan, oli see paraku tõlgitud üsna robustselt, ilma sõnamängu edasi andmata.) Paar kuud hiljem võttis see noor uljaspea, Adamsi tudeerimisest indu saanuna, hulljulgelt ette Silmarillioni - tagantjärgi vaadates teose, mida vaid kolm kuud inglise keelt õppinule ei söandaks kuidagi soovitada. Aga veel poolteist kuud hiljem oli siiski ka see läbi ja sõnavara täienenud tohutu hulga sõnade, sõnavormide ja väljenditega, mida, nojah, mujal ei kasutata :-) Aga alguses, jah, seisis seesama 42-teos.

Loetud: Akadeemia 10/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Teadmata kadunud (Kanal2), Olen alati tahtnud olla gangster (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Meedium (Kanal2)