Tavaline tööpäev, millesse tõid väikesi katkestusi ühelt poolt ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks, teiselt poolt aga üks väljaskäik sihiga hankida ikka veel rohkem raamatuid :-) Väljaskäigu teekonna esimene lüli viis mind kirjastusse kätte saama tõlkijaeksemplare viimati ilmunud raamatutest, millest olid siis "Hitleri armee" ja Lucase Edwardi "Pettus". Jõudsin ka põgusalt mõlemasse sisse vaadata ja ei saa öelda, et ma väga rahule jäin. Esimeses oli küll õnneks olnud erialatoimetaja, kes paistis olevat ära silunud suurema osa kohmakaid termineid ja muid lapsusi ning usutavasti kahe tõlkija tööd ka ühtlustanud, aga see-eest tundus, et kõige selle käigus oli sisse tekkinud kohe üsna hulk kirjavigu. Kahju, sellises teatmeteose väärtusega raamatus võiks ju neid mitte olla ... Teine raamat tundus seevastu täitsa korralik, aga nojah, et ma pärast kirjastusele üleandmist seda rohkem näha ei saanud, siis ei ole seal mõistagi sees neid parandusi, mida ma oleks võinud veel teha (mis ilmnesid või selgusid pärast üleandmist). Need on siiski üsna pisikesed asjad, nii et erinevalt esimesest raamatust need loodetavasti väga ei häiri.
Teekonna teine lüli viis mind aga Viru keskuse Rahva Raamatusse, kus Musta Aadu pidi esitlema oma vastset raamatut "Siber ja Eesti, Jalaraua kõlin". Mida ta ka professorile kohaselt akadeemilise veerandiga hilinedes tegi. Nagu ülikooli ajastki meeles, oskab ta kenasti rääkida ning see, mida tal rääkida oli, oli päris huvitav. Näiteks see, kui palju eestlasi (ja veel enam Eestist pärit inimesi) ikka Siberis on elanud (sugugi mitte kõik tingimata väljasaadetutena või muul moel karistuseks): nagu ta rääkis, oli tal ühte arhiivi jõudes veendumus, et küllap selles piirkonnas elas palju eestlasi, vahest lausa 2000 - ja siis selgus, et neid oli 14 000 ... Seda eestlaste (suhtelist) rohkust täheldasin ma ka ise omal ajal Reidi Anna raamatut "Šamaani rüü" tõlkides, mis kõneles õieti hoopis muust, aga kus samuti ei saanud läbi ilma eestlasteta.
Aga kuigi esitlus ja Musta jutt oli kahtlemata huvitav, jääb see üritus mulle pigem meelde sootuks millegi muu poolest. Nimelt sattusin ma nähtavasti täna rohkemate fotode peale kui eelnevalt elatud nelja aastakümne jooksul :-) Juba enne esitluse algust tiirles seal paar fotograafi, mis pani mind veidi imestama, aga järele mõeldes leidsin, et nojah, esitleja on ju muu hulgas ka poliitiliselt tegev, nii et miks mitte. Aga esitluse alguseks oli fotograafe juba oma kuus tükki - ja peagi selgus ka põhjus, kui esiritta potsatas Savisaare Edgar isiklikult. Ja hiljem selgus, et kohal oli ka Randjärve Laine, kes samuti üht-teist Siberiga seotut uurib. Nii et pildimasinad aina klõpsusid ja välkusid ...
Fotograafide tuhinast pääsenud ning härra Musta käest raamatusse paar pookstaavi saanud, ei suutnud ma mõistagi vastu panna kiusatusele ka alumise korruse raamatupoodi lähemalt uudistada. Suuri sisevõitlusi pidades suutsin siiski ostumaaniale vastu seista ja piirduda üheainsa lisaraamatuga mainitud Siberi-raamatu kõrval, milleks oli Kello Karli "Tuhat aastat nagu üks päev". Peab ju ikka reaalset ajaluu alternatiivajalooga täiendama :-)
Loetud: M. Õun, H. Ojalo. 101 Eesti lahingut
Vaadatud: Doktor Who (Universal), Alcatraz (Kanal2)
Showing posts with label Savisaare Edgar. Show all posts
Showing posts with label Savisaare Edgar. Show all posts
12.12.12
19.10.09
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi veidi vaheldust üks tõlge Postimehe heaks. See oli sedakorda päris raske, sest seal oli palju juttu meditsiinist ja arstidest ja muus sellisest ehk siis asjadest, mille suhtes mu ignorants on mõõtmatult sügavam kui teadmised mis tahes muus vallas. Aga õnneks ei pea ma veel seda ära saatma, nii et vahest õnnestub välise abiga mõned kõige hullemad möödalaskmised välja rookida, enne kui ennast avalikkuse ees naerualuseks teha...
Õhtul jõudis kohale, et täna olid Eestis mingid valimised - osa tuttavaid hakkas valjuhäälselt halama Tallinna kaotamise ja muude sellist jubeduste pärast. Nii palju kui ma aru sain, peaksid nad tegelikult rõõmustama hoopis - kui ma ei eksi, on Savisaar olnud juba tükk aega Tallinna linnapea ja praegustel valimistel jäi ta ju edasi võimule. Eesti vanasõnagi aga ütleb: parem ikka teada kaabakas kui uued ahned lõustad. Et rahva usaldus selle mehe vastu on nii suur, peaks ta võib-olla lausa eluajaks siis sellesse ametisse kinnistama: valijate enamus oleks ilmselgelt rahul ja isegi poliitilised konkurendid võiksid rõõmustada, sest siis ei oleks ju hirmu, et äkki tahab mees hoopis presidendiks või midagi... :-)
Sattusin lugema Qt-s trükkimisega seotu eest vastutava John Layti ülevaadet, mida uut on selles vallas sündinud. Tavakasutajale avaldub see trükkimisdialoogis, mille võimalused olid KDE3 ajal päris korralikud, aga üleminekuga KDE4 peale kärbusid üsna tublisti (osaliselt oli see seotud ka inimeste lahkumise ja muude väliste asjaoludega, osaliselt KDE enda koodi põhialuste ümberkujundamisega). Nüüd, tundub, hakkavad asjad taas normaalsuse poole tagasi loksuma, Muidugi, kõige elementaarsem trükkimine on kogu aeg võimalik olnud, aga vähegi täpsema tuunimise, mida, kuidas ja millal trükkida, tagasiilmumine on ainult tervitatav.
FAZis oli päris huvitav ülevaade e-raamatute lugeritest, avaldatud muidugi seepärast, et homsest hakatakse Amazoni lugerit Kindle müüma ka Saksamaal (ja mujalgi maailmas lisaks senisele USA-le). Aga üldiselt jäi ka selle põhjal mulje, et kui üldse, siis tasub just Kindle endale hankida: teistel on vahest mõningaid eeliseid üksikutes punktides, aga n-ö kogusummas kipuvad nad alla jääma. Tõsi, huvitav asi oli peagi müügile ilmuv sakslaste Txtr, eelkõige seetõttu, et erinevalt teistest pakub see päris korralikult saksakeelse kirjanduse lugemise võimalust (väidetavalt 20 000 raamatut, samal ajal kui näiteks Kindle pakub paari ajakirja ja üht ajalehte (sedasama FAZi) ja teisedki ei hiilga mitte-ingliskeelse kirjavaraga). Aga samas on see pea poole võrra kallim kui Kindle, nii et plussi kõrval on ka üsna tugev miinus.
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Oksfordskie ubijcy (1 kanal), Vulkan (RTL)
Õhtul jõudis kohale, et täna olid Eestis mingid valimised - osa tuttavaid hakkas valjuhäälselt halama Tallinna kaotamise ja muude sellist jubeduste pärast. Nii palju kui ma aru sain, peaksid nad tegelikult rõõmustama hoopis - kui ma ei eksi, on Savisaar olnud juba tükk aega Tallinna linnapea ja praegustel valimistel jäi ta ju edasi võimule. Eesti vanasõnagi aga ütleb: parem ikka teada kaabakas kui uued ahned lõustad. Et rahva usaldus selle mehe vastu on nii suur, peaks ta võib-olla lausa eluajaks siis sellesse ametisse kinnistama: valijate enamus oleks ilmselgelt rahul ja isegi poliitilised konkurendid võiksid rõõmustada, sest siis ei oleks ju hirmu, et äkki tahab mees hoopis presidendiks või midagi... :-)
Sattusin lugema Qt-s trükkimisega seotu eest vastutava John Layti ülevaadet, mida uut on selles vallas sündinud. Tavakasutajale avaldub see trükkimisdialoogis, mille võimalused olid KDE3 ajal päris korralikud, aga üleminekuga KDE4 peale kärbusid üsna tublisti (osaliselt oli see seotud ka inimeste lahkumise ja muude väliste asjaoludega, osaliselt KDE enda koodi põhialuste ümberkujundamisega). Nüüd, tundub, hakkavad asjad taas normaalsuse poole tagasi loksuma, Muidugi, kõige elementaarsem trükkimine on kogu aeg võimalik olnud, aga vähegi täpsema tuunimise, mida, kuidas ja millal trükkida, tagasiilmumine on ainult tervitatav.
FAZis oli päris huvitav ülevaade e-raamatute lugeritest, avaldatud muidugi seepärast, et homsest hakatakse Amazoni lugerit Kindle müüma ka Saksamaal (ja mujalgi maailmas lisaks senisele USA-le). Aga üldiselt jäi ka selle põhjal mulje, et kui üldse, siis tasub just Kindle endale hankida: teistel on vahest mõningaid eeliseid üksikutes punktides, aga n-ö kogusummas kipuvad nad alla jääma. Tõsi, huvitav asi oli peagi müügile ilmuv sakslaste Txtr, eelkõige seetõttu, et erinevalt teistest pakub see päris korralikult saksakeelse kirjanduse lugemise võimalust (väidetavalt 20 000 raamatut, samal ajal kui näiteks Kindle pakub paari ajakirja ja üht ajalehte (sedasama FAZi) ja teisedki ei hiilga mitte-ingliskeelse kirjavaraga). Aga samas on see pea poole võrra kallim kui Kindle, nii et plussi kõrval on ka üsna tugev miinus.
Loetud: Tuna 4/2008
Vaadatud: Oksfordskie ubijcy (1 kanal), Vulkan (RTL)
12.9.09
Reedesed mõtted
Tavaline, hmm, poolik tööpäev, millest võttis hulk aega ära tegevus, mille lähem kirjeldamine ei jääb siinkohal tegemata. See lükkas edasi ka suurkoristuse niiske poole, aga pole viga, jõuabki seda viiendat agregaatolekut jälle ei kuskilt veidi rohkem juurde tekkida...
Tänases Sirbis oli lausa paar huvitavat asja. Esiteks Toomas Alatalu arutelu MRP teemal, kus ta meenutas, et tegemist ei olnud mitte ainult kolme Balti riiki puudutava salakokkuleppega, vaid et tegelikult oli riike, mis sobingusse kaasati, tervelt kuus, ehkki eriti Soome ja Rumeenia kiputakse kergesti selles seoses ära unustama ja ka Poola puhul jääb see suhteliselt varju (või õigemini, varju jääb see, et tegemist oli sama protsessiga, mis rakendus ka kolmes Balti riigis, ainult et veidi hiljem: okupeerimine, sotsialistliku vabariigi moodustamine ja selle "vastuvõtmine" NSVL ridadesse). Alatalu esitab ka mõneti provotseeriva küsimuse: kui järgmine aasta seisab ees Baltikumi okupeerimise 70. aastapäev, siis kas oleks võimalik selline mälestustseremoonia, nagu toimus alles äsja II maailmasõja alguse puhul Gdańskis - ja mitte ainult, et kas selliseks vähemalt mingil määral kahetsust avaldavaks sammuks oleks valmis Venemaa, vaid kas selleks oleks valmis ka meie ise? See oli õieti ka Poolas näha, et poolakates kipub eriti itta suunatud vimm endiselt püsima ja seal ida pool ei tunta mingit soovi midagi tõsiselt kahetseda, kõige enam ollakse valmis üldsõnaliselt möönma, et minevik oli üks kole asi.
Teine isegi üllatav artikkel oli Jüri Adamsi sulest, kes kirjutas, et Eestis ilmub "salaraamatuid" elik raamatuid, mida annab välja avalik võim ehk põhimõtteliselt rahvas ise oma valitud esindajate kaudu, aga mis ometi on sellesamuse rahva jaoks mitte lihtsalt teadmata ja tundmata, vaid isegi teadmise korral üsna raskesti kättesaadavad - näiteks Riigikogu Toimetised, mis tegelikult sisaldavad vähemalt poliitikahuvilisele täiesti arvestatavaid artikleid. Eks selliseid "salaraamatuid" ole palju rohkemgi, ma olen ise avastanud ikka päris imeasju, kui olen bibliograafiaid lapanud. Aga need on enamasti kas autori enda kirjastatud asjad või mõne aastas parimal juhul paar trükist välja anda pisikirjastuse toodang. Adamsi osutatud asjade puhul on tegemist siiski n-ö kõigi kodanike toodanguga, vähemalt teoreetiliselt, ja sestap ei peaks nad olema nii salajased. Igatahes mõtteainet see lugu andis.
Nagu andis ka õhtune pommuudis: Edgar Savisaar olevat Moskvas viibides kinnitanud, et ajaloo ja eriti II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamine on äärmiselt taunitav. See tundus veidi uskumatu ja tagasi Eestisse jõudes lükkaski ta selle väite ümber või vähemalt selgitas seda piisavalt, et see omandas mõistliku tähenduse. Arvata võib, et eriti vihase kriitika osaliseks langenud väide, nagu oleks hukka mõistetud ka natsistliku ja kommunistliku režiimi samastamine, on midagi, mis isegi (praeguse) Savisaare suust naljalt ei kõlaks, küll aga sobib mõistagi hästi tema vestluspartneri, Venemaa võimupartei esindaja suhu. Nii või teisiti tundub see eelkõige olevat järjekordne infosõja käik, milles on täiesti usutav, et Savisaart kasutati lihtsalt ära mugava etturina, kelle abil külvata segadust ja süvendada lõhesid. Aga no eks ta ise ole selles süüdi, et laseb end nii hõlpsasti ära kasutada - kui juba jutt sellistele teemadele läheb, kus eri poolte esindajate selja taga olevates riikides valitsevad üldiselt pea diametraalselt vastandlikud arusaamad, tuleks äärmiselt ettevaatlik olla, sest on selge, et sel juhul öeldust püütakse välja pigistada nii palju omakasu, kui üldse vähegi võimalik.
Huvitav arutelu puhkes Mandriva arenduslistis. Juba tükk aega on päevakorral olnud küsimus, kas ja kuidas oleks OpenOffice.org-is kasutada KDE failidialooge, ka ma ise olen sel teemal kaasa löönud - on ju KDE failidialoogidel mitmeid häid omadusi, näiteks külgpaneel ise määratavate kataloogide valikuga, mida OOo enda failidialoog ei paku. Arutelu läks uuesti käima seepärast, et Ubuntus olevat mingi OOo lõimimine KDE-ga teoks tehtud. Mandrivas OOo-ga tegelev mees võttis seda uurida ja jõudis järeldusele, et see lahendus on veel liiga vearohke, et seda otse üle võtta. Küll olevat selle baasil võimalik edasi töötada, et korralik lahendus jõuaks lõpuks ka OOo enda sisse, mitte ei jääks ainult eri distributsioonide katsetusteks. Tema seletust võib lugeda siit (kus on ka viidad varasema arutelu juurde), aga oluline on vahest see, et praegu veel valitseb lootus, et OOo ja KDE lõimimine võiks teoks saada isegi juba Mandriva 2010 ilmumise ajaks ehk siis nii oktoobri lõpuks.
Loetud: Tuna 1/2008, Sirp 11.09.2009
Vaadatud: Rob-B-Hood (Pro7), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Tänases Sirbis oli lausa paar huvitavat asja. Esiteks Toomas Alatalu arutelu MRP teemal, kus ta meenutas, et tegemist ei olnud mitte ainult kolme Balti riiki puudutava salakokkuleppega, vaid et tegelikult oli riike, mis sobingusse kaasati, tervelt kuus, ehkki eriti Soome ja Rumeenia kiputakse kergesti selles seoses ära unustama ja ka Poola puhul jääb see suhteliselt varju (või õigemini, varju jääb see, et tegemist oli sama protsessiga, mis rakendus ka kolmes Balti riigis, ainult et veidi hiljem: okupeerimine, sotsialistliku vabariigi moodustamine ja selle "vastuvõtmine" NSVL ridadesse). Alatalu esitab ka mõneti provotseeriva küsimuse: kui järgmine aasta seisab ees Baltikumi okupeerimise 70. aastapäev, siis kas oleks võimalik selline mälestustseremoonia, nagu toimus alles äsja II maailmasõja alguse puhul Gdańskis - ja mitte ainult, et kas selliseks vähemalt mingil määral kahetsust avaldavaks sammuks oleks valmis Venemaa, vaid kas selleks oleks valmis ka meie ise? See oli õieti ka Poolas näha, et poolakates kipub eriti itta suunatud vimm endiselt püsima ja seal ida pool ei tunta mingit soovi midagi tõsiselt kahetseda, kõige enam ollakse valmis üldsõnaliselt möönma, et minevik oli üks kole asi.
Teine isegi üllatav artikkel oli Jüri Adamsi sulest, kes kirjutas, et Eestis ilmub "salaraamatuid" elik raamatuid, mida annab välja avalik võim ehk põhimõtteliselt rahvas ise oma valitud esindajate kaudu, aga mis ometi on sellesamuse rahva jaoks mitte lihtsalt teadmata ja tundmata, vaid isegi teadmise korral üsna raskesti kättesaadavad - näiteks Riigikogu Toimetised, mis tegelikult sisaldavad vähemalt poliitikahuvilisele täiesti arvestatavaid artikleid. Eks selliseid "salaraamatuid" ole palju rohkemgi, ma olen ise avastanud ikka päris imeasju, kui olen bibliograafiaid lapanud. Aga need on enamasti kas autori enda kirjastatud asjad või mõne aastas parimal juhul paar trükist välja anda pisikirjastuse toodang. Adamsi osutatud asjade puhul on tegemist siiski n-ö kõigi kodanike toodanguga, vähemalt teoreetiliselt, ja sestap ei peaks nad olema nii salajased. Igatahes mõtteainet see lugu andis.
Nagu andis ka õhtune pommuudis: Edgar Savisaar olevat Moskvas viibides kinnitanud, et ajaloo ja eriti II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamine on äärmiselt taunitav. See tundus veidi uskumatu ja tagasi Eestisse jõudes lükkaski ta selle väite ümber või vähemalt selgitas seda piisavalt, et see omandas mõistliku tähenduse. Arvata võib, et eriti vihase kriitika osaliseks langenud väide, nagu oleks hukka mõistetud ka natsistliku ja kommunistliku režiimi samastamine, on midagi, mis isegi (praeguse) Savisaare suust naljalt ei kõlaks, küll aga sobib mõistagi hästi tema vestluspartneri, Venemaa võimupartei esindaja suhu. Nii või teisiti tundub see eelkõige olevat järjekordne infosõja käik, milles on täiesti usutav, et Savisaart kasutati lihtsalt ära mugava etturina, kelle abil külvata segadust ja süvendada lõhesid. Aga no eks ta ise ole selles süüdi, et laseb end nii hõlpsasti ära kasutada - kui juba jutt sellistele teemadele läheb, kus eri poolte esindajate selja taga olevates riikides valitsevad üldiselt pea diametraalselt vastandlikud arusaamad, tuleks äärmiselt ettevaatlik olla, sest on selge, et sel juhul öeldust püütakse välja pigistada nii palju omakasu, kui üldse vähegi võimalik.
Huvitav arutelu puhkes Mandriva arenduslistis. Juba tükk aega on päevakorral olnud küsimus, kas ja kuidas oleks OpenOffice.org-is kasutada KDE failidialooge, ka ma ise olen sel teemal kaasa löönud - on ju KDE failidialoogidel mitmeid häid omadusi, näiteks külgpaneel ise määratavate kataloogide valikuga, mida OOo enda failidialoog ei paku. Arutelu läks uuesti käima seepärast, et Ubuntus olevat mingi OOo lõimimine KDE-ga teoks tehtud. Mandrivas OOo-ga tegelev mees võttis seda uurida ja jõudis järeldusele, et see lahendus on veel liiga vearohke, et seda otse üle võtta. Küll olevat selle baasil võimalik edasi töötada, et korralik lahendus jõuaks lõpuks ka OOo enda sisse, mitte ei jääks ainult eri distributsioonide katsetusteks. Tema seletust võib lugeda siit (kus on ka viidad varasema arutelu juurde), aga oluline on vahest see, et praegu veel valitseb lootus, et OOo ja KDE lõimimine võiks teoks saada isegi juba Mandriva 2010 ilmumise ajaks ehk siis nii oktoobri lõpuks.
Loetud: Tuna 1/2008, Sirp 11.09.2009
Vaadatud: Rob-B-Hood (Pro7), NCIS: Kriminalistid (TV3)
9.5.09
Reedesed mõtted
Tänane päev möödus samuti pea täielikult tõlkimise tähe all.
Hea meel oli kätte võtta Sirbi vahel pärale jõudnud Diplomaatiat: kuuest loost olid neli läbi minu "sule" sinna jõudnud :-) Aga eks ta ole, vahel on tõlkelugusid seal rohkem, teinekord jälle üldse mitte.
Kuulasin täna päris huvitavat helisalvestust, Konstantin Pätsi 1938. aasta uusaastakõnet. Nii tore oli kuulda seda omaaegsete plaatide krõbinat ja iseäralikku tooni - tänapäeval peetaks seda ilmselt väga vigaseks ja viletsaks salvestuseks, kui nii peale jääks, aga oma võlu sel on. Kõne sisu, nojah, väliseestlastele suunatud tervitus, kodumaa kiitmine ja muu selline - täitsa loomulik asi riigipea kõne kohta. Aga samas oli isegi üllatav, et juba siis - 1938. aasta sündmused, mis ajasid ju kogu Euroopa ärevile, olid veel ees - oli seal tunda tõsist muret riigi saatuse ja püsimise pärast, kuigi seda varjati paduoptimismi taha... Muidugi, kaks ja pool aastat hiljem toimunu valguses oli masendav lausa kuulata, kuidas Päts oli kindel, et tõsise ähvarduse ja sõja korral tõuseb eesti rahvas kui üks mees vaenlase vastu, nagu oli tehtud 20 aastat varem.
Aga kummaline paralleel tuli seda kõnet kuulates pähe: Päts omal ajal oli otsekui Savisaad meie päevil. Mõlemad tegid algul midagi suurt ja head: ühel juhul Päästekomitee ja kõik muu vabariigi loomisega seonduv, teisel juhul Rahvarinne ja sellest alanud protsessid (isegi kui RR ei olnud nii spontaanne, nagu seda enamasti kiputakse näitama, ja võib-olla isegi võimude mahitusel loodud, nagu mõnikord arvatud, oli see ikkagi üsna julge ja edaspidist silmas pidades tähtis samm). Mõlemad jõudsid seejärel kiiresti miinustesse: Päts oma afääridega 1920. aastatel, Savisaar juba peaministri ametis taasloodud vabariigi alguspäevil ja eriti pärast toda lindiskandaali mõni aasta hiljem. Nojah, Pätsi moodi ei ole Savisaar veel riigi juhtivaks tegelaseks tõusnud, aga ega Tallinna linnapea amet ka väga kaugele sellest ei jää, kui arvestada pealinna praegust osakaalu Eestis tervikuna, mis on kohe kindlasti oluliselt suurem kui 70-80 aastat tagasi. Mõlemad olid/on ka tihedalt Venemaaga seotud ja kuigi ma kummagi puhul ei usu mingit teadlikku reetmist või midagi sellist, siis ilmselt on mõlemal mingeid loomuomadusi, mis ühel juhul tõukasid ja teisel juhul võiksid ilmselt tõugata langetama otsust, mida vähemalt tagantjärgi ei saa mitte heaks pidada... Või vähemalt nii mulle tundub. Kuigi see paralleel võib olla ka vale, lihtsalt hetkeaje...
Loetud: [digi] 5/2009; Tehnikamaailm 5/2009; Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Kelgukoerad (Kanal2)
Hea meel oli kätte võtta Sirbi vahel pärale jõudnud Diplomaatiat: kuuest loost olid neli läbi minu "sule" sinna jõudnud :-) Aga eks ta ole, vahel on tõlkelugusid seal rohkem, teinekord jälle üldse mitte.
Kuulasin täna päris huvitavat helisalvestust, Konstantin Pätsi 1938. aasta uusaastakõnet. Nii tore oli kuulda seda omaaegsete plaatide krõbinat ja iseäralikku tooni - tänapäeval peetaks seda ilmselt väga vigaseks ja viletsaks salvestuseks, kui nii peale jääks, aga oma võlu sel on. Kõne sisu, nojah, väliseestlastele suunatud tervitus, kodumaa kiitmine ja muu selline - täitsa loomulik asi riigipea kõne kohta. Aga samas oli isegi üllatav, et juba siis - 1938. aasta sündmused, mis ajasid ju kogu Euroopa ärevile, olid veel ees - oli seal tunda tõsist muret riigi saatuse ja püsimise pärast, kuigi seda varjati paduoptimismi taha... Muidugi, kaks ja pool aastat hiljem toimunu valguses oli masendav lausa kuulata, kuidas Päts oli kindel, et tõsise ähvarduse ja sõja korral tõuseb eesti rahvas kui üks mees vaenlase vastu, nagu oli tehtud 20 aastat varem.
Aga kummaline paralleel tuli seda kõnet kuulates pähe: Päts omal ajal oli otsekui Savisaad meie päevil. Mõlemad tegid algul midagi suurt ja head: ühel juhul Päästekomitee ja kõik muu vabariigi loomisega seonduv, teisel juhul Rahvarinne ja sellest alanud protsessid (isegi kui RR ei olnud nii spontaanne, nagu seda enamasti kiputakse näitama, ja võib-olla isegi võimude mahitusel loodud, nagu mõnikord arvatud, oli see ikkagi üsna julge ja edaspidist silmas pidades tähtis samm). Mõlemad jõudsid seejärel kiiresti miinustesse: Päts oma afääridega 1920. aastatel, Savisaar juba peaministri ametis taasloodud vabariigi alguspäevil ja eriti pärast toda lindiskandaali mõni aasta hiljem. Nojah, Pätsi moodi ei ole Savisaar veel riigi juhtivaks tegelaseks tõusnud, aga ega Tallinna linnapea amet ka väga kaugele sellest ei jää, kui arvestada pealinna praegust osakaalu Eestis tervikuna, mis on kohe kindlasti oluliselt suurem kui 70-80 aastat tagasi. Mõlemad olid/on ka tihedalt Venemaaga seotud ja kuigi ma kummagi puhul ei usu mingit teadlikku reetmist või midagi sellist, siis ilmselt on mõlemal mingeid loomuomadusi, mis ühel juhul tõukasid ja teisel juhul võiksid ilmselt tõugata langetama otsust, mida vähemalt tagantjärgi ei saa mitte heaks pidada... Või vähemalt nii mulle tundub. Kuigi see paralleel võib olla ka vale, lihtsalt hetkeaje...
Loetud: [digi] 5/2009; Tehnikamaailm 5/2009; Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Kelgukoerad (Kanal2)
Subscribe to:
Posts (Atom)